Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
I peatükk<br />
<strong>Eesti</strong> inimarengust<br />
1.1. <strong>Eesti</strong> inimarengu indeks<br />
võrdluses teiste riikidega<br />
Globaalset inimarengu indeksit koostatakse alates<br />
1990. aastast ning see koosneb kolmest komponendist:<br />
tervis (keskmine oodatav eluiga sünnihetkel),<br />
haridus (täiskasvanute kirjaoskus pluss kooliskäimise<br />
võimalused) ning majanduslik heaolu (sisemajanduse<br />
koguprodukt elaniku kohta võrreldavates<br />
hindades). Indeksi eelis on tema lihtsuses,<br />
samas ületab ta pelgalt SKT baasil tehtud võrdluste<br />
ühekülgsuse.<br />
Siiski tuleb arvestada, et inimarengu indeks on<br />
koondnäitaja, mis jääb paratamatult pinnapealseks.<br />
Seetõttu peaks inimarengu põhjalikum analüüs<br />
sisaldama lisaks indeksiga seotud numbriliste<br />
näitajate esiletoomisele ja eri riikide võrdlemisele<br />
ka vastavate valdkondade põhjalikumat käsitlust.<br />
<strong>Eesti</strong> <strong>Inimarengu</strong> Aruande <strong>2006</strong> esimeses peatükis<br />
püütaksegi seda teha, keskendudes globaalse inimarengu<br />
indeksi alusel koostatud järjestusele ja <strong>Eesti</strong><br />
positsioonile teiste riikide seas ning inimarengu<br />
indeksi komponentidega seotud olulisematele sotsiaalsetele<br />
probleemidele praeguses <strong>Eesti</strong>s.<br />
<strong>Eesti</strong> inimarengu hetkeseisu analüüsimisel<br />
on kasulik seda võrrelda eelkõige meie naaberriikidega,<br />
aga ka teiste post-sotsialistlike riikidega.<br />
Tabelis 1.1. toodud andmetest selgub, et viimase<br />
kümne aasta jooksul on <strong>Eesti</strong> inimarengu indeks<br />
kasvanud jõudsalt ning on praeguseks kõrgem kui<br />
kunagi varem – 0,858. <strong>Eesti</strong> koht edetabelis on eelmise<br />
aastaga võrreldes küll paari pügala võrra langenud,<br />
kuid see ei muuda üldpilti. Andmed näitavad,<br />
et meie kiire arengu mootorina toimib majanduse<br />
jõuline kasv, võrreldavates hindades on SKT elaniku<br />
kohta jõudnud juba pea 15 000 USA dollarini,<br />
mõnede kalkulatsioonide järgi kõrgemalegi.<br />
Analoogne arenguloogika iseloomustab ka Lätit<br />
ja Leedut, kes on <strong>Eesti</strong>st inimarengu indeksi edetabelis<br />
paari koha võrra tagapool. Meie põhjanaabrid<br />
Soome ja Rootsi kuuluvad aga traditsiooniliselt<br />
edetabeli tippu, kuid nende arengudünaamika on<br />
kõrgema algtaseme tõttu oluliselt aeglasem. Meie<br />
idanaaber Venemaa kuulub keskmise inimarenguga<br />
riikide hulka ning ka tema dünaamika jääb<br />
mitmetel sotsiaal-majanduslikel ja poliitilistel põhjustel<br />
Balti riikide omast tunduvalt maha.<br />
<strong>Inimarengu</strong> indeks kujuneb kolme osaindeksi<br />
põhjal. Tabelis 1.2. on toodud inimarengu<br />
indeksi osaindeksid meie naabermaades ja nendes<br />
Ida-Euroopa maades, mille inimarengu näitajad<br />
on <strong>Eesti</strong> omadest kõrgemad ja millega võrdlus<br />
võiks olla meile õpetlik – need on Sloveenia, Tšehhi<br />
Vabariik ja Ungari. Tabelist on näha, et võrreldes<br />
meist edukamate Ida-Euroopa riikidega on <strong>Eesti</strong><br />
koguindeksi nõrgim lüli eluea indeks, natuke nõrgemad<br />
on ka <strong>Eesti</strong> SKT näitajad. Analoogne tendents<br />
ilmneb ka siis, kui võrrelda <strong>Eesti</strong> näitajaid<br />
kõrge inimarenguga riikide rühma keskmistega.<br />
Kui <strong>Eesti</strong> inimeste keskmine oodatav eluiga on 72<br />
aastat ja SKT elaniku kohta pariteetsetes hindades<br />
14,555 USA dollarit, siis kõrge inimarenguga riikide<br />
rühma vastavad keskmised on 78 eluaastat ja<br />
26,568 USA dollarit. Seega asub <strong>Eesti</strong> praegu kõrge<br />
inimarenguga riikide keskmisest veel küllaltki<br />
kaugel. Neile järelejõudmine sõltub mitte ainult<br />
majanduskasvust, vaid ka üldisest sotsiaalsest edenemisest,<br />
mis mõjutab nii inimeste tervist kui ka<br />
võimet majandusse panustada.<br />
Võib väita, et inimarengu indeksi nõrk külg<br />
ongi SKT osakaalu mõningane ülehindamine<br />
koguindeksis. Seetõttu ütleb indeks vähe <strong>Eesti</strong><br />
ühiskonna sotsiaalsete probleemide kohta, mille<br />
on esile toonud paljud teised uuringud ja mis üha<br />
enam mõjutavad meie majanduskasvu. <strong>Eesti</strong> on<br />
jõudnud arengufaasi, kus edasine kiire majanduskasv<br />
ei saa enam toimuda sotsiaalse arengu arvelt,<br />
neid valdkondi tuleb arendada koos. Samas ei ole<br />
majandusliku ja sotsiaalse arengu ebaühtlus unikaalne<br />
nähtus, sellele viitab ka näiteks asjaolu, et<br />
meie lähinaabriteks inimarengu indeksi järjestuses<br />
on sellised riigid nagu Bahrein, Brunei, Kuveit jt.<br />
Nimetatud riikides on <strong>Eesti</strong>st kehvem kirjaoskuse<br />
|
Change language