CSI Kohtla-Järve

CSI: Kohtla-Järve - Profimeedia CSI: Kohtla-Järve - Profimeedia

profimeedia.ee
from profimeedia.ee More from this publisher
16.09.2015 Views

ELAMUS Fotod: Jevgeni Kulikov ja Heiti Kruusmaa Kummardus Frank Sinatrale 12. detsembril, täpselt legendaarse laulja ja näitleja Frank Sinatra sünniaastapäeval, andis politseija piirivalveorkestri bigbänd Siim Aimla juhatusel koos solistide Marvi Vallaste ja Ott Leplandiga oma värskes koosseisus meeleoluka kontserdi. Varalahkunud tromboonimängijat Mart Sorki asendas kontserdil trombonistide „vedur“ Eduard Akulin. Peedu Kass kontrabassil Guido Kongas tromboonil Kuidas see olekski saanud teisiti olla, kui ettekandele tulid ajaproovile vastu pidanud ameerika heliloojate svingilood, millest mitmed laulis omal ajal populaarseks just Frank Sinatra. Kava oli hoogne ja hea, traditsioonist eemaldumine ning teistmoodi tegemine ei olnud sel korral eesmärgiks. Kontsert kulges mõnusas humoorikas võtmes – dirigent Siim Aimla, kes oli ühtlasi kontserdi tervikuks kujundaja rollis, tõmbas aasides paralleele Ott Leplandi ning Frank Sinatra erisuste ja sarnasuste vahele. On tõsi, et Ott Leplandi häälematerjal ei jää alla Sinatra omale, lavasarm on tal olemas ning vabadus ja üleolek tulevad omal ajal – siis, kui Ott on niisama tihedalt esinenud ning erinevaid kogemusi ammutanud kui Sinatra. Laulja ei püüdnudki olla ikooni sarnane, ta tõlgitses klassikat vägagi emotsionaalselt, n-ö rokiliku energiaga ja oli tema ise. Marvi Vallaste kehastus seevastu kelmikaks tütarlapseks baleriinikleidis ning see tütarlapselik elevus ja tämber kõlasid ka tema lugude tõlgitsuses. Orkester läks kohati väga hoogu ning neil momentidel nihkus solisti ja orkestri tasakaal veidi paigast. Samas läks publik selle hooga kaasa ning usun, et kontserdist nauditi iga hetke. Ühe bluusiloo pühendas orkester oma ootamatult Toonela teele lahkunud tromboonimängijale Mart Sorgile, kes armastas bluusi ja sai seda mängida ka ansamblis Compromise Blue. Teda asendas kontserdil meie trombonistide „vedur“ Eduard Akulin. Rohkem džässiklassikat, rohkem vanu häid lugusid, hüüavad ilmselt kooris paljud kuulajad. Sellega saab politsei- ja piirivalveorkestri bigbänd kindlasti edaspidigi publikut rõõmustada. Anne Erm Festivali Jazzkaar kunstiline juht 50

REISIKIRI Danel Aljo saksofonil Marvi Vallaste ja Ott Lepland esitasid koos politsei- ja piirivalveorkestriga ameerika heliloojate svingilugusid, millest mitmed laulis omal ajal populaarseks Frank Sinatra. Dirigent Siim Aimla soleerimas saksofonil Madis Arvisto kitarril Ülo Mälgand klaveril 51

ELAMUS<br />

Fotod: Jevgeni Kulikov ja Heiti Kruusmaa<br />

Kummardus<br />

Frank Sinatrale<br />

12. detsembril, täpselt legendaarse laulja ja näitleja<br />

Frank Sinatra sünniaastapäeval, andis politseija<br />

piirivalveorkestri bigbänd Siim Aimla juhatusel<br />

koos solistide Marvi Vallaste ja Ott Leplandiga<br />

oma värskes koosseisus meeleoluka kontserdi.<br />

Varalahkunud<br />

tromboonimängijat<br />

Mart<br />

Sorki asendas<br />

kontserdil<br />

trombonistide<br />

„vedur“<br />

Eduard Akulin.<br />

Peedu Kass<br />

kontrabassil<br />

Guido Kongas<br />

tromboonil<br />

Kuidas see olekski saanud teisiti<br />

olla, kui ettekandele tulid ajaproovile<br />

vastu pidanud ameerika<br />

heliloojate svingilood, millest<br />

mitmed laulis omal ajal populaarseks<br />

just Frank Sinatra. Kava oli hoogne ja<br />

hea, traditsioonist eemaldumine ning<br />

teistmoodi tegemine ei olnud sel korral<br />

eesmärgiks. Kontsert kulges mõnusas<br />

humoorikas võtmes – dirigent Siim<br />

Aimla, kes oli ühtlasi kontserdi tervikuks<br />

kujundaja rollis, tõmbas aasides<br />

paralleele Ott Leplandi ning Frank Sinatra<br />

erisuste ja sarnasuste vahele. On<br />

tõsi, et Ott Leplandi häälematerjal ei<br />

jää alla Sinatra omale, lavasarm on tal<br />

olemas ning vabadus ja üleolek tulevad<br />

omal ajal – siis, kui Ott on niisama<br />

tihedalt esinenud ning erinevaid kogemusi<br />

ammutanud kui Sinatra. Laulja<br />

ei püüdnudki olla ikooni sarnane, ta<br />

tõlgitses klassikat vägagi emotsionaalselt,<br />

n-ö rokiliku energiaga ja oli tema<br />

ise. Marvi Vallaste kehastus seevastu<br />

kelmikaks tütarlapseks baleriinikleidis<br />

ning see tütarlapselik elevus ja tämber<br />

kõlasid ka tema lugude tõlgitsuses.<br />

Orkester läks kohati väga hoogu<br />

ning neil momentidel nihkus solisti<br />

ja orkestri tasakaal veidi paigast. Samas<br />

läks publik selle hooga kaasa<br />

ning usun, et kontserdist nauditi<br />

iga hetke. Ühe bluusiloo pühendas<br />

orkester oma ootamatult<br />

Toonela teele lahkunud<br />

tromboonimängijale Mart<br />

Sorgile, kes armastas<br />

bluusi ja sai seda mängida<br />

ka ansamblis<br />

Compromise Blue.<br />

Teda asendas<br />

kontserdil meie<br />

trombonistide<br />

„vedur“ Eduard<br />

Akulin.<br />

Rohkem džässiklassikat,<br />

rohkem vanu häid<br />

lugusid, hüüavad ilmselt kooris paljud<br />

kuulajad. Sellega saab politsei- ja piirivalveorkestri<br />

bigbänd kindlasti edaspidigi<br />

publikut rõõmustada.<br />

Anne Erm<br />

Festivali Jazzkaar kunstiline juht<br />

50

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!