16.09.2015 Views

CSI Kohtla-Järve

CSI: Kohtla-Järve - Profimeedia

CSI: Kohtla-Järve - Profimeedia

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

UURING<br />

Joonis 1. Üldine informeeritus ja rahulolu igapäevase töökorraldusega<br />

Mul on selge arusaam kogu organisatsiooni eesmärkidest ja sihtidest<br />

46<br />

53<br />

Tippjuhtkond annab kogu organisatsiooni eesmärkidest selge arusaama<br />

34<br />

63<br />

Tippjuhtkond on töötajatega suheldes aus<br />

27<br />

61<br />

Organisatsioonisisest informatsiooni on liiga palju<br />

36<br />

59<br />

Tean, kust leida organisatsioonisisest informatsiooni<br />

71<br />

27<br />

Organisatsiooni töökorraldus ja igapäevane asjaamine on lihtne<br />

19<br />

78<br />

Organisatsiooni töökorraldus ja igapäevane asjaajamine on on selge<br />

27<br />

70<br />

PPA praegune struktuur soodustab efektiivset juhtimist ja otsustamist<br />

14<br />

75<br />

Minu koht PPA struktuuris on mulle selge<br />

73<br />

24<br />

Täiesti nõus ja pigem nõus<br />

Mulle antud ülesanded on selged<br />

75<br />

25<br />

Pigem ei ole nõus ja üldse ei ole nõus 0% 10%<br />

20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%<br />

Joonis 2. Hinnangud struktuuriüksuse kommunikatsioonile<br />

ning töö ja arvamuse väärtustamisele<br />

(täiesti nõus ja pigem nõus)<br />

Kokku<br />

Põhja Prefektuur<br />

Piirivalveosakond<br />

Peadirektorile otse alluvad üksused<br />

Lääne Prefektuur<br />

Lõuna Prefektuur<br />

Kriminaalpolitseiosakond<br />

Korrakaitsepolitseiosakond<br />

Ainult tööülesannete muutumise ja tööle<br />

tagasiside saamise tulemused erinesid<br />

keskmisest. Nii on pelgalt 15% täiesti<br />

nõus väitega, et tema tööülesanded pole<br />

möödunud aastaga võrreldes oluliselt<br />

muutunud. See on aga üsna ootuspärane<br />

tulemus, teades, et administratsioon<br />

PPAs erineb varasemate asutuste tugitegevusest.<br />

Kommunikatsioonikanalite<br />

kasutamine<br />

KMO<br />

Ida Prefektuur<br />

Administratsioon<br />

0 10 20 30 40 50 60 70 80<br />

Saan piisavalt väljendada oma arvamust organisatsioonis toimuva kohta<br />

Minu tööd peetakse organisatsioonis oluliseks<br />

Minu prefektuuris / osakonnas informeeritakse töötajaid otsustest, mis neid puudutavad<br />

Minu prefektuuri /osakonna juhi otsused on selged ja põhjendatud<br />

25<br />

28<br />

31<br />

31<br />

38<br />

38<br />

41<br />

40<br />

45<br />

45<br />

42<br />

43<br />

48<br />

45<br />

45<br />

43<br />

47<br />

47<br />

47<br />

49<br />

50<br />

50<br />

54<br />

56<br />

Kommunikatsioonikanalite kasutamist<br />

vaadates ilmneb, et kõige sagedamini<br />

saavad organisatsiooni töötajad<br />

infot kolleegidelt (63%), siseveebist<br />

(53%) ja otseselt juhilt (50%). Tähelepanu<br />

väärib asjaolu, et niisama sageli,<br />

kui saadakse infot oma üksuse juhilt,<br />

saadakse seda ka ajakirjandusest ja<br />

kuulujuttudest (joonis 3). Sääraste kanalite<br />

suur osakaal viitab aga formaalsete<br />

infokanalite kaudu leviva info<br />

puudulikkusele.<br />

Teise uuringu raames graafiku järgi<br />

tööl käivate inimestega tehtud intervjuudest<br />

ilmnes, et nende jaoks on põhilised<br />

infokanalid siseveeb ja e-post.<br />

Siseveebist loetakse nii uudiseid kui<br />

53<br />

53<br />

56<br />

56<br />

54<br />

56<br />

55<br />

58<br />

61<br />

62<br />

62<br />

58<br />

63<br />

63<br />

68<br />

73<br />

78<br />

67 69<br />

82<br />

Kommentaar<br />

Kindlasti aitab säärane uuring organisatsioonil<br />

ennast paremini mõista ning<br />

asjakohane on, et rakendatud on nii<br />

küsitlust kui ka intervjuud. Tulemustes<br />

on mõndagi sellist,<br />

mida on teisteski analoogsetes<br />

uuringutes.<br />

Näiteks on juhid<br />

töökorralduse suhtes<br />

kriitilisemad kui spetsialistid.<br />

Niisugune<br />

seaduspärasus ilmnes<br />

ka Eesti organisatsioonikultuuri<br />

uuringus ja<br />

selgituseks võib öelda,<br />

et juhtidel on rohkem<br />

teavet ning seetõttu<br />

näevad nad asju vahel<br />

kriitilisemalt. See võib<br />

omakorda olla vastavasisuliste<br />

muutuste eelduseks. Teisena<br />

võib esile tuua, et lähikeskkonda<br />

tajutakse meeldivamana kui üldist, jällegi<br />

üldinimlik ja sage tulemus. Muidugi<br />

oleks kena, kui mõlemat võrdselt meeldivana<br />

tajutaks, kuid selleks puudub<br />

sageli vajalik teave ja suhtlemisvõimalus.<br />

Tulemus teeks palju ettevaatlikumaks,<br />

kui seos oleks vastupidine. Kindlasti annab<br />

uuring alust sellele, et mõeldakse,<br />

kellelt, kust, millist ja millise mõjujõuga<br />

teavet töötajad saavad. Siin tundub, et<br />

on palju võimalusi. Tulemusi vaadeldes<br />

tuleb esile, et sageli on põletav teema<br />

palgaga seonduv, kuid positiivne on<br />

see, et töötajad tahaksid rohkem teada<br />

ka eesmärkidest ja arengusuundadest.<br />

Loodan, et need küsimused saavad<br />

asjalikud vastused, ning siis kasvab ka<br />

usaldus juhtkonna vastu.<br />

Maaja Vadi<br />

Tartu Ülikooli professor,<br />

organisatsiooniuurija<br />

32

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!