CSI Kohtla-Järve
CSI: Kohtla-Järve - Profimeedia CSI: Kohtla-Järve - Profimeedia
MÕTE Politsei- ja Piirivalveameti meediapilt on asjalik, rahulik ja tasakaalukas, kuid puudu on jõulisest sõnumistrateegiast, arvab Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi direktor Kaja Tampere. Foto: SCANPIX Kaja Tampere: „Eesti politsei on soliidne ja tasakaalukas“ Sa töötasid peaaegu seitse aastat Soomes Jyväskylä ülikoolis kommunikatsiooniala õppejõuna. Kuidas paistis sulle sealt Politseija Piirivalveameti meediapilt? Kas võõrsil olles pannakse tähele muid asju kui kodumaal? Võõrsil on infosaamise kanalite hulk piiratud – on ainult interneti kaudu kohale jõudvad teated. Distantsilt ei paista asjad tõepoolest alati just sellisena kui kohapeal ning teemas sees olevatele inimestele. Eesti politsei paistab kaugelt vaadates väga asjalik, rahulik ja tasakaalukas, seda just meediatekstide kaudu. Selgitatakse ja informeeritakse ja räägitakse erinevatest asjadest soliidselt ning kenasti. Ära on kadunud rabedus, ebakindlus ja hirm avaliku esinemise ees, mis veel mõni aasta tagasi üsna selgelt tunda oli. Minu arvates on PPA kõneisikud asjalikud. Viimati nägin Raivo Küüti „Kahekõne“ saates esinemas. Ausalt öeldes mõjus ta palju veenvamalt, kindlamalt ja turvalisemalt kui saatejuht. Ainuke kriitiline kommentaar Politsei- ja Piirivalveameti avalikule meediakommunikatsioonile on, et see põhineb väga olukordadel. Paistab välja, et sõnumistrateegia puudub. Mis on tegelikult sõnum avalikkuse- 10
MÕTE le meedia väljaütlemiste taga? Kuidas tasakaalustatakse erinevate allüksuste sõnumeid ja seotakse ameti strateegiliste eesmärkidega? Mida amet Eesti avalikkuselt ootab? Missugune võiks olla kuvand inimeste peades Politseija Piirivalveametist? Mida amet peaks ise tegema, et see kuvand just niisugune oleks, nagu soovite? Nagu me teame, loob kommunikatsioon tähendusi. Mis tähenduse annab ameti praegune kommunikatsioon ameti tööle ning mida soovitakse? Nagu ma juba enne ütlesin, on areng olnud positiivne ning ära on tehtud suur töö, aga nüüd on vaja minna edasi ja küsida uusi, senisest keerulisemaid küsimusi iseendalt. Kui organisatsiooni maine meedias on hea või isegi väga hea, siis kas võib juhtuda, et asutuse sees reageeritakse ebameeldivatele teemadele vastupidi, valulikult? See on väga tavaline, et asutuse sees reageeritakse valulikumalt, kui seda avalikkusest vaadatuna arvata võiks. Avalikkus võtab neid sõnumeid palju üldisemalt, asutus aga väga isiklikult, südamega. See teeb reaktsiooni tundlikumaks ja sageli valulikumaks. Lisaks teatakse asutuse sees asju detailsemalt ning kontekstid on teised. Veel üks paha asi on, et inimesed märkavad halbu asju rohkem kui häid. Isegi oma asutuse kohta ei märgata alati head, kehvemad uudised on aga pinnuks silmas. Milliseid erinevusi oled tähele pannud selles, kuidas suhtlevad meediaga Eesti politsei ja Soome politsei? Kas Soome politsei meediasuhtlus või selle korraldus on meie omast väga erinev? Tehnilis-taktikalise poole pealt on Soome politsei isegi ehk kidakeelsem kui Eesti politsei. Seal on seaduses palju rohkem asju reguleeritud ja ka inimeste privaatsus pedantsemalt tagatud, mis seab teatud piirangud politsei võimalustele igast meediat huvitavast asjast informeerida. Eelmisel aastal kirjutas üks minu üliõpilane magistritöö Soome Lapi piirkonna politsei meediakommunikatsioonist ja selle vastavusest seadustele ning see oli väga kriitiline. Kui teda juhendasin, siis võrdlesin mõttes olukorda Eestiga ja ma olen kindel, et Eestis ei oleks säärased varjamise juhtumid võimalikud olnud. Tuleks mõelda selle peale, kuidas üks suur katustootemark PPA oma alatootemargid elus ja tugevad hoiab. Kui Soome ja Eesti politsei meediakommunikatsiooni võrrelda strateegilisel tasandil, siis hakkab soomlaste puhul silma väga jõuline sõnumistrateegia, mida Eestis veel nii tugevasti märgata ei ole. Soomlased on viimaste aastatega teinud ära suure töö oma kommunikatsioonistrateegia arendamisel ning sidunud selle politseinike ameti ja tööga. On aru saadud, et politseitööl on väga tugev ühiskondlik väljund, mida saab saavutada üksnes jõulise strateegilise kommunikatsiooniga. Soome politseis paistab selgelt silma, et nemad juhivad mängu rohkem kui ajakirjanikud. Politseinikel on oma kanalid, oma stiil ja strateegia ning nad on proaktiivsed. See hakkab peale sellest, et ka reapolitseinik on õpetatud seda sõnumit kandma – Soome politsei on turvalisuse tagaja. Seda võib näha ja tunda nii tänaval kui ka patrullis politseinikuga kohtudes, politsei pealikuga juttu puhudes või meedias politsei meediakajastust analüüsides. Siin on eestlastel suur tööpõld ees, et saada reageerivast ja meediapäringutele vastavast organisatsioonist oma sõnumeid ise juhtivaks. Sa oled jälginud meie tegemisi ka sotsiaalses meedias. Kas PPA Facebooki minek on end tasunud ja mida inimesed meie käest seal ootavad? Facebooki minek on vahva ja annab inimliku dimensiooni kogu PPA kommunikatsioonile isegi selles olukorras, kus FB lehe nimi on üliametlik ja väheke võõristust tekitav oma suures ametlikkuses. Soomes on näiteks lihtsalt Soome politsei. Ma tean põhjust, miks ei saanud Eestis niimoodi lehte nimetada – erinevad liidetud asutused oleksid siis täiesti kõrvale jäänud. Aga nad on täiesti kõrval ja varjus niikuinii, sest politsei domineerib. Võib-olla oleks olnud mõistlik teha nn alatootemarkide stiilis, et igale tegevusvaldkonnale, kes administratiivselt on küll üks organisatsioon, kuid kelle sisuline tegevus on siiski väga erinev, oma FB leht. Ja siis maksimaalselt inimsõbralikult ning mitte mingil juhul näidata välja ametniku positsiooni. See on praeguse FB lehe probleemne pool. Soome politsei on kogu oma kommunikatsioonis palju inimlikum (ka oma tegutsemises). Nende hoiak on, et nad on kutsutud inimesi teenima ja aitama ning inimeste turvalisust tagama. Seda hoiakut väljendatakse igal võimalikul juhul, ka rikkumise ja kriitilistes olukordades. FB lehel hakkab see samuti silma, seal ei häbeneta eriti olla humoorikad. Soome politsei FB põhikangelane on põhjapõder Maija, kellele vahepeal isegi politsei vest selga pannakse ja kelle pildid on tõeliselt popid. Analoog PPA lehel on teenistuskoerte lood ja pildid, aga eks siin on seda mõtlemist ja arendamist veel küllaga. Usun, et asjad lähevad õiges suunas, sest tegijad on asjatundjad. Milline on PPA sõnum meediale? Või mis see võiks olla ning mis võiks olla see sõnum, mida meedia inimestele PPA kohta vahendab? Neid sõnumeid võiks olla mitu. Pole hea, kui piirivalve ning kodakondsus- ja migratsioonivaldkond jõulise politsei varju jäävad. Ses mõttes tuleks natuke ärimaailmast õppust võtta ja mõelda selle peale, kuidas üks suur katustootemark PPA oma alatootemargid elus ja tugevad hoiab. Tõenäoliselt on igaühel vaja leida oma strateegiline sõnum. Politsei võiks tõesti olla Eesti riigi ja rahva turvalisuse tagaja. Mis on aga piirivalve ning kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna sõnum? Seda peaksid töökollektiivid väga tõsiselt arutama. Kas minna kolme erineva alaidentiteedi teed ühe suure katusorganisatsiooni all või püüda luua ühtne identiteet kogu organisatsioonile? Kui seda viimast, siis kuidas asja nimetada? Ega enne, kui sisemised asjad pole isekeskis selgeks arutatud, avalikkus head ja strateegilist sõnumit ei kuule. Need asjad tuleb läbi mõelda, iga asi omal ajal ja omas järjekorras. Kui sisemine selgus on käes, küll hakkavad siis ka avalikkuses õiged sõnumid ringlema ning ameti avalikku kuvandit kujundama. Nelli Pello Radari peatoimetaja 11
- Page 1 and 2: Nr 6 jaanuar-veebruar 2011 Politsei
- Page 3 and 4: JUHTKIRI Sisukord 4 Uudised 12 6 Lu
- Page 5 and 6: UUDISED Foto: Raivo Saare Uued Eest
- Page 7 and 8: LUUBI ALL 7
- Page 9: LUUBI ALL Selles laboris teevad kri
- Page 13 and 14: PERSOON Tõeline naine ei karda meh
- Page 15 and 16: PERSOON Foto: Diana Järv Aino spor
- Page 17 and 18: VÕTI a Foto: scanpix Siinkohal tek
- Page 19 and 20: VÕTI Eksperdid otsivad Pae 19 sün
- Page 21 and 22: VÕTI ning kuidas oleks seda kõige
- Page 23 and 24: PIDUPÄEV Teenetemärk tähendab su
- Page 25 and 26: PIDUPÄEV Heino Mauer Kotkaristi V
- Page 27 and 28: VÕÕRSIL erände tulipunktis tigi
- Page 29 and 30: VÕÕRSIL korjanud. Olukorda rasken
- Page 31 and 32: UURING 31
- Page 33 and 34: UURING Joonis 3. Infokanalite kasut
- Page 35 and 36: KONVERENTS Fotod: Kaja Ventsel ja R
- Page 37 and 38: KONVERENTS Üles olid seatud õpito
- Page 39 and 40: TEENINDUS Eesti suurim asutus, kes
- Page 41 and 42: TEENINDUS nevad. „Teenindus ühes
- Page 43 and 44: MEISTRIKLASS näidu, mille saab ots
- Page 45 and 46: KLUBI Klubi edendab laskesporti MT
- Page 47 and 48: INFOSÜSTEEM ALISe kasutajaid võib
- Page 49 and 50: ENNETUS meeskonnaga spetsiaalselt k
- Page 51 and 52: REISIKIRI Danel Aljo saksofonil Mar
- Page 53 and 54: LUULENURK Seal sa siis istudki lamp
- Page 55 and 56: SPORT Sisejalgpalli meistrid on jä
- Page 57 and 58: RISTSÕNA 57
- Page 59: SUMMARY Summary the hand-made explo
MÕTE<br />
Politsei- ja Piirivalveameti<br />
meediapilt on<br />
asjalik, rahulik ja<br />
tasakaalukas, kuid<br />
puudu on jõulisest<br />
sõnumistrateegiast,<br />
arvab Tallinna Ülikooli<br />
Kommunikatsiooni<br />
Instituudi direktor<br />
Kaja Tampere.<br />
Foto: SCANPIX<br />
Kaja<br />
Tampere:<br />
„Eesti politsei on soliidne<br />
ja tasakaalukas“<br />
Sa töötasid peaaegu seitse aastat<br />
Soomes Jyväskylä ülikoolis<br />
kommunikatsiooniala õppejõuna.<br />
Kuidas paistis sulle sealt Politseija<br />
Piirivalveameti meediapilt? Kas<br />
võõrsil olles pannakse tähele muid<br />
asju kui kodumaal?<br />
Võõrsil on infosaamise kanalite hulk<br />
piiratud – on ainult interneti kaudu<br />
kohale jõudvad teated. Distantsilt ei<br />
paista asjad tõepoolest alati just sellisena<br />
kui kohapeal ning teemas sees<br />
olevatele inimestele. Eesti politsei<br />
paistab kaugelt vaadates väga asjalik,<br />
rahulik ja tasakaalukas, seda just<br />
meediatekstide kaudu. Selgitatakse ja<br />
informeeritakse ja räägitakse erinevatest<br />
asjadest soliidselt ning kenasti.<br />
Ära on kadunud rabedus, ebakindlus<br />
ja hirm avaliku esinemise ees, mis veel<br />
mõni aasta tagasi üsna selgelt tunda<br />
oli. Minu arvates on PPA kõneisikud<br />
asjalikud. Viimati nägin Raivo Küüti<br />
„Kahekõne“ saates esinemas. Ausalt<br />
öeldes mõjus ta palju veenvamalt,<br />
kindlamalt ja turvalisemalt kui saatejuht.<br />
Ainuke kriitiline kommentaar<br />
Politsei- ja Piirivalveameti avalikule<br />
meediakommunikatsioonile on, et see<br />
põhineb väga olukordadel. Paistab<br />
välja, et sõnumistrateegia puudub.<br />
Mis on tegelikult sõnum avalikkuse-<br />
10
Change language