rahvusballett
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Intervjuu<br />
Kuidas hindate Eesti rahvusliku suurpanganduse<br />
tekkevõimalust?<br />
Põhiküsimus on see, kui palju võiks<br />
Eestis üldse panku olla. Teoorias tundub,<br />
et mõnekümne miljoni euroga võiks<br />
panga asutamisega hakkama saada, aga<br />
tegelikult läheb rohkem raha vaja. Ülevõtmised<br />
ja ühinemised on suhteliselt<br />
igapäevased teemad ja ma olen kindel, et<br />
sellelaadseid ettepanekuid on ka näiteks<br />
Bigbankile tehtud.<br />
Panga kasvamisel on vaja lisakapitali<br />
gime tootmisest. See maandabki riske.<br />
Me ei tea, kuidas läheb tulevikus põlevkivitehnoloogial,<br />
aga meil on ka heal<br />
tasemel masinaehitust, üllatavalt palju<br />
põllumajandust, samuti toiduainetööstust<br />
ja metsandust. Geeni- ja biotehnoloogia<br />
pakuvad uusi võimalusi. Ühe sektori edu<br />
võiks nakatada ka teisi.<br />
Siiski pole meil palju oma tooteid, mida<br />
me ise ekspordiksime.<br />
Eesti ettevõtted on liiga väiksed, paljud<br />
„Minu meelest on<br />
Eesti multitalent.”<br />
foto: shutterstock<br />
Meerits Euroopa<br />
võlakriisist<br />
Väga ebakindel on loota, et<br />
näiteks kreeklased suudaksid<br />
oma võlad tagasi maksta<br />
– nad tuleks euroalast<br />
välja visata. Samas on Saksamaa<br />
pankadel palju<br />
Kreeka riigi võlakirju. Head<br />
lahendust ei ole, venitatakse<br />
ja püütakse kompromissi<br />
leida ning loodetakse<br />
imele.<br />
ja on väga tõenäoline, et omanikeringi tuleb<br />
väliskapital. Seetõttu ei saa tulevikus<br />
olla väga palju puhtaverelisi Eesti panku.<br />
Samal põhjusel kaasasime omal ajal<br />
Hansapanka välisosanikke. Rehkendus<br />
on lihtne: suurim võimalik laen, mille<br />
pank saab välja anda, sõltub omakapitali<br />
suurusest. Kõik Eesti kliendid nii väiksed<br />
ka ei ole, et neid saaks finantseerida<br />
minimaalse omakapitali baasil.<br />
Kas Eesti panganduse kasv võiks tulevikus<br />
ohustada Eesti majandust, nagu<br />
Iirimaal juhtus?<br />
Oht on vähemalt teoorias olemas, kuid<br />
pildi teeb kirjumaks pankade tegutsemine<br />
väljapool riigipiire. Eks ikka vaadatakse<br />
ja otsitakse oma turuosa ka välismaal,<br />
näiteks LHV annab juba tarbimislaene<br />
Soomes. Ikka soovitakse oma tegevusala<br />
laiendada. Kui liigselt ei riskita, siis pole<br />
midagi hullu.<br />
Mis viib Eesti majanduse edasi?<br />
Minu meelest on Eesti multitalent, mitte<br />
ühest valdkonnast sõltuv riik, kui me rää-<br />
ei saagi suureks kasvada. Kunagi aastate<br />
eest vaatasin, kui palju kulutab Norma<br />
arendusele. Käivet arvestades tundus see<br />
summa normaalne, aga mida sa 300 000<br />
krooniga teed. Siis vaatasin Norma omanikfirma<br />
samu näitajaid: neil on samasuguste<br />
suhtarvude juures palju rohkem<br />
raha ning arendustegevuse tulemusena<br />
kümneid ja sadu patente.<br />
Kui soovime rikkaks saada, siis tuleb<br />
ka müüma hakata. Seda ei saa teha üleöö,<br />
oskusi saab parandada sammhaaval<br />
– üheksanda klassi järel ei saa kohe<br />
doktoriõppesse minna, suurpanga juhiks<br />
ka mitte.<br />
Ettevõtlusega on sama lugu. Aja jooksul<br />
peab koguma raha ja oskusi.<br />
Meil on teatud hulk ettevõtjaid, kes ei<br />
räägi ühtegi võõrkeelt ja kes on paar<br />
korda vaid Lätis käinud. Nendelt<br />
eksporti oodata ei ole, aga just eksport<br />
on see, mis suures plaanis edasi viib.<br />
Kinnisvarabuumi ajal tundus kinnisvaraga<br />
tegelemine hõlpus raha, ent nüüdseks<br />
on mõistetud, et tegelikult<br />
see nii ei ole.<br />
investeeri – nr 1/2011 8
Change language