rahvusballett
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
Arvamus Mõjutaja huvid on meil kõigil, nii üksikisikute kui ka organisatsioonidena. ühiskond on demokraatia tingimustes kokkulepe, millega püüame sobitada oma huve kokku nii, et nende koostoimest võidaks võimalikult palju inimesi. tekst: Andreas Kaju Valitsussuhete ja kommunikatsiooni nõustaja Meta Advisory Group erakonnad valmistuvad valimisteks, tegeledes ühelt poolt oma brändiga – et selle tugevusi kampaaniaga enim rõhutada, arvestades parasjagu ühiskonnas aktuaalseid meeleolusid, muresid ja eelistusi –, ning vormides samal ajal erinevatele sihtrühmadele spetsiifilisi lubadusi. See kõik on kokkuvõttes küllalt keerukas kunst. Ei piisa suvalisele inimrühmale olulise sõnumi edastamisest, vaid tuleb kujundada pakkumine, mis mõjutab muutma või kinnitama inimese valimiskäitumist. Majanduslikud motivaatorid on meie käitumise ühed tugevaimad mõjutajad. Inimene on ratsionaalne tegutseja selles mõttes, et ta usub, et langetab otsuseid oma huvidest lähtudes, lastes end samas suunata teadvustamata teguritest. Neil valimistel tegi Eesti habras keskklass otsuse kindlustunde kasuks, mis kriisist väljumise ajal on atraktiivne pakkumine ka investorile – käesoleva ajakirja lugejale. Möödunud kampaanias ei olnud üle- kaalus lubadused investoritele, majandusinimestele; ei rõhutatud esmajoones raha säästmist ega investeerimist soosivaid poliitikameetmeid. Reformierakonna plaan luua skeem, millega tööandjad saaksid teha 6000 euro ulatuses investeeringuid töövõtja III pensionisambasse, ning IRL-i kava vabastada investeeringud inimvarasse erisoodustusmaksust, samuti mõlema erakonna ühine veendumus makse mitte tõsta on üldises plaanis siiski ka midagi väärt. Ehkki matemaatikaga rohkem kodus olevad huvilised küllap mõtlevad, kas tõesti kavatsetakse saada eelarve paari aastaga tagasi kõigepealt struktuursesse ja siis nominaalsesse tasakaalu ainuüksi majanduskasvu abil (eeldusel, et kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud). Kui ei, siis on see halb uudis kõigile investoritele – sest sel juhul tuleb leida eelarve tasakaalustamiseks tulud meie taskust. Kui tahame, et valitsus ei küünitaks meie rahakoti järele, siis peame ise riigilt vähem avalikku teenust nõudma investeeri – nr 1/2011 68
- Page 17 and 18: näitab, et kavas oli ühineda eelm
- Page 19 and 20: Gerli Padar Stephen Hansen (Norra)
- Page 21 and 22: 21 investeeri - nr 1/2011 Foto: sCA
- Page 23 and 24: „Klaveri puhul on kõige tähtsam
- Page 25 and 26: Foto: siiri lind Estonia areng on l
- Page 27 and 28: foto: pressifoto oleks rohkem kui 2
- Page 29 and 30: AGE OKSA JA TOOMAS EDURI VIIMANE BA
- Page 31 and 32: MALLORCA 25. juuni kuni 30. juuli M
- Page 33 and 34: Intervjuu Lipsuga põllumees eesti
- Page 35 and 36: Rubriik 35 investeeri - nr 1/2011
- Page 38 and 39: Oligarh 2003. aastal nimetas vene m
- Page 40 and 41: Guru FOTOd: bullls Teekond Komimaal
- Page 42 and 43: Guru FOTOd: bullls Lahutus Kui 2006
- Page 44 and 45: Guru FOTOd: bullls Sõber Erinevalt
- Page 46 and 47: Guru Abramovitš Tallinnas? Läinud
- Page 48 and 49: Analüüs foto: corbis Hinnatõus h
- Page 50 and 51: Analüüs 9 000 000 8 000 000 7 000
- Page 52 and 53: Juristi nõuanne 100 000 riigikogu
- Page 54 and 55: Rubriik Rokistaarid fotod: bayer ag
- Page 56 and 57: Ettevõte Bayeri juhi dr Marijn Dek
- Page 58: Ettevõte Ravimitööstusest lähem
- Page 61 and 62: Fondide vahe jätkab kärisemist II
- Page 63 and 64: LHV toetab eesti rahvusliku pangana
- Page 65 and 66: LHV toetab Eve Andre Lõpetas 1996.
- Page 67: Meie soov muuta uus Audi A6 kergema
- Page 71 and 72: Videoülevaadetele tuleb lisa Juba
- Page 73 and 74: Matt Taibbi Griftopia: Bubble Machi
Arvamus<br />
Mõjutaja<br />
huvid on meil kõigil, nii üksikisikute kui ka organisatsioonidena.<br />
ühiskond on demokraatia tingimustes<br />
kokkulepe, millega püüame sobitada oma huve<br />
kokku nii, et nende koostoimest võidaks võimalikult<br />
palju inimesi.<br />
tekst:<br />
Andreas Kaju<br />
Valitsussuhete ja<br />
kommunikatsiooni nõustaja<br />
Meta Advisory Group<br />
erakonnad valmistuvad valimisteks,<br />
tegeledes ühelt poolt oma brändiga<br />
– et selle tugevusi kampaaniaga enim<br />
rõhutada, arvestades parasjagu ühiskonnas<br />
aktuaalseid meeleolusid, muresid<br />
ja eelistusi –, ning vormides samal ajal<br />
erinevatele sihtrühmadele spetsiifilisi<br />
lubadusi. See kõik on kokkuvõttes küllalt<br />
keerukas kunst. Ei piisa suvalisele inimrühmale<br />
olulise sõnumi edastamisest,<br />
vaid tuleb kujundada pakkumine, mis<br />
mõjutab muutma või kinnitama inimese<br />
valimiskäitumist.<br />
Majanduslikud motivaatorid on meie<br />
käitumise ühed tugevaimad mõjutajad.<br />
Inimene on ratsionaalne tegutseja selles<br />
mõttes, et ta usub, et langetab otsuseid<br />
oma huvidest lähtudes, lastes end samas<br />
suunata teadvustamata teguritest. Neil<br />
valimistel tegi Eesti habras keskklass otsuse<br />
kindlustunde kasuks, mis kriisist<br />
väljumise ajal on atraktiivne pakkumine<br />
ka investorile – käesoleva ajakirja lugejale.<br />
Möödunud kampaanias ei olnud üle-<br />
kaalus lubadused investoritele, majandusinimestele;<br />
ei rõhutatud esmajoones raha<br />
säästmist ega investeerimist soosivaid<br />
poliitikameetmeid. Reformierakonna<br />
plaan luua skeem, millega tööandjad<br />
saaksid teha 6000 euro ulatuses investeeringuid<br />
töövõtja III pensionisambasse,<br />
ning IRL-i kava vabastada investeeringud<br />
inimvarasse erisoodustusmaksust, samuti<br />
mõlema erakonna ühine veendumus<br />
makse mitte tõsta on üldises plaanis siiski<br />
ka midagi väärt. Ehkki matemaatikaga<br />
rohkem kodus olevad huvilised küllap<br />
mõtlevad, kas tõesti kavatsetakse saada<br />
eelarve paari aastaga tagasi kõigepealt<br />
struktuursesse ja siis nominaalsesse tasakaalu<br />
ainuüksi majanduskasvu abil (eeldusel,<br />
et kulud kasvavad aeglasemalt kui<br />
tulud). Kui ei, siis on see halb uudis kõigile<br />
investoritele – sest sel juhul tuleb leida eelarve<br />
tasakaalustamiseks tulud meie taskust.<br />
Kui tahame, et valitsus ei küünitaks<br />
meie rahakoti järele, siis peame ise riigilt<br />
vähem avalikku teenust nõudma<br />
investeeri – nr 1/2011 68
Change language