rahvusballett

Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia

profimeedia.ee
from profimeedia.ee More from this publisher
16.09.2015 Views

Pension Positiivne algus uus aasta algas lhv pensionifondidele positiivse tootlusega. 13. märtsi seisuga on tänavu tootluse plusspoolel kümme II samba pensionifondi 23-st. kõik lhv viis fondi mahtusid eesti esimese seitsme hulka. ehkki lõppenud 2010. aasta oli majandusele veel keeruline, pakkusid finantsturud häid tootlusi ja investeerimisvõimalusi. Siiski ei möödunud aasta investeerimismaailmas muretult. Erasektori probleemid kasvasid üle avaliku sektori kriisiks ning mureallikaks oli mitme riigi (nt Kreeka, Iirimaa) finantsiline tugevus ja võime tulla toime kasvava võlakoormaga. tekst: mihkel oja LHV Varahalduse juht Erinevus riikide vahel kasvab Aktsiaturud tõusid eelmisel aastal ajutistest tagasilangustest hoolimata peaaegu kõikjal maailmas. Need ettevõtted, kes olid kriisi algfaasis kulusid kärpides kiiresti reageerinud, raporteerisid 2010. aasta jooksul, mil nõudlus nende toodete ja teenuste järele taastus, rekordilisi kasumeid. Kuigi LHV pensionifondid olid aktsiaturgudele investeerimisel seadusega lubatust ettevaatlikumad, õnnestus meil foto: corbis investeeri – nr 1/2011 60

Fondide vahe jätkab kärisemist II pensionisamba vara väärtus seisuga 5. jaanuar 2011 olenevalt liitumisajast (eurodes) Liitumisaeg enne 30.04.2002 31.10.2002 31.10.2003 31.10.2004 31.10.2005 31.10.2006 31.10.2007 31.10.2008 Fondi investeeritud 3128 2985 2675 2340 1966 1530 1004 413 osaku hind Fondi riskitase LHV Pensionifond L 1,324 agressiivne 4527 4233 3622 3030 2462 1899 1288 522 LHV Pensionifond XL 1,137 agressiivne 4418 4166 3619 3060 2494 1912 1293 526 LHV Pensionifond S 1,078 konservatiivne 4232 3997 3519 3024 2500 1914 1229 471 LHV Pensionifond M 1,027 tasakaalustatud 4186 3963 3484 2982 2457 1890 1251 494 LHV Pensionifond XS 0,990 konservatiivne 4097 3883 3436 2963 2455 1886 1216 470 Sampo Pension 50 1,095 agressiivne 3886 3653 3176 2700 2222 1706 1144 466 Ergo Pensionifond 2P2 1,119 agressiivne 3880 3642 3155 2683 2227 1739 1202 505 Sampo Pension 25 0,924 tasakaalustatud 3626 3427 3014 2588 2146 1654 1096 446 SEB Konservatiivne Pensionifond 0,854 konservatiivne 3620 3436 3049 2644 2217 1709 1102 441 Ergo Pensionifond 2P1 0,863 konservatiivne 3565 3381 2992 2590 2166 1672 1080 432 Sampo Pension Intress 0,820 konservatiivne 3517 3339 2965 2568 2138 1643 1065 428 Swedbank Pensionifond K3 0,955 agressiivne 3378 3169 2745 2335 1942 1523 1064 470 SEB Progressiivne Pensionifond 0,941 agressiivne 3368 3165 2748 2338 1940 1520 1067 477 Swedbank Pensionifond K2 0,821 tasakaalustatud 3206 3027 2660 2291 1916 1496 1019 443 Swedbank Pensionifond K1 0,742 konservatiivne 3153 2993 2663 2319 1951 1514 1000 421 Nordea Pensionifond A 0,883 agressiivne 492 Nordea Pensionifond B 0,827 tasakaalustatud 468 Nordea Pensionifond C 0,761 konservatiivne 443 Arvutuskäik • Pensionikoguja on kogunud kogu kogumisperioodi jooksul raha ainult ühte pensionifondi. • Pensionikoguja jätkas 2010. aastal makseid pensionifondi. • Pensionifondi osakud on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige aktiivsemal päeval (tavaliselt 15.–20. kuupäev). • Pensionikoguja brutopalk on kogu aeg olnud võrdne Eesti keskmise palgaga. • Arvestatud on sisenemis- ja väljumiskulusid. Näide: enne 2004. aasta oktoobrit Swedbank Pensionifond K1-ga liitunud pensionikoguja on saanud portfelli pealt oletuslikult 0,4% kahjumit (fondi on sisse makstud 2675 eurot, väärtpaberiportfell on väärt 2663 eurot). Allikas: Äripäev Terminid Agressiivne: aktsiatesse on lubatud investeerida kuni 50%. Tasakaalustatud: aktsiatesse on lubatud investeerida kuni 25%. Konservatiivne: võlakirjafond, ei ole lubatud aktsiatesse investeerida. siiski saavutada 2010. aasta arvestuses korralikud tootlused. Eesti progressiivsetest fondidest olid parima tootlusega LHV XL ja L, tasakaalustatud fondidest LHV M ning konservatiivsetest fondidest LHV XS ja S. Jälgi ja võrdle fondide tootlusi LHV pensioniportaalis www.lhv.ee/ pension/vordle. Kui finantsturud on viimastel aastatel liikunud eri riikides sarnaselt (2008. aastal langedes ja 2009. aasta kevadest saati tõustes), siis viimase poole aasta jooksul on korrelatsioon eri turgude vahel hakanud vähenema. USA ja Lääne-Euroopa on alles uue majandustsükli alguses, samas kui mitmes arenevas riigis on märke majanduse ülekuumenemisest. Hiina keskpank on viimase kuue kuu jooksul tõstnud intressimäärasid kolmel korral eesmärgiga pidurdada spekulatiivseid protsesse ja saada inflatsioonitempo kontrolli alla. Samas on Euroopas alles hakatud rääkima võimalikust intressi- määrade kergitamisest ning USA keskpank on tõenäoliselt viimane, kes oma rahapoliitikat karmimaks muudab. Nafta mõjutab Erinevust riikide vahel suurendab ka naftahinna tõus, mille on põhjustanud kasvavad pinged Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Kõrgem naftahind annab hoogu juurde inflatsiooniprotsessidele kõikjal maailmas, samuti suurendab see kulusid riikide jaoks, kes impordivad naftat, ning parandab nende riikide rahalist seisu, kus naftat toodetakse. Pensionifondide juhtimisel on investeeringute piirkondlik jaotus lähiajal keskmisest tähtsam. Baltikumi, eeskätt Eestisse, on LHV pensionifondid investeerinud suure osa varadest nii 2010. aastal kui ka praeguse seisuga. Usume, et meie koduturgudel on ettevõtted alles jõudnud uuesti kasumisse ning ruumi majandustulemuste parandamiseks leidub veelgi. Kogumispensionist video vahendusel LHV pensioniportaalist www.lhv.ee/pension/videod on võimalik leida kergesti vastused pensionisüsteemi ja fonde puudutavatele küsimustele. Lihtsalt lülita kõlarid sisse ja vaata videot kas pensionifondi valimise, II samba väljamaksete, III samba vm teemal. Igal kuul lisame portaali ühe uue video uuel teemal. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga ja küsi lisainfot lhv.ee/pension. Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet investeerimisfondi järgmiste perioodide tootluste kohta. 61 investeeri – nr 1/2011

Fondide vahe jätkab kärisemist<br />

II pensionisamba vara väärtus seisuga 5. jaanuar 2011 olenevalt liitumisajast (eurodes)<br />

Liitumisaeg enne 30.04.2002 31.10.2002 31.10.2003 31.10.2004 31.10.2005 31.10.2006 31.10.2007 31.10.2008<br />

Fondi investeeritud 3128 2985 2675 2340 1966 1530 1004 413<br />

osaku hind Fondi riskitase<br />

LHV Pensionifond L 1,324 agressiivne 4527 4233 3622 3030 2462 1899 1288 522<br />

LHV Pensionifond XL 1,137 agressiivne 4418 4166 3619 3060 2494 1912 1293 526<br />

LHV Pensionifond S 1,078 konservatiivne 4232 3997 3519 3024 2500 1914 1229 471<br />

LHV Pensionifond M 1,027 tasakaalustatud 4186 3963 3484 2982 2457 1890 1251 494<br />

LHV Pensionifond XS 0,990 konservatiivne 4097 3883 3436 2963 2455 1886 1216 470<br />

Sampo Pension 50 1,095 agressiivne 3886 3653 3176 2700 2222 1706 1144 466<br />

Ergo Pensionifond 2P2 1,119 agressiivne 3880 3642 3155 2683 2227 1739 1202 505<br />

Sampo Pension 25 0,924 tasakaalustatud 3626 3427 3014 2588 2146 1654 1096 446<br />

SEB Konservatiivne Pensionifond 0,854 konservatiivne 3620 3436 3049 2644 2217 1709 1102 441<br />

Ergo Pensionifond 2P1 0,863 konservatiivne 3565 3381 2992 2590 2166 1672 1080 432<br />

Sampo Pension Intress 0,820 konservatiivne 3517 3339 2965 2568 2138 1643 1065 428<br />

Swedbank Pensionifond K3 0,955 agressiivne 3378 3169 2745 2335 1942 1523 1064 470<br />

SEB Progressiivne Pensionifond 0,941 agressiivne 3368 3165 2748 2338 1940 1520 1067 477<br />

Swedbank Pensionifond K2 0,821 tasakaalustatud 3206 3027 2660 2291 1916 1496 1019 443<br />

Swedbank Pensionifond K1 0,742 konservatiivne 3153 2993 2663 2319 1951 1514 1000 421<br />

Nordea Pensionifond A 0,883 agressiivne 492<br />

Nordea Pensionifond B 0,827 tasakaalustatud 468<br />

Nordea Pensionifond C 0,761 konservatiivne 443<br />

Arvutuskäik<br />

• Pensionikoguja on kogunud kogu kogumisperioodi jooksul raha ainult ühte<br />

pensionifondi.<br />

• Pensionikoguja jätkas 2010. aastal makseid pensionifondi.<br />

• Pensionifondi osakud on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige<br />

aktiivsemal päeval (tavaliselt 15.–20. kuupäev).<br />

• Pensionikoguja brutopalk on kogu aeg olnud võrdne Eesti keskmise palgaga.<br />

• Arvestatud on sisenemis- ja väljumiskulusid. Näide: enne 2004. aasta oktoobrit<br />

Swedbank Pensionifond K1-ga liitunud pensionikoguja on saanud portfelli pealt<br />

oletuslikult 0,4% kahjumit (fondi on sisse makstud 2675 eurot, väärtpaberiportfell<br />

on väärt 2663 eurot).<br />

Allikas: Äripäev<br />

Terminid<br />

Agressiivne: aktsiatesse on<br />

lubatud investeerida kuni 50%.<br />

Tasakaalustatud: aktsiatesse on<br />

lubatud investeerida kuni 25%.<br />

Konservatiivne: võlakirjafond, ei ole<br />

lubatud aktsiatesse investeerida.<br />

siiski saavutada 2010. aasta arvestuses<br />

korralikud tootlused. Eesti progressiivsetest<br />

fondidest olid parima tootlusega<br />

LHV XL ja L, tasakaalustatud fondidest<br />

LHV M ning konservatiivsetest fondidest<br />

LHV XS ja S. Jälgi ja võrdle fondide tootlusi<br />

LHV pensioniportaalis www.lhv.ee/<br />

pension/vordle.<br />

Kui finantsturud on viimastel aastatel<br />

liikunud eri riikides sarnaselt (2008. aastal<br />

langedes ja 2009. aasta kevadest saati<br />

tõustes), siis viimase poole aasta jooksul<br />

on korrelatsioon eri turgude vahel hakanud<br />

vähenema. USA ja Lääne-Euroopa<br />

on alles uue majandustsükli alguses, samas<br />

kui mitmes arenevas riigis on märke<br />

majanduse ülekuumenemisest. Hiina<br />

keskpank on viimase kuue kuu jooksul<br />

tõstnud intressimäärasid kolmel korral<br />

eesmärgiga pidurdada spekulatiivseid<br />

protsesse ja saada inflatsioonitempo<br />

kontrolli alla. Samas on Euroopas alles<br />

hakatud rääkima võimalikust intressi-<br />

määrade kergitamisest ning USA keskpank<br />

on tõenäoliselt viimane, kes oma<br />

rahapoliitikat karmimaks muudab.<br />

Nafta mõjutab<br />

Erinevust riikide vahel suurendab ka<br />

naftahinna tõus, mille on põhjustanud<br />

kasvavad pinged Põhja-Aafrikas ja<br />

Lähis-Idas. Kõrgem naftahind annab<br />

hoogu juurde inflatsiooniprotsessidele<br />

kõikjal maailmas, samuti suurendab see<br />

kulusid riikide jaoks, kes impordivad<br />

naftat, ning parandab nende riikide rahalist<br />

seisu, kus naftat toodetakse.<br />

Pensionifondide juhtimisel on investeeringute<br />

piirkondlik jaotus lähiajal keskmisest<br />

tähtsam. Baltikumi, eeskätt Eestisse,<br />

on LHV pensionifondid investeerinud suure<br />

osa varadest nii 2010. aastal kui ka<br />

praeguse seisuga. Usume, et meie koduturgudel<br />

on ettevõtted alles jõudnud uuesti<br />

kasumisse ning ruumi majandustulemuste<br />

parandamiseks leidub veelgi.<br />

Kogumispensionist<br />

video vahendusel<br />

LHV pensioniportaalist<br />

www.lhv.ee/pension/videod<br />

on võimalik leida kergesti<br />

vastused pensionisüsteemi<br />

ja fonde puudutavatele küsimustele.<br />

Lihtsalt lülita kõlarid<br />

sisse ja vaata videot<br />

kas pensionifondi valimise,<br />

II samba väljamaksete,<br />

III samba vm teemal. Igal<br />

kuul lisame portaali ühe<br />

uue video uuel teemal.<br />

Tutvu LHV pensionifondide<br />

prospektiga ja küsi lisainfot<br />

lhv.ee/pension.<br />

Investeerimisfondi eelmiste<br />

perioodide tootlus ei tähenda<br />

lubadust ega viidet investeerimisfondi<br />

järgmiste<br />

perioodide tootluste kohta.<br />

61 investeeri – nr 1/2011

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!