rahvusballett
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
Intervjuu Heldur Meerits Lõpetanud 1982. aastal Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala. Heldur Meerits on Hansapanga asutaja ning asus seal kohe tööle juhatuse aseesimehena. Tema kogemus ei piirdu vaid Hansapanga juhtimisega. Aastatel 1993 kuni 1995 oli ta Eesti Hoiupanga juhatuse esimene aseesimees, kust siirdus Eesti Panga asepresidendiks. Hiljem töötas Meerits peaminister Mart Laari majandusnõunikuna. Ta on ka üks Eesti Investorite Liidu asutajaid ning on olnud väikeinvestorite huvide suuremaid kaitsjad, kui suuromanikud on üritanud ettevõtet üle võtta. „Põhjamaadeni on meil veel pikk tee minna.” mas lausa miljardeid. Informeeritus ongi majandusotsuste põhiküsimus, valede otsuste põhjus on puudulik teave. Plaanimajandus üritas valede otsuste tegemist vältida, aga see ei õnnestunud – tagajärjeks oli pidev majanduskriis. Mis kinnitab, et kriis on läbi? Minu arvates on kriis seljataga. Majandus kasvab, tööhõive paraneb. Sektoritevahelised osakaalud veel muutuvad, aga see on loomulik. Buumiaeg tähendas ebanormaalselt head elu – ja nüüd elame tavalist elu. Küsimus on selles, milline tase võtta elustandardiks, normiks. Praegu on meil normaalne elu. Ehkki väga paljudel on praegugi raske. Kahjuks pole näitajaid selle kohta, kui palju on Eestis struktuurset tööpuudust, see tähendab, kas inimesed oskavad teha valesid asju või elavad vales kohas. 2008. aasta alguses oli karjuv tööjõupuudus ja nominaalpalk kasvas mitu aastat järjest 20 protsenti. Peame võtma viieprotsendilise tööjõupuuduse alampiiriks, kust majandusse tulevad moonutused. Sageli tuleb suhtuda tõsiselt neisse ettevõtjaisse, kes räägivad taas tööjõupuudusest. Küsimus pole niivõrd palgas, lihtsalt vajalike oskuste ja töömoraaliga inimesi napib. Näiteks kunagised kolhoosnikud tarkvarafirmasse koodi kirjutama ei kõlba. Kui lugeda rahvalikke netikommentaare, siis tundub, et osa vihaseid kommenteerijaid liiga kvalifitseeritud just ei ole. Kuidas teile endale kriis mõjus? Minu reaalset elu see väga ei mõjutanud. investeeri – nr 1/2011 6
Kahjumid olid suured, aga need olid rohkem arvestuslikud, hiljem olen kõik jälle tagasi teeninud. Minu jaoks läks kriis suhteliselt hõlpsasti üle, ehkki selle alguses tundus tulevik tõesti väga tume. Kuidas hindate Eesti praegust seisundit maailmamajanduses? Kõik sõltub sellest, kellega ennast võrrelda, sest just võrdlustes tulevad tulemused välja. Põhjamaadeni on meil veel pikk tee minna. Iga mägironija teab, et viimased meetrid on kõige raskemad. Aga kui kõrvutame end tavalise Aafrika riigiga, siis elame väga jõukalt ja hästi korraldatud ühiskonnaga maal ega peaks eriti kurtma. Põhjamaadele järelejõudmine võtab aega. Põhjamaadki muutuvad. Ma ei ole kindel, kas nad isegi suudavad oma heaolumudelit säilitada. Kui me oleksime võimelised vähendama vahet tööviljakuses, oleks juba hea tulemus. Millist mõju on euro Eesti majandusele avaldanud? Kui vaadata konkurentsivõime analüüse, siis euro on neis vaid üks tegur. Riigi konkurentsivõime koosneb paljudest asjadest, muu hulgas kuulub sinna ettevõtete maksusüsteem kui üks element, mis aitab konkurentsivõimet üleval hoida. Masenduseks igatahes põhjust ei ole. Millega te igapäevaselt tegelete? Ettevõtlusega seotut on minu elus väga vähe. Olen näiteks Eesti Arhitektuurikeskuse nõukogu liige. Selle keskuse eesmärk on propageerida arhitektuuri ja levitada arhitektuurivaldkonnaga seotud teadmisi. Ning valimiste ajal osalesin mõne mõttekoja aruteludes – nii minu päevad lähevad. Te olete ju ka aktiivne investor. Ma ei mängi iga päev börsil, usun pigem kolme- kuni viieaastasse perspektiivi, kusjuures viit aastat on lihtsam ennustada kui järgmist nädalat. Samas on suurem osa minu varasid ikkagi investeerimispankade hoida. Millisesse piirkonda olete peamiselt investeerinud? Minu vaade on põhimõtteliselt olnud globaalne. Kuid loomulikult on nii Eesti kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa suurema osakaaluga. Millised on kaugeimad punktid? Kui mu portfellihaldurite raporteid vaadata, siis leiaksime kindlasti midagi nii Austraaliast, Ladina-Ameerikast kui ka Jaapanist. Ka te usaldate oma haldurit kinnisilmi? Üldiselt küll, nad on ju ikkagi profid, kes töötavad täisajaga selles valdkonnas. Aga ma hoian olukorral ka ise silma peal – päris kinnisilmi siiski ei usalda. Miks oli kasulik, et Eesti pangad kuulusid kriisi ajal Rootsile? Päris palju raha läks pankadest välja. Kui pankadel oleks olnud Eesti omanikud, siis oleks neil olnud väga raske tekkinud auke täita. Nad ei oleks olnud võimelised seda tegema ja riik oleks pidanud appi minema. Miks on just kriisi põhjas parim aeg asutada uus pank? Ühe panga ülesehitamine võtab mitu aastat aega. Võimalikest stardiaegadest on kriisi põhi üks parimaid. Kas Hansapanga edulugu on võimalik korrata? Iga kord on uued ajad. Üks võimalikke valearvamusi ongi see, et LHV Pank tähendab automaatselt Hansapanga loo kordumist – seda kindlasti mitte. Siiski leidub paar ühisjoont: LHV Panga meeskond on noor ja energiline ning avatud mõtlemisega. Pangal on võimalused kindlasti olemas. Seda näitab aeg, mil määral neid ära kasutada suudetakse. Meerits LHV Pangast Pangandus on teenindussektor nagu iga teine, seetõttu on suhteliselt raske mõelda välja enneolematut toodet. Konkurendid kopeerivad väga ruttu. Tegelikult on hästi tähtis see, kuidas sa midagi teed, mitte mida sa teed. Tänu LHV töötajaskonnale on eduvõimalus olemas. Praegu on LHV sedavõrd väike pank, et suured ei tunneta veel konkurentsi, aga eks pank kasvab. 7 investeeri – nr 1/2011
- Page 1 and 2: lhv panga ajakiri nr 1/2011 Kohtuva
- Page 3 and 4: Sisukord Juhtkiri Eksport tekst: Er
- Page 5: Intervjuu Investor eesti üks tuntu
- Page 10 and 11: Investori ABC fotod: corbis investe
- Page 12: Investori ABC muul viisil seotud va
- Page 15 and 16: Puhas kuld Nõukogude Venemaalt Tar
- Page 17 and 18: näitab, et kavas oli ühineda eelm
- Page 19 and 20: Gerli Padar Stephen Hansen (Norra)
- Page 21 and 22: 21 investeeri - nr 1/2011 Foto: sCA
- Page 23 and 24: „Klaveri puhul on kõige tähtsam
- Page 25 and 26: Foto: siiri lind Estonia areng on l
- Page 27 and 28: foto: pressifoto oleks rohkem kui 2
- Page 29 and 30: AGE OKSA JA TOOMAS EDURI VIIMANE BA
- Page 31 and 32: MALLORCA 25. juuni kuni 30. juuli M
- Page 33 and 34: Intervjuu Lipsuga põllumees eesti
- Page 35 and 36: Rubriik 35 investeeri - nr 1/2011
- Page 38 and 39: Oligarh 2003. aastal nimetas vene m
- Page 40 and 41: Guru FOTOd: bullls Teekond Komimaal
- Page 42 and 43: Guru FOTOd: bullls Lahutus Kui 2006
- Page 44 and 45: Guru FOTOd: bullls Sõber Erinevalt
- Page 46 and 47: Guru Abramovitš Tallinnas? Läinud
- Page 48 and 49: Analüüs foto: corbis Hinnatõus h
- Page 50 and 51: Analüüs 9 000 000 8 000 000 7 000
- Page 52 and 53: Juristi nõuanne 100 000 riigikogu
- Page 54 and 55: Rubriik Rokistaarid fotod: bayer ag
Intervjuu<br />
Heldur Meerits<br />
Lõpetanud 1982. aastal<br />
Tartu Ülikooli rahanduse ja<br />
krediidi eriala.<br />
Heldur Meerits on Hansapanga<br />
asutaja ning asus<br />
seal kohe tööle juhatuse<br />
aseesimehena. Tema kogemus<br />
ei piirdu vaid Hansapanga<br />
juhtimisega. Aastatel<br />
1993 kuni 1995 oli ta<br />
Eesti Hoiupanga juhatuse<br />
esimene aseesimees, kust<br />
siirdus Eesti Panga asepresidendiks.<br />
Hiljem töötas Meerits peaminister<br />
Mart Laari majandusnõunikuna.<br />
Ta on ka<br />
üks Eesti Investorite Liidu<br />
asutajaid ning on olnud väikeinvestorite<br />
huvide suuremaid<br />
kaitsjad, kui<br />
suuromanikud on üritanud<br />
ettevõtet üle võtta.<br />
„Põhjamaadeni on meil<br />
veel pikk tee minna.”<br />
mas lausa miljardeid. Informeeritus ongi<br />
majandusotsuste põhiküsimus, valede<br />
otsuste põhjus on puudulik teave. Plaanimajandus<br />
üritas valede otsuste tegemist<br />
vältida, aga see ei õnnestunud – tagajärjeks<br />
oli pidev majanduskriis.<br />
Mis kinnitab, et kriis on läbi?<br />
Minu arvates on kriis seljataga. Majandus<br />
kasvab, tööhõive paraneb. Sektoritevahelised<br />
osakaalud veel muutuvad,<br />
aga see on loomulik. Buumiaeg tähendas<br />
ebanormaalselt head elu – ja nüüd elame<br />
tavalist elu. Küsimus on selles, milline<br />
tase võtta elustandardiks, normiks. Praegu<br />
on meil normaalne elu. Ehkki väga<br />
paljudel on praegugi raske.<br />
Kahjuks pole näitajaid selle kohta, kui<br />
palju on Eestis struktuurset tööpuudust,<br />
see tähendab, kas inimesed oskavad teha<br />
valesid asju või elavad vales kohas.<br />
2008. aasta alguses oli karjuv tööjõupuudus<br />
ja nominaalpalk kasvas mitu aastat<br />
järjest 20 protsenti. Peame võtma viieprotsendilise<br />
tööjõupuuduse alampiiriks,<br />
kust majandusse tulevad moonutused.<br />
Sageli tuleb suhtuda tõsiselt neisse ettevõtjaisse,<br />
kes räägivad taas tööjõupuudusest.<br />
Küsimus pole niivõrd palgas, lihtsalt<br />
vajalike oskuste ja töömoraaliga inimesi<br />
napib. Näiteks kunagised kolhoosnikud<br />
tarkvarafirmasse koodi kirjutama ei kõlba.<br />
Kui lugeda rahvalikke netikommentaare,<br />
siis tundub, et osa vihaseid kommenteerijaid<br />
liiga kvalifitseeritud just ei ole.<br />
Kuidas teile endale kriis mõjus?<br />
Minu reaalset elu see väga ei mõjutanud.<br />
investeeri – nr 1/2011 6
Change language