rahvusballett
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
Analüüs foto: corbis Hinnatõus hindade tõusmine on tarbijate jaoks vastuvõetamatu, ent ettevõtjate jaoks hädavajalik. ilma selleta ettevõtlus hoogu sisse ei saa, sest investeeringuteks napiks raha. jandus liigub kriisiperioodist majanduskasvu perioodi, on hinnatõus loomulik nähtus. Seda soosivad kahanenud töötus ja tarbijate suurenenud kindlustunne. Ettevõtted tegutsevad praegu efektiivsemalt kui kunagi varem ning me oleme alles kasvutsükli alguses. Kui majandus hakkab kasvama stabiilselt, tasuvad praegu tehtud hädavajalikud, ent valusad kulukärbete otsused end tulevikus mitmekordselt ära, seda nii ettevõtja kui ka tarbija (rahakotile mõjuv hinnatõus) seisukohast. Põhjuseks on arvamus, et see valu on ajutine ja ettevõtete investeeringutest võidavad pikas plaanis ka tarbijad. Majanduskasvu tingimuses peavad ettevõtted hakkama taas investeerima toottekst: indrek nuume LHV Panga juhatuse liige ettevõtte eesmärk on teenida kasumit. Suurema kasumi (väiksema kahjumi) teenimiseks tuleb kas vähendada kulusid, muuta tootmist efektiivsemaks (langetada toomiskulu ühiku kohta) või tõsta hindu. Tänaseks on kulude vähendamine ennast ilmselt juba ammendanud ning edasiminekuks on hinnatõus möödapääsmatu. Kasum investeeringuteks Suurema kasumi arvelt saab hakata investeerima uutesse varadesse, töökohtadesse ja tehnoloogiasse, mis omakorda võimaldab muuta tööprotsesse veelgi efektiivsemaks ning tuua turule uusi tooteid ja teenuseid. Olukorras, kus ma- investeeri – nr 1/2011 48
misseadmete uuendamisse, samuti tootmise laiendamisse. Ennekõike puudutab see ekspordile suunatud tööstusettevõtteid, kelle tootmisvõimsus on kiirelt kasvanud buumiaegsele tasemele – Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil on see juba üle 70 protsendi koguvõimsusest. Võrdluseks: 2007. aastal oli kõnealune näitaja keskmiselt 77 protsenti ja 2009. aastal 58 protsenti. Investeeringute eelduseks on aga ettevõtete teenitav kasum. Statistika kohaselt kasvasid ettevõtete investeeringud võrreldes eelnenud aastaga viimati 2008. aasta algul. Ettevõtete kvartaalne investeeringute maht oli 2010. aasta kolmanda kvartali statistika põhjal 361 mln eurot (5,655 mld krooni). Püsivhindades on see 2002. aasta alguse ehk Euroopa Liiduga ühinemisele eelnenud tasemel. Kui võrrelda ettevõtete põhivarainvesteeringute suhet põhivara kulumisse, siis kui 2006. aastal ületasid need investeeringud aastast amortisatsiooni 2,1 korda, siis 2009. aasta statistika põhjal oli see näitaja vaid 1,1. Arvestades 2010. aasta üheksa kuu keskmist investeeringute mahtu ning eeldades, et põhivara kulum on püsinud 2009. aasta tasemel, on see suhtarv juba 0,88. Teisisõnu olime 2010. aastal olukorras, kus põhivara investeeringute maht oli väiksem kui põhivara kulum, st põhivara väärtus esmakordselt vähenes. See on aga ohtlik signaal. Liites siia juurde alates 2002. aastast suurenenud Euroopa Liidu investeeringutoetused, on pilt veel drastilisemalt kreenis, sest oma jõududega ja oma rahakoti pealt investeeritakse märkimisväärselt vähem kui eelnenud aastatel. Vastuseis kui karuteene Samas on see pilt loogiline, sest investeeringute väike maht on tingitud asjaolust, et olukorras, kus kasumit ei teenita, ei saa rääkida ka investeerimisest. Ehkki kohati jääb mulje, et avalikkuse suhtumine hindade tõstmisse suurema kasumi teenimise eesmärgil pole hea või et piisaks ka ots otsaga kokkutulemisest, siis ettevõtluses see pikaajaliselt lihtsalt ei tööta. Avalikkuse surve hinnatõusu vastu võib tulevikus valusalt mõjuda ettevõtluse konkurentsivõimele ja teha meie ettevõtetele karuteene. Alternatiiv praegu kasumi teenimisele on müüa osa ettevõttest välisomanikule ja tuua ettevõttesse lisaraha juurde sel moel. Kuid strateegilist aktsionäri on raske leida ning ka välisomanik paneb oma raha ettevõttesse üksnes eeldusel, et see Eesti hinnatõus 2001: 5,8% 2002: 3,6% 2003: 1,3% 2004: 3,0% 2005: 4,1% 2006: 4,4% 2007: 6,6% 2008: 10,4% 2009: –0,1% 2010: 3,0% Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud ehk milline on olnud inflatsioon. Tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ning arvutuste aluseks olevaid baashindu ajakohastab Statistikaamet igal aastal alates 2001. aastast. 49 investeeri – nr 1/2011
- Page 1 and 2: lhv panga ajakiri nr 1/2011 Kohtuva
- Page 3 and 4: Sisukord Juhtkiri Eksport tekst: Er
- Page 5 and 6: Intervjuu Investor eesti üks tuntu
- Page 7 and 8: Kahjumid olid suured, aga need olid
- Page 10 and 11: Investori ABC fotod: corbis investe
- Page 12: Investori ABC muul viisil seotud va
- Page 15 and 16: Puhas kuld Nõukogude Venemaalt Tar
- Page 17 and 18: näitab, et kavas oli ühineda eelm
- Page 19 and 20: Gerli Padar Stephen Hansen (Norra)
- Page 21 and 22: 21 investeeri - nr 1/2011 Foto: sCA
- Page 23 and 24: „Klaveri puhul on kõige tähtsam
- Page 25 and 26: Foto: siiri lind Estonia areng on l
- Page 27 and 28: foto: pressifoto oleks rohkem kui 2
- Page 29 and 30: AGE OKSA JA TOOMAS EDURI VIIMANE BA
- Page 31 and 32: MALLORCA 25. juuni kuni 30. juuli M
- Page 33 and 34: Intervjuu Lipsuga põllumees eesti
- Page 35 and 36: Rubriik 35 investeeri - nr 1/2011
- Page 38 and 39: Oligarh 2003. aastal nimetas vene m
- Page 40 and 41: Guru FOTOd: bullls Teekond Komimaal
- Page 42 and 43: Guru FOTOd: bullls Lahutus Kui 2006
- Page 44 and 45: Guru FOTOd: bullls Sõber Erinevalt
- Page 46 and 47: Guru Abramovitš Tallinnas? Läinud
- Page 50 and 51: Analüüs 9 000 000 8 000 000 7 000
- Page 52 and 53: Juristi nõuanne 100 000 riigikogu
- Page 54 and 55: Rubriik Rokistaarid fotod: bayer ag
- Page 56 and 57: Ettevõte Bayeri juhi dr Marijn Dek
- Page 58: Ettevõte Ravimitööstusest lähem
- Page 61 and 62: Fondide vahe jätkab kärisemist II
- Page 63 and 64: LHV toetab eesti rahvusliku pangana
- Page 65 and 66: LHV toetab Eve Andre Lõpetas 1996.
- Page 67 and 68: Meie soov muuta uus Audi A6 kergema
- Page 70 and 71: LHV uudised foto: LHV LHV Pank näi
- Page 72 and 73: Raamatud Värsket lugemist LHV raam
- Page 74: Ristsõna Saada vastus e-postile lh
misseadmete uuendamisse, samuti tootmise<br />
laiendamisse. Ennekõike puudutab<br />
see ekspordile suunatud tööstusettevõtteid,<br />
kelle tootmisvõimsus on kiirelt kasvanud<br />
buumiaegsele tasemele – Eesti<br />
Konjunktuuriinstituudi andmeil on see<br />
juba üle 70 protsendi koguvõimsusest.<br />
Võrdluseks: 2007. aastal oli kõnealune<br />
näitaja keskmiselt 77 protsenti ja 2009.<br />
aastal 58 protsenti. Investeeringute eelduseks<br />
on aga ettevõtete teenitav kasum.<br />
Statistika kohaselt kasvasid ettevõtete investeeringud<br />
võrreldes eelnenud aastaga<br />
viimati 2008. aasta algul. Ettevõtete kvartaalne<br />
investeeringute maht oli 2010. aasta<br />
kolmanda kvartali statistika põhjal 361<br />
mln eurot (5,655 mld krooni). Püsivhindades<br />
on see 2002. aasta alguse ehk Euroopa<br />
Liiduga ühinemisele eelnenud tasemel.<br />
Kui võrrelda ettevõtete põhivarainvesteeringute<br />
suhet põhivara kulumisse, siis<br />
kui 2006. aastal ületasid need investeeringud<br />
aastast amortisatsiooni 2,1 korda,<br />
siis 2009. aasta statistika põhjal oli see<br />
näitaja vaid 1,1. Arvestades 2010. aasta<br />
üheksa kuu keskmist investeeringute<br />
mahtu ning eeldades, et põhivara kulum<br />
on püsinud 2009. aasta tasemel, on see<br />
suhtarv juba 0,88. Teisisõnu olime 2010.<br />
aastal olukorras, kus põhivara investeeringute<br />
maht oli väiksem kui põhivara<br />
kulum, st põhivara väärtus esmakordselt<br />
vähenes. See on aga ohtlik signaal. Liites<br />
siia juurde alates 2002. aastast suurenenud<br />
Euroopa Liidu investeeringutoetused,<br />
on pilt veel drastilisemalt kreenis,<br />
sest oma jõududega ja oma rahakoti pealt<br />
investeeritakse märkimisväärselt vähem<br />
kui eelnenud aastatel.<br />
Vastuseis kui karuteene<br />
Samas on see pilt loogiline, sest investeeringute<br />
väike maht on tingitud asjaolust,<br />
et olukorras, kus kasumit ei teenita, ei<br />
saa rääkida ka investeerimisest. Ehkki<br />
kohati jääb mulje, et avalikkuse suhtumine<br />
hindade tõstmisse suurema kasumi<br />
teenimise eesmärgil pole hea või et<br />
piisaks ka ots otsaga kokkutulemisest,<br />
siis ettevõtluses see pikaajaliselt lihtsalt<br />
ei tööta. Avalikkuse surve hinnatõusu<br />
vastu võib tulevikus valusalt mõjuda ettevõtluse<br />
konkurentsivõimele ja teha meie<br />
ettevõtetele karuteene.<br />
Alternatiiv praegu kasumi teenimisele<br />
on müüa osa ettevõttest välisomanikule<br />
ja tuua ettevõttesse lisaraha juurde sel<br />
moel. Kuid strateegilist aktsionäri on raske<br />
leida ning ka välisomanik paneb oma<br />
raha ettevõttesse üksnes eeldusel, et see<br />
Eesti hinnatõus<br />
2001: 5,8%<br />
2002: 3,6%<br />
2003: 1,3%<br />
2004: 3,0%<br />
2005: 4,1%<br />
2006: 4,4%<br />
2007: 6,6%<br />
2008: 10,4%<br />
2009: –0,1%<br />
2010: 3,0%<br />
Tarbijahinnaindeks näitab,<br />
mitme protsendi võrra on<br />
hinnad mingil perioodil<br />
tõusnud või langenud ehk<br />
milline on olnud inflatsioon.<br />
Tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi<br />
ning arvutuste<br />
aluseks olevaid baashindu<br />
ajakohastab Statistikaamet<br />
igal aastal alates 2001.<br />
aastast.<br />
49 investeeri – nr 1/2011
Change language