rahvusballett
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Guru<br />
FOTOd: bullls<br />
Sõber<br />
Erinevalt paljudest teistest<br />
Venemaa oligarhidest on<br />
Abramovitš Vene võimudega<br />
heades suhetes. Pildil<br />
kätleb ta peaminister<br />
Vladimir Putinit.<br />
mida toetab manipuleerimisele kalduva<br />
isiksuse võlu. Jeltsini soosingu pälvis<br />
mees aga oma siivsa käitumise ja tagasihoidlikkusega<br />
ning soovimatusega isegi<br />
kaudselt kuidagi ohustada võimuladvikut,<br />
sest raha tootsid soodsad lepingud<br />
nagu iseenesest. Pealegi on tal olnud alati<br />
hea silm tulevaste võimuvõtjatega juba<br />
varakult sõbrunemise küsimuses. Muide,<br />
just tookord avalikkusele veel täiesti<br />
tundmatu julgeolekumees Vladimir Putin<br />
olevat olnud see, kes andis Abramovitšile<br />
riigi alumiiniumitööstuse. Mõningail<br />
väiteil kontrollivat Roman kahe peale<br />
koos pankur Alexander Mamutiga koguni<br />
poolt Venemaa tööstusest.<br />
Putini aeg tõi järsu pöörde<br />
2000. aastal võimu enda kätte saanud<br />
Putini veskid jahvatasid kiiresti ja kindlalt.<br />
Ei läinud kaua aega, kui Romani<br />
vanem sõber ja õpetaja, rikastumise käigus<br />
ka suure osa Vene meediast endale<br />
allutanud Boriss Berežovski kaotas kõik<br />
ning läks Inglismaale pakku. 2001. aastal<br />
ründas Berežovski Romani pidevalt, ka<br />
kohtu kaudu, rahanõuetega, soovides<br />
Romani kätte libistatud Sibnefti tehinguist<br />
ja alumiiniumiimpeeriumist<br />
õiglasemat osa. Oli, mida himustada – tol<br />
aastal tuli Sibneftist oma 700 miljonit<br />
dollarit dividende.<br />
Veel 2008. aastal nõudis Berežovski<br />
Abramovitšilt kohtu kaudu 3,36 miljardit<br />
dollarit hüvitist, sest endine sõber ja äripartner<br />
olevat pressinud talt aktsiad välja<br />
ähvarduste ja pettusega alla tegeliku hinna<br />
650 miljoni dollari eest.<br />
33-aastaselt valiti Abramovitš Venemaa<br />
riigiduumasse Tšukotka saadikuna<br />
ning mõne kuu pärast selle piirkonna<br />
kuberneriks. Selle kauge ja väga vaese<br />
piirkonna arendamisse on Roman aastate<br />
jooksul mahutanud miljardeid dollareid<br />
„oma” ja riigi raha: keskmine palk<br />
tõusis seal viis korda (ligi 600 dollarini<br />
kuus) ning sündimus on praeguseks Venemaa<br />
suurim. Oma huve ärimees muidugi<br />
unarusse ei jätnud, näiteks lasi ta<br />
oma kuberneriajal rajada riigi kulul teed<br />
ühe sealse kaevanduseni, mille aktsiad<br />
müüs ta hiljem soodushinnaga oma<br />
Londoni ärisõpradele. Kaheksa aastat,<br />
st kaks tähtaega oli Abramovitš tšuktšide<br />
hea kuningas, teenides tehtu eest lahkudes<br />
riikliku ordeni „Austuse märk”.<br />
investeeri – nr 1/2011 44
Change language