rahvusballett

Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia

profimeedia.ee
from profimeedia.ee More from this publisher
16.09.2015 Views

Guru FOTOd: bullls Teekond Komimaal üles kasvanud Abramovitš investeeris esimese abikaasa Olga vanematelt saadud 2000 rubla sedavõrd edukalt, et aastate pärast on temast saanud Londoni Chelsea jalgpalliklubi omanik. abarmovitŠi eakaaslane, toona maailma 16. rikkur olnud Hodorkovski sattus aga riigivalitseja meelepaha alla ning istub alates sama 2003. aasta oktoobrikuust Vene vanglas. Rikas olla pole kerge, veel keerulisem on olla rikas pikka aega, eriti Venemaal, eriti Putini ajal, eriti juudina. Roman Abramovitš (45) on osanud siiani vältida kõiki peamisi karisid, mille otsa on paljude uusvenelaste edutee ja isegi elutee praegusaja Venemaal jooksnud. 12 miljardi dollarilise varandusega nafta- ja metalliärimehele kuulub muu hulgas üks Inglise jalgpalliklubi, saar Peterburis, maailma suurim eralaev ning ta plaanib asuda taas hiiglasliku Tšuktšimaa kuberneri kohale. Nafta- ja metallihinnad tõusevad pidurdamatult, nii kasvab ka Romani maine vara. Alustekst: ants vill tas ta aga – nagu paljud toonases töörahvaimpeeriumis – tänavakaubitseja ja pisisulina. Lapsepõlv karmi looduse keskel 1940. aastal Leedust Venemaale küüditatud juutide peres sündinud Romani varast noorust varjutasid õnnetused ja raskused. Laps polnud veel õieti käimagi õppinud, kui suri ta ema; isa hukkus ehitustöödel, kui pojal oli aastaid kõigest neli. Edasi elas ta karmi kliima ja rohkete vangilaagrite poolest tuntud Komimaal küllalt kesistes oludes oma onu juudiperes, vahetevahel ka Moskva-sugulaste juures. Mõnda aega õppis Abramovitš polaarjoonelähedase naftatootmiskeskuse Uhta tööstusinstituudis, ent kukkus sealt ilmselt välja, sest ta võeti sõjaväkke ajateenistusse. See oli Brežnevi hiilge- investeeri – nr 1/2011 40

aeg: tundus, et ajaloo lõpp on käes ning kapitalism ei saabu Venemaale kunagi. Ei osanud Roman sõjaväes varastatud bensiiniga äritsedes kahtlustadagi, et üsna peatselt pole eraettevõtlus enam kohtulikult karistatav. Pärast ajateenistust Roman abiellus. Mundripluusi nagisse riputanud noormees alustas elatise teenimist tänavakaubitsejana, siis läks vabrikusse lukksepaks. Siiski muutis kõik rikka pruudi Olga vanematelt pulmakingiks saadud 2000 rubla, mis oli toona suhteliselt korralik summa, riigiettevõtte direktori netoaastapalk. Roman investeeris selle 1987. aasta lõpus Moskva mustal turul ja salakaubanduses tegutsemisse. Kui rahapaigutus lühikese ajaga kahe-kolmekordistus, pööras ta poegivat raha musta ärisse tagasi üha uljamalt. Peagi asutas ta autode varuosi müüva kooperatiivi. Roman jätkas ka õpinguid, nüüd juba variseva impeeriumi pealinnas Moskvas Nafta- ja Gaasitööstuse Instituudis. Samal ajal äritses ta ka autokummidega, mis oli toona väga nõutav kaup, kuid defitsiit. Ühtlasi õnnestus tal väiksemat liini ajada välismaaga, kaubeldes Šveitsi firma Runicom tarbekaupadega. Hiljem sai Roman kaugõppes diplomi Moskva Riiklikust Õigusakadeemiast. Õigel ajal äriks valmis Siis tuli murrang: töörahva riigis kuulutati välja uutmine, avati tee nii eraettevõtlusele kui veidi hiljem ka paljude tegeliku jõukuse aluseks saanud rahva ehk riigi varade erastamisele. Roman ja Olga alustasid kohe plastnukkude tootmist ning firmat saatis kiire majandusedu. Ka uutes tingimustes ei püsinud Roman sugugi ühe adra taga: ta asus investeerima naftakompaniidesse ja seakasvatusse, raha jätkus mujalegi. Dünaamiliste 1990. aastate alguses jõudis mees asutada-likvideerida vähemalt 20 äriettevõtet alates kummide protekteerimisest ehk kulunud autokummidele uue mustri külgevulkaniseerimisest kuni Rikas olla pole kerge, veel keerulisem on olla rikas pikka aega ... ihukaitsjate värbamisteenistuseni. Elu edenes ja tuli keerata uus lehekülg, selle juurde käis ka abikaasa vahetamine. Olga asemele tuli Irina, kes saatis Romani järgmised 16 eduaastat. Liberaalsetel aegadel augustiputši järel jõudis Abramovitš luua viis ettevõtet, mis tegelesid kaupade edasimüügi ja tarbekaupade tootmisega, osa firmasid olid keskendunud nafta ja naftasaadustega kauplemisele. Selle perioodi algul sattus Roman ka trellide taha, sest teda süüdistati riigivara varguses eriti suures ulatuses. Äriskeem oli ajale iseloomulik: firma AVEKS-Komi saatis Uhta naftatehasest Komist teele 55 diislikütusega täidetud tsisternvaguniga rongi, lasti väärtus oli 4 miljonit rubla. Moskvas võttis saadetise vastu Abramovitš ning läkitas võltsitud lepingute alusel just kui Kaliningradi 41 investeeri – nr 1/2011

Guru<br />

FOTOd: bullls<br />

Teekond<br />

Komimaal üles kasvanud<br />

Abramovitš investeeris esimese<br />

abikaasa Olga vanematelt<br />

saadud 2000 rubla<br />

sedavõrd edukalt, et aastate<br />

pärast on temast saanud<br />

Londoni Chelsea jalgpalliklubi<br />

omanik.<br />

abarmovitŠi eakaaslane, toona<br />

maailma 16. rikkur olnud Hodorkovski<br />

sattus aga riigivalitseja meelepaha alla<br />

ning istub alates sama 2003. aasta oktoobrikuust<br />

Vene vanglas. Rikas olla pole<br />

kerge, veel keerulisem on olla rikas pikka<br />

aega, eriti Venemaal, eriti Putini ajal, eriti<br />

juudina.<br />

Roman Abramovitš (45) on osanud<br />

siiani vältida kõiki peamisi karisid, mille<br />

otsa on paljude uusvenelaste edutee ja<br />

isegi elutee praegusaja Venemaal jooksnud.<br />

12 miljardi dollarilise varandusega<br />

nafta- ja metalliärimehele kuulub muu<br />

hulgas üks Inglise jalgpalliklubi, saar<br />

Peterburis, maailma suurim eralaev<br />

ning ta plaanib asuda taas hiiglasliku<br />

Tšuktšimaa kuberneri kohale. Nafta- ja<br />

metallihinnad tõusevad pidurdamatult,<br />

nii kasvab ka Romani maine vara. Alustekst:<br />

ants vill<br />

tas ta aga – nagu paljud toonases töörahvaimpeeriumis<br />

– tänavakaubitseja ja pisisulina.<br />

Lapsepõlv karmi looduse keskel<br />

1940. aastal Leedust Venemaale küüditatud<br />

juutide peres sündinud Romani<br />

varast noorust varjutasid õnnetused ja<br />

raskused. Laps polnud veel õieti käimagi<br />

õppinud, kui suri ta ema; isa hukkus<br />

ehitustöödel, kui pojal oli aastaid kõigest<br />

neli. Edasi elas ta karmi kliima ja rohkete<br />

vangilaagrite poolest tuntud Komimaal<br />

küllalt kesistes oludes oma onu juudiperes,<br />

vahetevahel ka Moskva-sugulaste<br />

juures. Mõnda aega õppis Abramovitš<br />

polaarjoonelähedase naftatootmiskeskuse<br />

Uhta tööstusinstituudis, ent kukkus<br />

sealt ilmselt välja, sest ta võeti sõjaväkke<br />

ajateenistusse. See oli Brežnevi hiilge-<br />

investeeri – nr 1/2011 40

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!