rahvusballett

Intervjuu
FOTO: pressifoto
Kasulik mees
Olen töötanud koos
Rauliga nüüdseks juba
ligikaudu kaks aastat. Ta on
hea näide sellest, kuidas
paljude Eesti ettevõtete
juhtide keele- ja kultuuritaust
võib anda suurepäraseid
võimalusi Venemaal,
mis võib ühtlasi Eestile
kasu tuua. Raul on lahutamatu
osa meeskonnast.
Ta on otsustanud ehitada
Trigoni Agrist üles suurima
põllumajandustootja
Venemaal ja laiemalt SRÜ
riikides. Kui Eesti soovib
arendada Lääne kapitali ja
Vene võimaluste vahendamisel
suuremahulist äri, on
meil vaja rohkem ärijuhte,
kellel on selline meelekindlus
ja pühendumus nagu
Raulil.
joakim helenius
Trigon Capitali omanik
Narvast Tallinna rohkem kui Narvast
Peterburi.
Kuidas suhtud peaminister Andrus
Ansipi avaldusse, et eksporti Venemaale
ei peaks enam kasvatama?
Mulle meeldib liberaalne majanduspoliitika.
Senine valitsus (Intervjuu on tehtud
enne riigikogu valimisi. – Autor) on sellega
väga hästi hakkama saanud. Eesti riik
kui institutsioon on maailmas väga
tunnustatud. Alati võib muidugi nuriseda
ja küsida, kas paremini ei saaks. Alati
saab! Olen täiesti nõus, et igasugune
ülekaal kaubandusbilansis ühe kaubanduspartneri
kasuks on risk, ent riske saab
juhtida ja maandada. Pigem aitaks siin
ettevõtjate harimine. Jättes välja Eesti
välispoliitilise missiooni (milline see ka ei
oleks), on minu arvates tühi energiakulu
naabritega sõdida, veel enam sisutühjade
probleemide nimel, sest me saaksime
oma tõe maksma panna ka teisiti. Trigon
on oma äri suuresti Venemaaga sidunud
ja me loodame väga, et ka riik meid selles
toetab.
Eesti iseseisvuse algusaegadest saati
on räägitud Ukrainast kui äärmiselt
arenemisvõimelisest eksportturust
Eesti ettevõtete jaoks. Ometigi pole
see nii läinud. Miks?
Ma ei tõstaks Ukrainat esile kui pettumust,
sest potentsiaal Ukraina näol pole
kuhugi kadunud, pigem vastupidi:
päev-päevalt see isegi kasvab. Ukraina
erineb Venemaast nii oma kultuuri kui
ka majanduskeskkonna poolest märkimisväärselt,
samuti on keel teine. Meie
Vene-potentsiaal on seotud ajaloo, keele
ja kultuuriga, teisalt on Ukrainal Venemaaga
piisavalt ühisjooni ning just seda
peaksime ära kasutama. Logistiliselt on
Ukraina kaugemal ning selle majandusareng
Venemaast veidi maas – selles
näen ma suurt võimalust, ent kõik võtab
lihtsalt rohkem aega. Trigon Agri plaan
on kindlasti suurendada oma kohalolekut
Ukrainas.
Millised turud on Eesti ettevõtete jaoks
üldse kõige reaalsemad?
Eks iga ettevõte peab tundma oma
sektori konkurentsikeskkonda maailmas.
Arvan, et igas valdkonnas on omad turud
olemas. Tootmises on oluline hind,
kvaliteet ja maht. Looduslikult pole
Eestile väga palju tootmiseeliseid antud:
meie kliimaga juba Euroopat viljaga ei
varusta ning ka muid varasid leidub siin
väga piiratult.
Praegune olukord lubaks meil igati
edukalt konkureerida toorpiima ja
piimatoodete turul. Eesti on suutnud
saavutada suurepärase efektiivsuse, tänu
millele on toote omahind madal. Meie
kvaliteet sobib kõikide lähiturgude jaoks:
Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Venemaa.
Need riigid kokku on meile küllaldaselt
mahukas turg. Tähtis on olla kursis oma
valdkonna muutustega; piisavalt odavalt
tootes suudad müüa kõikjale.
Mis on üldse eduka ekspordi alus?
Eduka ekspordi alus on juhi täielik
pühendumine, sest kohalike olude
tundmine tuleb pühendumise kaudu.
Müügimees peab olema hea, kuid see
on pelgalt abivahend.
Toidu hinnad tõusevad, maailmas
kasvab ka toidupuudus. Millise võimaluse
annab see Eesti põllumehele?
Ka Eesti põllumajandusel on minu
arvates head ajad, sest selle valdkonna
potentsiaal on suur. Konkurentsieelistele
keskendudes võib Eestist saada piirkonna
põhiline piimatootja. Miks mitte
suunata oma jõudu sellesse, et Skandinaavia
ja Venemaa turul oleks kvaliteetse
piimatoote võrdkuju Made in Estoniapiim?
Kõik eeldused selleks on olemas:
maailmaturg soosib meid, lähtepositsioon
on oivaline. Vaja on kapitali ja
pühendumust. Esimest saab osta, teise
nimel peab ise pingutama, sest vastasel
korral teeb selle keegi meie eest.
investeeri – nr 1/2011 36