rahvusballett
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Persoon<br />
Indrek Laul<br />
· Sündinud muusikute perekonnas:<br />
isa on koorijuht<br />
Venno Laul (pildil) ja ema<br />
pianist Reet Laul.<br />
Foto: sCANPIX<br />
Foto: õhtuleht<br />
· Õppinud Tallinna Konservatooriumis<br />
Kalle Randalu<br />
juures, samuti Arbo Valdma<br />
juures Belgradi Muusikaakadeemias,<br />
mille lõpetas<br />
1990. aastal summa cum<br />
laude ja autasudega.<br />
· 1991 asus õppima New<br />
Yorki Juilliardi muusikaülikooli,<br />
saades maineka Horowitzi<br />
stipendiumi. Omandas<br />
Juilliardis nii<br />
magistri- kui ka doktorikraadi.<br />
2005. aastal valiti<br />
Juilliardi saja aasta 100 parima<br />
lõpetaja hulka.<br />
· Aastast 2001 Estonia Klaverivabriku<br />
ainuomanik, kes<br />
vastutab ka müügi ja tootearenduse<br />
eest.<br />
· Tema kuut heliplaati on<br />
kokku müüdud 137 000<br />
eksemplari.<br />
· Abikaasa Triin Maret (pildil)<br />
on pianist. Peres kasvavad<br />
6,5-aastane Jakob ja<br />
4,5-aastane Bruno.<br />
Foto: siiri lind<br />
pehmelt romantiline, erakordse kandvusega.<br />
Kui Estonia Klaverivabriku omanik,<br />
kontsertpianist Indrek Laul mängib<br />
Estonial Pärdi „Alinat”, jääb harmoonia<br />
õhku helisema veel ka siis, kui pianist<br />
käed klaviatuurilt tõstnud on.<br />
„Klaveri puhul on kõige tähtsam selle<br />
kõla. Estonial on rikas, ilus, kandev, laulev<br />
pilli kõla. Selle nimel me töötamegi,” ütleb<br />
Indrek Laul. Ta kõnnib salongis klaverite<br />
vahel, mängides sama motiivi eri firmade<br />
klaveritel, tuues esile erinevusi ning näidates,<br />
milliseid tehnilisi täiendusi on Estonial<br />
tehtud. „Me ei tee ühtki muudatust<br />
ainult ilu pärast, vaid üksnes neid, mis toovad<br />
kaasa parema kõla. Me ei laki näiteks<br />
klaveri kõlalaudu üleliia, vaid ainult niipalju<br />
kui vaja, et panna ta võimalikult<br />
kaasa helisema,” seletab Laul.<br />
Kui Indrek Laulult küsida, mis teeb<br />
ühe ettevõtte edukaks, vastab ta mõtlemata,<br />
et firmad püsivad filosoofial. „Meie<br />
filosoofia on see, et me teeme väga heal<br />
tasemel Estonia klaverit. See on imeilus<br />
ese: ta on kunstiline, ta on kultuuriline, ta<br />
on hariduslik ... Ja kui me valmistame<br />
selliseid maailmatasemel suurepäraseid<br />
pille, siis on see kokku üks võrratult kaunis<br />
asi.”<br />
Pikk teekond tippu<br />
Estonia kaua kestnud tee tippu algas<br />
1990. aastatel, kui tookord USA mainekaimas<br />
muusikaülikoolis Juilliard<br />
õppinud Indrek Laul märkas, et kõikvõimalike<br />
klaverite seas pole Ameerikas<br />
ühtki Estoniat.<br />
Esimesed Estonia klaverid tõi seejärel<br />
USA-sse väliseesti ärimees Paul Vesterstein,<br />
kes lõi ka esmase müügivõrgu. Uskudes<br />
ettevõtmise potentsiaali, hakkas<br />
Laul klaverite arendusega pühendunult<br />
tegelema, ostes samal ajal kokku klaverivabriku<br />
aktsiad, mis olid iseseisvuse taastamise<br />
algusaastail töötajatele erastatud.<br />
Aastaks 2001 oli Indrek Laulust saanud<br />
vabriku omanik. Ta kuulas Juilliardi ülikoolis<br />
lisaainet „The Business of Music”<br />
ning istus raamatukogudes ärijuhtimise<br />
kirjanduse taga, püüdes endale asjad<br />
teoorias selgeks teha.<br />
Samm-sammult laiendati Estonia<br />
müügivõrku. Kui algul oli klientide jaoks<br />
peamine ahvatlus selle kontsertklaveri<br />
madal hind, siis pikkamööda hakkas levima<br />
kuuldus Estonia suurepärasest kõlast<br />
ja aina paremast kvaliteedist. „Me teavitasime<br />
turgu kõigist muudatustest, mis<br />
me Estonia juures tegime. Selgitasime<br />
täpselt, mida muutsime ja mis tulemuse<br />
see andis,” kirjeldab Laul oma strateegiat.<br />
Aastast 2005 on Estonia kaane all kirjas<br />
„Laul Estonia” – see on märk toote<br />
uuest kvaliteedist ja kuulumisest Euroopa<br />
kõrgetasemeliste käsitsivalmistatud<br />
investeeri – nr 1/2011 22