16.09.2015 Views

rahvusballett

Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia

Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

näitab, et kavas oli ühineda eelmainitud<br />

ladina mündiliiduga. Paraku nii ei<br />

läinud.<br />

Ohjeldamatu pillamine ja valed majandusotsused<br />

viisid riigi 1924. aastaks pankroti<br />

äärele. Kui meenutada, mis toimus<br />

1. detsembril, siis oleks see võinud tähendada<br />

Eesti iseseisvuse lõppu. Minister<br />

Otto Strandmann oli mees, kes olukorra<br />

tõsidust mõistes võttis riigi päästmiseks<br />

kasutusele ranged meetmed. Muu hulgas<br />

käivitas ta võlgade valoriseerimise, mis ei<br />

jätnud spekulantidele enam võimalust<br />

inflatsioonilt kasu lõigata. Kõik margalaenud<br />

arvestati ümber kindlasse valuutasse<br />

– Skandinaavia krooni, mis parajasti<br />

võrdus enam-vähem 100 Eesti<br />

margaga. Et see oli ainus tugev rahanduslik<br />

alus, hakkas riik seda kasutama<br />

laiemaltki, näiteks väliskaubanduses.<br />

Nõnda sai Eesti arvestusliku krooni, mis<br />

omandas materiaalse kuju alles 1927. aasta<br />

rahaseadusega.<br />

Margale trükiti peale kroon<br />

1. jaanuaril 1928 hakkas Eestis niisiis<br />

kehtima Eesti kroon, mille kullasisalduseks<br />

kehtestati 0,403226 g ja mis seoti<br />

jäigalt Inglise naelaga. Paraku ei jõutud<br />

uusi rahatähti õigeks ajaks valmis ja nii<br />

tuli esialgu tarvitusele võtta vanad<br />

100-margased, varustatuna ületrükiga<br />

„Üks kroon”. Õnnetuseks unustati see<br />

vahekord väljendada numbritega, mis<br />

tekitas välismaalaste seas omajagu<br />

segadust ja peavalu.<br />

1. septembril 1928 tulid Riigi Trükikojast<br />

Tallinnas Niine tänavalt ka esimesed<br />

tõelised kroonid: 10-kroonised pangatähed<br />

Günther Reindorffi kaunis kujunduses.<br />

Vähehaaval lisandusid neile ülejäänud<br />

nimiväärtused 5–100 kroonini;<br />

viimane, ehkki aastaarvuga 1935, jõudis<br />

ringlusse 1936. aastal. Kroon võrdus<br />

100 sendiga. Metallvahetusraha 1 sendist<br />

2 kroonini vermiti kõik omas Riigi Trükikojas.<br />

Pärast kroonide ja sentide saabumist<br />

kõrvaldati vanad margad ajapikku käibelt.<br />

1927. aasta rahaseadusele kui krooni<br />

emiteerimise alusele viitab tekst kõigil<br />

pangatähtedel, vaikides siiski tõigast, et<br />

1933. aastal tuli krooni – seoses maailma<br />

majanduskriisi ja Inglise naela kursi vabakslaskmisega<br />

– tegelikult 35 protsenti<br />

devalveerida.<br />

Kroon jäi käibele ka pärast Eesti anastamist<br />

1940. aasta juunis, ent mitte<br />

kauaks. „Ei ole mõeldav, et ühes suures<br />

riigis oleks käibel mitu erisuguse väärtusega<br />

raha,” kirjutas ajaleht Rahva Hääl<br />

25. novembril 1940. Samal päeval lasti<br />

ringlusse Nõukogude tšervoonetsid, rublad<br />

ja kopikad ning hakati kroone ja sente<br />

käibelt kõrvaldama. 25. märtsiks 1941<br />

olid kõigi Balti riikide omavaluutad lõplikult<br />

likvideeritud.<br />

Rubla ja idamark üheskoos<br />

Rubla ainuvalitsus ei kestnud kaua.<br />

1941. aasta sügisel vahetas ühe okupandi<br />

välja teine ning eestlane tegi tutvust<br />

Saksa idamarkadega. Nime poolest küll<br />

riigimargad, olid nood mõeldud ainult<br />

vallutatud alade jaoks. Sel moel kaitses<br />

Esimese maailmasõja järel ajaloo<br />

rängima inflatsiooni läbi elanud Saksa-<br />

Nõukogude Lliidu 100-<br />

rublane 1947. aastast.<br />

Nõukogude 20 kopikat<br />

(1940).<br />

Saksamaa poolt<br />

okupeeritud aladel<br />

kehtinud idamark.<br />

17 investeeri – nr 1/2011

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!