rahvusballett
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
Ajalugu Raha uuel ajal jätkame investeeri eelmistes numbrites ilmunud artiklisarja eesti alal kehtinud rahast. seekord jõuame eesti krooni kasutuselevõtuni 1992. aastal. nenud kujul kerkis see taas üles 1890. aastatel. Venemaa rahandusminister Sergei Witte valmistas parajasti ette rahareformi, mille jaoks võeti suuri laene Prantsusmaalt. Ilmselt Prantsuse frangi eeskujul – ja mõistagi slavofiilsuse tõusulainel – kavatseti sajandeid püsinud rubla ümber nimetada russiks. Vermiti koguni 5-, 10- ja 15-russised proovirahad, ent sellest kaugemale asi ei läinud. Küll aga püüti Vene ja Prantsuse vääringut aritmeetiliselt ühendada: 1902. aastal saadeti ringlusse 100-frangised Vene kuldmündid, mis võrdusid 37,5 rublaga. 1897. aasta Witte rahareformi mõte oli siiski teine. Venemaa loobus senisest kullal ja hõbedal põhinenud bimetallismist ning läks üle puhtale kullavääringule. Paberraha sai seejuures vabalt kullaks vahetada, mis andis viimastele tsaarirubladele rahva seas tohutu autoriteedi. Asjatekst: ivar leimus Eesti Ajaloomuuseumi teadur 1851. aastal peeti Londonis uhke maailmanäitus, mis ajendas järgnevail aastail ülemaailmse arutelu Euroopa ning Ameerika kaalu- ja rahasüsteemide ühitamise teemal. Juhtivat rolli etendas selles Prantsusmaa, kelle juba 1795. aastal kehtestatud, kümnendsüsteemil põhinevat frankvääringut hakkasid jäljendama teisedki riigid. 1865. aastal allkirjastasid Prantsusmaa, Belgia, Itaalia ja Šveits nn ladina mündiliidu lepingu, millega 1868. aastal ühines veel Kreeka. Lepinguga ühtlustati vermitavate müntide nimiväärtused ning nende kulla- ja hõbedasisaldus. 1861. aastal loodi Venemaa Teaduste Akadeemia juurde komisjon, mis hakkas arutama võimalusi juurutada Prantsuse mõõte ja kaale ka Venemaal ning võrdsustada Vene rubla Prantsuse frangiga. Sellest mõttest tookord loobuti, kuid uue- investeeri – nr 1/2011 14
Puhas kuld Nõukogude Venemaalt Tartu rahulepingu alusel saabunud tsaariaegsete kuldmüntide lugemine Eesti Pangas märtsis 1920. Vene tsaaririigi 500 rubla aastast 1812. fotod: arhiiv Kindral Judenitši 500 rubla aastast 1919. olu, et 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda sundis riigivõime sellest põhimõttest kiiresti loobuma, rahvamasside teadvusse ei jõudnud. Igal võimul oma raha Küll jõudis rahva kätte nüüd igasugust muud raha. Venemaa 1917. aasta revolutsioonid tõid kaasa korduvaid võimuvahetusi ja iga uus võim võttis kasutusele oma rahatähed. Kestev sõda muutis metallmündid strateegiliseks tooraineks, tuues nende asemel ringlusse üha uut ja ikka vähem väärtuslikku paberit, koguni postmarkide ja kupongide kujul. Suur osa Ida-Euroopast langes sakslaste kätte, kes emiteerisid hõivatud alade tarbeks 1916. aastal rubla- ja 1918. aastal markvääringus rahaseeria, ent nende nn ooberostide kõrval käibis kõikjal ka Saksa oma riigimark. Kui sakslased 1918. aasta kevadel Eestisse jõudsid, jõustus siingi okupatsioonivõimude rahaseadus, mis kehtestas Saksa markvääringu, ühtlasi jäeti kuni 1918. aasta septembrini teatava kindla kursiga käibele ka Vene rahapaber. Niisugune olukord vältas 1918. aasta novembrini, mil sõlmiti Compiègne’i vaherahu, mis lõpetas viimaks üle nelja aasta kestnud sõja. Eesti oli vahepeal välja kuulutanud iseseisvuse, mida tuli nüüd realiseerima hakata. Et puudusid niihästi oma seadused kui ka oma raha, tuli kasutada olemasolevat. Eestis ringles kõikvõimalikku Vene ja Saksa raha, seejuures nii Saksa idamarku kui ka sellega samaväärseid riigimarku, ning kehtis sakslaste rahaseadus. Nii saigi 30. novembril 1918 Eesti Vabariigi esimeseks vääringuks mark. Päev varem oli enamlaste kätte langenud Narva ning alanud Vabadussõda, mis suurendas noore riigi rahavajadust veelgi. Selle leevendamiseks otsustas Ajutine Valitsus laenata raha välismaalt. Kerge see polnud: mitte keegi ei tahtnud anda raha nii juriidiliselt kui ka faktiliselt tunnustamata riigile, mis oli liiati Venemaaga lootusetus sõjas. Abi, seegi mitteametlik, tuli hõimuvendadelt. 1918. aasta detsembris võttis välisminister Jaan Poska Kansallis-Osake-Pankki juhatajalt Juho Kusti Paasikivilt vastu 10 miljonit Soome marka, mis lasti Eestis kohe ring- Kerenski raha – 20 rubla. Bolševike 25-rublane. 15 investeeri – nr 1/2011
- Page 1 and 2: lhv panga ajakiri nr 1/2011 Kohtuva
- Page 3 and 4: Sisukord Juhtkiri Eksport tekst: Er
- Page 5 and 6: Intervjuu Investor eesti üks tuntu
- Page 7 and 8: Kahjumid olid suured, aga need olid
- Page 10 and 11: Investori ABC fotod: corbis investe
- Page 12: Investori ABC muul viisil seotud va
- Page 17 and 18: näitab, et kavas oli ühineda eelm
- Page 19 and 20: Gerli Padar Stephen Hansen (Norra)
- Page 21 and 22: 21 investeeri - nr 1/2011 Foto: sCA
- Page 23 and 24: „Klaveri puhul on kõige tähtsam
- Page 25 and 26: Foto: siiri lind Estonia areng on l
- Page 27 and 28: foto: pressifoto oleks rohkem kui 2
- Page 29 and 30: AGE OKSA JA TOOMAS EDURI VIIMANE BA
- Page 31 and 32: MALLORCA 25. juuni kuni 30. juuli M
- Page 33 and 34: Intervjuu Lipsuga põllumees eesti
- Page 35 and 36: Rubriik 35 investeeri - nr 1/2011
- Page 38 and 39: Oligarh 2003. aastal nimetas vene m
- Page 40 and 41: Guru FOTOd: bullls Teekond Komimaal
- Page 42 and 43: Guru FOTOd: bullls Lahutus Kui 2006
- Page 44 and 45: Guru FOTOd: bullls Sõber Erinevalt
- Page 46 and 47: Guru Abramovitš Tallinnas? Läinud
- Page 48 and 49: Analüüs foto: corbis Hinnatõus h
- Page 50 and 51: Analüüs 9 000 000 8 000 000 7 000
- Page 52 and 53: Juristi nõuanne 100 000 riigikogu
- Page 54 and 55: Rubriik Rokistaarid fotod: bayer ag
- Page 56 and 57: Ettevõte Bayeri juhi dr Marijn Dek
- Page 58: Ettevõte Ravimitööstusest lähem
- Page 61 and 62: Fondide vahe jätkab kärisemist II
Puhas kuld<br />
Nõukogude Venemaalt Tartu rahulepingu<br />
alusel saabunud tsaariaegsete<br />
kuldmüntide lugemine<br />
Eesti Pangas märtsis 1920.<br />
Vene tsaaririigi 500 rubla<br />
aastast 1812.<br />
fotod: arhiiv<br />
Kindral Judenitši 500 rubla<br />
aastast 1919.<br />
olu, et 1914. aastal puhkenud Esimene<br />
maailmasõda sundis riigivõime sellest<br />
põhimõttest kiiresti loobuma, rahvamasside<br />
teadvusse ei jõudnud.<br />
Igal võimul oma raha<br />
Küll jõudis rahva kätte nüüd igasugust<br />
muud raha. Venemaa 1917. aasta revolutsioonid<br />
tõid kaasa korduvaid võimuvahetusi<br />
ja iga uus võim võttis kasutusele oma<br />
rahatähed. Kestev sõda muutis metallmündid<br />
strateegiliseks tooraineks, tuues<br />
nende asemel ringlusse üha uut ja ikka<br />
vähem väärtuslikku paberit, koguni<br />
postmarkide ja kupongide kujul. Suur osa<br />
Ida-Euroopast langes sakslaste kätte, kes<br />
emiteerisid hõivatud alade tarbeks<br />
1916. aastal rubla- ja 1918. aastal markvääringus<br />
rahaseeria, ent nende nn ooberostide<br />
kõrval käibis kõikjal ka Saksa oma<br />
riigimark. Kui sakslased 1918. aasta<br />
kevadel Eestisse jõudsid, jõustus siingi<br />
okupatsioonivõimude rahaseadus, mis<br />
kehtestas Saksa markvääringu, ühtlasi<br />
jäeti kuni 1918. aasta septembrini teatava<br />
kindla kursiga käibele ka Vene rahapaber.<br />
Niisugune olukord vältas 1918. aasta novembrini,<br />
mil sõlmiti Compiègne’i vaherahu,<br />
mis lõpetas viimaks üle nelja aasta<br />
kestnud sõja. Eesti oli vahepeal välja kuulutanud<br />
iseseisvuse, mida tuli nüüd realiseerima<br />
hakata. Et puudusid niihästi<br />
oma seadused kui ka oma raha, tuli kasutada<br />
olemasolevat. Eestis ringles kõikvõimalikku<br />
Vene ja Saksa raha, seejuures<br />
nii Saksa idamarku kui ka sellega samaväärseid<br />
riigimarku, ning kehtis sakslaste<br />
rahaseadus. Nii saigi 30. novembril<br />
1918 Eesti Vabariigi esimeseks vääringuks<br />
mark. Päev varem oli enamlaste<br />
kätte langenud Narva ning alanud Vabadussõda,<br />
mis suurendas noore riigi rahavajadust<br />
veelgi.<br />
Selle leevendamiseks otsustas Ajutine<br />
Valitsus laenata raha välismaalt. Kerge<br />
see polnud: mitte keegi ei tahtnud anda<br />
raha nii juriidiliselt kui ka faktiliselt tunnustamata<br />
riigile, mis oli liiati Venemaaga<br />
lootusetus sõjas. Abi, seegi mitteametlik,<br />
tuli hõimuvendadelt. 1918. aasta<br />
detsembris võttis välisminister Jaan Poska<br />
Kansallis-Osake-Pankki juhatajalt<br />
Juho Kusti Paasikivilt vastu 10 miljonit<br />
Soome marka, mis lasti Eestis kohe ring-<br />
Kerenski raha – 20 rubla.<br />
Bolševike 25-rublane.<br />
15 investeeri – nr 1/2011
Change language