rahvusballett
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
Kohtuvad rahvus- ballett ja jalgpall - Profimeedia
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
lhv panga ajakiri nr 1/2011<br />
Kohtuvad<br />
<strong>rahvusballett</strong><br />
ja<br />
jalgpall<br />
LHV Pank toetab tublisid<br />
vutimehi ja baleriine<br />
INVESTORI ABC:<br />
TEABEALLIKAD<br />
PERSOON:<br />
INDREK LAUL<br />
ETTEVÕTE:<br />
WEBMEDIA<br />
GURU:<br />
ROMAN<br />
ABRAMOVITŠ
A Daimler Brand<br />
Täiuslikkuse uus põlvkond.<br />
Mercedes-Benz C-klass.<br />
See on disain.<br />
Lähtudes mugavusest ja elegantsist ning püüdes pilke iga uuenenud kujustusjoonega.<br />
LED-tagatuledesüsteem, elitaarne salongimaterjalide valik, voolujooneline sihvakas kere.<br />
See on tehnoloogia.<br />
Kandmas turvalisust ja innovatsiooni ning tagades liikluskeerises hinnatud meelerahu.<br />
Uued varustuspaketid, PRE-SAFE® turvalisus-kontseptsioon, mis ohu eest kaitseb ja neid ennetab.<br />
See on suhtlus.<br />
Pakkudes informatsiooni ja meelelahutust ning hoides kogu maailma vaid näpuvajutuse kaugusel. Becker ® MAP PILOT, mis muudab<br />
audiosüsteemi täiuslikuks navigatsioonisüsteemiks ning uue põlvkonna telemaatiksüsteem pidevaks internetiühenduseks.<br />
125! aastat innovatsiooni<br />
Uuenenud C-klass on kohal alates 26. märtsist<br />
CO 2<br />
emissioon 117-312 g/km, keskmine kütusekulu 4,4-13,4 l/100km<br />
Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto www.silberauto.ee: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu,<br />
Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Kuressaare, Tallinna 82b, tel 453 1592 Jõhvi, Jaama<br />
42a, tel 611 9733 Viljandi, Pargi 3b, tel 435 4902 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.mercedes-benz.ee
Sisukord<br />
Juhtkiri<br />
Eksport<br />
tekst: Erki Kilu<br />
LHV Panga juhatuse<br />
esimees<br />
teeb rõõmu, et Eesti eksport ületab juba<br />
kriisieelset taset. Kui kriisi poleks olnud,<br />
oleksime ilmselt veelgi kaugemale jõudnud.<br />
See, et Eesti ettevõtted suudavad olla<br />
oma teenustega teistes riikides kättesaadavad,<br />
on mitme aasta töö tulemus.<br />
Järgnevatel lehekülgedel kinnitavad nii<br />
Indrek Laul, Raul Toomsalu kui ka Heldur<br />
Meerits, et välisturgudel edukaks saamise<br />
taga on pikaajaline töö. Töötamine koos inimestega,<br />
kes räägivad teist keelt ning kellel<br />
on teistsugune ajalooline ja kultuuritaust,<br />
avardab ka meie maailmapilti ja arusaamist<br />
teistest turgudest. Edu sõltub sellest,<br />
kui hästi turgu ja selle eripärasid tuntakse<br />
ning kuidas seal enda roll leitakse.<br />
Ka LHV on aastaid tegutsenud Lätis ja<br />
Leedus, kuid peamiselt on see olnud seotud<br />
väärtpaberite vahendamisega. Kriis ja<br />
Eesti üleminek eurole on toonud taas esile<br />
kolme Balti riigi erinevused ning iga riigi<br />
jaoks on meil erinev strateegia.<br />
Soomes ostetud väikelaenuportfell on<br />
aga pakkunud meie panga jaoks märksa<br />
huvitavamat arengut. Tänu lähiaastatel ees<br />
ootavale euroarvelduste standardimisele<br />
on muutunud pangandusteenuste pakkumine<br />
Soomes tunduvalt realistlikumaks.<br />
Selleks, et olla õigeks ajaks nii tehnilise<br />
poole pealt kui ka organisatsiooniliselt valmis,<br />
registreerisime ja avasimegi märtsi alguses<br />
LHV Panga Soome filiaali.<br />
4 intervjuu: heldur meerits<br />
Heldur Meerits on Eesti arenguga rahul.<br />
10 investori abc<br />
Kuidas leida õigeteks otsusteks infot?<br />
14 ajalugu<br />
Rahatähed enne Eesti krooni.<br />
20 persoon: indrek laul<br />
Estonia klaveri teekond Ameerika turule.<br />
26 ettevõte: webmedia<br />
Kuidas tagada edasine kasv?<br />
32 intervjuu: raul toomsalu<br />
Mees, kes rajab suurt põllumajanduskontserni.<br />
38 guru: roman abramovitš<br />
Ellujäänud Vene oligarh.<br />
48 analüüs<br />
Hinnatõus toetab majanduskasvu.<br />
52 juristi nõuanne<br />
Hoiuste hüvitamise piirmäär tõusis.<br />
54 ettevõte: bayer ag<br />
Saksa keemiakontsern supleb rahas.<br />
60 pensionid<br />
Aasta on alanud edukalt.<br />
62 lhv toetab<br />
Kohtuvad <strong>rahvusballett</strong> ja jalgpall.<br />
68 arvamus<br />
Raha mõjust valimistel.<br />
70 lhv uudised<br />
Otsekorraldused ja uued videoülevaated.<br />
Balti turul liidripositsioonile.<br />
72 raamatud<br />
Kaheksa uut teost raamatukogus.<br />
74 ristsõna<br />
Lahenda ja võida seminaripääsmeid!<br />
Väljaandja:<br />
AS LHV Pank<br />
Vastutav väljaandja:<br />
Andres Kask<br />
Toimetamine ja kujundus:<br />
OÜ Profimeedia<br />
Makett:<br />
Magnus Löwenhielm<br />
Keeletoimetamine:<br />
OÜ Päevakera<br />
Trükk: Unipress<br />
Trükiarv: 50 000<br />
Reklaam: LHV/Nordicom<br />
Ajakiri on trükitud FSC-sertifikaadiga keskkonnasõbralikule paberile.<br />
Investeerimisalaseid kaastöid ootame aadressil investeeri@lhv.ee.<br />
Tellimise ja reklaamiga seotud küsimused: lhv@lhv.ee või 6 800 400.<br />
3 investeeri – nr 1/2011
fotoD: äripäev<br />
investeeri – nr 1/2011 4
Intervjuu<br />
Investor<br />
eesti üks tuntumaid investoreid, hansapanga üks asutaja<br />
heldur meerits on oma kontori rajanud kõrgustesse, büroohoone<br />
27. korrusele, kust terve tallinn on justkui peopesal.<br />
vaade on tore, aga kahjuks näeb siit ka seda, kui väike linn see<br />
tegelikult on, ütleb meerits.<br />
Olete Hansapanga üks asutaja. Kas peate<br />
selle järglast Swedbanki üheks peamiseks<br />
majanduskriisi põhjustajaks Eestis?<br />
Väga hõlpsalt saaks vastata nii jah kui ka<br />
ei. Kõik, kes tunnevad ühiskonna toimimismehhanisme,<br />
mõistavad, et ettevõtluse<br />
eesmärk on teenida kasumit. Lisaks<br />
tuleb arvestada, et Swedbank tegutses<br />
konkurentsitingimustes, mitte üksi, ehkki<br />
ta oli edukam kui teised.<br />
Tegelikult ei ole Swedbank süüdi. Kriisi<br />
suurust ja sügavust ei osanud keegi<br />
maailmas ennustada. Eesti oma majanduse<br />
mulli lõhkemine oli küll ette näha.<br />
Siinkohal oleksid keskpank ja valitsus pidanud<br />
tõesti midagi ette võtma.<br />
Mida näiteks?<br />
Esiteks oleks tulnud kaotada laenuintresside<br />
tulumaksuvabastus. Ja riigieelarve<br />
ülejääk oleks võinud olla tublisti suurem.<br />
Eesti kriisi oleks pidanud ette oskama<br />
näha, samas teame, et tagantjärele tarkus<br />
on täppisteadus. Buumi ajal öeldi, et<br />
10-protsendiline majanduskasv on loomulik.<br />
Meil on levinud arvamus, et see<br />
ei saa kaua kesta, ehkki ka mina ei tea,<br />
miks mitte. Näiteks hiinlased on suutnud<br />
selles tempos oma majandust kasvatada.<br />
Jääb arusaamatuks, miks meie ei<br />
või – kas meile on ettekirjutatud üksnes<br />
paariprotsendiline kasv? Teisalt on selge,<br />
et me poleks saanud vältida üleilmset<br />
majanduskriisi, mille tagajärjel kadusid<br />
ära Eesti ekspordipartnerid ja finantssektor<br />
muutus ebakindlaks.<br />
Mida kriis meile õpetas?<br />
Inimesed olid enne kriisi majanduse<br />
tsüklilisuse unustanud. Tegelikult on<br />
üsna tõenäoline, et see unustatakse varsti<br />
jälle ära. Järgmine kriis tuleb kindlasti,<br />
aga küsimus on, millal ja mis sektorist<br />
see algab. Tarbimisotsuseid tehes pole<br />
inimestel täiuslikku ülevaadet sellest,<br />
mis maailmas toimub. Kui õpikutes<br />
räägitakse nõudluse-pakkumise kõverast,<br />
siis on seal ka omad tingimused, näiteks<br />
on eelduseks konkurentsi ja piisava<br />
nõudluse olemasolu. Peab arvestama, et<br />
majanduses on selliseid tegureid hulga<br />
rohkem, ning otsuste tegijaid kogu maailküsitles:<br />
tiit efert<br />
5 investeeri – nr 1/2011
Intervjuu<br />
Heldur Meerits<br />
Lõpetanud 1982. aastal<br />
Tartu Ülikooli rahanduse ja<br />
krediidi eriala.<br />
Heldur Meerits on Hansapanga<br />
asutaja ning asus<br />
seal kohe tööle juhatuse<br />
aseesimehena. Tema kogemus<br />
ei piirdu vaid Hansapanga<br />
juhtimisega. Aastatel<br />
1993 kuni 1995 oli ta<br />
Eesti Hoiupanga juhatuse<br />
esimene aseesimees, kust<br />
siirdus Eesti Panga asepresidendiks.<br />
Hiljem töötas Meerits peaminister<br />
Mart Laari majandusnõunikuna.<br />
Ta on ka<br />
üks Eesti Investorite Liidu<br />
asutajaid ning on olnud väikeinvestorite<br />
huvide suuremaid<br />
kaitsjad, kui<br />
suuromanikud on üritanud<br />
ettevõtet üle võtta.<br />
„Põhjamaadeni on meil<br />
veel pikk tee minna.”<br />
mas lausa miljardeid. Informeeritus ongi<br />
majandusotsuste põhiküsimus, valede<br />
otsuste põhjus on puudulik teave. Plaanimajandus<br />
üritas valede otsuste tegemist<br />
vältida, aga see ei õnnestunud – tagajärjeks<br />
oli pidev majanduskriis.<br />
Mis kinnitab, et kriis on läbi?<br />
Minu arvates on kriis seljataga. Majandus<br />
kasvab, tööhõive paraneb. Sektoritevahelised<br />
osakaalud veel muutuvad,<br />
aga see on loomulik. Buumiaeg tähendas<br />
ebanormaalselt head elu – ja nüüd elame<br />
tavalist elu. Küsimus on selles, milline<br />
tase võtta elustandardiks, normiks. Praegu<br />
on meil normaalne elu. Ehkki väga<br />
paljudel on praegugi raske.<br />
Kahjuks pole näitajaid selle kohta, kui<br />
palju on Eestis struktuurset tööpuudust,<br />
see tähendab, kas inimesed oskavad teha<br />
valesid asju või elavad vales kohas.<br />
2008. aasta alguses oli karjuv tööjõupuudus<br />
ja nominaalpalk kasvas mitu aastat<br />
järjest 20 protsenti. Peame võtma viieprotsendilise<br />
tööjõupuuduse alampiiriks,<br />
kust majandusse tulevad moonutused.<br />
Sageli tuleb suhtuda tõsiselt neisse ettevõtjaisse,<br />
kes räägivad taas tööjõupuudusest.<br />
Küsimus pole niivõrd palgas, lihtsalt<br />
vajalike oskuste ja töömoraaliga inimesi<br />
napib. Näiteks kunagised kolhoosnikud<br />
tarkvarafirmasse koodi kirjutama ei kõlba.<br />
Kui lugeda rahvalikke netikommentaare,<br />
siis tundub, et osa vihaseid kommenteerijaid<br />
liiga kvalifitseeritud just ei ole.<br />
Kuidas teile endale kriis mõjus?<br />
Minu reaalset elu see väga ei mõjutanud.<br />
investeeri – nr 1/2011 6
Kahjumid olid suured, aga need olid<br />
rohkem arvestuslikud, hiljem olen kõik<br />
jälle tagasi teeninud. Minu jaoks läks<br />
kriis suhteliselt hõlpsasti üle, ehkki selle<br />
alguses tundus tulevik tõesti väga tume.<br />
Kuidas hindate Eesti praegust seisundit<br />
maailmamajanduses?<br />
Kõik sõltub sellest, kellega ennast<br />
võrrelda, sest just võrdlustes tulevad<br />
tulemused välja. Põhjamaadeni on meil<br />
veel pikk tee minna. Iga mägironija teab,<br />
et viimased meetrid on kõige raskemad.<br />
Aga kui kõrvutame end tavalise Aafrika<br />
riigiga, siis elame väga jõukalt ja hästi<br />
korraldatud ühiskonnaga maal ega peaks<br />
eriti kurtma.<br />
Põhjamaadele järelejõudmine võtab aega.<br />
Põhjamaadki muutuvad. Ma ei ole kindel,<br />
kas nad isegi suudavad oma heaolumudelit<br />
säilitada. Kui me oleksime võimelised<br />
vähendama vahet tööviljakuses, oleks<br />
juba hea tulemus.<br />
Millist mõju on euro Eesti majandusele<br />
avaldanud?<br />
Kui vaadata konkurentsivõime analüüse,<br />
siis euro on neis vaid üks tegur. Riigi konkurentsivõime<br />
koosneb paljudest asjadest,<br />
muu hulgas kuulub sinna ettevõtete<br />
maksusüsteem kui üks element, mis<br />
aitab konkurentsivõimet üleval hoida.<br />
Masenduseks igatahes põhjust ei ole.<br />
Millega te igapäevaselt tegelete?<br />
Ettevõtlusega seotut on minu elus väga<br />
vähe. Olen näiteks Eesti Arhitektuurikeskuse<br />
nõukogu liige. Selle keskuse<br />
eesmärk on propageerida arhitektuuri ja<br />
levitada arhitektuurivaldkonnaga seotud<br />
teadmisi. Ning valimiste ajal osalesin<br />
mõne mõttekoja aruteludes – nii minu<br />
päevad lähevad.<br />
Te olete ju ka aktiivne investor.<br />
Ma ei mängi iga päev börsil, usun pigem<br />
kolme- kuni viieaastasse perspektiivi,<br />
kusjuures viit aastat on lihtsam ennustada<br />
kui järgmist nädalat. Samas on<br />
suurem osa minu varasid ikkagi investeerimispankade<br />
hoida.<br />
Millisesse piirkonda olete peamiselt<br />
investeerinud?<br />
Minu vaade on põhimõtteliselt olnud<br />
globaalne. Kuid loomulikult on nii Eesti<br />
kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa suurema<br />
osakaaluga.<br />
Millised on kaugeimad punktid?<br />
Kui mu portfellihaldurite raporteid vaadata,<br />
siis leiaksime kindlasti midagi nii<br />
Austraaliast, Ladina-Ameerikast kui ka<br />
Jaapanist.<br />
Ka te usaldate oma haldurit kinnisilmi?<br />
Üldiselt küll, nad on ju ikkagi profid, kes<br />
töötavad täisajaga selles valdkonnas. Aga<br />
ma hoian olukorral ka ise silma peal –<br />
päris kinnisilmi siiski ei usalda.<br />
Miks oli kasulik, et Eesti pangad kuulusid<br />
kriisi ajal Rootsile?<br />
Päris palju raha läks pankadest välja. Kui<br />
pankadel oleks olnud Eesti omanikud,<br />
siis oleks neil olnud väga raske tekkinud<br />
auke täita. Nad ei oleks olnud võimelised<br />
seda tegema ja riik oleks pidanud appi<br />
minema.<br />
Miks on just kriisi põhjas parim aeg<br />
asutada uus pank?<br />
Ühe panga ülesehitamine võtab mitu<br />
aastat aega. Võimalikest stardiaegadest<br />
on kriisi põhi üks parimaid.<br />
Kas Hansapanga edulugu on võimalik<br />
korrata?<br />
Iga kord on uued ajad. Üks võimalikke<br />
valearvamusi ongi see, et LHV Pank<br />
tähendab automaatselt Hansapanga loo<br />
kordumist – seda kindlasti mitte. Siiski<br />
leidub paar ühisjoont: LHV Panga meeskond<br />
on noor ja energiline ning avatud<br />
mõtlemisega. Pangal on võimalused<br />
kindlasti olemas. Seda näitab aeg, mil<br />
määral neid ära kasutada suudetakse.<br />
Meerits LHV Pangast<br />
Pangandus on teenindussektor<br />
nagu iga teine, seetõttu<br />
on suhteliselt raske<br />
mõelda välja enneolematut<br />
toodet. Konkurendid kopeerivad<br />
väga ruttu. Tegelikult<br />
on hästi tähtis see, kuidas<br />
sa midagi teed, mitte<br />
mida sa teed. Tänu LHV<br />
töötajaskonnale on eduvõimalus<br />
olemas. Praegu on<br />
LHV sedavõrd väike pank,<br />
et suured ei tunneta veel<br />
konkurentsi, aga eks pank<br />
kasvab.<br />
7 investeeri – nr 1/2011
Intervjuu<br />
Kuidas hindate Eesti rahvusliku suurpanganduse<br />
tekkevõimalust?<br />
Põhiküsimus on see, kui palju võiks<br />
Eestis üldse panku olla. Teoorias tundub,<br />
et mõnekümne miljoni euroga võiks<br />
panga asutamisega hakkama saada, aga<br />
tegelikult läheb rohkem raha vaja. Ülevõtmised<br />
ja ühinemised on suhteliselt<br />
igapäevased teemad ja ma olen kindel, et<br />
sellelaadseid ettepanekuid on ka näiteks<br />
Bigbankile tehtud.<br />
Panga kasvamisel on vaja lisakapitali<br />
gime tootmisest. See maandabki riske.<br />
Me ei tea, kuidas läheb tulevikus põlevkivitehnoloogial,<br />
aga meil on ka heal<br />
tasemel masinaehitust, üllatavalt palju<br />
põllumajandust, samuti toiduainetööstust<br />
ja metsandust. Geeni- ja biotehnoloogia<br />
pakuvad uusi võimalusi. Ühe sektori edu<br />
võiks nakatada ka teisi.<br />
Siiski pole meil palju oma tooteid, mida<br />
me ise ekspordiksime.<br />
Eesti ettevõtted on liiga väiksed, paljud<br />
„Minu meelest on<br />
Eesti multitalent.”<br />
foto: shutterstock<br />
Meerits Euroopa<br />
võlakriisist<br />
Väga ebakindel on loota, et<br />
näiteks kreeklased suudaksid<br />
oma võlad tagasi maksta<br />
– nad tuleks euroalast<br />
välja visata. Samas on Saksamaa<br />
pankadel palju<br />
Kreeka riigi võlakirju. Head<br />
lahendust ei ole, venitatakse<br />
ja püütakse kompromissi<br />
leida ning loodetakse<br />
imele.<br />
ja on väga tõenäoline, et omanikeringi tuleb<br />
väliskapital. Seetõttu ei saa tulevikus<br />
olla väga palju puhtaverelisi Eesti panku.<br />
Samal põhjusel kaasasime omal ajal<br />
Hansapanka välisosanikke. Rehkendus<br />
on lihtne: suurim võimalik laen, mille<br />
pank saab välja anda, sõltub omakapitali<br />
suurusest. Kõik Eesti kliendid nii väiksed<br />
ka ei ole, et neid saaks finantseerida<br />
minimaalse omakapitali baasil.<br />
Kas Eesti panganduse kasv võiks tulevikus<br />
ohustada Eesti majandust, nagu<br />
Iirimaal juhtus?<br />
Oht on vähemalt teoorias olemas, kuid<br />
pildi teeb kirjumaks pankade tegutsemine<br />
väljapool riigipiire. Eks ikka vaadatakse<br />
ja otsitakse oma turuosa ka välismaal,<br />
näiteks LHV annab juba tarbimislaene<br />
Soomes. Ikka soovitakse oma tegevusala<br />
laiendada. Kui liigselt ei riskita, siis pole<br />
midagi hullu.<br />
Mis viib Eesti majanduse edasi?<br />
Minu meelest on Eesti multitalent, mitte<br />
ühest valdkonnast sõltuv riik, kui me rää-<br />
ei saagi suureks kasvada. Kunagi aastate<br />
eest vaatasin, kui palju kulutab Norma<br />
arendusele. Käivet arvestades tundus see<br />
summa normaalne, aga mida sa 300 000<br />
krooniga teed. Siis vaatasin Norma omanikfirma<br />
samu näitajaid: neil on samasuguste<br />
suhtarvude juures palju rohkem<br />
raha ning arendustegevuse tulemusena<br />
kümneid ja sadu patente.<br />
Kui soovime rikkaks saada, siis tuleb<br />
ka müüma hakata. Seda ei saa teha üleöö,<br />
oskusi saab parandada sammhaaval<br />
– üheksanda klassi järel ei saa kohe<br />
doktoriõppesse minna, suurpanga juhiks<br />
ka mitte.<br />
Ettevõtlusega on sama lugu. Aja jooksul<br />
peab koguma raha ja oskusi.<br />
Meil on teatud hulk ettevõtjaid, kes ei<br />
räägi ühtegi võõrkeelt ja kes on paar<br />
korda vaid Lätis käinud. Nendelt<br />
eksporti oodata ei ole, aga just eksport<br />
on see, mis suures plaanis edasi viib.<br />
Kinnisvarabuumi ajal tundus kinnisvaraga<br />
tegelemine hõlpus raha, ent nüüdseks<br />
on mõistetud, et tegelikult<br />
see nii ei ole.<br />
investeeri – nr 1/2011 8
Investori ABC<br />
fotod: corbis<br />
investeeri – nr 1/2011
Info<br />
tulusate investeerimisotsuste vundamendiks on avalikkusele<br />
mõeldud teabe kiire kättesaadavus ning sellel tuginev analüüs.<br />
milline ja kui põhjalik infovoog peaks olema, sõltub juba iga<br />
investori huvidest ja eesmärkidest.<br />
investeeringu atraktiivsuse<br />
määravad ära kaks komponenti:<br />
potentsiaalsed tulud ning riskid, mis<br />
võivad neid tulusid vähendada. Mõlemad<br />
kipuvad olema suuresti seotud<br />
majanduskeskkonnaga, kus toodet või<br />
teenust müüakse (alati tuleks arvestada<br />
ka ettevõtte spetsiifiliste teguritega) –<br />
kui tarbijad julgevad ja ihkavad kulutada,<br />
toetab nõudlus müügitulusid, ning<br />
vastupidi.<br />
Majandusega tuleb kursis olla<br />
Sestap on kasulik hoida end pidevalt<br />
makro- ja mikromajanduse uudistega<br />
kursis, sest see lihtsustab geograafiliste<br />
eripärade tajumist ning annab parema<br />
lähtepunkti top-down-analüüsiks, mille<br />
puhul algab võimalike investeeringute<br />
kaalumine just makromajandustrendide<br />
uurimisest. Päevalehtede sirvimine ja<br />
välismaiste meediaväljaannete (nagu<br />
näiteks WSJ, Bloomberg, The Economist)<br />
kodulehekülgede külastamine annab<br />
üldjuhul piisavalt hea ülevaate turul<br />
toimuvast.<br />
Mida aktiivsemalt oma investeeringuid<br />
juhtida, seda suuremaks kasvab peavoolumeedia<br />
kõrval huvi finantsuudiste vastu<br />
ka alternatiivsetes kanalites.<br />
Facebooki, Twitteri ja mitme muu sotsiaalse<br />
haardega võrgustiku menu tõttu<br />
loetakse blogipidamist väljasurevaks hobiks.<br />
Ühe erandina kerkivad esile rahandus-<br />
ja majandusteemalised arvamusleheküljed<br />
internetis, kus endistel ja<br />
praegustel Wall Streeti töötajatel meeldib<br />
end laiemale lugejaskonnale kuuldavaks<br />
teha. Sealsed mõtteterad ja seisukohad<br />
erinevad tavameedias avaldatud artiklitest,<br />
sest nende teemakäsitluses ei kardeta<br />
olla otsekohesed ega subjektiivsed.<br />
„FT Alphaville”, „Reuters Breakingviews”,<br />
„A Fistful of Euros”, „The Big<br />
Picture”, „Calculated Risk”, „Naked Capitalism”,<br />
„Zerohedge”, „The Pragmatic Capitalist”<br />
– see on väike valik pikast bloginimekirjast,<br />
millest on paljude jaoks<br />
saanud kohustuslik lugemismaterjal igapäevases<br />
teabehankimise protsessis. Tihti<br />
leidub neis arutelusid teemadel, millele<br />
laiem meedia pole jõudnud tähelepanu<br />
pöörata. Ühtlasi vahendavad autorid aegajalt<br />
tasuta põhjalikke pankade analüüse,<br />
mis muidu eeldavad varaga konto omamist<br />
vastavas finantsasutuses.<br />
Blogid ja pressiteated<br />
Arvukatel juhtudel on blogide eestvedajad<br />
fondijuhid või inimesed, kes on mõnel<br />
tekst: erko rebane<br />
LHV Panga analüütik<br />
11<br />
investeeri – nr 1/2011
Investori ABC<br />
muul viisil seotud varahalduse teenusega<br />
ning seepärast kasutatakse arvamuse<br />
avaldamist uute klientide leidmiseks või<br />
meedias laiema kõlapinna saamiseks. Ka<br />
neil inimestel on vaja leiba teenida, mis<br />
tihti avaldub aga sügavalt negatiivsete<br />
sõnumitega agiteerimises. Ehkki igaühel<br />
on õigus oma arvamusele, tasuks investoril<br />
alternatiivsetesse uudistekanalitesse<br />
suhtuda alati teatud reserveeritusega.<br />
Piibliks peaks<br />
jääma ettevõtte<br />
raamatupidamise<br />
aruanne.<br />
Kõige kaalukam allikas on investeerimisel<br />
alati ettevõtte enda majandusaruanded<br />
ja pressiteated, sest neis peab kajastuma<br />
kogu avalikkusele mõeldud<br />
teave. Firmade kodulehekülgi tasub uurida:<br />
tihti leidub seal juhtivtöötajate esitlusi,<br />
mis illustreerivad valdavalt küll juba<br />
aruannetes avalikustatud teavet, ent peidavad<br />
endas mõnikord ka uusi fakte.<br />
Ettevõtete kodulehekülgede väljaotsimise<br />
ja külastamise tüli vähendavad suured<br />
abimehed Google Finance, Yahoo! Finance<br />
ja Balti ettevõtete puhul Nasdaq<br />
OMX Baltic, mis koondavad mugavalt<br />
ühte kohta kogu vajaliku teabe alates ajaloolistest<br />
majandusnäitajatest ning lõpetades<br />
värskete uudiste ja reaalajas hinnainfoga.<br />
Just viimasele on investoritel<br />
traditsiooniliselt olnud juurdepääs kas<br />
isikliku kauplemisplatvormi või mõne tasulise<br />
registreerimisega internetilehekülje<br />
kaudu. Reaalajas teabe saamine on<br />
tähtis just seepärast, et aitab investoril<br />
raha paigutamise otsuseid paremini läbi<br />
töötada ja ajastada.<br />
Nagu kokakunst<br />
Tänu internetile on teabe maht plahvatuslikult<br />
kasvanud, seades kunagise<br />
teabe kättesaadavuse probleemi asemel<br />
nüüd põhiküsimuseks selle, kuidas uudistes<br />
tõhusalt orienteeruda ja teave enda<br />
kasuks tööle panna.<br />
Investeerimine on nagu kokakunst.<br />
Laual võib olla palju toiduaineid, kuid<br />
ühe maitsva kulebjaaka või mascarponeparfee<br />
valmistamiseks läheb vaja põhiteadmisi.<br />
Samahästi võib finantsportaalist<br />
läbi joosta uudis mõne ettevõtte<br />
spin-off’ist, ent mida see täpselt tähendab<br />
ja kas seal avaneb võimalus potentsiaalset<br />
tulu teenida, selleks kulub marjaks<br />
ära varasem eeltöö. Ehkki paljuski aitab<br />
tausta selgitada Google’i otsing, soovitan<br />
just alustajatel kätte võtta algteadmistele<br />
pühendatud raamatud, sest need aitavad<br />
sõeluda olulise ebaolulisest ning avardavad<br />
silmaringi tõhusamalt kui järje tagaajamine<br />
internetis. Kelle jaoks börsimaailm<br />
veel päris võõras on, neil soovitaksin<br />
alustada selliste raamatutega nagu „Saario<br />
investeerimisraamat”, „Väärtpaberite<br />
teejuht”, „Investeerimise teejuht” ja „Finantsaabits”.<br />
Neid nelja saab laenutada<br />
ka LHV raamatukogust, kus rahandus- ja<br />
majanduskirjanduse valik küündib juba<br />
ligi 300 teoseni.<br />
Veebisaidid ja pabermeedia pakatavad<br />
arvamustest ja soovitustest, kippudes ehk<br />
liiga tihti kallutama ka investori seisukohta.<br />
Tegelikkuses peaks piibliks jääma<br />
siiski ettevõtte raamatupidamise aruanne.<br />
Uudisteportaalid suudavad tänapäeval<br />
genereerida pressiteadete põhjal artikli<br />
sekunditega, saates sellega turule<br />
esimese vihje, mis suunas võiks üks või<br />
teine aktsia liikuda. Siiski ei räägi käibeja<br />
kasuminäitajad tavaliselt ära kogu<br />
lugu ning seepärast võib aruande läbitöötamisel<br />
selguv pisemgi üksikasi anda investorile<br />
võimaluse saavutada teiste ees<br />
see üks ja ainus eelis.<br />
investeeri – nr 1/2011 12
Ajalugu<br />
Raha<br />
uuel ajal<br />
jätkame investeeri eelmistes numbrites ilmunud artiklisarja<br />
eesti alal kehtinud rahast. seekord jõuame eesti krooni<br />
kasutuselevõtuni 1992. aastal.<br />
nenud kujul kerkis see taas üles 1890.<br />
aastatel. Venemaa rahandusminister<br />
Sergei Witte valmistas parajasti ette rahareformi,<br />
mille jaoks võeti suuri laene<br />
Prantsusmaalt. Ilmselt Prantsuse frangi<br />
eeskujul – ja mõistagi slavofiilsuse tõusulainel<br />
– kavatseti sajandeid püsinud rubla<br />
ümber nimetada russiks. Vermiti koguni<br />
5-, 10- ja 15-russised proovirahad, ent sellest<br />
kaugemale asi ei läinud. Küll aga<br />
püüti Vene ja Prantsuse vääringut aritmeetiliselt<br />
ühendada: 1902. aastal saadeti<br />
ringlusse 100-frangised Vene kuldmündid,<br />
mis võrdusid 37,5 rublaga.<br />
1897. aasta Witte rahareformi mõte oli<br />
siiski teine. Venemaa loobus senisest kullal<br />
ja hõbedal põhinenud bimetallismist<br />
ning läks üle puhtale kullavääringule.<br />
Paberraha sai seejuures vabalt kullaks<br />
vahetada, mis andis viimastele tsaarirubladele<br />
rahva seas tohutu autoriteedi. Asjatekst:<br />
ivar leimus<br />
Eesti Ajaloomuuseumi<br />
teadur<br />
1851. aastal peeti Londonis uhke<br />
maailmanäitus, mis ajendas järgnevail<br />
aastail ülemaailmse arutelu Euroopa<br />
ning Ameerika kaalu- ja rahasüsteemide<br />
ühitamise teemal. Juhtivat rolli etendas<br />
selles Prantsusmaa, kelle juba 1795. aastal<br />
kehtestatud, kümnendsüsteemil põhinevat<br />
frankvääringut hakkasid jäljendama<br />
teisedki riigid. 1865. aastal allkirjastasid<br />
Prantsusmaa, Belgia, Itaalia ja Šveits<br />
nn ladina mündiliidu lepingu, millega<br />
1868. aastal ühines veel Kreeka. Lepinguga<br />
ühtlustati vermitavate müntide<br />
nimiväärtused ning nende kulla- ja<br />
hõbedasisaldus.<br />
1861. aastal loodi Venemaa Teaduste<br />
Akadeemia juurde komisjon, mis hakkas<br />
arutama võimalusi juurutada Prantsuse<br />
mõõte ja kaale ka Venemaal ning võrdsustada<br />
Vene rubla Prantsuse frangiga.<br />
Sellest mõttest tookord loobuti, kuid uue-<br />
investeeri – nr 1/2011 14
Puhas kuld<br />
Nõukogude Venemaalt Tartu rahulepingu<br />
alusel saabunud tsaariaegsete<br />
kuldmüntide lugemine<br />
Eesti Pangas märtsis 1920.<br />
Vene tsaaririigi 500 rubla<br />
aastast 1812.<br />
fotod: arhiiv<br />
Kindral Judenitši 500 rubla<br />
aastast 1919.<br />
olu, et 1914. aastal puhkenud Esimene<br />
maailmasõda sundis riigivõime sellest<br />
põhimõttest kiiresti loobuma, rahvamasside<br />
teadvusse ei jõudnud.<br />
Igal võimul oma raha<br />
Küll jõudis rahva kätte nüüd igasugust<br />
muud raha. Venemaa 1917. aasta revolutsioonid<br />
tõid kaasa korduvaid võimuvahetusi<br />
ja iga uus võim võttis kasutusele oma<br />
rahatähed. Kestev sõda muutis metallmündid<br />
strateegiliseks tooraineks, tuues<br />
nende asemel ringlusse üha uut ja ikka<br />
vähem väärtuslikku paberit, koguni<br />
postmarkide ja kupongide kujul. Suur osa<br />
Ida-Euroopast langes sakslaste kätte, kes<br />
emiteerisid hõivatud alade tarbeks<br />
1916. aastal rubla- ja 1918. aastal markvääringus<br />
rahaseeria, ent nende nn ooberostide<br />
kõrval käibis kõikjal ka Saksa oma<br />
riigimark. Kui sakslased 1918. aasta<br />
kevadel Eestisse jõudsid, jõustus siingi<br />
okupatsioonivõimude rahaseadus, mis<br />
kehtestas Saksa markvääringu, ühtlasi<br />
jäeti kuni 1918. aasta septembrini teatava<br />
kindla kursiga käibele ka Vene rahapaber.<br />
Niisugune olukord vältas 1918. aasta novembrini,<br />
mil sõlmiti Compiègne’i vaherahu,<br />
mis lõpetas viimaks üle nelja aasta<br />
kestnud sõja. Eesti oli vahepeal välja kuulutanud<br />
iseseisvuse, mida tuli nüüd realiseerima<br />
hakata. Et puudusid niihästi<br />
oma seadused kui ka oma raha, tuli kasutada<br />
olemasolevat. Eestis ringles kõikvõimalikku<br />
Vene ja Saksa raha, seejuures<br />
nii Saksa idamarku kui ka sellega samaväärseid<br />
riigimarku, ning kehtis sakslaste<br />
rahaseadus. Nii saigi 30. novembril<br />
1918 Eesti Vabariigi esimeseks vääringuks<br />
mark. Päev varem oli enamlaste<br />
kätte langenud Narva ning alanud Vabadussõda,<br />
mis suurendas noore riigi rahavajadust<br />
veelgi.<br />
Selle leevendamiseks otsustas Ajutine<br />
Valitsus laenata raha välismaalt. Kerge<br />
see polnud: mitte keegi ei tahtnud anda<br />
raha nii juriidiliselt kui ka faktiliselt tunnustamata<br />
riigile, mis oli liiati Venemaaga<br />
lootusetus sõjas. Abi, seegi mitteametlik,<br />
tuli hõimuvendadelt. 1918. aasta<br />
detsembris võttis välisminister Jaan Poska<br />
Kansallis-Osake-Pankki juhatajalt<br />
Juho Kusti Paasikivilt vastu 10 miljonit<br />
Soome marka, mis lasti Eestis kohe ring-<br />
Kerenski raha – 20 rubla.<br />
Bolševike 25-rublane.<br />
15 investeeri – nr 1/2011
Ajalugu<br />
Eesti Ajutise Valitsuse<br />
5% võlakiri (1919).<br />
1928. aasta rahareformijärgne<br />
Eesti kroon.<br />
Tallinna arvekoja 50 marka.<br />
Eesti Vabariigi 1000-margane.<br />
lusse. Ühtlasi üritas valitsus hankida<br />
raha oma rahvalt, kuulutades riigikaitse<br />
eesmärgil välja 5-protsendise intressiga<br />
võlakirjad. Vajalikud võlapaberid trükiti<br />
Helsingis Liliuse & Herzbergi trükikojas.<br />
Paraku polnud sõja alguses kuigi paljudel<br />
sellesse usku ning riigilaen kukkus lihtsalt<br />
läbi.<br />
Samal ajal jõudsid vast trükitud võlapaberid<br />
juba 1919. aasta jaanuaris Helsingist<br />
Tallinna, ent nendega polnud enam midagi<br />
peale hakata. Lahendus vastas oma<br />
geniaalsuses 1992. aasta kroonireformi<br />
omale: kui võlakohustuste eest raha ei<br />
saa, siis tuleb need kohustused rahaks<br />
kuulutada. 16. jaanuaril 1919 võttis valitsus<br />
vastu sellekohase määruse. Juba varem,<br />
4. jaanuaril olid rahaks muudetud<br />
Tallinna Arvekoja maksutähed – väärtpaberid,<br />
mis algul olid mõeldud ettevõtjate<br />
omavahelisteks arveldusteks arvekoja<br />
sees. See polnud veel kõik: järgmise aasta<br />
kevadel trükkis valitsus 250 miljoni marga<br />
eest riigikassa lühiajalisi veksleid nimiväärtusega<br />
1000 – 100 000 marka.<br />
Need olid küll mõeldud riigimajanduse<br />
toetamiseks, kuid suurte kupüüride puuduse<br />
tõttu hakkasid elanikud neid omavoliliselt<br />
rahana tarvitama. Ja et nimekiri<br />
oleks täielik, siis nimetagem ka Narva,<br />
Sindi ja Kunda ettevõtlikke vabrikuvalitsusi,<br />
kes olid sunnitud oma töö jätkamiseks<br />
ise raha valmistama. Niisugust oma<br />
eesõigustesse sekkumist ei saanud riik<br />
sallida ja lõpetas selle kiiresti.<br />
Eesti mark<br />
Mõistagi ei võinud Eesti Vabariik<br />
piirduda võõraste rahamärkide ja raha<br />
mitmesuguse aseainega. Juba 1918. aasta<br />
lõpus hakati tegema ettevalmistusi päris<br />
oma raha trükkimiseks: oli tarvis leida<br />
kunstnikud, trükikojad, sisseseaded jmt.<br />
Õige peatselt selgus, et kodumaal<br />
suudetakse valmistada esialgu üksnes<br />
kõige tagasihoidlikumaid ja pisima<br />
nimiväärtusega kupüüre 5 pennist<br />
1 margani, mõnevõrra hiljem kahvatuid<br />
500- ja juba pisut uhkemaid 1000-margaseid.<br />
Suurem osa nominaale 3–100 margani<br />
telliti taas Soomest Tilgmanni trükikojast.<br />
Esimesed Riigikassa tähed (Eesti<br />
Pank asutati alles 1919. aasta kevadel)<br />
jõudsid elanike kätte 1919. aasta märtsisaprillis<br />
ja edaspidi suurenes nende hulk<br />
üha kiirenevas tempos. Sellesse lisas oma<br />
osa nüüd ka Eesti Pank, kes tellis<br />
Saksamaalt markvääringus pangatähti.<br />
Hoogustunud inflatsioon muutis pennide<br />
emiteerimise mõttetuks ja vahetusrahaks<br />
vermitud mündid olid väärt<br />
1–10 marka. Eesti mark polnud siiski<br />
mõeldud puhtalt inflatsioonirahaks.<br />
Vähemalt esialgu kehtestas valitsus<br />
marga kullasisalduseks 0,29032 g, mis<br />
vastas täpselt Prantsuse frangi omale ja<br />
investeeri – nr 1/2011 16
näitab, et kavas oli ühineda eelmainitud<br />
ladina mündiliiduga. Paraku nii ei<br />
läinud.<br />
Ohjeldamatu pillamine ja valed majandusotsused<br />
viisid riigi 1924. aastaks pankroti<br />
äärele. Kui meenutada, mis toimus<br />
1. detsembril, siis oleks see võinud tähendada<br />
Eesti iseseisvuse lõppu. Minister<br />
Otto Strandmann oli mees, kes olukorra<br />
tõsidust mõistes võttis riigi päästmiseks<br />
kasutusele ranged meetmed. Muu hulgas<br />
käivitas ta võlgade valoriseerimise, mis ei<br />
jätnud spekulantidele enam võimalust<br />
inflatsioonilt kasu lõigata. Kõik margalaenud<br />
arvestati ümber kindlasse valuutasse<br />
– Skandinaavia krooni, mis parajasti<br />
võrdus enam-vähem 100 Eesti<br />
margaga. Et see oli ainus tugev rahanduslik<br />
alus, hakkas riik seda kasutama<br />
laiemaltki, näiteks väliskaubanduses.<br />
Nõnda sai Eesti arvestusliku krooni, mis<br />
omandas materiaalse kuju alles 1927. aasta<br />
rahaseadusega.<br />
Margale trükiti peale kroon<br />
1. jaanuaril 1928 hakkas Eestis niisiis<br />
kehtima Eesti kroon, mille kullasisalduseks<br />
kehtestati 0,403226 g ja mis seoti<br />
jäigalt Inglise naelaga. Paraku ei jõutud<br />
uusi rahatähti õigeks ajaks valmis ja nii<br />
tuli esialgu tarvitusele võtta vanad<br />
100-margased, varustatuna ületrükiga<br />
„Üks kroon”. Õnnetuseks unustati see<br />
vahekord väljendada numbritega, mis<br />
tekitas välismaalaste seas omajagu<br />
segadust ja peavalu.<br />
1. septembril 1928 tulid Riigi Trükikojast<br />
Tallinnas Niine tänavalt ka esimesed<br />
tõelised kroonid: 10-kroonised pangatähed<br />
Günther Reindorffi kaunis kujunduses.<br />
Vähehaaval lisandusid neile ülejäänud<br />
nimiväärtused 5–100 kroonini;<br />
viimane, ehkki aastaarvuga 1935, jõudis<br />
ringlusse 1936. aastal. Kroon võrdus<br />
100 sendiga. Metallvahetusraha 1 sendist<br />
2 kroonini vermiti kõik omas Riigi Trükikojas.<br />
Pärast kroonide ja sentide saabumist<br />
kõrvaldati vanad margad ajapikku käibelt.<br />
1927. aasta rahaseadusele kui krooni<br />
emiteerimise alusele viitab tekst kõigil<br />
pangatähtedel, vaikides siiski tõigast, et<br />
1933. aastal tuli krooni – seoses maailma<br />
majanduskriisi ja Inglise naela kursi vabakslaskmisega<br />
– tegelikult 35 protsenti<br />
devalveerida.<br />
Kroon jäi käibele ka pärast Eesti anastamist<br />
1940. aasta juunis, ent mitte<br />
kauaks. „Ei ole mõeldav, et ühes suures<br />
riigis oleks käibel mitu erisuguse väärtusega<br />
raha,” kirjutas ajaleht Rahva Hääl<br />
25. novembril 1940. Samal päeval lasti<br />
ringlusse Nõukogude tšervoonetsid, rublad<br />
ja kopikad ning hakati kroone ja sente<br />
käibelt kõrvaldama. 25. märtsiks 1941<br />
olid kõigi Balti riikide omavaluutad lõplikult<br />
likvideeritud.<br />
Rubla ja idamark üheskoos<br />
Rubla ainuvalitsus ei kestnud kaua.<br />
1941. aasta sügisel vahetas ühe okupandi<br />
välja teine ning eestlane tegi tutvust<br />
Saksa idamarkadega. Nime poolest küll<br />
riigimargad, olid nood mõeldud ainult<br />
vallutatud alade jaoks. Sel moel kaitses<br />
Esimese maailmasõja järel ajaloo<br />
rängima inflatsiooni läbi elanud Saksa-<br />
Nõukogude Lliidu 100-<br />
rublane 1947. aastast.<br />
Nõukogude 20 kopikat<br />
(1940).<br />
Saksamaa poolt<br />
okupeeritud aladel<br />
kehtinud idamark.<br />
17 investeeri – nr 1/2011
Ajalugu<br />
Eesti oma raha<br />
20. juuni 1992: rublad vahetatakse<br />
kroonide vastu.<br />
maa oma rahamajandust. Riiklikult<br />
tagatud päris riigimargad olid idaaladel<br />
keelatud. Samas jättis uus võim siin<br />
ringlusse Nõukogude raha, kuid oma<br />
krooni eestlased tagasi ei saanud.<br />
Idamark võrdus 10 rublaga, ehkki<br />
kummalgi polnud tegelikult erilist<br />
väärtust. Sisse seati punktide, st ostutähtede<br />
süsteem. Näiteks said riigile villa ja<br />
lina loovutanud elanikud koos trükitud<br />
lubatähega õiguse osta mitmesuguseid<br />
tekstiilkaupu.<br />
10 rubla 1961. aastast.<br />
Pärast Nõukogude võimu taaskehtestamist<br />
1944. aasta sügisel kaotasid idamargad<br />
Eestis päevapealt kehtivuse. Ka rubla<br />
oli sõja-aastail kõvasti räsida saanud ning<br />
selle väärtus kahanes kiiresti. Seetõttu<br />
viidi Nõukogude Liidus 1947. aastal läbi<br />
rahareform, millega vana raha vahetati<br />
kümme korda kallima uue vastu. Kõik<br />
selle sarja kupüürid kannavad sõltumata<br />
tegelikust väljalaskeajast aastaarvu 1947.<br />
Kopikate kujundust toona ei muudetud.<br />
Viimased rublad<br />
Majandusseadused kehtisid ka sotsialismi<br />
tingimustes: 1961. aastal jõudis taas<br />
kätte aeg vahetada nõrgenenud rubla<br />
uue ja kümme korda tugevama vastu.<br />
Seekord uuendati pisut ka metallraha<br />
kujundust ning üle mitmekümne aasta<br />
hakati jälle valmistama 50-kopikalisi ja<br />
1-rublaseid münte, hiljem lisaks mitmesuguseid<br />
meenemünte. Paberraha trükiti<br />
traditsiooniliselt ainult ühe aastaarvuga,<br />
milleks seekord oli 1961.<br />
Alles 1991. aastal muutus kupüüride<br />
kujundus õige pisut. Ühtlasi tegi plaanimajanduse<br />
fassaadi taga endiselt uuristustööd<br />
inflatsioon ning nõukogude inimese<br />
rahakotti jõudsid juba 200-, 500-<br />
ja 1000-rublased rahatähed. Need olidki<br />
viimased Nõukogude rublad, mis leidsid<br />
tee Eestisse.<br />
1987. aastal võttis Eesti kursi isemajandamisele,<br />
mis muu hulgas tähendas iseseisvat<br />
rahasüsteemi. 1989. aastal võitlesid<br />
Balti riigid keskvalitsuselt välja<br />
majandusautonoomia ja selle varjus taasloodi<br />
Eesti Pank. Umbes samal ajal langetati<br />
otsus taaskehtestada Eesti kroon.<br />
See suure poliitilise ja majandusliku tähtsusega<br />
sündmus on dateeritud 20. juuniga<br />
1992. Eesti sai tagasi ühe oma iseseisvuse<br />
sümboli.<br />
investeeri – nr 1/2011<br />
18
Gerli Padar<br />
Stephen Hansen (Norra)<br />
Tanja Mihhailova<br />
Dave Benton<br />
KONTSERT-TANTSUETENDUS<br />
muusikajuht Tarmo Leinatamm lavastaja-koreograaf Ruslan Stepanov<br />
valguskujundaja Palle Palmé (Rootsi) kunstnik Gerly Tinn<br />
videokujundaja Janek Savolainen<br />
Osalevad bänd, Vanemuise balletitrupp, Vanemuise Tantsu- ja<br />
Balletikooli õpilased, WAF-laulukooli lauljad<br />
Alates 13. maist 2011 Vanemuise suures majas<br />
ja 21. maist 2011 Nokia Kontserdimajas
Persoon<br />
Laul &<br />
klaver<br />
estonia klaveri teekond ameerika<br />
ühendriikide turule on lausa uskumatu<br />
edulugu. selle taga pole võimast<br />
turundusmasinat, on üksnes ühe<br />
inimese pühendumus, veendunud usk<br />
oma klaverisse ja hea meeskonnatöö.<br />
see mees on indrek laul.<br />
kui kümmekond aastat tagasi esimesed<br />
Estonia klaverid Ameerikasse<br />
saabusid, kuulusid nad masstoodangu<br />
madalamasse klassi. Praegu müüakse<br />
neid New Yorgi kesklinnas maailma üle<br />
kuulsaima kontserdisaali Carnegie Halli<br />
vahetus läheduses. Müügisaalis seisab<br />
Estonia kõrvuti selliste Euroopa parimate<br />
käsitööklaveritega nagu Bösendorfer,<br />
Blüthner, Steingraeber ja muidugi<br />
Steinway – ameeriklaste vankumatu<br />
eelistus ja nn klaverite klaver. Kümne<br />
aastaga on Estonia jõudnud USA-s klaverite<br />
esikümnesse. Kes vähegi sealset<br />
turgu tunneb, saab aru, kui ennekuulmatu<br />
on selline saavutus.<br />
tekst: kärt ulman<br />
New York<br />
Looja nägu<br />
New Yorgi kesklinnas asuvas klaverisalongis<br />
Allegro Pianos seisab Estonia<br />
kesksel kohal. Klaver on elegantne ja särav,<br />
pilku püüab tema Aafrika punasest<br />
bubingapuust noodipult. Estonia kõla on<br />
investeeri – nr 1/2011 20
21 investeeri – nr 1/2011<br />
Foto: sCANPIX
Persoon<br />
Indrek Laul<br />
· Sündinud muusikute perekonnas:<br />
isa on koorijuht<br />
Venno Laul (pildil) ja ema<br />
pianist Reet Laul.<br />
Foto: sCANPIX<br />
Foto: õhtuleht<br />
· Õppinud Tallinna Konservatooriumis<br />
Kalle Randalu<br />
juures, samuti Arbo Valdma<br />
juures Belgradi Muusikaakadeemias,<br />
mille lõpetas<br />
1990. aastal summa cum<br />
laude ja autasudega.<br />
· 1991 asus õppima New<br />
Yorki Juilliardi muusikaülikooli,<br />
saades maineka Horowitzi<br />
stipendiumi. Omandas<br />
Juilliardis nii<br />
magistri- kui ka doktorikraadi.<br />
2005. aastal valiti<br />
Juilliardi saja aasta 100 parima<br />
lõpetaja hulka.<br />
· Aastast 2001 Estonia Klaverivabriku<br />
ainuomanik, kes<br />
vastutab ka müügi ja tootearenduse<br />
eest.<br />
· Tema kuut heliplaati on<br />
kokku müüdud 137 000<br />
eksemplari.<br />
· Abikaasa Triin Maret (pildil)<br />
on pianist. Peres kasvavad<br />
6,5-aastane Jakob ja<br />
4,5-aastane Bruno.<br />
Foto: siiri lind<br />
pehmelt romantiline, erakordse kandvusega.<br />
Kui Estonia Klaverivabriku omanik,<br />
kontsertpianist Indrek Laul mängib<br />
Estonial Pärdi „Alinat”, jääb harmoonia<br />
õhku helisema veel ka siis, kui pianist<br />
käed klaviatuurilt tõstnud on.<br />
„Klaveri puhul on kõige tähtsam selle<br />
kõla. Estonial on rikas, ilus, kandev, laulev<br />
pilli kõla. Selle nimel me töötamegi,” ütleb<br />
Indrek Laul. Ta kõnnib salongis klaverite<br />
vahel, mängides sama motiivi eri firmade<br />
klaveritel, tuues esile erinevusi ning näidates,<br />
milliseid tehnilisi täiendusi on Estonial<br />
tehtud. „Me ei tee ühtki muudatust<br />
ainult ilu pärast, vaid üksnes neid, mis toovad<br />
kaasa parema kõla. Me ei laki näiteks<br />
klaveri kõlalaudu üleliia, vaid ainult niipalju<br />
kui vaja, et panna ta võimalikult<br />
kaasa helisema,” seletab Laul.<br />
Kui Indrek Laulult küsida, mis teeb<br />
ühe ettevõtte edukaks, vastab ta mõtlemata,<br />
et firmad püsivad filosoofial. „Meie<br />
filosoofia on see, et me teeme väga heal<br />
tasemel Estonia klaverit. See on imeilus<br />
ese: ta on kunstiline, ta on kultuuriline, ta<br />
on hariduslik ... Ja kui me valmistame<br />
selliseid maailmatasemel suurepäraseid<br />
pille, siis on see kokku üks võrratult kaunis<br />
asi.”<br />
Pikk teekond tippu<br />
Estonia kaua kestnud tee tippu algas<br />
1990. aastatel, kui tookord USA mainekaimas<br />
muusikaülikoolis Juilliard<br />
õppinud Indrek Laul märkas, et kõikvõimalike<br />
klaverite seas pole Ameerikas<br />
ühtki Estoniat.<br />
Esimesed Estonia klaverid tõi seejärel<br />
USA-sse väliseesti ärimees Paul Vesterstein,<br />
kes lõi ka esmase müügivõrgu. Uskudes<br />
ettevõtmise potentsiaali, hakkas<br />
Laul klaverite arendusega pühendunult<br />
tegelema, ostes samal ajal kokku klaverivabriku<br />
aktsiad, mis olid iseseisvuse taastamise<br />
algusaastail töötajatele erastatud.<br />
Aastaks 2001 oli Indrek Laulust saanud<br />
vabriku omanik. Ta kuulas Juilliardi ülikoolis<br />
lisaainet „The Business of Music”<br />
ning istus raamatukogudes ärijuhtimise<br />
kirjanduse taga, püüdes endale asjad<br />
teoorias selgeks teha.<br />
Samm-sammult laiendati Estonia<br />
müügivõrku. Kui algul oli klientide jaoks<br />
peamine ahvatlus selle kontsertklaveri<br />
madal hind, siis pikkamööda hakkas levima<br />
kuuldus Estonia suurepärasest kõlast<br />
ja aina paremast kvaliteedist. „Me teavitasime<br />
turgu kõigist muudatustest, mis<br />
me Estonia juures tegime. Selgitasime<br />
täpselt, mida muutsime ja mis tulemuse<br />
see andis,” kirjeldab Laul oma strateegiat.<br />
Aastast 2005 on Estonia kaane all kirjas<br />
„Laul Estonia” – see on märk toote<br />
uuest kvaliteedist ja kuulumisest Euroopa<br />
kõrgetasemeliste käsitsivalmistatud<br />
investeeri – nr 1/2011 22
„Klaveri puhul on kõige<br />
tähtsam selle kõla.”<br />
klaverite hulka. Samas maksab Estonia<br />
ikkagi kolmandiku vähem kui teised<br />
sama klassi pillid.<br />
Hea kuulsus on toonud kaasa klientide<br />
usalduse ja nad on valmis ootama oma<br />
Estoniat kas või mitu kuud. Estoniad laos<br />
ei seisa ning harvad pole ka juhused, et<br />
kauplusest ostetakse ära näidisklaverid.<br />
Vanim ja võimsaim kampaania<br />
„Osta kontsertklaver Eestist võib tunduda<br />
sama absurdse ideena kui otsida head<br />
šampanjat McDonaldsist,” nii algab üks<br />
sadadest Ameerika ajakirjanduses ilmunud<br />
artiklitest, mis üritab lahata Estonia<br />
fenomeni. „Klaverimaailma kuum nimi”,<br />
„Võimas uustulnuk”, „Välja müüdud!”,<br />
„Hästi hoitud saladus” – selliste epiteetidega<br />
kirjeldatakse Estonia läbimurret<br />
USA klaveriturule. Esimesena mainitud<br />
kirjatükis võrreldakse käsitööna valmistatud<br />
Estonia omamist Stradivariuse<br />
viiuli omamisega.<br />
Kui küsin Indrek Laulult, millisel USA<br />
kuulsusel on kodus Estonia klaver (tean,<br />
et näiteks TV-tähel Jay Lenol on!) arvab<br />
ta mõtlikult, et ta ei püüdlegi selle poole,<br />
et mõni staar ostaks nende klaveri, vaid<br />
23 investeeri – nr 1/2011
Persoon<br />
Foto: arhiiv<br />
Staar klaveri taga:<br />
TV-kuulsus Jay Leno ostis<br />
endale koju Estonia klaveri.<br />
pigem selle poole, et seda müüks enamik<br />
Ameerika suurimaid keskusi.<br />
„Oleme püüdnud end teadvustada rohujuuretasandil:<br />
õpetajate, klaveristuudiote<br />
ja muusikaarmastajate ringkonnas.<br />
Nad leiavad selle pilli üles ja räägivad sellest<br />
hästi, edasi läheb jutt juba liikvele.<br />
Suust suhu ja inimeselt inimesele liikuv<br />
reklaam on kõige võimsam, ent see võtab<br />
lihtsalt aega,” arvab Laul.<br />
Müüa aitab ka Laulu isiklik legend: ta<br />
on Juilliardi doktorikraadiga lõpetanud<br />
pianist, kes on nüüdseks müünud 137 000<br />
plaati. Doktoritöögi käsitles interpreedi ja<br />
klaverimeistri koostööd: klaveri kuldajal,<br />
romantilise muusika ajajärgul, täiustati<br />
klaverit just nimelt pianistide survel.<br />
Laul on arvatavasti veel ainuke kontsertpianist,<br />
kes mängib omaloodud klaveril.<br />
Kuidas edasi?<br />
Estonia klaverivabrik on Ameerikasse<br />
tarninud üle 2500 kontsertklaveri. Äsjases<br />
majanduskriisis läks sadu klaverikauplusi<br />
pankrotti, teistel seisavad müümata pillid<br />
laos. Kannatas ka Estonia klaverivabrik,<br />
kes pidi tegema korrektiive müügijaotuses:<br />
kui varem eksporditi 90 protsenti<br />
toodangust USA-sse, siis eelmise aasta<br />
esimeseks poolaastaks oli USA osakaal<br />
kahanenud 70 protsendini. Laul lisas diilereid<br />
Euroopasse, lisandusid Austraalia ja<br />
Tai. „Me tahaksime olla natukene rohkem<br />
hajutatud ja mitte nii palju USA dollarist<br />
sõltuda,” kinnitab ta ise.<br />
Ka ei ole vabriku lähiaja plaanides laieneda<br />
Aasiasse. „Tundub, et Ameerika<br />
turg taastub tempokalt ning ma ei näe<br />
põhjust, miks peaksime panema rõhku<br />
Aasiale, kui meilt oodatakse pille ka siin.<br />
Kui laieneda, siis ikka nii, et tootmine järele<br />
jõuab,” usub Laul, kes alles hiljuti<br />
käis Aasia Chopini-konkursi žürii liikmena<br />
Malaisias ja tutvus sealse klaverituruga.<br />
Tootmist suurendada Laul ei kavatse.<br />
Ta soovib suurendada Estonia<br />
investeeri – nr 1/2011 24
Foto: siiri lind<br />
Estonia areng on<br />
löönud uppi mitu<br />
ärireeglit.<br />
mudelite arvu viieni ja seejärel valmistada<br />
neid kõiki nii hästi ja nii kõrgel tasemel<br />
kui võimalik.<br />
Mullu augustis tuli välja Estonia 225<br />
(mudeli number näitab klaveri maksimaalmõõtu),<br />
mida vabrikus käis avamas<br />
ka president Ilves. Uue mudeli esimest<br />
klaverit tutvustati Los Angelese muusikariistade<br />
messil. Ja ehkki ameeriklased<br />
ootavad juba kannatamatult uut mudelit,<br />
jääb teine 225 Eestisse – seda võis kuuldanäha<br />
tänavusel vabariigi aastapäeva<br />
kontserdil.<br />
Edulugu kui fenomen<br />
Estonia areng on löönud uppi mitu<br />
ärireeglit, näidates, et ka võimatu on<br />
võimalik, kui olla endas kindel ja asjad<br />
läbi mõelda.<br />
„Estonia klaveri lugu pakuks tõepoolest<br />
uurimisainet ja see ongi olnud USA<br />
ärikoolides juhtumiuuringuks, sest meie<br />
ettevõte liigub mitmes mõttes harjumuspärasele<br />
vastupidises suunas. Tavaliselt<br />
alustad sa äri pianiinodega, siis teed väiksema<br />
tiibklaveri, seejärel suurema. Meie<br />
tulime siia kohe suure kontsertklaveriga,<br />
meil pianiinosid ei olegi! Ja siis hiljem<br />
hakkasime väiksemaid pille tootma. Meile<br />
öeldi, et nii pole võimalik! Ka muusikutel<br />
käib asi samamoodi: algul võidad konkursse<br />
Euroopas, teed endale seal nime ja<br />
siis lähed Ameerikasse. Me aga saabume<br />
Ameerikasse, lööme siin läbi ja alles seejärel<br />
hakkame Euroopa poole vaatama.<br />
Pealegi ollakse Ameerikas harjunud sellega,<br />
kui isa annab firma edasi pojale, ent<br />
meil juhtus vastupidi: mina hakkasin äriga<br />
tegelema ja kutsusin endale isa appi,”<br />
räägib Laul Estonia teekonnast.<br />
Kuigi Indrek Laul arvab, et kunstiline<br />
pool peaks temas domineerima ärilise<br />
üle, usub ta enda tugevuseks olevat tegevuse<br />
analüütilise läbimõtlemise. „See on<br />
teadlik otsus, et mul on eesti abikaasa.<br />
Ma tahtsin, et mul oleks eesti perekond,<br />
ma tahtsin, et mul oleks eesti lapsed. See<br />
ei ole lihtsalt juhtunud nii, see oli teadlik<br />
käitumine.”<br />
Ja ikkagi, mis teeb Estonia klaverist<br />
Estonia klaveri? „Maagiat peab olema.<br />
Ma arvan, et selle pilli kõlas kuuleme ka<br />
Eesti ajalugu, meie laulupidusid, me kuuleme<br />
sealt meie heliloojaid, meie muusikat.<br />
Seal on nii palju rohkem, seal on ka<br />
meie eesti keel!”<br />
Estonia Klaverivabrik<br />
· Valmistab käsitsi tiibklavereid.<br />
· Praegustele mudelitele<br />
pani aluse klaverimeister<br />
Ernst Hiis-Ihse 1893. aastal.<br />
· Aastail 1850–1940 oli<br />
Eestis 20 klaveritootjat, kelle<br />
põhjal moodustati 1950.<br />
aastal ettevõte, kus toodeti<br />
Estonia nime all 500 klaverit<br />
aastas. Aastaks 1991 oli<br />
tootmine kahanenud 49<br />
klaverile aastas.<br />
· 1993. aastal klaverivabrik<br />
erastati. Indrek Laul ostis<br />
kokku ettevõtte aktsiad ja<br />
sai 2001. aastal selle ainuomanikuks.<br />
Aastast 2002<br />
on ettevõttega seotud ka<br />
tema vanemad, kes juhivad<br />
tootmist ja testivad iga pilli,<br />
mis vabrikust välja läheb.<br />
· Alates 2005. aastast toodetakse<br />
klavereid Laul Estonia<br />
firmamärgi all. Tootmises<br />
on neli mudelit. Valikus<br />
on nii musti ja valgeid kui ka<br />
väärispuidu spooniga (mahagon,<br />
pähkel, bubinga)<br />
kaetud klavereid.<br />
· Aastas toodetakse umbes<br />
200 klaverit, enamus neist<br />
välisturu jaoks.<br />
Foto: scanpix<br />
25 investeeri – nr 1/2011
Ettevõte<br />
Web<br />
media<br />
eesti suurimaid tarkvarafirmasid webmedia otsib<br />
musketärlikult uusi ärivõimalusi välisriikides, et<br />
suurendada käivet ja kasumit ning jõuda börsile.<br />
tekst: toivo tänavsuu<br />
(eesti ekspress)<br />
aga elu pole kerge: põhiäris napib<br />
värskust ning pea põrkab kasvades vastu<br />
mitut lage. Viimase aja põnevaimaid<br />
uudiseid pakuvad Webmediast eralduvad<br />
start-up’id, mis edenevad hoogsalt.<br />
Edukas ja eesrindlik<br />
Ühest küljest on kümneaastane Webmedia<br />
väga edukas ja eesrindlik firma. Seal<br />
on loodud ligikaudu kolmandik kõigist<br />
e-teenustest, millega harjunud oleme:<br />
e-maksuameti, pankade ja telekomide<br />
iseteeninduskeskkonnad, ministeeriumite<br />
infosüsteemid jne. Ettevõte on olnud<br />
võrdlemisi edukas teenuste eksportija:<br />
ehitanud e-riiki Kataris, Palestiinas,<br />
Moldovas jm. Ta on kasvanud suureks:<br />
käive on ligi 15 miljonit eurot ja töötajaid<br />
üle 300. Samuti on tuldud masust läbi<br />
ilma suurte kukkumiste ja palgakärbeteta.<br />
Lisaks on Webmedia tunnistatud korduvalt<br />
väga töötajasõbralikuks ettevõtteks,<br />
kus hinnatakse kõrgelt töö- ja eraelu<br />
ühildamist ning pakutakse töötajatele<br />
näiteks tasuta massaaži.<br />
Teisest küljest kimbutab Webmediat nn<br />
valmis firma sündroom: kuhu ja kuidas<br />
edasi areneda? Kuidas hoida end värske<br />
ja atraktiivsena? Kust saada lisatulu?<br />
Möödunud suvel investeerisid firma<br />
Enterprise Investors riskikapitalistid<br />
Webmediasse 7 miljonit eurot. Eesti ITettevõte<br />
käis välja plaani jõuda kolmenelja<br />
aastaga börsile, ent selleks tuleb nii<br />
käivet kui ka kasumit mitu korda suurendada.<br />
Webmedia Eesti üksuse juht<br />
Taavi Kotka ütleb, et orgaanilise kasvuga<br />
– müüme aga muudkui teenuseid laia<br />
maailma või Eestisse – seda ei saavuta.<br />
Teine võimalus on osta ettevõtteid üles<br />
või kasutada ühinemisi, iseasi, mida osta,<br />
et sellest ka sünergia tekiks ning et 1 + 1<br />
investeeri – nr 1/2011 26
foto: pressifoto<br />
oleks rohkem kui 2. Käesoleva aasta alguses<br />
soetas Webmedia Microlinki infohalduse<br />
äri, kuid börsiplaan vajab märksa<br />
agressiivsemat laienemist kui samm<br />
edasi ühel nišisuunal.<br />
Tellitakse jälle<br />
Uusi tulu teenimise võimalusi võiks Webmedia<br />
otsida senistelt turgudelt. Kotka<br />
kinnitab, et kui masu ajal tõmbas erasektor<br />
tellimusi ulatuslikult koomale ning<br />
näiteks Skandinaavia kliendid kadusid<br />
seetõttu mõneks ajaks päris ära, siis nüüd<br />
tellitakse jälle. Avaliku sektori tellimuste<br />
osakaal on taandunud masueelsele tasemele,<br />
mis on umbes 30 protsenti Webmedia<br />
Eesti üksuse käibest.<br />
Tööd ja leiba jagub Webmedial kontserni<br />
tasemel mitmel rindel. Üks eesmärk<br />
on murda e-tervise teenustega Eestist<br />
välja. Teine raskuskese on ehitada arenguriikides<br />
doonorrahaga üles e-riike.<br />
Lisaks jätkatakse teenuste pakkumist<br />
Lähis-Idas, viimasel ajal on aktiveerunud<br />
ka Leedu ja Skandinaavia kliendid. Mitu<br />
Põhjala suurettevõtet on huvitatud oma<br />
Eesti harus edukalt toimivate e-teenuste<br />
laiendamisest üle kontserni, seda näiteks<br />
kindlustuse vallas.<br />
Kotka sõnul on elu mänginud neile kätte<br />
huvitavaid võimalusi Venemaalgi. Webmedia<br />
nõustas koos Microlinkiga Tjumeni<br />
oblasti x-tee arendust, samuti osaletakse<br />
praegu mitmes hankes, mille võit tõstaks<br />
idaturu Webmedia jaoks üheks prioriteediks.<br />
Ta möönab siiski, et sellest kõigest<br />
võib jääda väheks, et teha end tulevikus<br />
börsiinvestorite jaoks põnevaks.<br />
„Eestis on levinud eksiarusaam, et meil<br />
on võimalik Eesti riigi jaoks loodud e-<br />
lahendused lihtsa vaevaga tootestada ning<br />
need tooted välisriikides maha müüa.<br />
Peresõbralik<br />
Ajaleht Äripäev ning ajakiri<br />
Pere ja Kodu on valinud<br />
Webmedia kahel aastal<br />
(2008 ja 2010) Eesti kõige<br />
pere- ja töötajasõbralikumaks<br />
ettevõtteks.<br />
27 investeeri – nr 1/2011
Ettevõte<br />
Murelik<br />
Taavi Kotka juhitud<br />
Webmedia kasvu takistab<br />
kvaliteetse tööjõu puudus.<br />
foto: äripäev<br />
Eesti eksport seisab<br />
töötajate puuduse taga<br />
Webmedia Groupi<br />
majandusnäitajad<br />
2007<br />
Käive 163,3 miljonit kr<br />
Kasum 6,2 miljonit kr<br />
2008<br />
Käive 219,4 miljonit kr<br />
Kasum 14,8 miljonit kr<br />
2009<br />
Käive 238,9 miljonit kr<br />
Kasum 27,8 miljonit kr<br />
Reaalsus on hoopis midagi muud ning<br />
neid ettevõtteid, kes sellega Eestis rikkaks<br />
oleks saanud, veel polegi,” selgitab Kotka.<br />
Valitseb tööjõupuudus<br />
Vaieldamatu kasvulagi on ettevõtte jaoks<br />
tööjõupuudus. Kotka sõnul seisab Eesti<br />
firmade eksport suurel määral töötajate<br />
puuduse taga. Peaga mõtlevaid ja iseseisvaid<br />
IT-inimesi pole Eestis mitte lihtsalt<br />
vähe, vaid needki, kes siin üldse on, on<br />
sageli liiga mugava elu ja kõrgete palkadega<br />
harjunud. Neil pole huvi tegutseda<br />
paindlikult eri riikides, kuid just selliseid<br />
liikuvaid, kliendi muutuvate vajadustega<br />
arvestavaid spetsialiste on Eesti IT eksportijatel<br />
kõige enam tarvis.<br />
Millele siis loota? Näiteks Webmediast<br />
eraldunud või tulevikus eralduvatele iseseisvatele<br />
rahamasinatele. Üks neist,<br />
start-up ZeroTurnaround ajab juba aastaid<br />
edukat äri Java-arendajatele mõeldud<br />
hädavajaliku tööriistaga JRebel.<br />
See on programmeerimise platvorm, mis<br />
võimaldab näha koodi ümberkirjutamise<br />
tulemust kohe. Programmeerija hoiab<br />
sellega päevas kokku keskmiselt pool<br />
tundi, aastas mitu nädalat. Et tema tööaeg<br />
on kallis, toob JRebel seega korraliku<br />
rahalise säästu.<br />
JRebel teeb ilma Java-arendajate hulgas<br />
üle maailma, peamiselt on platvorm<br />
kasutusel USA-s ja Lääne-Euroopas.<br />
Seda on müüdud enam kui 60 riiki ning<br />
ZeroTurnaroundi mullune käive küündis<br />
tublisti üle kümne miljoni krooni.<br />
Ehkki JRebelist räägiti juba mitu aastat<br />
tagasi, sooritas ettevõte alles 2010. aastal<br />
tõelise müügihüppe. Firma üks asutaja<br />
Jevgeni Kabanov ütleb, et toode oli<br />
investeeri – nr 1/2011 28
AGE OKSA JA TOOMAS EDURI VIIMANE BALLETT LONDONIS<br />
Esitleb:<br />
Alates 7. aprillist<br />
Rahvusooper<br />
Estonias<br />
Manon<br />
Sir Kenneth MacMillani<br />
Koreograaf: Sir Kenneth MacMillan (Inglismaa). Lavastaja: Karl Burnett (Inglismaa)<br />
Muusikaline juht ja dirigent: Risto Joost. Dirigent: Mihhail Gerts<br />
Kunstnik: Mia Stensgaard (Taani Kuninglik Ballett)<br />
EKSKLUSIIVNE<br />
ESITUSLUBA!<br />
www.opera.ee
Ettevõte<br />
Olulisemad<br />
sündmused<br />
2000 Tartus asutatakse<br />
osaühing Webmedia.<br />
2001 Webmedia osanikeringi<br />
lisandub riskikapitalifirma<br />
AS Intergate, millelt<br />
Webmedia töötajad<br />
ostavad 2004. aastal<br />
osaluse tagasi.<br />
2005 Asutatakse tudengitele<br />
praktiseerimisvõimalust<br />
pakkuv Webmedia<br />
suveülikool.<br />
2005 Webmedia osanikeringi<br />
lisandub Rootsi konsultatsioonifirma<br />
Acando<br />
Frontec, kellelt 2008. aasta<br />
jaanuaris Webmedia töötajad<br />
osaluse tagasi ostavad.<br />
2005 Ettevõtte restruktureerimisel<br />
rahvusvaheliseks<br />
ettevõtete grupiks asutatakse<br />
AS WMG, mille esimesteks<br />
tütarfirmadeks<br />
saavad AS Webmedia<br />
(Eestis), Webmedia UAB<br />
(Leedus) ja Webmedia<br />
OY (Soomes).<br />
2006 Lisanduvad tütarfirmad<br />
Rumeenias ja Serbias.<br />
2009 Asutatakse tütarfirma<br />
Egiptusesse ning<br />
AS WMG uueks ärinimeks<br />
saab AS Webmedia Group.<br />
2009 Webmediast eraldub<br />
spin-off-ettevõte<br />
OÜ Zeroturnaround.<br />
2009 EAS-i ettevõtlusauhindade<br />
väljakuulutamisel<br />
pälvib Webmedia<br />
majandussurutisega<br />
parima kohaneja tiitli.<br />
2010 Lisaks arenduskontoritele<br />
on Webmedial<br />
nn projektikontorid<br />
klientide juures Moldovas,<br />
Kataris ja Omanis.<br />
2010 Webmedia Group<br />
ning Kesk- ja Ida-Euroopa<br />
üks suurimaid riskikapitalifonde<br />
Enterprise Investors<br />
sõlmivad kokkuleppe,<br />
mille kohaselt omandab<br />
fond ettevõttes 36% suuruse<br />
osaluse. Tehingu väärtus<br />
oli 110 miljonit krooni.<br />
turul täiesti uus ja ainulaadne, mistõttu<br />
tuli siiani teha rohkesti selgitustööd.<br />
Võimalike klientide ringis tutvustati<br />
probleemi ja selle ulatust, käidi ühelt<br />
konverentsilt teisele, õhutati toodet proovima.<br />
Seejärel loetleb Kabanov firmasid,<br />
kes on JRebeli litsentsi ostnud: LinkedIn,<br />
Lufthansa, Apple, Disney, HP, IBM,<br />
Cisco, Twitter jt, kokku üle 1000 ettevõtte.<br />
Tänavu plaanib JRebel veel vähemalt<br />
500-protsendilist käibe kasvu.<br />
Oodatakse menukit<br />
ZeroTurnaround tõi äsja turule oma<br />
järgmise toote, millest loodetakse samuti<br />
müügihitti – LiveRebeli. Pangad saadavad<br />
aeg-ajalt välja teateid, et seoses<br />
korraliste hooldustöödega on ajutiselt<br />
häiritud töö internetipanga elektroonilistes<br />
kanalites. Kui pankade IT-meeskonnad<br />
võtaksid kasutusele LiveRebeli, ei<br />
peaks nad enam süsteemi hooldustööde<br />
ajaks peatama.<br />
Järgmine Webmediast eralduv startup’i<br />
rakuke on StaffLogic, kes arendab ja<br />
müüb ettevõtete tööjõu optimeerimise ja<br />
töögraafikute koostamise samanimelist<br />
tarkvara ning on väga perspektiivikas.<br />
StaffLogic on tööriist, mis teeb elu palju<br />
lihtsamaks neil, kes peavad igapäevaselt<br />
vastutama ettevõttes ühe kõige tüütuma<br />
töölõigu, nimelt töögraafikute koostamise<br />
eest. Ebamugavaks teeb selle ülesande<br />
eelkõige suuremates organisatsioonides<br />
asjaolu, et inimestel on oma tööaja suhtes<br />
mitmesugused soovid, võimalused ja ko-<br />
hustused, mida kõike tuleb arvesse võtta.<br />
StaffLogicu tarkvara koostab ettevõtte<br />
töögraafiku ühe nupuvajutusega ning<br />
vähendab sellega graafiku koostamiseks<br />
kuluvat aega kuni 70 protsenti. Üleajatöö<br />
kahaneb kuni 50 protsenti ning teave<br />
hakkab paremini liikuma, sest tarkvara<br />
sisaldab töötaja iseteenindusportaali ja<br />
tööaja automaatseid raporteid.<br />
StaffLogicu tiim usub, et suudab olla<br />
abiks ettevõtetele sellistest valdkondadest<br />
nagu lennujuhtimine, turvateenused,<br />
jaemüük ja tootmine. StaffLogicu<br />
ärisuuna juht Marko Saviauk ütleb, et<br />
Webmedia on teenindusettevõte, kes kuulab,<br />
millist tarkvara klient soovib, ning<br />
viib siis tema soovid ellu. Paar aastat tagasi<br />
korraldas Lennuliiklusteeninduse<br />
AS hanke, millega sooviti saada töötajate<br />
planeerimise ja arvestuse tarkvara.<br />
Hanke läbirääkimiste käigus küsiti, kas<br />
Webmedia on valmis tegema sellest tarkvara,<br />
mis sobiks ka teistele. Firma nägi<br />
selles enda jaoks väärt võimalust.<br />
Ehkki StaffLogic on nn karbitoode<br />
(toode, mida müüakse võimalikult paljudele<br />
ettevõtetele), tuleb seda Saviaugu sõnul<br />
siiski pidevalt kliendi soovide või õigusaktide<br />
kohaselt arendada. Seepärast<br />
müüb Webmedia peale tarkvaralitsentsi<br />
ka tarkvara juurutamist koos koolitusega.<br />
StaffLogicut kasutavad juba Lennuliiklusteeninduse<br />
AS ja turvafirma Securitas<br />
ning seda juurutatakse Eesti Energias.<br />
Huvilisi leidub piiri tagafi, näiteks Lätis,<br />
Leedus, Moldovas, Soomes, Bulgaarias ja<br />
Poolas. „Usun, et suudame püsida maailmaturul<br />
väärilises konkurentsis, sest<br />
näeme StaffLogicul olevat tugevaid eeliseid.<br />
Sama sisuga tarkvara saavad praegu<br />
endale lubada meie mõistes väga suured<br />
ja rikkad firmad, kus on keskmiselt<br />
20 000 töötajat. StaffLogic toob selle piiri<br />
100 korda allapoole,” kinnitab Saviauk.<br />
Kas Webmedia börsiunistused saavad<br />
teoks ning kas ettevõttest võiks eralduda<br />
veel mõni atraktiivne start-up (näiteks<br />
e-tervise vallas), sellest kuuleme mõne<br />
aasta pärast.<br />
investeeri – nr 1/2011 30
MALLORCA<br />
25. juuni kuni 30. juuli<br />
Maaliline<br />
loodus ja<br />
muretu meel!<br />
Costa del Sol<br />
21. aprill kuni 18. juuni ja<br />
17. september kuni 15. oktoober<br />
Kuum hispaania päike!<br />
hind alates<br />
495€<br />
KÜPROS<br />
21. aprill kuni 12. mai ja<br />
29. september kuni 20. oktoober<br />
Taasavastatud<br />
lemmik!<br />
hind alates<br />
490€<br />
MADEIRA<br />
1. aprill kuni 6. mai<br />
Maailmakuulus<br />
Madeira lillefestival!<br />
hind alates<br />
470€<br />
hind alates<br />
480€
FOTOd: piret pakler<br />
investeeri – nr 1/2011 32
Intervjuu<br />
Lipsuga<br />
põllumees<br />
eesti põllumajanduses on head ajad ja meil leidub palju<br />
tulevikuvõimalusi, kinnitab maailma ühe suurima teraviljatootja<br />
trigon agri juht raul toomsalu, kes on oma karjääri<br />
jooksul töötanud ka panganduses.<br />
Mis ettevõte on Trigon Agri?<br />
Trigon Agri on üks maailma tähtsamaid<br />
teraviljatootjaid. Ettevõte on noteeritud<br />
Stockholmi börsi põhinimekirjas ning<br />
Stockholmi börs on New Yorgi börsi<br />
tütar. Trigon Agri turukapitalisatsioon<br />
on 130 miljonit eurot. Toodame peamiselt<br />
nisu ning õlikultuuride (päevalill,<br />
soja, raps) seemneid. Veel on meil kõrgel<br />
tasemel piimatootmine, trading ja<br />
elevaatorid. Trigon Agris on ühendatud<br />
investeerimispanga laiahaardeline<br />
lähenemine ning uued tehnoloogiad ja<br />
juhtimisvõtted.<br />
Minu roll peadirektorina on ettevõtte<br />
igapäevane juhtimine, mis tähendab tavalist<br />
suure organisatsiooni juhtimist.<br />
Kuivõrd Trigonis töötab üle 1000 inimese,<br />
on tegevus jaotatud valdkonniti. Põhifunktsiooniks<br />
on tootmine, kõik muu on<br />
abifunktsioonid. Igal funktsioonil on<br />
oma juht, kes saab eesmärgid juhatuselt<br />
ehk minult. Peadirektor peab suunama,<br />
koordineerima ja looma võimalused kasutada<br />
potentsiaali – ei midagi uut.<br />
Miks sa lahkusid pangandusest?<br />
Pangandus on põnev ja lai valdkond,<br />
huvitavad ajad olid nii Eestis kui ka<br />
Venemaal. Minu karjääris on olnud<br />
millegipärast viieaastased perioodid:<br />
viis aastat osalesin AS Mecro kasvamises,<br />
sama kaua töötasin Hansapangas ja<br />
peaaegu viis aastat olin SEB-s Venemaal.<br />
Venemaa panganduses olid tollal metsikud<br />
ajad: mahud suurenesid tohutult<br />
ja stiihiliselt, kuid ka konkureerivate<br />
ettevõtete teod olid sama meeletud. SEB<br />
Liising kasvas kolme aastaga Venemaa<br />
loodepiirkonna suurimaks liisinguettevõtteks.<br />
Seejärel kutsuti mind appi SEB<br />
Venemaa panka, mis tähendas hiiglaslikküsitles:<br />
tiit efert<br />
33 investeeri – nr 1/2011
Intervjuu<br />
Raul Toomsalu<br />
Sündinud 8. märtsil 1975<br />
Töötanud:<br />
1994–2000 AS Mecro<br />
2000–2004 Hansapank,<br />
Hansa Liising. Peamine<br />
töövaldkond oli tööstus<br />
ja tootmine.<br />
2004–2009 SEB Venemaa.<br />
Peaaegu viie aastaga sai<br />
ettevõttest Loode-<br />
Venemaa suurim liisingufirma,<br />
mis on mitu korda<br />
suurem kui Swedbanki<br />
liising Venemaal.<br />
2009 kevadest Trigon Agri.<br />
Ettevõttel on ligi 1500<br />
töötajat ja umbes 170 000<br />
hektarit põllumaad (võrdluseks:<br />
Eestis oli 2009. aastal<br />
külvi all umbes 290 000 ha).<br />
Trigon Agri tootis 2010. aastal<br />
väga keerulistest oludest<br />
hoolimata 185 000 tonni<br />
teravilja, mis on umbes<br />
4200 vagunitäit ehk ligikaudu<br />
80 rongiešeloni.<br />
ke võimalusi ja lõpmatuna näivat turgu.<br />
Millalgi olin vist jäänud silma Joakim<br />
Heleniusele, kes tegi mulle just sel segasel<br />
finantskriisi ajal pakkumise, mis<br />
oli oma võimalustelt sama või mõneski<br />
aspektis perspektiivikam.<br />
Arvan, et minu suunamuutuse üks<br />
peapõhjus oli pangandussektori – eriti<br />
Rootsi pankade – aeglane reageerimine<br />
muutustele, nagu ka kannapööre senistes<br />
tõekspidamistes ja kokkulepetes. Olukord<br />
Rootsi pankade koduturul hakkas<br />
piirama Venemaa kasvuvõimet, mul hakkas<br />
ka viis aastat täituma ... Siiani on mul<br />
väga head suhted kõigis Eesti pankades<br />
ja paljudes Venemaa suurpankades.<br />
Millised isikuomadused on sul aidanud<br />
panganduses ja ettevõtluses nõnda<br />
kaugele jõuda?<br />
Ma ei olegi kindel, kas need on isikuomadused<br />
– peab olema teiste ees mingi<br />
konkurentsieelis. Arvan, et üks peamisi<br />
asju on aru saada eesmärgist ning<br />
koostada plaan selle elluviimiseks,<br />
ehkki see on sama tavaline nagu aamen<br />
kirikus. Olen alati huvitunud suurtest,<br />
üleilmsetest, uutest ja innovaatilistest<br />
äridest. Hansapangas oli minu eelis teiste<br />
ees hea vene keele oskus ja intuitsioon<br />
uute suundade suhtes. Laevandusäri, mis<br />
on globaalne, oli ja on meie piirkonnas<br />
Võõras kultuuriruumis töötamine on<br />
omaette teema, sest rohkesti küsimusi<br />
on vaja ise endale selgeks teha. Taas kord<br />
on tähtsad partnerid ja inimsuhted, mille<br />
ülesehitamine võtab aga tohutult aega.<br />
Tänapäeva maailm muutub niivõrd<br />
kiiresti, et peame oma otsustes olema<br />
veel kiiremad.<br />
Osa neid omadusi on õpitavad, osa<br />
kaasa sündinud või koolist-kodust kaasa<br />
antud. Arendama peab oma tugevaimaid<br />
külgi.<br />
Arendama peab oma<br />
tugevaimaid külgi.<br />
ennekõike vene keelt kõnelevate inimeste<br />
käes. Kõik suurimad kaubavood Eesti<br />
ümber on seotud Venemaa ja selle<br />
naabritega. Järgmiseks peab sul olema<br />
hea meeskond ja konfliktivaba tööõhkkond,<br />
oskus kuulata, aga ka oskus jääda<br />
oma otsustele kindlaks.<br />
Tunned Venemaad hästi. Milline<br />
on sinu hinnangul Eesti ekspordi<br />
Venemaa-potentsiaal?<br />
Eesti ei suudaks täita kogu Venemaa<br />
vajadusi. Venemaa turg ja ekspordipotentsiaal<br />
on meie jaoks lõpmatu:<br />
mõelge 145 miljonile inimesele, lisaks<br />
kõik naaberriigid, kes vene keelest aru<br />
saavad. Suhteliselt kehvast maksujõust<br />
hoolimata on sealne tarbimine sadu<br />
kordi suurem, kui Eesti toodab.<br />
Eestis leidub hulgaliselt tooteid, mida<br />
oleks võimalik müüa idaturul, alates<br />
meie traditsioonilistest põllumajanduskaupadest,<br />
mida Venemaal tuntakse juba<br />
Nõukogude ajast ja tarbitakse praegugi<br />
menuga, kuni uue suuna kaupadeni,<br />
nagu näiteks haridus, IT-lahendused jne.<br />
Kogu Kirde-Eesti teeb praegu Venemaaga<br />
äri. Sealsete vene keelt kõnelevate<br />
elanike jaoks on loomulik käia iga päev<br />
paar korda üle piiri ja nõnda teenida.<br />
Narva linna Peetri platsil on võimalik<br />
istuda taksosse ja sõita Peterburi. Sealsed<br />
inimesed ei ole turgu enda jaoks riigipiiriga<br />
piiranud, seda enam, et busse sõidab<br />
investeeri – nr 1/2011 34
Rubriik<br />
35 investeeri – nr 1/2011
Intervjuu<br />
FOTO: pressifoto<br />
Kasulik mees<br />
Olen töötanud koos<br />
Rauliga nüüdseks juba<br />
ligikaudu kaks aastat. Ta on<br />
hea näide sellest, kuidas<br />
paljude Eesti ettevõtete<br />
juhtide keele- ja kultuuritaust<br />
võib anda suurepäraseid<br />
võimalusi Venemaal,<br />
mis võib ühtlasi Eestile<br />
kasu tuua. Raul on lahutamatu<br />
osa meeskonnast.<br />
Ta on otsustanud ehitada<br />
Trigoni Agrist üles suurima<br />
põllumajandustootja<br />
Venemaal ja laiemalt SRÜ<br />
riikides. Kui Eesti soovib<br />
arendada Lääne kapitali ja<br />
Vene võimaluste vahendamisel<br />
suuremahulist äri, on<br />
meil vaja rohkem ärijuhte,<br />
kellel on selline meelekindlus<br />
ja pühendumus nagu<br />
Raulil.<br />
joakim helenius<br />
Trigon Capitali omanik<br />
Narvast Tallinna rohkem kui Narvast<br />
Peterburi.<br />
Kuidas suhtud peaminister Andrus<br />
Ansipi avaldusse, et eksporti Venemaale<br />
ei peaks enam kasvatama?<br />
Mulle meeldib liberaalne majanduspoliitika.<br />
Senine valitsus (Intervjuu on tehtud<br />
enne riigikogu valimisi. – Autor) on sellega<br />
väga hästi hakkama saanud. Eesti riik<br />
kui institutsioon on maailmas väga<br />
tunnustatud. Alati võib muidugi nuriseda<br />
ja küsida, kas paremini ei saaks. Alati<br />
saab! Olen täiesti nõus, et igasugune<br />
ülekaal kaubandusbilansis ühe kaubanduspartneri<br />
kasuks on risk, ent riske saab<br />
juhtida ja maandada. Pigem aitaks siin<br />
ettevõtjate harimine. Jättes välja Eesti<br />
välispoliitilise missiooni (milline see ka ei<br />
oleks), on minu arvates tühi energiakulu<br />
naabritega sõdida, veel enam sisutühjade<br />
probleemide nimel, sest me saaksime<br />
oma tõe maksma panna ka teisiti. Trigon<br />
on oma äri suuresti Venemaaga sidunud<br />
ja me loodame väga, et ka riik meid selles<br />
toetab.<br />
Eesti iseseisvuse algusaegadest saati<br />
on räägitud Ukrainast kui äärmiselt<br />
arenemisvõimelisest eksportturust<br />
Eesti ettevõtete jaoks. Ometigi pole<br />
see nii läinud. Miks?<br />
Ma ei tõstaks Ukrainat esile kui pettumust,<br />
sest potentsiaal Ukraina näol pole<br />
kuhugi kadunud, pigem vastupidi:<br />
päev-päevalt see isegi kasvab. Ukraina<br />
erineb Venemaast nii oma kultuuri kui<br />
ka majanduskeskkonna poolest märkimisväärselt,<br />
samuti on keel teine. Meie<br />
Vene-potentsiaal on seotud ajaloo, keele<br />
ja kultuuriga, teisalt on Ukrainal Venemaaga<br />
piisavalt ühisjooni ning just seda<br />
peaksime ära kasutama. Logistiliselt on<br />
Ukraina kaugemal ning selle majandusareng<br />
Venemaast veidi maas – selles<br />
näen ma suurt võimalust, ent kõik võtab<br />
lihtsalt rohkem aega. Trigon Agri plaan<br />
on kindlasti suurendada oma kohalolekut<br />
Ukrainas.<br />
Millised turud on Eesti ettevõtete jaoks<br />
üldse kõige reaalsemad?<br />
Eks iga ettevõte peab tundma oma<br />
sektori konkurentsikeskkonda maailmas.<br />
Arvan, et igas valdkonnas on omad turud<br />
olemas. Tootmises on oluline hind,<br />
kvaliteet ja maht. Looduslikult pole<br />
Eestile väga palju tootmiseeliseid antud:<br />
meie kliimaga juba Euroopat viljaga ei<br />
varusta ning ka muid varasid leidub siin<br />
väga piiratult.<br />
Praegune olukord lubaks meil igati<br />
edukalt konkureerida toorpiima ja<br />
piimatoodete turul. Eesti on suutnud<br />
saavutada suurepärase efektiivsuse, tänu<br />
millele on toote omahind madal. Meie<br />
kvaliteet sobib kõikide lähiturgude jaoks:<br />
Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Venemaa.<br />
Need riigid kokku on meile küllaldaselt<br />
mahukas turg. Tähtis on olla kursis oma<br />
valdkonna muutustega; piisavalt odavalt<br />
tootes suudad müüa kõikjale.<br />
Mis on üldse eduka ekspordi alus?<br />
Eduka ekspordi alus on juhi täielik<br />
pühendumine, sest kohalike olude<br />
tundmine tuleb pühendumise kaudu.<br />
Müügimees peab olema hea, kuid see<br />
on pelgalt abivahend.<br />
Toidu hinnad tõusevad, maailmas<br />
kasvab ka toidupuudus. Millise võimaluse<br />
annab see Eesti põllumehele?<br />
Ka Eesti põllumajandusel on minu<br />
arvates head ajad, sest selle valdkonna<br />
potentsiaal on suur. Konkurentsieelistele<br />
keskendudes võib Eestist saada piirkonna<br />
põhiline piimatootja. Miks mitte<br />
suunata oma jõudu sellesse, et Skandinaavia<br />
ja Venemaa turul oleks kvaliteetse<br />
piimatoote võrdkuju Made in Estoniapiim?<br />
Kõik eeldused selleks on olemas:<br />
maailmaturg soosib meid, lähtepositsioon<br />
on oivaline. Vaja on kapitali ja<br />
pühendumust. Esimest saab osta, teise<br />
nimel peab ise pingutama, sest vastasel<br />
korral teeb selle keegi meie eest.<br />
investeeri – nr 1/2011 36
Oligarh<br />
2003. aastal nimetas vene majandusajakiri ekspert<br />
aasta tegijaks kaks juudist vene ärimeest:<br />
roman abramovitši ja mihhail hodorkovski.<br />
kaheksa aastat hiljem on abramovitš maailmas<br />
rikkuselt 50. kohal olev miljardär, kes elab<br />
ja tegutseb venemaal ja kogu ilmas<br />
täie rinnaga.<br />
38
39 investeeri – nr 1/2011<br />
FOTO: bullls
Guru<br />
FOTOd: bullls<br />
Teekond<br />
Komimaal üles kasvanud<br />
Abramovitš investeeris esimese<br />
abikaasa Olga vanematelt<br />
saadud 2000 rubla<br />
sedavõrd edukalt, et aastate<br />
pärast on temast saanud<br />
Londoni Chelsea jalgpalliklubi<br />
omanik.<br />
abarmovitŠi eakaaslane, toona<br />
maailma 16. rikkur olnud Hodorkovski<br />
sattus aga riigivalitseja meelepaha alla<br />
ning istub alates sama 2003. aasta oktoobrikuust<br />
Vene vanglas. Rikas olla pole<br />
kerge, veel keerulisem on olla rikas pikka<br />
aega, eriti Venemaal, eriti Putini ajal, eriti<br />
juudina.<br />
Roman Abramovitš (45) on osanud<br />
siiani vältida kõiki peamisi karisid, mille<br />
otsa on paljude uusvenelaste edutee ja<br />
isegi elutee praegusaja Venemaal jooksnud.<br />
12 miljardi dollarilise varandusega<br />
nafta- ja metalliärimehele kuulub muu<br />
hulgas üks Inglise jalgpalliklubi, saar<br />
Peterburis, maailma suurim eralaev<br />
ning ta plaanib asuda taas hiiglasliku<br />
Tšuktšimaa kuberneri kohale. Nafta- ja<br />
metallihinnad tõusevad pidurdamatult,<br />
nii kasvab ka Romani maine vara. Alustekst:<br />
ants vill<br />
tas ta aga – nagu paljud toonases töörahvaimpeeriumis<br />
– tänavakaubitseja ja pisisulina.<br />
Lapsepõlv karmi looduse keskel<br />
1940. aastal Leedust Venemaale küüditatud<br />
juutide peres sündinud Romani<br />
varast noorust varjutasid õnnetused ja<br />
raskused. Laps polnud veel õieti käimagi<br />
õppinud, kui suri ta ema; isa hukkus<br />
ehitustöödel, kui pojal oli aastaid kõigest<br />
neli. Edasi elas ta karmi kliima ja rohkete<br />
vangilaagrite poolest tuntud Komimaal<br />
küllalt kesistes oludes oma onu juudiperes,<br />
vahetevahel ka Moskva-sugulaste<br />
juures. Mõnda aega õppis Abramovitš<br />
polaarjoonelähedase naftatootmiskeskuse<br />
Uhta tööstusinstituudis, ent kukkus<br />
sealt ilmselt välja, sest ta võeti sõjaväkke<br />
ajateenistusse. See oli Brežnevi hiilge-<br />
investeeri – nr 1/2011 40
aeg: tundus, et ajaloo lõpp on käes ning<br />
kapitalism ei saabu Venemaale kunagi.<br />
Ei osanud Roman sõjaväes varastatud<br />
bensiiniga äritsedes kahtlustadagi, et<br />
üsna peatselt pole eraettevõtlus enam<br />
kohtulikult karistatav.<br />
Pärast ajateenistust Roman abiellus.<br />
Mundripluusi nagisse riputanud noormees<br />
alustas elatise teenimist tänavakaubitsejana,<br />
siis läks vabrikusse lukksepaks.<br />
Siiski muutis kõik rikka pruudi Olga vanematelt<br />
pulmakingiks saadud 2000<br />
rubla, mis oli toona suhteliselt korralik<br />
summa, riigiettevõtte direktori netoaastapalk.<br />
Roman investeeris selle 1987. aasta<br />
lõpus Moskva mustal turul ja salakaubanduses<br />
tegutsemisse. Kui rahapaigutus<br />
lühikese ajaga kahe-kolmekordistus, pööras<br />
ta poegivat raha musta ärisse tagasi<br />
üha uljamalt. Peagi asutas ta autode varuosi<br />
müüva kooperatiivi. Roman jätkas<br />
ka õpinguid, nüüd juba variseva impeeriumi<br />
pealinnas Moskvas Nafta- ja Gaasitööstuse<br />
Instituudis. Samal ajal äritses ta<br />
ka autokummidega, mis oli toona väga<br />
nõutav kaup, kuid defitsiit. Ühtlasi õnnestus<br />
tal väiksemat liini ajada välismaaga,<br />
kaubeldes Šveitsi firma Runicom tarbekaupadega.<br />
Hiljem sai Roman<br />
kaugõppes diplomi Moskva Riiklikust<br />
Õigusakadeemiast.<br />
Õigel ajal äriks valmis<br />
Siis tuli murrang: töörahva riigis kuulutati<br />
välja uutmine, avati tee nii eraettevõtlusele<br />
kui veidi hiljem ka paljude tegeliku<br />
jõukuse aluseks saanud rahva ehk riigi<br />
varade erastamisele.<br />
Roman ja Olga alustasid kohe plastnukkude<br />
tootmist ning firmat saatis kiire<br />
majandusedu. Ka uutes tingimustes ei<br />
püsinud Roman sugugi ühe adra taga: ta<br />
asus investeerima naftakompaniidesse ja<br />
seakasvatusse, raha jätkus mujalegi. Dünaamiliste<br />
1990. aastate alguses jõudis<br />
mees asutada-likvideerida vähemalt 20<br />
äriettevõtet alates kummide protekteerimisest<br />
ehk kulunud autokummidele uue<br />
mustri külgevulkaniseerimisest kuni<br />
Rikas olla pole<br />
kerge, veel<br />
keerulisem<br />
on olla rikas<br />
pikka aega ...<br />
ihukaitsjate värbamisteenistuseni. Elu<br />
edenes ja tuli keerata uus lehekülg, selle<br />
juurde käis ka abikaasa vahetamine. Olga<br />
asemele tuli Irina, kes saatis Romani<br />
järgmised 16 eduaastat.<br />
Liberaalsetel aegadel augustiputši järel<br />
jõudis Abramovitš luua viis ettevõtet, mis<br />
tegelesid kaupade edasimüügi ja tarbekaupade<br />
tootmisega, osa firmasid olid<br />
keskendunud nafta ja naftasaadustega<br />
kauplemisele. Selle perioodi algul sattus<br />
Roman ka trellide taha, sest teda süüdistati<br />
riigivara varguses eriti suures ulatuses.<br />
Äriskeem oli ajale iseloomulik: firma<br />
AVEKS-Komi saatis Uhta naftatehasest<br />
Komist teele 55 diislikütusega täidetud<br />
tsisternvaguniga rongi, lasti väärtus oli<br />
4 miljonit rubla. Moskvas võttis saadetise<br />
vastu Abramovitš ning läkitas võltsitud<br />
lepingute alusel just kui Kaliningradi<br />
41 investeeri – nr 1/2011
Guru<br />
FOTOd: bullls<br />
Lahutus<br />
Kui 2006. aastal tuli päevavalgele,<br />
et Roman oli hakanud<br />
lähedalt sõbrustama<br />
toona 25-aastase kaunitari<br />
Daria Žukovaga, palkas<br />
1991. aastast alates Romaniga<br />
abielus olnud ja viis<br />
last ilmale toonud Irina (ülal<br />
paremal) kaks Inglismaa<br />
tippadvokaati. Lahutushüvitiseks<br />
nõudis Irina maailmarekordilist<br />
6,5 miljardit<br />
eurot, ehkki lahutus sõlmiti<br />
2007. aastal siiski hinnaga<br />
213 miljonit eurot. Endine<br />
modell, brünett Daria on<br />
Vene oligarhi tütar ja kuulsa<br />
Vene tennisisti Marat Safini<br />
ekssõbranna, kes peab väikest<br />
rahvusvahelist moeäri.<br />
2009. aastal sündis vastsele<br />
paarile esiklaps Aaron<br />
Alexander.<br />
ühte sõjaväebaasi, tegelikult jõudis kütus<br />
aga hoopiski Riiga äsja iseseisvuse taastanud<br />
ja naftanäljas Lätis. Roman oli<br />
paindlik, tehes uurimisorganitega usinalt<br />
koostööd. Toimik suleti pärast seda, kui<br />
ostja, Läti-USA ühisfirma Chikora<br />
International, Uhta naftatehasele kütuse<br />
kinni maksis.<br />
Suurte asjade algus<br />
Väike äpardus mahukas äris pani Abramovitši<br />
järele mõtlema: ei ole džunglis<br />
elu ilma heade sõprade ja tugeva seljataguseta.<br />
1995. aastal oli Romanil juba niipalju<br />
hinge taga, et teda võttis oma reele<br />
Boriss Berežovski, end Venemaa esimese<br />
presidendi Boriss Jeltsini lähikonda<br />
sättinud endine metsandusinsener ja autoärikas.<br />
Kahasse osteti president Jeltsini<br />
määrusega asutatud suur naftatöötlemistehas<br />
Sibneft. Tehing tehti kahtlase<br />
maiguga riikliku programmi „Laenud<br />
aktsiate vastu” katuse all ning kumbki<br />
juba algul ettevõtte juhtimisse kaasatud<br />
mees maksis oma poole eest 100 miljonit<br />
dollarit. Analüütikud on leidnud, et<br />
firma omandati selle väärtusest 25 korda<br />
madalama hinnaga, praegu on ettevõte<br />
aga väärt 75-kordset ostuhinda.<br />
Abramovitš on hiljem tunnistanud, et<br />
andis valitsustegelastele miljoneid<br />
dollareid altkäemaksu ning maksis<br />
ka nn katuse eest kaitseks gangsterite<br />
vastu.<br />
Nii või teisiti, Roman sai tõeliselt rikkaks,<br />
ka Venemaa mastaapides, ning võis<br />
uljast kokkuostmist segamatult jätkata.<br />
Neil aastail omandasid Abramovitš ja<br />
tema äripartner Jevgeni Švidler emafirma<br />
kaudu Millhouse Capitali olulise osaluse<br />
Venemaa suuruselt kolmandas lennufirmas<br />
Aeroflot. Samuti osteti Trans<br />
World Groupilt (mis kuulus David ja Simon<br />
Reubenile) mitu alumiiniumitehast,<br />
mis omakorda ühendati Oleg Deripaska<br />
metallitööstusega, et moodustada Venemaa<br />
suurfirma Rusal.<br />
Taevas käega katsuda<br />
Üksnes kolmekümneaastane Roman<br />
võeti 1996. aastal ka president Jeltsini<br />
lähiringi ning presidendi kutsel kolis ta<br />
elama Kremlis asuvasse korterisse. Erastamisprotsess<br />
oli tolleks ajaks jõudnud<br />
ohvriterohkete nn alumiiniumisõdadeni<br />
erastamisgruppide vahel. Mõjuvõimu<br />
saavutamise lahinguis langes loogu tehasedirektoreid,<br />
metalliärimehi ja ka ajakirjanikke.<br />
Abramovitš võitis sõja, allutas<br />
endale tööstuse, tapmised lõppesid.<br />
Altkäemaksudena mõjuvõimu kasvatamiseks<br />
ja nn katuseks kulus toonasel Venemaal<br />
miljardeid dollareid. Romani edu<br />
tegelik alus on siiski kaine riskijulgus,<br />
investeeri – nr 1/2011 42
43 investeeri – nr 1/2011<br />
Mood MONACO´st - Investeering kvaliteeti!<br />
Edasimüüjad: Vive Maria (Rocca al Mare Keskus), Pesumaailm, Maratonsport (Põlva, Võru, Valga), Sokisahtel (Kristiine ja Ülemiste Keskus).
Guru<br />
FOTOd: bullls<br />
Sõber<br />
Erinevalt paljudest teistest<br />
Venemaa oligarhidest on<br />
Abramovitš Vene võimudega<br />
heades suhetes. Pildil<br />
kätleb ta peaminister<br />
Vladimir Putinit.<br />
mida toetab manipuleerimisele kalduva<br />
isiksuse võlu. Jeltsini soosingu pälvis<br />
mees aga oma siivsa käitumise ja tagasihoidlikkusega<br />
ning soovimatusega isegi<br />
kaudselt kuidagi ohustada võimuladvikut,<br />
sest raha tootsid soodsad lepingud<br />
nagu iseenesest. Pealegi on tal olnud alati<br />
hea silm tulevaste võimuvõtjatega juba<br />
varakult sõbrunemise küsimuses. Muide,<br />
just tookord avalikkusele veel täiesti<br />
tundmatu julgeolekumees Vladimir Putin<br />
olevat olnud see, kes andis Abramovitšile<br />
riigi alumiiniumitööstuse. Mõningail<br />
väiteil kontrollivat Roman kahe peale<br />
koos pankur Alexander Mamutiga koguni<br />
poolt Venemaa tööstusest.<br />
Putini aeg tõi järsu pöörde<br />
2000. aastal võimu enda kätte saanud<br />
Putini veskid jahvatasid kiiresti ja kindlalt.<br />
Ei läinud kaua aega, kui Romani<br />
vanem sõber ja õpetaja, rikastumise käigus<br />
ka suure osa Vene meediast endale<br />
allutanud Boriss Berežovski kaotas kõik<br />
ning läks Inglismaale pakku. 2001. aastal<br />
ründas Berežovski Romani pidevalt, ka<br />
kohtu kaudu, rahanõuetega, soovides<br />
Romani kätte libistatud Sibnefti tehinguist<br />
ja alumiiniumiimpeeriumist<br />
õiglasemat osa. Oli, mida himustada – tol<br />
aastal tuli Sibneftist oma 700 miljonit<br />
dollarit dividende.<br />
Veel 2008. aastal nõudis Berežovski<br />
Abramovitšilt kohtu kaudu 3,36 miljardit<br />
dollarit hüvitist, sest endine sõber ja äripartner<br />
olevat pressinud talt aktsiad välja<br />
ähvarduste ja pettusega alla tegeliku hinna<br />
650 miljoni dollari eest.<br />
33-aastaselt valiti Abramovitš Venemaa<br />
riigiduumasse Tšukotka saadikuna<br />
ning mõne kuu pärast selle piirkonna<br />
kuberneriks. Selle kauge ja väga vaese<br />
piirkonna arendamisse on Roman aastate<br />
jooksul mahutanud miljardeid dollareid<br />
„oma” ja riigi raha: keskmine palk<br />
tõusis seal viis korda (ligi 600 dollarini<br />
kuus) ning sündimus on praeguseks Venemaa<br />
suurim. Oma huve ärimees muidugi<br />
unarusse ei jätnud, näiteks lasi ta<br />
oma kuberneriajal rajada riigi kulul teed<br />
ühe sealse kaevanduseni, mille aktsiad<br />
müüs ta hiljem soodushinnaga oma<br />
Londoni ärisõpradele. Kaheksa aastat,<br />
st kaks tähtaega oli Abramovitš tšuktšide<br />
hea kuningas, teenides tehtu eest lahkudes<br />
riikliku ordeni „Austuse märk”.<br />
investeeri – nr 1/2011 44
FOTO: bulls<br />
FOTO: corbis<br />
Ometi on teda endiselt Siberi taha vaja.<br />
Tänavu kevadel algab tal<br />
Putini soovil ilmselt taas kuberneriaeg<br />
maailma äärel, kuhu ta ise siiski suhteliselt<br />
harva eksib.<br />
Elumõnud ja pensionisambad<br />
Muljet avaldav osa Abramovitši varandusest<br />
on ettenägelikult Inglismaale<br />
paigutatud: maa ja majad, mere- ja<br />
õhusõidukid. Ta on väidetavalt üks enim<br />
kulutav Briti asukas. Esimene tähtsam<br />
ost oli juba 1997. aastal Londonis Chelseas<br />
Cadogan Place’is omandatud mitu<br />
suurt korterit. Kaks aastat hiljem, veel<br />
enne Jeltsini erruminekut, sai ärimees<br />
Sussexis 12 miljoni naela eest kunagi Jordaania<br />
kuningale Husseinile kuulunud<br />
kinnisvara omanikuks, mis tähendab<br />
uhket mõisahoonet ja 420 aakrit maad.<br />
Juurdekuuluva laskevälja tarvis tellis<br />
Roman tuhandeid faasaneid, et tõelise<br />
Inglise maa-aadliku kombel sõpradega<br />
jahikirge rahuldada. Raha tuli Siberist tugeva<br />
joana: 2005. aastal ostis ta Chelseas<br />
ligi 10 miljoni eest kunagi Westminsteri<br />
hertsogile kuulunud maja ning 15 miljoni<br />
eest Prantsusmaal Vahemere-äärse Côte<br />
d’Azuri Antibes’ kuurortlinnas lossi<br />
Château de la Croë, mis oli kunagi kuulunud<br />
Inglise kuningakojale, hiljem Aristoteles<br />
Onassisele ja Leopold Illindale.<br />
Lennuk, milles on spordisaal<br />
2006. aastal ostis Abramovitš lennuki<br />
Boeng 767, millel on samasugune õhutõrjesüsteem<br />
nagu USA presidendi Air<br />
Force One’il, samuti spordisaal ja kohti<br />
üle 300 inimesele.<br />
Juba Tšukotka kuberneri ameti mahapanemise<br />
ajaks oli tal olemas 370-jalane<br />
helikopteriplatsi ja kaatritega varustatud<br />
jaht Le Grand Bleu (käinud ka Tallinnas),<br />
mis maksis „üksnes” 60 miljonit naela.<br />
Veidi hiljem ostis ärimees endale<br />
377-jalase Pelorusi: 20 sõlme kiirust, kaks<br />
helikopteriväljakut, allveelaev ja muidugi<br />
raketitõrjesüsteem. Mullu suvel sai seda<br />
jahti ka Tallinnas Admiraliteedi basseinis<br />
näha.<br />
Tõelise taseme kogu maailma rikkurkonnale<br />
näitas Abramovitš ette aga<br />
Eclipce’iga: see maailma suurim erajaht<br />
on 536 jalga ehk 163,5 meetrit pikk, mis<br />
on pool meetrit enam kui Dubai šeigi Mohammedi<br />
jahil. Sõiduk maksab umbes<br />
Londoni Chelsea<br />
Laiemalt kuulsaks sai Abramovitš<br />
Inglismaal alles pärast<br />
seda, kui ta oli teiste<br />
rikaste meeste eeskujul<br />
soetanud endale jalgpalliklubi.<br />
Kuumal 2003. aasta<br />
suvel, mil Siberis plaaniti<br />
ajaloolist naftakartelli,<br />
omandas Roman salaläbirääkimiste<br />
tulemusel<br />
140 miljoni naela eest oma<br />
impeeriumile tõeliselt edeva<br />
kroonijuveeli – jalgpalliklubi<br />
Chelsea. Klubi võlad maksti<br />
ära, osteti juurde uusi tähti<br />
ja asjad hakkasid liikuma.<br />
Edaspidi on jalgpallihuviline<br />
oligarh heldelt toetanud ka<br />
Armee Keskspordiklubi<br />
jalgpallimeeskonda Moskvas<br />
ning Venemaa jalgpallikoondist.<br />
45 investeeri – nr 1/2011
Guru<br />
Abramovitš Tallinnas?<br />
Läinud suvel külastas<br />
Abramovitši megajaht ka<br />
Tallinna lahte.<br />
FOTO: itar-tass<br />
FOTO: bulls<br />
Parimad bändid.<br />
Kuumimad nimed.<br />
FOTO: õhtuleht FOTO: bulls<br />
Monument<br />
Krasnojarskis, inglise<br />
restorani James Shark<br />
Pub juures võib kohata<br />
Abramovitši kuju.<br />
1,2 miljardit dollarit: kaks helikopteriväljakut,<br />
24 kajutit, kaks ujumisbasseini,<br />
mitu vanni ja diskosaal, lisaks kolm kaatrit<br />
ja allveelaev, meeskonnas 70 inimest.<br />
Ja loomulikult on peale kuulikindlate<br />
akende ja ajakirjanike peletamise lasersüsteemi<br />
olemas korralik raketitõrjesüsteem.<br />
Mees teab, mida tal on turvalisuseks<br />
vaja. Abramovitši alalisse turvameeskonda<br />
kuulub umbes 40 meest.<br />
Raha ajab šikilt üle ääre<br />
Kogu selle uhkuse tagaajamise juures<br />
pole Roman oma rahvuslikke juuri<br />
unustanud, toetades tähelepanuväärsete<br />
summadega mitut projekti Abramovitši<br />
kvartalis Jeruusalemmas.<br />
Seltskonnaajakirjanduse väitel oli<br />
Abramovitši aastavahetuspidu maailma<br />
kõige luksuslikum. Maksma olla see läinud<br />
viis miljonit naela, külalisteks olnud<br />
Hollywoodi kuumimad nimed ja mänginud<br />
parimad bändid. Pidu peeti Romani<br />
äsja ostetud mõisas Kariibi mere saarel<br />
Saint Barthélemy. Napsidele ja suupistetele<br />
kulus 1,8 miljonit naela.<br />
Kuu varem oli Roman teatanud, et mahutab<br />
Millhouse LCC kaudu 400 miljonit<br />
dollarit äsja omandatud tehissaarel New<br />
Holland 10 000-ruutmeetrise äri- ja kunstikompleksi<br />
arendamisse. Peterburis asuvale<br />
saarele rajatakse ärihooned, muuseumid,<br />
kunstigaleriid, elamud ja<br />
hotellid.<br />
investeeri – nr 1/2011 46
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
Analüüs<br />
foto: corbis<br />
Hinnatõus<br />
hindade tõusmine on tarbijate jaoks vastuvõetamatu, ent ettevõtjate<br />
jaoks hädavajalik. ilma selleta ettevõtlus hoogu sisse<br />
ei saa, sest investeeringuteks napiks raha.<br />
jandus liigub kriisiperioodist majanduskasvu<br />
perioodi, on hinnatõus loomulik<br />
nähtus. Seda soosivad kahanenud töötus<br />
ja tarbijate suurenenud kindlustunne.<br />
Ettevõtted tegutsevad praegu efektiivsemalt<br />
kui kunagi varem ning me oleme<br />
alles kasvutsükli alguses. Kui majandus<br />
hakkab kasvama stabiilselt, tasuvad<br />
praegu tehtud hädavajalikud, ent valusad<br />
kulukärbete otsused end tulevikus<br />
mitmekordselt ära, seda nii ettevõtja kui<br />
ka tarbija (rahakotile mõjuv hinnatõus)<br />
seisukohast. Põhjuseks on arvamus, et see<br />
valu on ajutine ja ettevõtete investeeringutest<br />
võidavad pikas plaanis ka tarbijad.<br />
Majanduskasvu tingimuses peavad ettevõtted<br />
hakkama taas investeerima toottekst:<br />
indrek nuume<br />
LHV Panga juhatuse liige<br />
ettevõtte eesmärk on teenida kasumit.<br />
Suurema kasumi (väiksema kahjumi)<br />
teenimiseks tuleb kas vähendada<br />
kulusid, muuta tootmist efektiivsemaks<br />
(langetada toomiskulu ühiku kohta) või<br />
tõsta hindu. Tänaseks on kulude vähendamine<br />
ennast ilmselt juba ammendanud<br />
ning edasiminekuks on hinnatõus<br />
möödapääsmatu.<br />
Kasum investeeringuteks<br />
Suurema kasumi arvelt saab hakata<br />
investeerima uutesse varadesse, töökohtadesse<br />
ja tehnoloogiasse, mis omakorda<br />
võimaldab muuta tööprotsesse veelgi<br />
efektiivsemaks ning tuua turule uusi<br />
tooteid ja teenuseid. Olukorras, kus ma-<br />
investeeri – nr 1/2011 48
misseadmete uuendamisse, samuti tootmise<br />
laiendamisse. Ennekõike puudutab<br />
see ekspordile suunatud tööstusettevõtteid,<br />
kelle tootmisvõimsus on kiirelt kasvanud<br />
buumiaegsele tasemele – Eesti<br />
Konjunktuuriinstituudi andmeil on see<br />
juba üle 70 protsendi koguvõimsusest.<br />
Võrdluseks: 2007. aastal oli kõnealune<br />
näitaja keskmiselt 77 protsenti ja 2009.<br />
aastal 58 protsenti. Investeeringute eelduseks<br />
on aga ettevõtete teenitav kasum.<br />
Statistika kohaselt kasvasid ettevõtete investeeringud<br />
võrreldes eelnenud aastaga<br />
viimati 2008. aasta algul. Ettevõtete kvartaalne<br />
investeeringute maht oli 2010. aasta<br />
kolmanda kvartali statistika põhjal 361<br />
mln eurot (5,655 mld krooni). Püsivhindades<br />
on see 2002. aasta alguse ehk Euroopa<br />
Liiduga ühinemisele eelnenud tasemel.<br />
Kui võrrelda ettevõtete põhivarainvesteeringute<br />
suhet põhivara kulumisse, siis<br />
kui 2006. aastal ületasid need investeeringud<br />
aastast amortisatsiooni 2,1 korda,<br />
siis 2009. aasta statistika põhjal oli see<br />
näitaja vaid 1,1. Arvestades 2010. aasta<br />
üheksa kuu keskmist investeeringute<br />
mahtu ning eeldades, et põhivara kulum<br />
on püsinud 2009. aasta tasemel, on see<br />
suhtarv juba 0,88. Teisisõnu olime 2010.<br />
aastal olukorras, kus põhivara investeeringute<br />
maht oli väiksem kui põhivara<br />
kulum, st põhivara väärtus esmakordselt<br />
vähenes. See on aga ohtlik signaal. Liites<br />
siia juurde alates 2002. aastast suurenenud<br />
Euroopa Liidu investeeringutoetused,<br />
on pilt veel drastilisemalt kreenis,<br />
sest oma jõududega ja oma rahakoti pealt<br />
investeeritakse märkimisväärselt vähem<br />
kui eelnenud aastatel.<br />
Vastuseis kui karuteene<br />
Samas on see pilt loogiline, sest investeeringute<br />
väike maht on tingitud asjaolust,<br />
et olukorras, kus kasumit ei teenita, ei<br />
saa rääkida ka investeerimisest. Ehkki<br />
kohati jääb mulje, et avalikkuse suhtumine<br />
hindade tõstmisse suurema kasumi<br />
teenimise eesmärgil pole hea või et<br />
piisaks ka ots otsaga kokkutulemisest,<br />
siis ettevõtluses see pikaajaliselt lihtsalt<br />
ei tööta. Avalikkuse surve hinnatõusu<br />
vastu võib tulevikus valusalt mõjuda ettevõtluse<br />
konkurentsivõimele ja teha meie<br />
ettevõtetele karuteene.<br />
Alternatiiv praegu kasumi teenimisele<br />
on müüa osa ettevõttest välisomanikule<br />
ja tuua ettevõttesse lisaraha juurde sel<br />
moel. Kuid strateegilist aktsionäri on raske<br />
leida ning ka välisomanik paneb oma<br />
raha ettevõttesse üksnes eeldusel, et see<br />
Eesti hinnatõus<br />
2001: 5,8%<br />
2002: 3,6%<br />
2003: 1,3%<br />
2004: 3,0%<br />
2005: 4,1%<br />
2006: 4,4%<br />
2007: 6,6%<br />
2008: 10,4%<br />
2009: –0,1%<br />
2010: 3,0%<br />
Tarbijahinnaindeks näitab,<br />
mitme protsendi võrra on<br />
hinnad mingil perioodil<br />
tõusnud või langenud ehk<br />
milline on olnud inflatsioon.<br />
Tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi<br />
ning arvutuste<br />
aluseks olevaid baashindu<br />
ajakohastab Statistikaamet<br />
igal aastal alates 2001.<br />
aastast.<br />
49 investeeri – nr 1/2011
Analüüs<br />
9 000 000<br />
8 000 000<br />
7 000 000<br />
6 000 000<br />
5 000 000<br />
4 000 000<br />
3 000 000<br />
2 000 000<br />
1 000 000<br />
0<br />
I kvartal<br />
II kvartal<br />
III kvartal<br />
IV kvartal<br />
I kvartal<br />
II kvartal<br />
III kvartal<br />
IV kvartal<br />
I kvartal<br />
II kvartal<br />
III kvartal<br />
IV kvartal<br />
I kvartal<br />
II kvartal<br />
III kvartal<br />
IV kvartal<br />
I kvartal<br />
II kvartal<br />
III kvartal<br />
IV kvartal<br />
I kvartal<br />
II kvartal<br />
III kvartal<br />
IV kvartal<br />
I kvartal<br />
II kvartal<br />
III kvartal<br />
IV kvartal<br />
I kvartal<br />
II kvartal<br />
III kvartal<br />
IV kvartal<br />
I kvartal<br />
II kvartal<br />
III kvartal<br />
IV kvartal<br />
I kvartal<br />
II kvartal<br />
III kvartal<br />
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010<br />
Joonis<br />
Ettevõtete investeeringute<br />
maht püsivhindades kroonides<br />
(1997 = 100)<br />
teenib edaspidi kasumit. Lisaks tähendab<br />
välisomaniku kaasamine suure osa otsustusõiguse<br />
äraandmist: olulisemate otsuste<br />
tegemine kipub liikuma riikidesse,<br />
kust on pärit kaasatud kapital. Milton<br />
Friedman ütles, et kapitalil ei ole rahvust,<br />
kuid rahvuseta homo oeconomicus’t, kes<br />
kapitali liigutab, tegelikkuses siiski ei eksisteeri.<br />
Küll aga on rahvus olemas lihast<br />
ja luust kapitalistil, kes teeb oma raha<br />
paigutamise otsuseid. Ta määrab ise<br />
mängureeglid, võttes aluseks oma keskkonna<br />
väärtushinnangud ja ka hirmud.<br />
Ning kui vaja, võtab ta senistelt otsusetegijatelt<br />
ka õiguse edaspidi otsuseid teha.<br />
Sama loogika kehtib riikide puhul: nii<br />
Kreeka kui ka Iiri valitsus on olnud sunnitud<br />
loobuma iseotsustamise õigusest.<br />
See on suurim karistus nendele, kes on<br />
siiani harjunud ise otsuseid tegema ja<br />
nende eest vastutust võtma.<br />
Tuleb riskida<br />
Ka paljude Eesti ettevõtete otsused<br />
teevad väljaspool Eestit inimesed, kes ei<br />
tunne kohalikke olusid. Just selle tõttu<br />
tuleb Eesti ettevõtjat hoida, et tal taastuks<br />
riskijulgus ja võimalus ise otsustada<br />
Ettevõtteid tuleb innustada investeerima<br />
ja toetada nende kasumi teenimise soovi.<br />
Vägisi tuleb meelde, kuidas Hans H. Luik<br />
võrdles 2009. aasta sügisel meie ettevõtjaid<br />
šokis olevate ja vettinud mäkradega<br />
lõkke ääres. Nüüd ollakse küll vähem<br />
vettinud, kuid riskida ei julgeta endiselt.<br />
Ettevõtjate riskijulgusest sõltub aga meie<br />
majanduse käekäik.<br />
Ettevõtjaks olemist tuleb tunnustada,<br />
muu hulgas ka senisest laiemalt riiklikul<br />
tasandil, mitte materdada ärimehi raha<br />
teenimise või teenimata jätmise pärast.<br />
Ei ole päris kindel, kas pankade poolt<br />
vaadates on juba kätte jõudnud aeg anda<br />
viimastel aastatel raskustesse sattunud<br />
oportunistlikele ettevõtjatele möödaniku<br />
eksisammud päris andeks, ent on tekkinud<br />
vajadus keerata uus lehekülg. Ning<br />
pankade käitumine mõjutab Eesti majandust<br />
märkimisväärselt.<br />
Kui on piisaval arvul omavahel konkureerivaid<br />
ettevõtteid, siis on rahul ka tarbijad.<br />
Selleks, et meil oleks küllaldaselt<br />
ettevõtteid, peavad nad teenima kasumit.<br />
Selleks, et teenida kasumit, tuleb langetada<br />
kulusid või tõsta hindu. Jõulisem kulude<br />
kärpimine on ettevõtetel juba seljataga<br />
ning seda jätkata on tihti võimatu,<br />
seega on edasiseks arenguks hinnatõus<br />
vajalik ja möödapääsmatu.<br />
Majanduskriis on meie ettevõtjaile juba<br />
õpetanud, kuidas uute oludega kohanduda:<br />
tuleb kärpida ning olla kiire ja nutikas.<br />
Pikas plaanis see siiski enam ei aita,<br />
sest ellujäämiseks peab edaspidi investeerima<br />
tehnoloogiasse ja uutesse töökohtadesse,<br />
kasutades investeeringute allikana<br />
ettevõtte kasumit. Olgem oma<br />
ettevõtjatele toeks.<br />
investeeri – nr 1/2011 50
Tere tulemast A.Le Coq Arenale!<br />
Suurenda oma mängupäeva elamusi<br />
A. Le Coq Arenal suurepärase toidu ja veiniga,<br />
naudi emotsionaalset ja positiivset atmosfääri<br />
ning sõlmi uusi tutvusi!<br />
Ela Eesti koondisele mõnusalt kaasa!<br />
Ela mõnusalt mängule kaasa!<br />
VIP-TEENINDUS EESTI KOONDISE MÄNGUL<br />
Triobet Business Clubi pääsmega saad nautida<br />
järgmiseid eeliseid:<br />
Parimad istekohad küljetribüüni keskmises sektoris<br />
Tasuta joogid (veinid, õlu, karastus- ja kuumad<br />
joogid) kogu ürituse vältel<br />
Soe buffet õhtusöök (külmad eelroad,<br />
soojad põhiroad, magustoidu valik)<br />
Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt<br />
Meeldiv õhkkond ja võimalus luua uusi kontakte<br />
Kiire sissepääs staadionile<br />
Tasuta mängukavad ja koosseisud enne mängu<br />
Riietus: mugav, aga viisakas (smart casual)<br />
Samuti on võimalus rentida<br />
TrioBet Business Clubi<br />
ruume erinevate ürituste korraldamiseks.<br />
Tellimuse soovi korral ja info saamiseks palun külastage<br />
http://www.jalgpall.ee/ejlbusinessclub.php,<br />
kirjutage meile<br />
kommerts@jalgpall.ee või helistage +372 627 9958<br />
Järgmised mängud A.Le Coq Arenal:<br />
25. märtsil kell 19:00<br />
EESTI - URUGUAY<br />
Rahvusvaheline sõprusmäng<br />
29. märtsil kell 21:30<br />
EESTI - SERBIA<br />
EM-valikmäng
Juristi nõuanne<br />
100 000<br />
riigikogu tõstis läinud aasta lõpus riigi poolt<br />
hoiuste hüvitamise piirmäära seniselt 50 000 eurolt<br />
100 000 eurole.<br />
tekst: kadri rebane<br />
tekst: tõnis tamme<br />
Advokaadibüroo Tamme<br />
Otsmann Ruus Vabamets<br />
juristid<br />
eelnõuga muudeti tagatisfondide<br />
seadust nii, et alates 2011. aastast on iga<br />
hoiustaja hoiused ühes krediidiasutuses<br />
tagatud 100% kuni 100 000 euro ulatuses.<br />
Üle selle piirmäära ei ole hoiustajal<br />
õigust riigilt hüvitist saada.<br />
Samas tagatakse ja hüvitatakse hoiused<br />
koos nende peatamise päevaks kogunenud<br />
intressiga. Hüvitamisele kuuluva<br />
hoiuse suuruse arvestamiseks liidetakse<br />
kokku kõik sama inimese hoiused ühes<br />
pangas ja neile arvestatud intressid. Kui<br />
hoiustajale on tarvis hüvitada korraga<br />
näiteks kahes krediidiasutuses, makstakse<br />
talle hüvitis välja mõlemas.<br />
Muu hulgas tagab ja hüvitab Tagatisfond<br />
kõik tavalisest hoiuseintressist kõrgema<br />
intressiga hoiused, see tähendab, et<br />
intressimäära suurus ei mõjuta tagamise<br />
ja hüvitamise otsust.<br />
Hüvitise väljamaksmist alustatakse<br />
hiljemalt pärast kümne tööpäeva möödumist<br />
hoiuste peatamise päevast. Samuti<br />
on hoiuste hüvitamise perioodi lühendatud<br />
kolmelt kuult 20 tööpäevani, ent<br />
erandkorras võib seda protsessi kümne<br />
tööpäeva võrra pikendada. Kui peaks juhtuma,<br />
et Tagatisfond ei ole eespool nimetatud<br />
summat tähtajaks välja maksnud<br />
või on välja makstud hüvitis ettenähtust<br />
väiksem, on hoiustajal õigus esitada Tagatisfondi<br />
vastu nõue. Samas säilib hoiustajal<br />
saamata jäänud hoiustesummade<br />
puhul nõudeõigus ka pankrotistunud<br />
krediidiasutuse vastu.<br />
Üks äärmiselt tähtis uuendus on see, et<br />
100 000 euro ulatuses tagatakse nüüd ka<br />
juriidiliste isikute hoiused, sest mis seni<br />
ei kuulunud need Tagatisfondi kaitse<br />
alla. Tagatisfond tagab hoiused Eesti krediidiasutustes<br />
ka siis, kui need hoiused<br />
on seotud piiriülese tegevusega.<br />
Seadusemuudatusega jäeti samaks investeeringute<br />
ja kohustusliku pensionifondi<br />
osakute hüvitamise piirmäär. Investeeringud<br />
hüvitatakse 100% ulatuses,<br />
kuid mitte üle 20 000 euro suuruses summas.<br />
Kohustusliku pensionifondi osaku<br />
omanikule hüvitatakse täies ulatuses hüvitamisele<br />
kuuluv kahju summalt kuni<br />
10 000 eurot ning 90% ulatuses kahjusumma,<br />
mis ületab 10 000 eurot.<br />
investeeri – nr 1/2011 52
MAJANDUS. UUDISED. ANALÜÜS.<br />
WWW.E24.EE
Rubriik<br />
Rokistaarid<br />
fotod: bayer ag<br />
investeeri – nr 1/2011 54
Ettevõte<br />
saksamaal leverkusenis, mis on<br />
tuntud eelkõige oma jalgpallimeeskonna<br />
leverkusen bayer järgi, asub<br />
ka üks maailma suurimaid keemiatööstusettevõtteid<br />
bayer ag.<br />
kui juba taksojuht kiidab oma kodulinnas<br />
tegutsevat ettevõtet, peab selle<br />
taga midagi tõsist olema. Keemiaettevõte<br />
tekitaks tavaliselt ju hulga küsimusi,<br />
nagu näiteks turvalisus ja muud tööstusega<br />
kaasnevad ebamugavused. Meie taksojuht<br />
on aga veendunud, et tegemist on<br />
suurepärase tööandjaga. Töövõtja seisukohast<br />
võib see olla ettevõte kogu eluks ja<br />
mitte ainult sulle. Sugulus mõne ettevõtte<br />
töötaja ja tööle valitava kandidaadi vahel<br />
on otsustamisel kaalukas argument – ka<br />
nii saab ettevõtte oma „perre” jätta.<br />
Bayer AG annab piirkonnas tööd ligi<br />
30 000 elanikule. Tehasest ööhämaruses<br />
mööda sõites näib see justkui kunstiteos:<br />
tumedad hooned kõrguvad kui Hiina<br />
müür, nende küljes olevad läikivad terastorud<br />
on valgustatud valgete neoontorudega.<br />
Selline tehasekunst saadab meid<br />
kiirteel sõites kilomeetrite pikkuselt.<br />
Tööstusest tehtud kunst on üks märk<br />
hoolivusest oma ümbruskonna suhtes ja<br />
uuendusmeelsusest. Kogu ala meenutab<br />
pigem linnaosa kui ettevõtet.<br />
Nagu rokikontsert<br />
28. veebruar 2011. Bayer AG pressikeskuses<br />
on õhk ajakirjanikest paks ning fototekst:<br />
andres kask<br />
tekst:<br />
kristo oidermaa<br />
55 investeeri – nr 1/2011
Ettevõte<br />
Bayeri juhi dr Marijn<br />
Dekkersi väitel on Bayer<br />
suurepärane ettevõte,<br />
kus töötada.<br />
Tähtsad on haridus,<br />
teadmised ja oskused<br />
Rahulolu<br />
Bayeri grupi 2010. aasta<br />
tulemustega on põhjust<br />
igati rahul olla: müük kasvas<br />
12,6 protsenti, jõudes<br />
rekordilise 35,1 miljardi euroni.<br />
Märgatavalt on suurenenud<br />
kiiresti arenevate<br />
turgude (Hiina, Brasiilia)<br />
tähtsus ja sinna tehtavad<br />
investeeringud.<br />
Bayeri näol on tegemist ettevõttega,<br />
milles ravimitööstus<br />
(healthcare) moodustab<br />
ainult ühe osa.<br />
Teised kaks haru on taimeteadustega<br />
tegelev Crop-<br />
Science ning uute materjalide<br />
väljatöötamisele ja<br />
tootmisele suunatud MaterialScience.<br />
Selline jagatud<br />
ülesehitus tagab ettevõttele<br />
stabiilsuse, mida näitas ka<br />
viimatine majanduskriis ja<br />
mis peaks investoritele<br />
meelepärane olema.<br />
ˇ<br />
graafid ahmivad kaadreid, nagu algaks<br />
peatselt Bono pressikonverents. Tegelikult<br />
oodatakse aga üht üsna tavalist<br />
ettevõtte aastaaruande pressikonverentsi,<br />
nagu neid korraldatakse praegu üle maailma<br />
sadu, kui mitte tuhandeid. Siiski<br />
erineb siinne kõikidest teistest igavatest<br />
pressikonverentsidest oma läbimõelduse<br />
ja formaadi poolest.<br />
Kell 12.55 kõlab esimene kell, kolme minuti<br />
pärast teine ja täpselt kell 13.00 kolmas.<br />
Perfektne Saksa täpsus. Ülikondades<br />
„bänd” astub trepist alla ja võtab istet<br />
laua taga, millel kujutatud logo on varustatud<br />
värvi muutvate tuledega. Fotograafid<br />
põlvitavad nagu altari ees, et pääseda<br />
paremale positsioonile. Fotosessioon kestab<br />
tubli kümme minutit ja ettevõtte juhtkond<br />
jõuab selle aja jooksul vahetada korduvalt<br />
poose ja kinkida objektiividele<br />
erinevaid näoilmeid. Ei mingit uut plaati<br />
ega uut lauljat. Lihtsalt viis lipsu ja üle<br />
ootuste head majandustulemused.<br />
Mis on Bayer AG?<br />
Bayer AG on 46,7 miljardi euro suuruse<br />
turuväärtusega Saksa tööstuskontsern,<br />
mille asutamine jääb juba XIX sajandi<br />
keskele. Praegu on Bayeri grupil kolm<br />
peamist tegevussuunda: ravimitootmine,<br />
põllumajanduskemikaalide tootmine ja<br />
tööstusmaterjalide tootmine. Suurima<br />
osatähtsusega on grupi jaoks ravimid,<br />
mis annavad 48 protsenti käibest. Põllumajanduskemikaalide<br />
ja tööstusmaterjalide<br />
tootmine moodustavad vastavalt 29<br />
ja 20 protsenti kontserni müügitulust.<br />
Bayeri juht dr Marijn Dekkers ütleb<br />
oma sõnavõtu alguses, et Bayer on suurepärane<br />
ettevõte, kus töötada. Tegevjuht<br />
võtab üllatuslikult teemaks ka sookvootide<br />
rakendamise juhtkonnas. „See on täh-<br />
investeeri – nr 1/2011 56
tis teema, aga me arvame, et sookvoodid<br />
ei ole kõige parem viis likvideerida ebavõrdset<br />
kohtlemist. Tähtsad on haridus,<br />
teadmised ja oskused,” lisab ta. Juhatus<br />
on siiski seadnud eesmärgiks suurendada<br />
naiste osakaalu juhtkonnas praeguselt<br />
30 protsendilt 50 protsendile. Mullu sõlmiti<br />
Saksamaal 400 töölepingut, neist<br />
40 protsenti naistega (kuni 1999. aastani<br />
20 protsenti). Et teha olukord naistele<br />
veelgi mugavamaks, pakutakse töötajatele<br />
võimalust töötada kodukontoris, kasutada<br />
lastehoidu ja muid soodustusi.<br />
Bayeri 2010. aasta finantstulemused<br />
ületasid analüütikute käibeootusi, kuid<br />
puhaskasumi tulem vastas prognoosidele.<br />
Bayer kasvatas 2010. aastal käivet<br />
12,5 protsenti ja ühekordsete kuludega<br />
korrigeeritud puhaskasum suurenes<br />
15,4 protsenti. Tugeva tulemuse taga on<br />
eelkõige materjalide tootmisega tegeleva<br />
üksuse märgatavalt paranenud finantstulemused.<br />
Bayeri juhtkond avaldas ka oma<br />
Bayer AG finantsnäitajad<br />
(miljardites eurodes)<br />
2006 2007 2008 2009 2010 2011* 2012*<br />
Müügitulu 29,0 32,4 32,9 31,2 35,1 36,6 38,3<br />
EBITDA 5,6 6,8 6,9 6,5 7,1 7,5 8,2<br />
Korrigeeritud puhaskasum 2,4 3,1 3,4 3,0 3,5 3,8 4,3<br />
Dividendid aktsia kohta** 1,11 1,35 1,40 1,40 1,50 1,64 1,82<br />
* Prognoos, allikas Bloomberg<br />
** Eurodes<br />
hinnangu järgneva kahe aasta kohta, mis<br />
oli turuootustest veidi madalam. Nii ootab<br />
juhtkond 2011. aastaks 4–6 protsendi<br />
suurust käibekasvu ja korrigeeritud puhaskasumi<br />
10-protsendilist paranemist.<br />
Bayeri investorite lähiaja kasvuootused<br />
on seotud eelkõige lootustandva ravimi<br />
Xarelto turuletulekuga. Xarelto aitab vältida<br />
veenitromboone patsientidel, kellele<br />
tehakse puusa- või põlveliigese vahetuse<br />
operatsioon. Selle valdkonna ravimituru<br />
väärtus on u 7,3 miljardit eurot aastas<br />
ning ettevõte loodab saavutada Xarelto<br />
puhul kuni 1,5 miljardi euro suuruse aastase<br />
müügitulemuse. Analüütikute aasta-<br />
Allikas: bayer ag<br />
Bayer Balti<br />
2010. aasta<br />
müügitulu<br />
(miljonites eurodes)<br />
Kogu<br />
grupp<br />
82<br />
Allikas: bayer ag<br />
Bayer<br />
Healt-<br />
Care<br />
24<br />
Bayer<br />
Crop-<br />
Science<br />
23<br />
Bayer<br />
Material-<br />
Science<br />
35<br />
57 investeeri – nr 1/2011
Ettevõte<br />
Ravimitööstusest lähemalt<br />
rääkides tuleks investeerimishuviga<br />
inimesel kindlasti<br />
silmas pidada kahte tähtsat<br />
ravimifirmade näitajat:<br />
patentide aegumist ja ettevõtte<br />
võimekust tuua turule<br />
uusi tooteid (pipeline).<br />
Järgmistel aastatel on ravimitööstuses<br />
oodata suuri<br />
muudatusi, sest lõppevad<br />
mitme senise üleilmse<br />
müügihiti staatuses toote<br />
patendid ning seepärast<br />
saame näha ka muutusi ravimifirmade<br />
positsioonides.<br />
Uute ravimite turuletulek<br />
aitab ettevõttel kinnistada<br />
oma positsioone ja saavutada<br />
edu uutes valdkondades.<br />
Näiteks on seoses innovatiivse<br />
verevedeldaja<br />
turuletulekuga Bayeri prioriteediks<br />
kardiovaskulaarsete<br />
haiguste valdkond. Peale<br />
uute ravimite taotleme tänu<br />
pidevale uurimistööle ka<br />
olemaolevatele mitut uut<br />
näidustust.<br />
anti sainast<br />
Bayer Balti juht<br />
sed müügi tippaja käibeootused uue ravimi<br />
suhtes kõiguvad 0,74 ja 3 miljardi euro<br />
vahel. Seega võib kõnealune ravim tuua<br />
kaasa käibe 3–10 protsendi suuruse kasvu<br />
kogu grupile ja kasumi märgatava<br />
suurenemise.<br />
Samas võivad liigkõrged ootused Xarelto<br />
suhtes mõjuda ettevõtte aktsiale ka negatiivselt,<br />
sest konkurendid ei maga ning<br />
hakkavad turule tooma sarnase toimega<br />
ravimeid. Sellise suuruse ja haardega ettevõtteid<br />
nagu Bayer on maailmas umbes<br />
kakskümmend. Xarelto põhikonkurendina<br />
võib välja tuua kliinilistes testides samuti<br />
tugevaid tulemusi näidanud Boehringer<br />
Ingelheimi ravimi Pradaxa.<br />
Miljard Hiina turule<br />
Hulk analüütikuid on Bayeri kohta maininud,<br />
et tükeldatuna on ettevõte rohkem<br />
väärt kui kontsernina. Palju on spekuleeritud<br />
ka materjalitootmise üksuse<br />
müügi üle, mille vastu on näidanud huvi<br />
üles juba mitu üleilmset kemikaalitootjat.<br />
Siiski sõltub materjaliüksuse müük<br />
esmajoones ettevõtte rahavajadusest ja<br />
potentsiaalsetest ülevõtukandidaatidest<br />
ravimitööstuses, pareerivad ettevõtte<br />
juhid. Viimase suurema ülevõtutehingu<br />
tegi Bayer 2006. aastal, kui ostis 16,2 miljardi<br />
euro eest ära ravimitootja Schering.<br />
Üks peamisi riske Bayeri jaoks on maailma<br />
ravimisektori nutune väljavaade<br />
arenenud turgudel. Mitu riiki võitleb eelarvetasakaalu<br />
saavutamise nimel ning<br />
on teinud seetõttu kärpeid ka sotsiaalvaldkonnas.<br />
Ennekõike survestatakse<br />
farmaatsiatööstust alandama ravimite<br />
hindu. Samuti on märgatavalt suurenenud<br />
konkurents odavamate geneeriliste<br />
ravimite tootjate poolt. Ravimifirmade<br />
põhiliseks sihtturuks on saanud endiselt<br />
kiiresti kasvavad arenevad turud.<br />
Bayeri juhid näevad järgmise kaaluka<br />
sammuna Hiina vallutamist, kus potentsiaal<br />
on suur ja konkurents väike. Ettevõtte<br />
plaanide kohaselt investeeritakse<br />
selle turu hõivamisse üle miljardi euro.<br />
Ka Ameerika turul näikse ettevõtte hinnangul<br />
potentsiaali olevat ning seal asendatakse<br />
bränd Bayer Pharma, 2011 lihtsalt<br />
Bayeriga.<br />
Positiivne meeleolu<br />
Analüütikud on Bayeri tulevikuväljavaadete<br />
suhtes positiivselt meelestatud:<br />
44 analüüsimajast on koguni 28 andnud<br />
ettevõtte aktsiale „Osta”-soovituse ja<br />
ainult neli neist on väljas „Müü”-<br />
soovitusega.<br />
Tund aega kestnud pressikonverents<br />
lõppeb ajakirjanike küsimustega, millele<br />
juhtkond vastab sümpaatsel ja enesekindlal<br />
moel, ilma suurema pingutuseta.<br />
Kui on näidata ette head tulemused, on<br />
ka hea vastata. Pole vist esimene ja tõenäoliselt<br />
viimane show sellele bändile.<br />
Kokku mängivad nad küll hästi.<br />
investeeri – nr 1/2011 58
Pension<br />
Positiivne<br />
algus<br />
uus aasta algas lhv pensionifondidele positiivse tootlusega.<br />
13. märtsi seisuga on tänavu tootluse plusspoolel kümme II samba<br />
pensionifondi 23-st. kõik lhv viis fondi mahtusid eesti esimese<br />
seitsme hulka.<br />
ehkki lõppenud 2010. aasta oli<br />
majandusele veel keeruline, pakkusid<br />
finantsturud häid tootlusi ja investeerimisvõimalusi.<br />
Siiski ei möödunud aasta<br />
investeerimismaailmas muretult. Erasektori<br />
probleemid kasvasid üle avaliku<br />
sektori kriisiks ning mureallikaks oli<br />
mitme riigi (nt Kreeka, Iirimaa) finantsiline<br />
tugevus ja võime tulla toime kasvava<br />
võlakoormaga.<br />
tekst: mihkel oja<br />
LHV Varahalduse juht<br />
Erinevus riikide vahel kasvab<br />
Aktsiaturud tõusid eelmisel aastal ajutistest<br />
tagasilangustest hoolimata peaaegu<br />
kõikjal maailmas. Need ettevõtted, kes<br />
olid kriisi algfaasis kulusid kärpides<br />
kiiresti reageerinud, raporteerisid 2010.<br />
aasta jooksul, mil nõudlus nende toodete<br />
ja teenuste järele taastus, rekordilisi<br />
kasumeid.<br />
Kuigi LHV pensionifondid olid aktsiaturgudele<br />
investeerimisel seadusega lubatust<br />
ettevaatlikumad, õnnestus meil<br />
foto: corbis<br />
investeeri – nr 1/2011 60
Fondide vahe jätkab kärisemist<br />
II pensionisamba vara väärtus seisuga 5. jaanuar 2011 olenevalt liitumisajast (eurodes)<br />
Liitumisaeg enne 30.04.2002 31.10.2002 31.10.2003 31.10.2004 31.10.2005 31.10.2006 31.10.2007 31.10.2008<br />
Fondi investeeritud 3128 2985 2675 2340 1966 1530 1004 413<br />
osaku hind Fondi riskitase<br />
LHV Pensionifond L 1,324 agressiivne 4527 4233 3622 3030 2462 1899 1288 522<br />
LHV Pensionifond XL 1,137 agressiivne 4418 4166 3619 3060 2494 1912 1293 526<br />
LHV Pensionifond S 1,078 konservatiivne 4232 3997 3519 3024 2500 1914 1229 471<br />
LHV Pensionifond M 1,027 tasakaalustatud 4186 3963 3484 2982 2457 1890 1251 494<br />
LHV Pensionifond XS 0,990 konservatiivne 4097 3883 3436 2963 2455 1886 1216 470<br />
Sampo Pension 50 1,095 agressiivne 3886 3653 3176 2700 2222 1706 1144 466<br />
Ergo Pensionifond 2P2 1,119 agressiivne 3880 3642 3155 2683 2227 1739 1202 505<br />
Sampo Pension 25 0,924 tasakaalustatud 3626 3427 3014 2588 2146 1654 1096 446<br />
SEB Konservatiivne Pensionifond 0,854 konservatiivne 3620 3436 3049 2644 2217 1709 1102 441<br />
Ergo Pensionifond 2P1 0,863 konservatiivne 3565 3381 2992 2590 2166 1672 1080 432<br />
Sampo Pension Intress 0,820 konservatiivne 3517 3339 2965 2568 2138 1643 1065 428<br />
Swedbank Pensionifond K3 0,955 agressiivne 3378 3169 2745 2335 1942 1523 1064 470<br />
SEB Progressiivne Pensionifond 0,941 agressiivne 3368 3165 2748 2338 1940 1520 1067 477<br />
Swedbank Pensionifond K2 0,821 tasakaalustatud 3206 3027 2660 2291 1916 1496 1019 443<br />
Swedbank Pensionifond K1 0,742 konservatiivne 3153 2993 2663 2319 1951 1514 1000 421<br />
Nordea Pensionifond A 0,883 agressiivne 492<br />
Nordea Pensionifond B 0,827 tasakaalustatud 468<br />
Nordea Pensionifond C 0,761 konservatiivne 443<br />
Arvutuskäik<br />
• Pensionikoguja on kogunud kogu kogumisperioodi jooksul raha ainult ühte<br />
pensionifondi.<br />
• Pensionikoguja jätkas 2010. aastal makseid pensionifondi.<br />
• Pensionifondi osakud on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige<br />
aktiivsemal päeval (tavaliselt 15.–20. kuupäev).<br />
• Pensionikoguja brutopalk on kogu aeg olnud võrdne Eesti keskmise palgaga.<br />
• Arvestatud on sisenemis- ja väljumiskulusid. Näide: enne 2004. aasta oktoobrit<br />
Swedbank Pensionifond K1-ga liitunud pensionikoguja on saanud portfelli pealt<br />
oletuslikult 0,4% kahjumit (fondi on sisse makstud 2675 eurot, väärtpaberiportfell<br />
on väärt 2663 eurot).<br />
Allikas: Äripäev<br />
Terminid<br />
Agressiivne: aktsiatesse on<br />
lubatud investeerida kuni 50%.<br />
Tasakaalustatud: aktsiatesse on<br />
lubatud investeerida kuni 25%.<br />
Konservatiivne: võlakirjafond, ei ole<br />
lubatud aktsiatesse investeerida.<br />
siiski saavutada 2010. aasta arvestuses<br />
korralikud tootlused. Eesti progressiivsetest<br />
fondidest olid parima tootlusega<br />
LHV XL ja L, tasakaalustatud fondidest<br />
LHV M ning konservatiivsetest fondidest<br />
LHV XS ja S. Jälgi ja võrdle fondide tootlusi<br />
LHV pensioniportaalis www.lhv.ee/<br />
pension/vordle.<br />
Kui finantsturud on viimastel aastatel<br />
liikunud eri riikides sarnaselt (2008. aastal<br />
langedes ja 2009. aasta kevadest saati<br />
tõustes), siis viimase poole aasta jooksul<br />
on korrelatsioon eri turgude vahel hakanud<br />
vähenema. USA ja Lääne-Euroopa<br />
on alles uue majandustsükli alguses, samas<br />
kui mitmes arenevas riigis on märke<br />
majanduse ülekuumenemisest. Hiina<br />
keskpank on viimase kuue kuu jooksul<br />
tõstnud intressimäärasid kolmel korral<br />
eesmärgiga pidurdada spekulatiivseid<br />
protsesse ja saada inflatsioonitempo<br />
kontrolli alla. Samas on Euroopas alles<br />
hakatud rääkima võimalikust intressi-<br />
määrade kergitamisest ning USA keskpank<br />
on tõenäoliselt viimane, kes oma<br />
rahapoliitikat karmimaks muudab.<br />
Nafta mõjutab<br />
Erinevust riikide vahel suurendab ka<br />
naftahinna tõus, mille on põhjustanud<br />
kasvavad pinged Põhja-Aafrikas ja<br />
Lähis-Idas. Kõrgem naftahind annab<br />
hoogu juurde inflatsiooniprotsessidele<br />
kõikjal maailmas, samuti suurendab see<br />
kulusid riikide jaoks, kes impordivad<br />
naftat, ning parandab nende riikide rahalist<br />
seisu, kus naftat toodetakse.<br />
Pensionifondide juhtimisel on investeeringute<br />
piirkondlik jaotus lähiajal keskmisest<br />
tähtsam. Baltikumi, eeskätt Eestisse,<br />
on LHV pensionifondid investeerinud suure<br />
osa varadest nii 2010. aastal kui ka<br />
praeguse seisuga. Usume, et meie koduturgudel<br />
on ettevõtted alles jõudnud uuesti<br />
kasumisse ning ruumi majandustulemuste<br />
parandamiseks leidub veelgi.<br />
Kogumispensionist<br />
video vahendusel<br />
LHV pensioniportaalist<br />
www.lhv.ee/pension/videod<br />
on võimalik leida kergesti<br />
vastused pensionisüsteemi<br />
ja fonde puudutavatele küsimustele.<br />
Lihtsalt lülita kõlarid<br />
sisse ja vaata videot<br />
kas pensionifondi valimise,<br />
II samba väljamaksete,<br />
III samba vm teemal. Igal<br />
kuul lisame portaali ühe<br />
uue video uuel teemal.<br />
Tutvu LHV pensionifondide<br />
prospektiga ja küsi lisainfot<br />
lhv.ee/pension.<br />
Investeerimisfondi eelmiste<br />
perioodide tootlus ei tähenda<br />
lubadust ega viidet investeerimisfondi<br />
järgmiste<br />
perioodide tootluste kohta.<br />
61 investeeri – nr 1/2011
Rubriik<br />
Vutt vs<br />
ballett<br />
investeeri – nr 1/2011 62
LHV toetab<br />
eesti rahvusliku pangana<br />
on lhv asunud toetama<br />
eesti rahvusballeti<br />
arengut ning eesti kõige<br />
populaarsemat spordiala<br />
jalgpalli. mis juhtub,<br />
kui oma ala tipud omavahel<br />
kohtuvad?<br />
Igor Morozov<br />
Alustas jalgpalliga tegelemist<br />
seitsmeselt. Tänavusel<br />
hooajal mängib Eesti<br />
meistriliiga klubis FC<br />
Levadia. Kaitsja.<br />
21-aastane<br />
193 cm / 82 kg<br />
Sander Post<br />
Alustas jalgpalliga tegelemist<br />
kümneselt. Sel hooajal<br />
mängib Eesti meistriliiga<br />
klubis FC Flora. Ründaja.<br />
26-aastane<br />
199,5 cm / 92 kg<br />
Alo Bärengrub<br />
Alustas jalgpalliga tegelemist<br />
üheksaselt. Tänavusel<br />
hooajal mängib Eesti meistriliiga<br />
klubis Nõmme Kalju.<br />
Kaitsja.<br />
27-aastane<br />
182 cm / 83 kg<br />
pildid: herkki erich<br />
merila<br />
63 investeeri – nr 1/2011
Rubriik<br />
investeeri – nr 1/2011 64
LHV toetab<br />
Eve Andre<br />
Lõpetas 1996. aastal<br />
Tallinna Balletikooli. Samast<br />
aastast töötab Rahvusooperi<br />
Estonia balletitrupis.<br />
33-aastane<br />
155 cm / 42 kg<br />
Luana Georg<br />
Lõpetas 1993. aastal<br />
Tallinna Koreograafiakooli.<br />
Oli Rahvusooperi Estonia<br />
balletitrupi liige aastatel<br />
1993–1994, alates aastast<br />
1999 on solist.<br />
35-aastane<br />
159 cm / 44 kg<br />
Alena Škatula<br />
Lõpetas 2003. aastal<br />
Minski Balletikooli klassikalise<br />
balleti erialal. Alates<br />
2008. aastast on ta Rahvusooperi<br />
Estonia solist.<br />
26-aastane<br />
170 cm / 50 kg<br />
65 investeeri – nr 1/2011
Rubriik<br />
investeeri – nr 1/2011 66
Meie soov muuta uus Audi A6 kergemaks ei tundnud piire.<br />
Selleks tuli uuel moel ühendada teras ja alumiinium ning<br />
tulemuseks on kergem ja tugevam kere ning dünaamilisem ja<br />
koguni 16% võrra eelkäijast kütusesäästlikum auto.<br />
Selline ta on – insenerimõte kogu tema lennukas kerguses…<br />
Uus alumiiniumhübriidkerega Audi A6.<br />
Audi A6 3.0 TDI quattro S tronic (180 kW / 245 hj)<br />
Kiirendus 0-100 km/h: 6,1 sek; keskmine kütusekulu: 6,0 l/100 km;<br />
keskmine CO 2<br />
emissioon: 158 g/km.<br />
Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee<br />
Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee<br />
Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee<br />
Vorsprung durch Technik
Arvamus<br />
Mõjutaja<br />
huvid on meil kõigil, nii üksikisikute kui ka organisatsioonidena.<br />
ühiskond on demokraatia tingimustes<br />
kokkulepe, millega püüame sobitada oma huve<br />
kokku nii, et nende koostoimest võidaks võimalikult<br />
palju inimesi.<br />
tekst:<br />
Andreas Kaju<br />
Valitsussuhete ja<br />
kommunikatsiooni nõustaja<br />
Meta Advisory Group<br />
erakonnad valmistuvad valimisteks,<br />
tegeledes ühelt poolt oma brändiga<br />
– et selle tugevusi kampaaniaga enim<br />
rõhutada, arvestades parasjagu ühiskonnas<br />
aktuaalseid meeleolusid, muresid<br />
ja eelistusi –, ning vormides samal ajal<br />
erinevatele sihtrühmadele spetsiifilisi<br />
lubadusi. See kõik on kokkuvõttes küllalt<br />
keerukas kunst. Ei piisa suvalisele inimrühmale<br />
olulise sõnumi edastamisest,<br />
vaid tuleb kujundada pakkumine, mis<br />
mõjutab muutma või kinnitama inimese<br />
valimiskäitumist.<br />
Majanduslikud motivaatorid on meie<br />
käitumise ühed tugevaimad mõjutajad.<br />
Inimene on ratsionaalne tegutseja selles<br />
mõttes, et ta usub, et langetab otsuseid<br />
oma huvidest lähtudes, lastes end samas<br />
suunata teadvustamata teguritest. Neil<br />
valimistel tegi Eesti habras keskklass otsuse<br />
kindlustunde kasuks, mis kriisist<br />
väljumise ajal on atraktiivne pakkumine<br />
ka investorile – käesoleva ajakirja lugejale.<br />
Möödunud kampaanias ei olnud üle-<br />
kaalus lubadused investoritele, majandusinimestele;<br />
ei rõhutatud esmajoones raha<br />
säästmist ega investeerimist soosivaid<br />
poliitikameetmeid. Reformierakonna<br />
plaan luua skeem, millega tööandjad<br />
saaksid teha 6000 euro ulatuses investeeringuid<br />
töövõtja III pensionisambasse,<br />
ning IRL-i kava vabastada investeeringud<br />
inimvarasse erisoodustusmaksust, samuti<br />
mõlema erakonna ühine veendumus<br />
makse mitte tõsta on üldises plaanis siiski<br />
ka midagi väärt. Ehkki matemaatikaga<br />
rohkem kodus olevad huvilised küllap<br />
mõtlevad, kas tõesti kavatsetakse saada<br />
eelarve paari aastaga tagasi kõigepealt<br />
struktuursesse ja siis nominaalsesse tasakaalu<br />
ainuüksi majanduskasvu abil (eeldusel,<br />
et kulud kasvavad aeglasemalt kui<br />
tulud). Kui ei, siis on see halb uudis kõigile<br />
investoritele – sest sel juhul tuleb leida eelarve<br />
tasakaalustamiseks tulud meie taskust.<br />
Kui tahame, et valitsus ei küünitaks<br />
meie rahakoti järele, siis peame ise riigilt<br />
vähem avalikku teenust nõudma<br />
investeeri – nr 1/2011 68
LHV uudised<br />
foto: LHV<br />
LHV Pank näitab<br />
kiiret kasvu<br />
LHV Panga tulud kasvasid<br />
2010. aastal võrreldes eelmise<br />
aastaga 44 protsenti.<br />
Pank teenis 2010. aastal<br />
2,6 miljonit eurot teenustasutulusid,<br />
1,6 miljonit eurot<br />
intressitulusid ja 0,9 miljonit<br />
eurot finantstulusid. Kokku<br />
olid panga tulud eelmisel<br />
aastal 5,2 miljonit eurot.<br />
LHV Panga hoiuste maht<br />
suurenes möödunud aasta<br />
lõpuks 114,8 miljoni euroni.<br />
Sellest 18,4 miljonit eurot<br />
olid nõudmiseni ja 96,4 miljonit<br />
eurot tähtajalised hoiused.<br />
Laenuportfelli maht<br />
kasvas aasta lõpuks 43,2<br />
miljoni euroni ja võlakirjaportfell<br />
17 miljoni euroni.<br />
LHV Panga analüütik Nils Vaikla.<br />
Eestis majandus<br />
kasvab 4,8%<br />
foto: LHV<br />
LHV Panga käesoleva aasta hinnangu<br />
järgi kasvab eksport jõudsalt ja ettevõtete<br />
investeeringute maht suureneb. Oodata<br />
on nominaalpalga tõusmist 5,5 protsenti<br />
ja keskmine tööpuudus on 13,3 protsenti.<br />
„Seni ekspordile toetunud majanduskasv<br />
kandub tänavu kasvulainena üle siseturule,<br />
avaldudes investeeringute ja<br />
eratarbimise suurenemises. 2011. aastal<br />
ootame Eesti SKP kasvuks 4,8 protsenti,<br />
milles mängivad juhtrolli ettevõtete investeerimismahtude<br />
ja kodumajapidamiste<br />
kulutuste suurenemine,” kirjutas<br />
LHV Panga analüütik Nils Vaikla panga<br />
makroprognoosis. Vaikla lisas, et märgid<br />
majanduskasvust muutuvad tänavu paremini<br />
nähtavaks ning seda aastat võib nimetada<br />
juba kasvuaastaks.<br />
LHV finantsportaalis avaldatud analüüsis<br />
rõhutati ka ekspordi olulisust Eesti<br />
järgmiste aastate majanduskasvus. Tootlikkuse<br />
näitajad on kohati saavutanud rekordtaseme,<br />
mis on andnud ettevõtetele<br />
oma toodete ja teenuste pakkumiseks välisturgudel<br />
arvestatavad konkurentsieelised.<br />
Põhjamaade majandus kosub kindlalt<br />
ning ka riikide rahandusolukord on<br />
hea, mis pakub Eesti ekspordisektorile<br />
järgmistel aastatel stabiilset kasvupinda.<br />
„Buum” - lõbus<br />
raadiosaade<br />
erainvestorile<br />
15. märtsil läks esimest korda eetrisse<br />
raadiosaade „Buum”, mis ootab kuulajaid<br />
igal teisipäeval. See tempokas ja lõbus finantssaade<br />
on suunatud eeskätt eraisikutele,<br />
täpsemalt neile, kes on huvitatud<br />
oma jõukusele aluse panemisest ning selle<br />
kasvatamisest ja säilitamisest.<br />
Saate eesmärk on tekitada ühelt poolt<br />
huvi investeerimisvaldkonna vastu ja teiselt<br />
poolt jagada selle kohta ka praktilisi<br />
teadmisi. „Buumi” saab arvutist kuulata<br />
internetiaadressilt raadio1.ee, kust leiab<br />
ka juhised, kuidas saade igal nädalal oma<br />
nutitelefoni või iPodi tellida.<br />
Saatejuhid on Ede Schank Tamkivi ja<br />
Erki Kert, peale nende löövad aeg-ajalt<br />
kaasa ka Raadio 1 saatejuhid Henrik Aavik<br />
ja Mart Parve.<br />
Iga saadet lõpetavale „Investeerimiskooli”<br />
rubriigile annab hääle Andres<br />
Kask.<br />
Saate valmistajafirma Raadio 1 OÜ toodab<br />
lisaks „Buumile” ka tehnoloogiasaadet<br />
„Digitund” ja IT-äri saadet „Restart”.<br />
„Buumi” valmimist toetab LHV.<br />
foto: raadio 1<br />
investeeri – nr 1/2011 70
Videoülevaadetele tuleb lisa<br />
Juba eelmisel aastal alustas LHV kuuülevaadete<br />
tegemist video vahendusel.<br />
Huvilistel on võimalik vaadata iga kuu<br />
alguses meie analüütikute ülevaateid<br />
USA ja Baltikumi aktsia- ja valuutaturgude<br />
kohta. Tänavu on turuülevaadetele<br />
lisandunud LHV fondide tulemuste kokkuvõtted,<br />
mille on koostanud fondihaldurid.<br />
Videos peitub tulevik! Uusi videoülevaateid<br />
avaldatakse regulaarselt LHV finantsportaalis<br />
ja YouTube’i keskkonnas<br />
(märksõnaks LHV Pank).<br />
LHV Panga turuosa<br />
35%<br />
30%<br />
25%<br />
20%<br />
15%<br />
10%<br />
5%<br />
0%<br />
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011<br />
Maht<br />
Tehingud<br />
Balti turul liidripositsioonile<br />
Ajakirjalt Euromoney<br />
kõrge hinnang<br />
Euromoney 2011. aasta<br />
algul avaldatud privaatpanganduse<br />
teenuste edetabelis<br />
pälvis LHV Pank teist<br />
aastat järjest kõrgeima hinnangu<br />
Eesti parima portfellihalduri<br />
(Best Equity Portfolio<br />
Managemwent Services<br />
in Estonia) kategoorias.<br />
Käivitusid<br />
otsekorraldused<br />
LHV Pank hakkas koostöös<br />
Itella Informationiga<br />
pakkuma oma klientidele<br />
otsekorraldusi.<br />
Alates veebruarist saavad<br />
LHV Panga kliendid internetipangas<br />
kasutada otsekorraldusteenust.<br />
Itella Information teeb<br />
koostööd kõigi Eesti pankadega.<br />
Itella otsekorralduslahendust<br />
kasutavad<br />
LHV Pank, Handelsbanken,<br />
Krediidipank, Nordea Pank<br />
ja Tallinna Äripank. Itella vahendatud<br />
otsekorralduste<br />
aastamaht on 4,2 miljonit<br />
tehingut. Eesti Panga andmetel<br />
on Eesti riigisiseste<br />
otsekorralduste maht kokku<br />
17,3 miljonit tehingut<br />
aastas.<br />
LHV Pank edestas jaanuaris ja veebruaris<br />
kauplemisaktiivsuse poolest Balti börsidel<br />
esimest korda kõiki teisi ettevõtteid,<br />
kes osutavad maaklerteenuseid.<br />
Veebruaris oli LHV Panga turuosa<br />
24,34 protsenti võrreldes Swedbanki 19,12<br />
protsendi ja SEB 13,57 protsendiga.<br />
„Viimase kolme aastaga on LHV turu-<br />
osa pidevalt kasvanud. Oleme kindlasti<br />
tänulikud oma klientidele usalduse eest<br />
ja uhked selle üle, et suudame maaklertegevuses<br />
pakkuda välismaistele pankadele<br />
väärikat konkurentsi,” ütles<br />
LHV Panga maaklertegevuse juht<br />
Alo Vallikivi.<br />
71 investeeri – nr 1/2011
Raamatud<br />
Värsket lugemist<br />
LHV raamatukogus<br />
Veebruaris jõudis meie raamatukogu<br />
riiulitele Tallinnas ja Tartus peaaegu<br />
kakskümmend uut teost, mille hulka<br />
mahuvad nii majandus- ja finantssündmustele<br />
tagasi vaatavad analüüsid kui<br />
ka õpetlikum kirjandus oma rahaasjade<br />
paremaks mõistmiseks ning senisest<br />
tulusamate investeeringute tegemiseks.<br />
Finantsinspektsioon,<br />
Nasdaq<br />
OMX Tallinn<br />
Finantsaabits<br />
(2011)<br />
Ühest küljest sobib „Finantsaabits”<br />
tugimaterjaliks<br />
õpetajatele, kes annavad<br />
majandus- ja ettevõtlusõppe<br />
tunde või soovivad<br />
tuua muid aineid õpetades<br />
igapäevaselt olulisi näiteid<br />
rahamaailmast. Teisest<br />
küljest sobib see aga<br />
lugemiseks igaühele, kes<br />
soovib saada lisateadmisi<br />
oma rahaasjade<br />
arukamaks korraldamiseks.<br />
Raamat annab teadmisi<br />
sellistel teemadel nagu<br />
isiklike finantseesmärkide<br />
seadmine, pere-eelarve<br />
koostamise põhimõtted,<br />
investeerimis- ja laenamisotsuste<br />
aluseks olev<br />
matemaatika, pankade,<br />
kindlustusseltside ja muude<br />
finantsasutuste pakutavate<br />
teenuste omadused ning<br />
pensionifondide ja väärtpaberiturgude<br />
toimimise<br />
alused.<br />
Niall Ferguson<br />
Raha võidukäik<br />
(2010)<br />
„The Ascent of Money:<br />
A Financial History of the<br />
World”, mida kajastasime<br />
Investeeri eelmises numbris,<br />
on LHV raamatukogus<br />
nüüd kättesaadav ka<br />
eestikeelses tõlkes. Tänapäeva<br />
ühe mõjukaima Briti<br />
ajaloolase, Harvardi ülikooli<br />
professori Niall Fergusoni<br />
uus teos räägib sellest, et<br />
maailma ajaloo iga suure<br />
nähtuse taga peitub mingi<br />
finantssaladus, ning tutvustab<br />
lugejale neist kõige<br />
tähtsamaid.<br />
Joe Mansueto,<br />
Pat Dorsey<br />
The Five Rules for<br />
Successful Stock<br />
Investing:<br />
Morningstar’s Guide<br />
to Building Wealth and<br />
Winning in the Market<br />
(2004)<br />
Neile alustajatele, kes<br />
plaanivad investeerimismaailmas<br />
suuri samme<br />
ette võtta, on see raamat<br />
sobivaks abimeheks.<br />
Kui paljudes sarnastes<br />
väärtusinvesteerimist<br />
propageerivates teostes<br />
on jutt tihti väga üldine, siis<br />
Morningstaris kasutatavate<br />
meetodite põhjal koostatud<br />
teejuht kajastab märksa<br />
üksikasjalikumalt küsimusi,<br />
millele tuleks pöörata tähelepanu<br />
ettevõtte bilansi,<br />
kasumi- ja rahavoogude<br />
aruande analüüsimisel ning<br />
kuidas arvutada välja ettevõtte<br />
tulevasi rahavooge,<br />
et jõuda selle põhjal aktsia<br />
õiglase väärtuseni.<br />
* E-raamatu saab tasuta<br />
alla laadida Rahva Raamatu,<br />
Apollo ja Krisostomuse<br />
e-poest ning veebiaadressidelt<br />
minuraha.ee ja<br />
investmentor.ee.<br />
tekst: erko rebane<br />
LHV Panga analüütik<br />
investeeri – nr 1/2011 72
Matt Taibbi<br />
Griftopia: Bubble Machines,<br />
Vampire Squids,<br />
and the Long Con That<br />
Is Breaking America<br />
(2010)<br />
Andekas ja tunnustatud<br />
ajakirjanik Matt Taibbi toob<br />
oma uusimas teoses päevavalgele<br />
kurva tõsiasja.<br />
Ta näitab, kuidas rühm<br />
majandus- ja poliitikategelasi<br />
on pannud viimase<br />
kahe aastakümne jooksul<br />
Ameerika majanduse<br />
mitmesuguste skeemide ja<br />
kuritegude kaudu teenima<br />
üksnes kõige rikkamaid,<br />
samal ajal süsteemi ennast<br />
õõnestades ja uute šokkide<br />
suhtes haavatavamaks<br />
muutes.<br />
George Magnus<br />
Uprising: Will Emerging<br />
Markets Shape or<br />
Shake the World<br />
Economy<br />
(2010)<br />
Ehkki 2008. aastal alguse<br />
saanud kriisist räägitakse<br />
üleilmses võtmes, tuleb<br />
tunnistada, et mitu<br />
Ladina-Ameerika ja Aasia<br />
riiki suutis retsessiooni<br />
seljatada pelgalt kergeid<br />
kriimustusi saades. See on<br />
aidanud võlgadesse mattunud<br />
läänemaailma kõrval<br />
suurendada arenevate<br />
riikide ülemaailmset majanduslikku<br />
rolli, kuid kas<br />
sellest piisab, et järgmistel<br />
kümnenditel suudaks mõni<br />
neist haarata enda kätte ka<br />
dominantse poliitilise võimu?<br />
Raamatu autor lahkab<br />
majanduslikke, sotsiaalseid<br />
ja poliitilisi trende sellistes<br />
arenevates riikides nagu<br />
näiteks Brasiilia, Venemaa,<br />
India, Indoneesia ja Türgi,<br />
pöörates põhitähelepanu<br />
eelkõige Hiinale.<br />
Joel Greenblatt<br />
You Can be a Stock<br />
Market Genius:<br />
Uncover the Secret<br />
Hiding Places of Stock<br />
Market Profits<br />
(1999)<br />
Ettevõtete korporatiivsed<br />
sündmused peidavad<br />
endas investorite silmis<br />
valdavalt riske, mistõttu<br />
eelistatakse neist pigem<br />
kõrvale hoida. See raamat<br />
on üks väheseid, mis<br />
seletab põhjalikult lahti<br />
äritegevuse spetsiifilised<br />
sündmused, nagu näiteks<br />
ühinemised, üksuste<br />
eraldamise, pankroti,<br />
restruktureerimise, aktsiate<br />
ostuõiguste pakkumise,<br />
ning toob välja võimalusi,<br />
kuidas õnnestuks investoritel<br />
nendest kasu lõigata.<br />
Greenblatti sõnul nõuab<br />
sellise strateegiaga kasumi<br />
jahtimine rohkelt aega,<br />
kogemusi ja kannatlikkust,<br />
kuid et turuosalised ei<br />
pööra korporatiivsetele<br />
sündmustele tihti kuigi palju<br />
tähelepanu, võib sel moel<br />
avaneda võimalus teenida<br />
ebaefektiivsusest tulu.<br />
Frank Partnoy<br />
The Match King: Ivar<br />
Kreuger and the<br />
Financial Scandal of<br />
the Century<br />
(2010)<br />
Nende huvi, keda paeluvad<br />
unustamatud ajaloolised<br />
tegelased, võiks äratada<br />
mõni aasta tagasi kaante<br />
vahele saanud lugu XX<br />
sajandi alguses monopoolse<br />
tikuäriga maailma üheks<br />
rikkaimaks ärimeheks<br />
tõusnud Ivar Kreugerist<br />
ja tema petturlikust püramiidskeemist.<br />
Steven D. Levitt,<br />
Stephen J.<br />
Dubner<br />
Freakonomics:<br />
A Rogue Economist<br />
Explores the Hidden<br />
Side of Everything<br />
(2007)<br />
Ajakirjanik Stephen<br />
Dubneriga jõud ühendanud<br />
majandusteadlane Steven<br />
Levitt kasutab ökonoomika<br />
põhitõdesid ja statistikat<br />
selleks, et harutada lahti<br />
mitmesuguseid sotsiaalseid,<br />
majanduslikke ja<br />
moraalseid stiimuleid, mis<br />
mõjutavad inimese igapäevakäitumist.<br />
Raamatu<br />
üheks trumbiks loetakse<br />
kirjut ja meelelahutuslikku<br />
temaatikat, mille üle<br />
juurdlemine aitab lugejal<br />
näiteks mõista, et kulutatud<br />
raha maht pole võrdelises<br />
seoses valimisvõiduga, et<br />
majapidamises on bassein<br />
tunduvalt ohtlikum kui relv<br />
ning et suurima panuse on<br />
USA kuritegevuse vähendamisse<br />
andnud muudatused<br />
abordiseaduses.<br />
73 investeeri – nr 1/2011
Ristsõna<br />
Saada vastus e-postile<br />
lhv@lhv.ee. Õigesti vastanute<br />
vahel loositakse<br />
välja kolm pääset LHV<br />
korraldatavatele<br />
seminaridele.<br />
Eelmise ristsõna õige<br />
vastus oli:<br />
“Teretulemast euro!”<br />
Tasuta pääsmed seminaridele<br />
võitsid Heino<br />
Pundi, Ruta Arumäe ja<br />
Piret Saar. Palju õnne!<br />
ristsõna<br />
koostaja:<br />
gunnar press<br />
investeeri – nr 1/2011 74
Change language