Kaplinski
maailmad - Profimeedia maailmad - Profimeedia
k v a r t a a l n e r a a m a t u a j a k i r i november 2009, nr 1 Uudised usutlused arvustused Indrek Hargla suured plaanid Gabriel Garcia Marquez mees teispoolt üksindust Jaan Kaplinski maailmad Mida loeb Elisabet Tamm Tutvumishind 19.- ISSN 1736-8715 9 7 7 1 7 3 6 8 7 1 0 1 1
- Page 2 and 3: Kõigi novembris ajakirja tellijate
- Page 4 and 5: juhtkiri Kes ei oleks vahel tundnud
- Page 6 and 7: uudised Küsimustele vastab „Raam
k v a r t a a l n e r a a m a t u a j a k i r i november 2009, nr 1<br />
Uudised <br />
usutlused <br />
arvustused <br />
Indrek<br />
Hargla<br />
suured plaanid<br />
Gabriel<br />
Garcia<br />
Marquez<br />
mees teispoolt<br />
üksindust<br />
Jaan<br />
<strong>Kaplinski</strong><br />
maailmad<br />
Mida loeb<br />
Elisabet<br />
Tamm<br />
Tutvumishind 19.-<br />
ISSN 1736-8715<br />
9 7 7 1 7 3 6 8 7 1 0 1 1
Kõigi novembris<br />
ajakirja tellijate<br />
vahel loositakse välja<br />
100 luulekogu<br />
„Raamat:-)“<br />
Telli raamatuajakiri<br />
Aasta<br />
tellimus<br />
vaid<br />
90 krooni<br />
Ajakiri hakkab ilmuma 4 korda aastas –<br />
veebruaris, mais, augustis ja novembris.<br />
Ajakirja üksiknumbreid saab osta vaid Apollo raamatupoodidest.<br />
Ühe numbri hind 29.-<br />
Ühe numbri hind Apollo püsikliendile 25.-<br />
Telli kohe ühel järgmistest võimalustest:<br />
Apollo kodulehelt www.apollo.ee<br />
helista tööpäevadel telefonil 68 33 400<br />
saada kiri e-posti aadressile info@apollo.ee<br />
vormista tellimus lähimas Apollo kaupluses<br />
www.apollo.ee<br />
2 Lugu | november 2009
sisukord<br />
46<br />
32<br />
UUDISED 6<br />
Nobel ja Booker jagatud.<br />
Hasso Krulli „Meeter ja Demeeter“<br />
soome keeles.<br />
Räägime „Raamatust :-)“,<br />
mis räägib raamatust.<br />
EESTI 12<br />
Kelle liblikad lendavad<br />
tundmatu linna kohal?<br />
Romaanivõistluse võitja Milvi Piiri<br />
Kelle elu kõige sumedam?<br />
Läbi elu jalutaja Kalev Kesküla<br />
FOOKUS 14<br />
18 kuud luku taga<br />
Gabriel García Márquez<br />
MAAILM 18<br />
Pulitzeri-raamat Ameerika<br />
indialastest ja Bookerite Bookeri<br />
raamat India indialastest<br />
Jhumpa Lahiri ja Salman Rushdie<br />
LUGEJA 20<br />
Mida loeb Elisabet Tamm?<br />
KRIMI 28<br />
Kuidas Rootsi plika eesti<br />
meeste südamed võitis<br />
Kaks vaadet Stieg Larssoni<br />
Millenniumi-triloogiale<br />
FANTAASIA 30<br />
Eesti kirjanduse trooja<br />
hobune Indrek Hargla<br />
LAPSED 32<br />
Mida lapsed ostaksid<br />
Räägivad Siim, viiene,<br />
ja Triinu-Liis, seitsmene<br />
20<br />
NOORED 36<br />
Must tüdruk nelja kassiga<br />
Saage tuttavaks – Emily the Strange<br />
TEATMEteosed 40<br />
Kui palju jõuab saja aasta<br />
jooksul mõelda?<br />
Filosoofialoo monumentteos ja<br />
sõnaraamat, mida tehti pool sajandit<br />
ÜLEVAATED<br />
KIRJANDUSKLUBI 21<br />
LUULE 22<br />
SÕDA 26<br />
LUGEMISE AASTA 35<br />
AJALUGU & ÜHISKOND 38<br />
TEATMEKIRJANDUS 40<br />
KODU 42<br />
KÄSITÖÖ 44<br />
TOIT & TERVIS 46<br />
REIS 48<br />
14<br />
TEGIJA 50<br />
Kuidas tehakse tõlkijaid?<br />
Räägib Triin Tael<br />
LUGU on raamatuajakiri, mis ilmub 4 x aastas: veebruaris, mais,<br />
augustis ja novembris. Järgmine number ilmub veebruaris 2010.<br />
Väljaandja: Apollo Raamatud, Peterburi tee 64a, 11315 Tallinn<br />
Apollo Raamatud infotelefon: 68 33 400<br />
Peatoimetaja: Kätlin Kaldmaa I Toimetajad: Mari Klein, Mihkel Kaevats I Korrektor: Livia Ulman<br />
Kontakt: lugu@apollo.ee I Reklaam: reklaam@apollo.ee I Tellimine: info@apollo.ee<br />
Kujundus ja makett: Profimeedia I Trükk: AS Printall<br />
Raamatuajakiri Lugu on müügil kõigis Apollo raamatukauplustes.<br />
Ajakirja väljaandmist toetas<br />
Eesti Kultuurkapital<br />
november 2009 | Lugu 3
juhtkiri<br />
Kes ei oleks vahel tundnud, et raamatuid<br />
ilmub nii palju, et igasugune<br />
ülevaade kaob ära ja ei oska<br />
midagi valida ei endale ega järeltulevale<br />
põlvele. Lugu hakkabki kajastama<br />
kõike seda küllust, mida raamatupoodides<br />
leida, sellest on kindlasti kasu ka<br />
kirjandusõpetajatel ja raamatukoguhoidjatel.<br />
Nagu kohe varsti näete, ei räägi me<br />
mitte ainult ilukirjandusest, vaid kõikvõimalikest<br />
raamatutest. Selles numbris<br />
näiteks sõja-, koka-, ajalooraamatutest<br />
ja millest kõigest veel.<br />
Lugu hakkab ilmuma neli<br />
korda aastas, järgmine kord<br />
juba veebruaris, ja esimest<br />
numbrit toetas lahkesti Eesti<br />
Kultuurkapital. Aitäh neile!<br />
On kirjanikke ja raamatuid,<br />
mis liigutavad ühekorraga<br />
tuhandete lugejate meeli.<br />
Ajakirja ajaloolises esimeses<br />
numbris avaldame austust<br />
Jaan <strong>Kaplinski</strong>le. Lausa miljoneid<br />
lugejaid puudutab meie seekordse<br />
fookusloo autor Gabriel García Márquez.<br />
Ega krimikirjanduse kuningas Stieg Larssongi<br />
maha jää – Millenniumi-triloogia<br />
esimesed romaanid on kirjutama pannud<br />
kaks lugejat. Poolt ja vastu? Poolt ja poolt?<br />
Vastu ja vastu? Kes loeb, saab teada.<br />
Eestlased jõuavad igale poole. Seekord<br />
on nad käinud Argentiinas, Paraguais, Indias<br />
ja Hiinas, ja läbielatud muljed kirja<br />
Kätlin<br />
Kaldmaa<br />
on luuletaja, tõlkija<br />
ja kirjanduskriitik,<br />
kelle ööpäevas tundub<br />
olevat vähemalt 28 tundi ja tal<br />
endal vähemalt kolm klooni. Teisiti<br />
lihtsalt ei ole võimalik nii palju teha.<br />
Tõlkimine on tema kirg ja luule tema<br />
usk. Ja raamatuteta ei ole elu, on ta<br />
kindel. Ta on pannud eesti keelde<br />
hulga asju alates Mitch Albomist ja<br />
lõpetades Gabriel García Márquezega,<br />
aga tema süda kuulub jäägitult<br />
Jeanette Wintersonile, kelle loomingust<br />
eestlased temata vist küll midagi<br />
ei teaks. Tema enda luulekogudest<br />
viimane, “Nägemata ilmad” ilmus tänavu<br />
ja saladuskatte all võib öelda, et<br />
tulemas on ka midagi uut. Mari<br />
Hurraa!<br />
Eesti esimene raamatuajakiri on teoks saanud.<br />
Tere, lugeja, siin on Lugu!<br />
Põnev on see,<br />
kuidas teatud<br />
teemad ja niidid<br />
korduma ja<br />
seoseid punuma<br />
hakkavad.<br />
pannud. Huvitav, kas mõni eestlane orbiidil<br />
ka on käinud? Vaat sellest tahaks<br />
kangesti lugeda.<br />
Reisikirjandus ja maailmakirjandus<br />
käivad natuke ühes taktis. Kui reisiraamatud<br />
viivad meid kaugetele kontinentidele,<br />
siis maailmakirjanduseski seilame<br />
seekord postkoloniaalsel lainel, jõuame<br />
Indiasse ja Afganistani.<br />
Põnev on see, kuidas teatud teemad ja<br />
niidid korduma ja seoseid punuma hakkavad.<br />
Kui Jhumpa Lahiri kirjutab India<br />
ja Ameerika kokkupuutepunktidest, siis<br />
Salman Rushdie kirjutab lähemalt<br />
elust Indias ja Pakistanis,<br />
mis ühelt poolt läbi<br />
maagilise realismi seob teda<br />
meie ajakirja fookuskirjaniku<br />
Gabriel García Márqueze<br />
ja teiselt poolt Jaan <strong>Kaplinski</strong>ga,<br />
kes oma raamatus<br />
„Jää...“ kirjeldab kohtumisi<br />
ja peaaegu kohtumisi<br />
Salman Rushdiega.<br />
Ja kui te selle ajakirja kinni panete,<br />
siis need need niidid lähevad edasi järgmisse<br />
ajakirja ja järgmisse ja järgmisse.<br />
Ausõna, meil pole aimugi, kuhu need<br />
viimaks välja viivad. Saame koos teada.<br />
Mari Kleinil<br />
on kaks kassi, hall<br />
Juss ja kollane<br />
Jass. Mari on aastaid<br />
töötanud ajakirjanduses<br />
ja lühikese aja jooksul on<br />
ta suutnud toimetada aukartustäratava<br />
hulga raamatuid. Lisaks täiendab<br />
ta end keeletoimetamise magistrantuuris<br />
ja õpib Räpinas aiandust. Mari<br />
elab Kakumäel ega pea õnneks iga<br />
päev linna kontoriseinte vahele tulema.<br />
Niisiis jätkub tal aega ja silmi rohelusele,<br />
looduse imedele ning talle<br />
meeldib oma aias askeldada. Istub<br />
kodus mõne käsikirja taga ja vaatab<br />
aknast välja, kuidas väljas tegutsevad<br />
tihased, puukoristajad ja porr. Mari<br />
on kindla seisukohaga toimetaja, ta<br />
teab, millest ta räägib. Mihkel<br />
Kätlin Kaldmaa, peatoimetaja<br />
Mihkel<br />
Kaevats<br />
on erksa tajuga luuletaja<br />
ja kirjanduskriitik,<br />
kes parajasti<br />
tõlgib oma esimest raamatut – tõelise<br />
kultustegelase Hunter S. Thompsoni<br />
tõeliselt kultuslikku ja hullumeelset<br />
teost „Fear and Loathing in Las<br />
Vegas“. Kohtasin teda tõlkijate seminaril,<br />
kus tema lausutud „särasilmakütus“<br />
kõigil seminaristidel silmad<br />
särama lõi. Äsja ilmus temalt uus<br />
raamat – „Eile hommikul ja täna“ –,<br />
ja kevadel asutas ta Uues Maailmas<br />
uudse kohtumispaiga, täielikult vabatahtlikkuse<br />
alusel töötava raamatukogu<br />
„Kapsad“. Mihklis saavad<br />
kokku teadmised, paindlikkus ja luuletaja<br />
avar maailmavaade. Kätlin<br />
kaasautorid<br />
Hanneleele Kaldmaa loeb<br />
igasuguseid raamatuid ja õpib Tallinna<br />
Prantsuse Lütseumi X klassis.<br />
Ilona Martson on Tähekese<br />
peatoimetaja. Vabal ajal tõlgib, loeb raamatuid<br />
ja jõudumööda kirjutab ajalehtedele-ajakirjadele<br />
ka.<br />
Jaan Martinson on Õhtulehe<br />
spordiajakirjanik. Vabal ajal loeb kriminulle<br />
ja muid raamatuid ning peab<br />
Õhtulehes raamatublogi.<br />
www.ohtuleht.ee/raamatublogi<br />
Janne Paabor armastab lugeda<br />
Gailitit ja on Tallinna Prantsuse Lütseumi<br />
X klassi õpilane.<br />
Kaarle-Kullervo Klaus on<br />
Eesti Humaniraarinstituudi Aasia kultuuriloo<br />
üliõpilane, tõeline idamaade kirjanduses<br />
tuhnija. Tunneb põhjalikult filmiajalugu,<br />
armastab arutleda (tihtipeale terve<br />
öö) ja mängib löökpille Ruubik Kuubikus.<br />
Kärt Kukkur on Tallinnas ja<br />
Roomas õppinud sisekujunduse<br />
magister. Sisekujunduse kõrvalt ka<br />
loeb, pildistab ja kujundab raamatuid.<br />
Lembit Liivak õpetab vanalinnakoolis,<br />
Tallinna ülikoolis ja rahvaülikoolis<br />
erinevaid hispaania keelt ja kultuuri<br />
puudutavaid aineid, tõlgib raamatuid<br />
ja näidendeid, tavaliselt hispaania,<br />
aga ka inglise keelest.<br />
Rain Veetõusme peab suhtekorraldaja<br />
ametit. Viimati lõi aktiivselt<br />
kaasa Vabaduse Monumendi sihtasutuse<br />
töös. Puhkehetkel eelistab telekale,<br />
raadiole ja ajalehtedele raamatuid.<br />
Sash Uusjärv on vabakutseline<br />
tõlkija. Tõlketöö vahele ja kõrvale on<br />
kultuuri- ja kirjandustoimetajana töötanud<br />
ka mitmes väljaandes. Hiljuti ilmus tema<br />
tõlkes Chris Woodingi linnafantaasia<br />
"Alaizabel Cray painajad"<br />
Urve Eslas on Postimehe arvamustoimetaja<br />
ja Vikerraadio Kultuurikaja<br />
kaasautor. Tal on magistrikraad filosoofias.<br />
Praegu filosoofia doktorant.<br />
Ülo Kaevats on filosoofiaprofessor<br />
Tallinna Tehnikaülikoolis. Selle kõrval on<br />
tema südame kutse korrastada looduskauneid<br />
võpsikuid Kassaris ja Saaremaal<br />
ning luua neist idüllilisi metsaparke.<br />
Õie-Mari Aasmäe on Tartu Ülikooli<br />
rahvusvaheliste suhete magistrant.<br />
Wimberg on kirjanik, kirjandusuurija,<br />
stsenarist, staarblogija. Hiljuti<br />
avaldanud romaani ”Pille-Riin”, lähitulevikus<br />
on tulemas ülevaatlik luulekogu viimaste<br />
aastate loomingust ja uus romaan.<br />
http://laulukene.blogspot.com<br />
SUUR AITÄH KÕIGILE!<br />
4 Lugu | november 2009
avamine<br />
Eesti moodsaim<br />
raamatupood<br />
10.<br />
oktoobril<br />
avas Apollo<br />
Raamatud<br />
oma üheksanda<br />
kaupluse. Ligi 1500-<br />
ruutmeetrine pood uhiuues<br />
Solarise keskuses Tallinna<br />
kesklinnas on nüüd kahtlemata<br />
Eesti esinduslikem. Urmo<br />
ja Tüüne-Kristin Vaikla omanäolise<br />
sisekujundusega poes<br />
pakuvad põnevust eesti kirjanike<br />
pildid ja käekirjad seintel,<br />
mugavad tugitoolid ja mõnusad<br />
rippuvad korvtoolid,<br />
aga ka digiseadmetega boksid,<br />
kus tutvuda uute filmide ja<br />
muusikaga. Avaral laval hakkavad<br />
toimuma kontserdid,<br />
esitlused ja kirjandusklubi<br />
õhtud. Tohutu raamatuvalik<br />
võib seejuures tunduda koguni<br />
vaid meeldiva lisaboonusena,<br />
kuid on ikkagi poe suurim<br />
pluss ja võtmesõna. Ja sortiment<br />
ei piirdu kaugeltki vaid<br />
raamatutega. Avastamisrõõmu<br />
pakuvad ka filmid, muusika,<br />
kunsti- ja koolitarbed, lauamängud,<br />
kaardid ja gloobused.<br />
Avastage uued maad ja<br />
raamatud!<br />
NB! 6. novembril avab<br />
Apollo uue suure raamatupoe<br />
ka Tartus Lõunakeskuses!<br />
Mari Klein<br />
pildid: kärt kukkur<br />
3<br />
Peaaegu otsatu…<br />
nagu raamatute valikki…<br />
ja ometi on see vaid üks osa<br />
kogu poest (ja kirjandusest).<br />
4<br />
Raamat ja tugitool kuuluvad<br />
ühte nagu sai ja moos või<br />
juust ja vein – tarbida saab ka<br />
eraldi, aga gurmaanid<br />
naudivad koos.<br />
3<br />
Pidulik hetk: AS-i<br />
Apollo Raamatud<br />
tegevjuht Arvo Pihl<br />
peab uhiuue,<br />
värskest värvist ja<br />
veel värskematest<br />
raamatutest lõhnava<br />
poe avakõne.<br />
0<br />
Tõeliselt tänuväärne mõte oli katta poe salapärane must<br />
sein klassikute piltide ja kaasaegsete kirjanike valgete<br />
autograafidega. Ei tunne me arvutiajastul ära tuttavategi<br />
käekirja, saati siis kirjanike oma… ja kellel oleks selles<br />
osas veel parem võimalus meid harida kui raamatupoel.<br />
november 2009 | Lugu 5
uudised<br />
Küsimustele vastab „Raamatu :-)”<br />
koostaja Maarja Kangro<br />
Millisena näeb eesti luuletaja raamatut? Kas eestlaste<br />
tunded raamatute vastu on sinu meelest muutunud?<br />
Raamat on luuletajale nagu kook pagarile, loomulikult peab<br />
ta seda promoma! Selles raamatus on harda suhtumisega luuletusi<br />
päris mitu, ja ainus tõeline epateerija on nooruke Andrus<br />
Kasemaa, kelle luuletuses raamatud lammastele ei maitse.<br />
Mõni luuletaja laiendab raamatu mõistet kirjale üldse, teised<br />
näevad raamatus suurt metafoori, mõni mängib raamatu kui<br />
füüsilise objektiga ja muidugi tuntakse raamatu saatuse pärast<br />
ka muret. Muud meediumid kipuvad raamatu rolli proportsionaalselt<br />
kahandama ja meelelahutus on lugejale armas, mis<br />
seal salata. Samas, raamatukultuuri allakäigu üle kaebas 19. sajandi<br />
algupoolel juba itaallane Leopardi, nii et mõnes mõttes<br />
on ka siin kriis ammutuntud asi. Ma ei usu, et eestlaste tunded<br />
raamatute vastu oleksid viimasel ajal väga palju jahtunud või<br />
kuumenenud. Arvan, et kui nõukaajal oleks ilmunud nii palju<br />
eluloolisi raamatuid, oleksid ka need vihinal kaubaks läinud.<br />
Mida pead „Raamatu :-)" suurimaks õnnestumiseks?<br />
Ma arvan, et „Raamatu :-)” üks väärtusi on antoloogiline kirevus:<br />
siin on koos väga erisuguseid luuletajaid, kellelt on ära<br />
toodud ka foto ja käekirjanäidis. Luuletajad olid nii kenad ja<br />
kirjutasid need tekstid spetsiaalselt selle raamatu jaoks. Ma arvan,<br />
et samal teemal kirjutamine aitab autorite eripäral, stiilil<br />
ja hoiakul hästi esile tulla. Loodan, et see raamatuke aitab<br />
poeete lugeja jaoks rohkem teadvustada. Mulle väga meeldib<br />
Andro Küüni lihtne ja elegantne kujundus.<br />
Mis on sinu jaoks raamatu juures tähtis, kas ja miks on<br />
raamat teiste kultuurinähtuste seas oluline?<br />
Mulle isiklikult meeldib raamat ka kui objekt, ilus asi. Digiraamat<br />
mind nii ei võlu, sel kujul pole raamatust enam fetišit<br />
ega midagi, teda ei saa katsuda ega nuusutada. Mulle meeldib<br />
raamat kui tervik, millel on ka füüsilises maailmas omad piirjooned.<br />
Raamat on üks ebamäärane ja huvitav ühik, millesse<br />
me (kirja)kultuuri jaotatakse. See on ju tore, kui keegi on sinu<br />
eest vahel mingi osa infot juba üheks kogumiks koondanud,<br />
olgu see kogum kui tahes meelevaldne.<br />
Raamatutega ümberkäimise oskust tuleks inimesele õpetada<br />
maast madalast, et talle võimalikult palju kanaleid avada.<br />
Aga eks täiskasvanuna otsusta igaüks ise, kas raamatute lugemine<br />
annab talle eluga toimetulekuks eelise või mitte.<br />
Hasso Krulli<br />
„Meeter ja<br />
Demeeter”<br />
soome keeles<br />
Helsingi raamatumessil<br />
tutvustas<br />
luuletaja ja mõtleja<br />
Hasso Krull<br />
oma auhinnatud eepose<br />
„Meeter ja Demeeter”<br />
värsket soomekeelset tõlget<br />
(eesti keeles 2004, soome<br />
keelde tõlkinud Anu Laitila).<br />
Tegemist on luuletaja<br />
esimese tervikuna tõlgitud<br />
raamatuga. Pärast eepost<br />
on Hasso Krull avaldanud<br />
kaks luulekogu: „Talv”<br />
(2006) ja „Neli korda neli”<br />
(2009, vt Lugu lk 23). Tänavusel Helsingi<br />
raamatumessil, mille fookuses oli sedakorda<br />
Rootsi, rõhus Eesti laiemalt pagulaskirjanduse<br />
tutvustamisele. On Soomes ju<br />
terve hulk eesti kultuuri huvilisi, kellele<br />
pagulaskirjanduse olemus ja saatus tähtis.<br />
Eesti Instituut Soomes korraldas mitme<br />
nimeka eesti kirjandusteadlase osavõtul<br />
vestlus-ringid, kus keskenduti Rootsis elanud<br />
Karl Ristikivile, kelle päevaraamatud<br />
hiljuti eesti keeles ilmusid.<br />
Rahvusraamatukogus<br />
jõululaat<br />
ja „Paabeli<br />
raamatukogu”<br />
Nagu paljudele tallinlastele<br />
juba traditsiooniks saanud,<br />
tasub ka tänavu detsembris<br />
sammud seada rahvusraamatukogu<br />
fuajeesse. Nii selleks,<br />
et jõuluvanakott lõhnaks kõigis kodudes<br />
pisut värske trükivärvi järele,<br />
kui ka selleks, et laadalkäija võiks<br />
ülerahvastatud kaubanduskeskustes<br />
tunglemise asemel nautida hoopis mõnd<br />
kirjandusüritust. Laat, millel osaleb umbes 60<br />
Eesti kirjastust sadade raamatutega, algab juba<br />
8. detsembril ja kestab 12. detsembrini. Nädala<br />
lõpus, 11.–12. detsembril saab samas osa kirjandusfoorumist<br />
„Paabeli raamatukogu”, mis<br />
toob loodetavasti kaasa terve rea kirjanike ja<br />
kirjandusteadlaste loenguid.<br />
6 Lugu | november 2009
Selleaastased<br />
Nobelid ja<br />
Booker jagatud<br />
uudised<br />
Sarah Lee<br />
Ameerika<br />
armastab põhjala<br />
krimikirjandust<br />
Ameerika põnevuskirjanduse<br />
tähtsündmusel Boucheronil<br />
auhinnati kaht Põhjamaade<br />
krimiautorit: islandlast Arnaldur<br />
Indriðasoni „Tühjaksjooksva järve”<br />
(„The Draining Lake”) ja 2004. aastal<br />
surnud rootslast Stieg Larssonit „Lohetätoveeringuga<br />
tüdruku” („The Girl<br />
with the Dragon Tattoo”) eest. See on<br />
mitmes mõttes erakordne ja tõestab, et<br />
ameeriklaste pikaajaline ükskõiksus<br />
värske tõlkekirjanduse suhtes hakkab<br />
muutuma huviks. Stieg Larssonist on<br />
meie ajakirjas ka pikemalt juttu (lk 30),<br />
Indriðasoni romaanid veel eesti keeles<br />
kättesaadavad ei ole.<br />
Nobeli kirjanduspreemia läks<br />
sel aastal Rumeenia sakslasena<br />
üles kasvanud, rahvusvaheliselt<br />
suhteliselt vähetuntud<br />
luuletajale ja prosaistile Herta<br />
Müllerile. Mülleri kirjastaja sõnul<br />
otsustas Nobeli komitee „tunnustada<br />
autorit, kes keeldub<br />
laskmast kommunistliku<br />
režiimi ebainimlikkust<br />
unustusse.” Eesti keelde<br />
Herta Mülleri teoseid<br />
tõlgitud ei ole. Ingliskeelse<br />
maailma mõjukaim,<br />
Man Bookeri preemia<br />
läks sel aastal<br />
Inglismaalt pärit<br />
Hilary Mantelile.<br />
Seda hoolimata<br />
tunnustatud<br />
vastastest, kelle<br />
hulgas oli näiteks<br />
Nobeli<br />
2003. aasta<br />
kirjandus-<br />
preemia laureaat, Lõuna-Aafrika<br />
ja Austraalia kirjanik John<br />
Maxwell Coetzee. Bookerit<br />
ei anta mitte elutöö,<br />
vaid ühe raamatu eest<br />
– selleks oli ajalooline<br />
romaan Henry VIIIndast<br />
ja Thomas<br />
Cromwellist. Ingliskeelne<br />
„Wolf Hall” on<br />
ka Eestis saadaval.<br />
Kirjuta mereäärne<br />
lavalugu!<br />
1. veebruarini 2010 saab osaleda rahvusvahelisel näidendivõistlusel<br />
„Mereäärsed lood”. Konkursi kuulutasid<br />
rahvusvahelises projektis „New Baltic Drama<br />
2011” välja SA Tallinn 2011 ja SA Eesti Teatri Agentuur.<br />
Võistlus toimub korraga Eestis, Soomes, Venemaal<br />
ja Rootsis. Žanri- ega pikkuspiiranguid pole.<br />
Võidutöö saab preemiaks 25 000 krooni ja esietenduse<br />
2011. aastal. Vaata lähemalt: http://www.tallinn-<br />
2011.ee/draamakonkurss_new_baltic_drama<br />
November on<br />
Apollos sõjanduskuu<br />
Koostöös Eesti Entsüklopeediakirjastusega<br />
toimuvad<br />
kord nädalas arutelud,<br />
millel tutvustatakse<br />
eesti keeles ilmunud sõjandusteemalisi<br />
raamatuid ning diskuteeritakse<br />
sõjanduse teemal.<br />
Kohale on oodata nii Riho Terrast<br />
kui ka kindralleitnant Ants Laaneotsa.<br />
12. novembril kell 18 leiab<br />
koos ajalehega KesKus aset raamatuklubi<br />
õhtu, mis on pühendatud<br />
Jung Chang ja Jon Halliday<br />
teosele „Esimees Mao. Rääkimata<br />
lugu”, mis ilmus kirjastuselt Varrak.<br />
Kõne alla tulevad Mao kangelasteod<br />
ning kuriteguderegister.<br />
Õhtut juhib Juku-Kalle Raid.<br />
„Mõte & Mõõk”<br />
parim valik sõjanduskirjandust<br />
www.ene.ee<br />
november 2009 | Lugu 7
Change language