Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? Siim Kallase ... - Profimeedia

AJAKIRI 

ERAKONNA 

LIIKMELE 

Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? 

Siim Kallase süda on rahul 

Noortekogu ootab uusi sõpru 

Liikmetest, erakonnast, valitsemisest

Kontaktid 

PEAKONTOR 

Eesti Reformierakond 

Tõnismägi 9, Tallinn 10119 

Tel 680 8080, faks 680 8081 

info@reform.ee 

Kristen Michal, peasekretär, kristen@reform.ee 

Haldusdivisjon 

Terje Rohi, peakontori juhataja, terje@reform.ee 

Kristi Viitamees, sekretär, kristi@reform.ee 

Marika Eevel, raamatupidaja, marika@reform.ee 

Kampaania- ja kommunikatsioonidivisjon 

Annika Arras, kampaaniajuht, annika@reform.ee 

Silver Pukk, kommunikatsioonijuht, 

silver@reform.ee 

Liina Vahtras, kommunikatsiooniplaneerija, 

liina@reform.ee 

Kadri Tamme, koolitusnõunik, kadri@reform.ee 

Kristiina Sild, sisekommunikatsiooni nõunik, 

kristiina@reform.ee 

Mati Leet, IT-nõunik, mati@reform.ee 

Rain Hansen, andmehaldur, rainh@reform.ee 

Piirkondade arendusdivisjon 

Kalev Lillo, divisjoni juht, kalev@reform.ee 

Reimo Nebokat, divisjoni nõunik, reimo@reform.ee 

KONTORID 

Lääne-Virumaa kontor 

Tallinna 25, Rakvere 44311 

lviru@reform.ee, tel 529 8681 

Avatud T kl 12–18 

Pärnumaa kontor 

Rüütli 36 (II korrus), Pärnu 80010 

parnu@reform.ee, tel 443 2695 

Avatud E, K kl 10–14 ja T, N, R kl 12–17 

Raplamaa kontor 

Viljandi mnt 6, Rapla 79514 

rapla@reform.ee, tel 489 2512 

Avatud E, N kl 14–18 ja T, K kl 9–13 

Saaremaa kontor 

Tallinna 1, Kuressaare 93811 

saare@reform.ee, tel 453 3252 

Avatud T, N kl 14–16 

Tartu kontor 

Raekoja plats 11, Tartu 51004 

tartu@reform.ee, tel 744 1479, faks 744 1358 

Avatud E–R kl 10–16 

Viljandimaa kontor 

Tallinna 19–21, Viljandi 71013 

sakala@reform.ee, faks 439 0103 

Avatud E kl 15.30–18.30, K kl 16–18 ja N kl 15–18 

Võrumaa kontor 

Jüri 22a, Võru 65608 

voru@reform.ee, tel 782 2999 

Avatud E, N kl 10–15 ja T, K kl 14–17 

MAAKONDADE KONTAKTID 

Hiiumaa 

Ene Kaups, ene.kaups@riigikogu.ee 

Tel 503 0476 

Ida-Virumaa 

Katrin Kuusemäe, iviru@reform.ee 

Tel 5592 2221 

Jõgevamaa ja Tartumaa 

Terje Trei, jogeva@reform.ee 

Tel 513 8738 

Järvamaa 

Hele Pärn, jarva@reform.ee 

Tel 5668 3990 

Läänemaa 

Tõnu Parbus, laane@reform.ee 

Tel 518 4888 

Lääne-Virumaa 

Taimi Samblik, lviru@reform.ee 

Tel 529 8681 

Põlvamaa 

Janis Kukk, polva@reform.ee 

Tel 521 8533 

Pärnumaa 

Erki Melts, parnu@reform.ee 

Tel 5649 5471 

Raplamaa 

Kalle Palling, rapla@reform.ee 

Tel 5663 9005 

Saaremaa 

Terje Eimre, saare@reform.ee 

Tel 5340 9985 

Tallinn 

Ruth Maria Roosi, ruthmaria@reform.ee 

Tel 5301 0223 

Tartu 

Priit Kallakas, tartu@reform.ee 

Tel 5556 9899 

Valgamaa 

Harry Mägi, valga@reform.ee 

Tel 5647 1717 

Viljandimaa 

Marek Tanvald, sakala@reform.ee 

Tel 520 6149 

Võrumaa 

Aire Mäesalu, voru@reform.ee 

Tel 5661 1280 

MINISTRITE NÕUNIKUD 

Peaministri büroo 

Arto Aas, büroo juhataja, arto.aas@riigikantselei.ee 

Henri Arras, nõunik, henri.arras@riigikantselei.ee 

Gerli Aarma, nõunik, gerli.aarma@riigikantselei.ee 

Kalev Kukk, nõunik, kalev.kukk@riigikantselei.ee 

Justiitsministeerium 

Kätlin Ots, nõunik, kätlin.ots@just.ee 

Madis Timpson, nõunik, madis.timpson@just.ee 

Keskkonnaministeerium 

Evelin Oras, nõunik, evelin.oras@envir.ee 

Kultuuriministeerium 

Moonika Oras, nõunik, moonika.oras@kul.ee 

Jevgeni Zurjari-Ossipov, nõunik, 

Jevgeni.zurjari-ossipov@kul.ee 

Rahandusministeerium 

Kairi Uustulnd, nõunik, kairi.uustulnd@fin.ee 

Sotsiaalministeerium 

Kairi Lutt, nõunik, kairi.lutt@sm.ee 

Timo Vaarmann, nõunik, timo.vaarmann@sm.ee 

Välisministeerium 

Martin Tahvonen, nõunik, Martin.Tahvonen@mfa.ee 

RIIGIKOGU FRAKTSIOON 

Eesti Reformierakonna fraktsioon, Riigikogu 

Lossi plats 1a, Tallinn 15165 

Tel 631 6577 

Faks 631 6569 

Fraktsiooni liikmed 

Keit Pentus, keit.pentus@riigikogu.ee 

Peep Aru, peep.aru@riigikogu.ee 

Rein Aidma, rein.aidma@riigikogu.ee 

Erik Salumäe, erik.salumae@riigikogu.ee 

Hannes Astok, hannes.astok@riigikogu.ee 

Maret Maripuu, maret.maripuu@riigikogu.eee 

Harri Õunapuu, harri.ounapuu@riigikogu.ee 

Helmer Jõgi, helmer.jogi@riigikogu.ee 

Igor Gräzin, igor.grazin@riigikogu.ee 

Imre Sooäär, imre.sooaar@riigikogu.ee 

Ivi Eenmaa, ivi.eenmaa@riigikogu.ee 

Jaak Salumets, jaak.salumets@riigikogu.ee 

Jaanus Rahumägi, jaanus.rahumagi@mail.ee 

Robert Antropov, robert.antropov@riigikogu.ee 

Kalle Palling, kalle.palling@riigikogu.ee 

Katrin Karisma-Krumm, 

katrin.karisma-krumm@riigikogu.ee 

Lauri Luik, lauri.luik@riigikogu.ee 

Tõnu Juul, tonu.juul@riigikogu.ee 

Terje Trei, terje.trei@riigikogu.ee 

Mati Raidma, mati.raidma@riigikogu.ee 

Leino Mägi, leino.magi@riigikogu.ee 

Paul-Eerik Rummo, paul-eerik.rummo@riigikogu.ee 

Rain Rosimannus, rain.rosimannus@riigikogu.ee 

Raivo Järvi, raivo.jarvi@riigikogu.ee 

Silver Meikar, silver.meikar@riigikogu.ee 

Taavi Rõivas, taavi.roivas@riigikogu.ee 

Tatjana Muravjova, tatjana.muravjova@riigikogu.ee 

Tõnis Kõiv, tonis.koiv@riigikogu.ee 

Urmas Klaas, urmas.klaas@riigikogu.ee 

Väino Linde, vaino.linde@riigikogu.ee 

Ene Kaups, ene.kaups@riigikogu.ee 

Tarmo Mänd, tarmo.mand@riigikogu.ee 

Fraktsiooni töötajad 

Katja Ljubobratets, nõunik, 

katja.ljubobratets@riigikogu.ee 

Sandra Nuudi, nõunik, 

sandra.nuudi@riigikogu.ee 

Õnne Pillak, nõunik-sekretariaadijuhataja, 

onne.pillak@riigikogu.ee 

Virge Viruste, konsultant, virge.viruste@riigikogu.ee 

Toomas Viks, pressinõunik, toomas.viks@riigikogu.ee 

KLUBID 

Noortekogu 

Karl Tamme, Kalle Palling, info@reforminoored.ee 

VV-klubi 

Katrin Karisma-Krumm, Viivi Pinge, vv@reform.ee 

Naisteühendus NaiRe 

Maie Urbas, naire@reform.ee 

Ettevõtlusklubi 

Valdo Randpere, Martin Kukk, ettevotlus@reform.ee 

Pereklubi „Meie lapsed” 

Liina Vahtras, Annika Arras, Tiina Paet, 

meielapsed@reform.ee 

Spordiklubi 

Kaido Kaaberma, spordiklubi@reform.ee

Sisukord 

sisukord ı eessõna 

2 Kontaktid. 

Inimeste ja ühenduste kontaktandmed. 

Vabaduse filosoofia. 

4 Kalev Kallemets tutvustab liberaalset maailmavaadet. 

Vabade mõtete akadeemia. 

5 Allan Allmere kirjutab Liberalismi Akadeemiast. 

Miks ma kuulun Reformierakonda? 

6 Küsimusele vastavad erakonna liikmed. 

Erakond tervele Eestile. 

8 Reformierakond on Eesti eduloo kandja. 

Reformierakond laieneb. 

9 Martin Kukk räägib erakonna arendamisest. 

Aukohus ja revisjonitoimkond. 

10 Liikme õigused ja kohustused. 

Koht, kus pidada laiemalt nõu. 

11 Küsimustele vastab volikogu esimees Rain Rosimannus. 

Tuba täis vaidlusi. 

12 Õhkkonnast juhatuses. 

Teekond peaministriks. 

13 Andrus Ansip soovis olla ettevõtja, kuid läks teisiti. 

Erakonna süda. 

14 Tutvustame erakonna peakontorit. 

Hobi ja töö üheskoos. 

16 Tartu- ja Jõgevamaa arendusjuht Terje Trei räägib oma tööst. 

Sära on silmis. 

18 Saaremaa MKO juht Jüri Kuusk seab kõrgeid eesmärke. 

Laeva PKO – noor, aga tubli. 

19 Reformierakonnal on Laeva vallas kindel valijaskond. 

Tuhandeid ühendav sõpruskond. 

20 Noortekogu liidab aktiivseid noori. 

Reformierakonna aktiivne siseelu. 

21 Teemaklubide tegemistest. 

VV-klubi ootab aktiviste. 

22 Katrin Karisma räägib klubist eakatele ja aktiivsetele. 

Ärksate naiste ühendus. 

23 Maie Urbas tutvustab NaiRe tegemisi. 

Erakonna struktuur. 

24 Ülevaade Reformierakonnast. 

Riigikogu suurim meeskond. 

26 Riigikogu liikmed räägivad oma fraktsioonist. 

Ministrid nõunike pilgu läbi. 

28 Nõunikud iseloomustavad oma ülemusi. 

Töö peaministri kõrval. 

30 Oma ülesannetest räägib Gerli Aarma. 

Euroopa Parlament mõjutab kõiki. 

31 Tutvustab Silver Meikar. 

Erakordselt põnev amet. 

32 Tartu linnapea Urmas Kruuse vaheldusrikas töö. 

Maaelu edendaja. 

33 Aivar Rosenberg edendab Sõmerpalu elujärge. 

Reformierakonna infokanalid. 

34 Info liikumiseks on loodud hulk viise. 

Meeltlahutavad ja õpetlikud üritused. 

36 Ülevaade erinevatest tegemistest. 

Pilk minevikku. 

38 Kronoloogiline ülevaade erakonna ajaloost. 

Tervikpildi kokkupanek. 

40 Annika Arras tutvustab valimiskampaania korraldamist. 

Asutaja süda on rahul. 

42 Siim Kallas on erakonna arenguga rahul. 

Sõbrad laias maailmas. 

43 Tutvustame Reformierakonna partnereid välismaal. 

Eesti Reformierakonna programm. 

Kõigest, millele soovime tähelepanu pöörata. 

44 

www.reform.ee 

Ajakiri erakonna 

liikmele 

Reformierakond on tegusid vaadates olnud kahtlemata 

üks Eesti mõjukamaid organisatsioone. Heitke pilk Eesti 

lähiajalukku ja näete, milliseid otsuseid oleme koos partneritega 

aja jooksul teinud ning milliste tähtsate sündmuste 

juures oma ideedega alusepanijad olnud: vanemahüvitis, ettevõtete 

investeeringute tulumaksuvabastus, lihtne ja selge maksusüsteem, 

Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumine ning palju 

muud. Oleme pingutanud, et Eesti saaks ühineda eurotsooniga 

– otsus, mille majanduslikku mõju on raske üle hinnata. Me oleme 

töötanud selle nimel, et Eesti oleks parem, tekiks uusi töökohti 

ja riigi asjad oleks hästi hoitud. Seda töö tuleb jätkata. 

Erakond ei ole kindlasti asi iseeneses. Erakonna moodustavad 

selle liikmed. See väljaanne ongi neile pühendatud. Lugeda 

saab nii mitmesuguste tööde tegijatest erakonnas kui ka 

era konna liikmete osalemisest Eesti juhtimisel alates omavalitsusest 

kuni peaministri toolini. 

Iga artikli taga peituvad inimesed – erakonna liikmed, kes 

soovivad midagi Eesti heaks ära teha. Erakonda kuulumine 

annab selleks suurepärase võimaluse. 

Reformierakond on väga mitmekülgne organisatsioon, kust 

enda jaoks huvitavat leiab ilmselt igaüks. Meil leidub klubilist 

tegevust nii noortele kui ka vanematele, harivaid koolitusi 

ning meelelahutusüritusi. Ole ainult ise hakkaja ja löö kaasa! 

Kui küsida reformierakondlastelt, miks nad on meie erakonda 

astunud, saame loomulikult erinevaid vastuseid. Kuid 

üks on selge: meid ühendab liberaalne maailmavaade. Nende 

kaante vahel tutvustame ka liberalismi põhiseisukohti, mille 

saab võtta kokku loosungiga „Ela ise ja lase teistel elada”. Me 

oleme ikka – keerulistel ja lihtsamatel aegadel – olnud selgeima 

näoga erakond Eestis. Erakond, mille liikmetel on sarnased 

põhiväärtused: töökus, julgus edasi minna, rikkumatus 

ning soov ise kaasa lüüa, kui tegemiseks läheb. 

Mul on hea meel, et oled just meie meeskonna liige. Loodan, 

et leiad kaasalöömiseks võimaluse, ja kui ei leia, siis lood 

selle ise, nagu üks reformikas seda teeb. 

Peatse kohtumiseni! 

Väljaandja: Reformierakond 

Aadress: Tõnismägi 9, Tallinn 10119 

Tel 680 8080, faks 680 8081 

info@reform.ee, www.reform.ee 

Tootja: Profi meedia 

info@profi meedia.ee, www.profi meedia.ee 

Trükk: Aktaprint 

Kristen Michal 

Reformierakonna peasekretär 

ajakiri 

erakonna 

liikmele 

3 

Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? 

Siim Kallase süda on rahul 

Noortekogu ootab uusi sõpru 

Liikmetest, erakonnast, valitsemisest

erakond ı liberalism 

Vabaduse filosoofia 

Liberalism on arusaam, et kõik inimesed 

on sündinud võrdsete ja vabadena ning on 

oma elu peremehed, kirjutab Liberalismi 

Akadeemia nõukogu liige Kalev Kallemets. 

„E 

la ise ja lase teistel 

elada” on liberalismi 

piisav kokkuvõte. 

Kui ma olen oma olemuselt 

vaba ja võrdne 

kõigi teistega, siis ei ole ju 

kellelgi õigust mind ülekohtuselt 

karistada, mul 

on õigus ausale ja võrdsele 

õigusemõistmisele. Samuti 

ei tohi keegi mind kui 

vaba inimest orjastada või 

maksudega koormata 

minu tahte vastaselt, 

järelikult 

peab mul olema 

sõnaõigus – kas 

või kaudselt valitud esindaja kaudu – 

määrata oma koormisi selle kohaselt, 

mida ma riigi kui terviku huvides õigemaks 

pean. Et Suurbritannia ei andnud 

Ameerika kolonistidele sõnaõigust nendele 

pandava maksukoormuse teemal, 

tõusid ameeriklased üles ning asutasid 

Ameerika Ühendriigid. 

Maksud madalaks 

Kuna üldiselt on liberaalid skeptilised 

selle suhtes, et keegi suudaks öelda, 

mis on teise inimese jaoks hea ja õige, 

siis pooldavad nad madalaid makse, et 

inimesed saaksid ise otsustada, mida 

oma raha ja eluga teha. Liberaalid saavad 

aru, et riigil pole midagi, mida ta va- 

rem poleks kodanikelt ära võtnud. 

Ka välispoliitiliselt ei soovi liberaalid 

teiste riikide siseasjadesse sekkuda 

ning peavad sõdasid kohutavaks eksituseks. 

Igal rahvusel nagu igal inimesel 

on loomulik õigus vabadusele ja enesemääramisele. 

Kellelgi pole õigust ühtki 

inimest ega rahvust tema tahte vastaselt 

orjastada või survega tema seisukohti 

mõjutada. 

Liberalism aitab elu edendada, sest 

igaühe vabadust pooldades on igal inimesel 

võimalus leida oma tunnete ja elukogemuse 

kujunemisele vastavalt eluvaldkond, 

mille vastu ta tunneb kõige 

suuremat kirge ja teotahet. Üldjuhul on 

inimene edukas ja õnnelik just selles 

valdkonnas, mis talle enim rahuldust pakub. 

Pooldades eraomandit, loob liberalism 

võimaluse turumajanduse arenguks 

ja tohutuks spetsialiseerumiseks ning 

eri asjade tootmise efektiivsuse kasvuks 

üle kogu maailma. Eraomand loob ühtlasi 

eeldused selleks, et inimesed on valmis 

nägema tohutult vaeva oma leiutiste 

teiste inimesteni toomise nimel, olgu selleks 

iPod, külmutuskapp või odavlen- 

4 

www.reform.ee

liberalismi akadeemia ı erakond 

Vabade 

mõtete akadeemia 

Liberalismi edendamiseks ja tutvustamiseks 

ühiskonnas on reformierakondlased loonud Liberalismi 

Akadeemia, kirjutab projektijuht Allan Allmere. 

Kui Reformierakond tegeleb päevast 

päeva päevapoliitiliste küsimustega, 

siis akadeemia vaatab 

üldist pilti laiemalt. Liberalismi Akadeemia 

eesmärk on edendada liberaalset 

maailmavaadet seismaks vastu sotsialistlike 

meeleolude tõusule ühiskonnas. 

nud. Kusjuures on tähelepanuväärne, 

et liberaalsetes riikides on heaolu 

ühiskonnas palju ühtlasemalt jaotunud 

kui sama arengutasemega riigikesksetes 

riikides. 

Teistest tuleb lugu pidada 

Kui inimene ei tunne erilist kirge teisi 

inimesi kamandada ja talle ei meeldi 

ka tema enda kamandamine, siis on 

suur tõenäosus, et inimene on hingelt 

liberaal. Liberaalses ühiskonnas peab 

pidama lugu teistest inimestest – nad 

kõik on ühel või teisel moel erilised, 

kummalised, naljakad või isegi võõrad. 

Ei ole mõistlikku põhjust, miks 

suhtuda halvasti teisest rahvusest, 

rassist, muusikamaitse või riietusega 

inimestesse – see teeb elu üksnes palju 

ebameeldivamaks. Liberalism ei tähenda 

anarhismi; vabadus on alati 

seotud vastutusega oma tegude eest. 

Liberaalid naudivad vabaduse tunnet 

nii looduses, näiteks mägedes, tunnetes 

muusika kaudu kui ka mõtetes 

suurepäraste raamatute ja ajaloo 

kaudu. 

Raamat ja film 

Akadeemia on loonud Reformierakonna 

liikmed, kes on tuntud kui liberaalsete 

mõtete eest seisjad erakonna sees. Akadeemia 

nõukokku kuuluvad Arto Aas, 

Igor Gräzin, Kalev Kallemets, Heiki 

Kranich, Kalev Kukk, Rein Lang, Jürgen 

Ligi ja Kristen Michal. 

Igapäevatöös korraldab akadeemia 

koolitusi üle Eesti, kus käivad esinemas 

tuntud liberaalid Eestist, ning haldab liberalismiportaali 

www.liberalism.ee. 

Peale seminaride on akadeemia välja 

andnud Ludwig von Misesi kirjutatud 

raamatu „Liberalism”, mida saab osta 

raamatupoodidest, ja filmi „Võitlus maailma 

majanduse pärast”. 

Need teosed aitavad selgitada inimestele 

liberalismi võlusid läbi aegade. 

Järgmise raamatuna tõlgiti eesti keelde 

Johnny Munkhammari „Reformide teejuht”, 

mis annab taas kord hea võimaluse 

avardada koolitustele lisaks oma silmaringi 

ka ise. 

Seisame sotsialismile vastu 

Täna, kus nii mõneski Euroopa Liidu riigis 

valitsevad vasakpoolsed jõud ning 

nende tegutsemise tagajärjeks on kõrge 

maksukoormus ja aeglane majanduskasv, 

peame olema valvsad. Eesti eeskujuliku 

maksusüsteemi ja inimeste üldise 

heaolu tagamisel on Liberalismi Akadeemia 

ülesandeks ühiskonnas oluline ja 

kandev roll. Mida rohkem me teame liberalismist, 

seda kergem on meil vastu 

seista sotsialistlike meeleolude tõusule 

Eesti ühiskonnas. 

Loe lähemalt www.liberalism.ee 

www.reform.ee 

5

erakond ı liikmed & üldkogu 

Miks ma kuulun 

Reformierakonda? 

Reformierakonda on 

astutud erinevatel 

põhjustel, kuid üks, 

mis ühendab kõiki 

liikmeid, on ühine 

maailmavaade, selgub 

reformierakondlaste 

vastustest. 

Andrus Ansip 

53, Eesti Vabariigi 

peaminister 

Me kõik tahame olla 

oma riigi väärikad kodanikud. 

Me tahame tugevat 

Eestit. Kõik, kellele 

isiku vabadus ja vaba turumajandus on 

olulised, võiksid liituda Reformierakonnaga. 

Koos teeme Eesti tugevamaks. 

Paul-Eerik Rummo 

68, Riigikogu liige 

Tulemuslikku poliitikat saab teha vaid 

meeskondlikult ja neid meeskondi nimetataksegi 

erakondadeks. 

Eri erakondadel 

on erinevad arusaamad 

ja ka erinevad 

põhi mõttelised alused, 

millest need arusaamad 

välja kasvavad. Elu 

on näidanud, et erinevad on ka viisid 

oma arusaamu levitada ja ellu viia, s.o 

erinev poliitiline kultuur. Et poliitika pakub 

mulle huvi ja ma tahan sellega tegeleda, 

olen valinud meeskonna, mille põhimõtteline 

alus, arusaamad ja kultuur 

on mulle kõige lähemad. Selle meeskonna 

nimi on Reformierakond. 

Üldkogu ühendab kõiki 

Üldkogu koosneb erakonna kõikidest liikmetest ja on erakonna kõrgeim 

juhtorgan. Korraline üldkogu kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas, 

teatades sellest vähemalt üks kuu ette. 

Üldkogu: 

• kinnitab erakonna põhikirja ja programmi, 

• kuulab ära erakonna esimehe, revisjonitoimkonna ja erakonna 

Riigikogu fraktsiooni aruanded, 

• otsustab ühinemise teiste erakondadega, 

• määrab erakonna juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmete arvu, 

• valib erakonna esimehe, juhatuse ja revisjonitoimkonna, 

• valib erakonna auesimehe, 

• kinnitab erakonna aastaaruande, 

• kinnitab erakonna valimisnimekirja Riigikogu ja Euroopa 

Parlamendi valimisteks. 

Igor Gräzin 

58, Riigikogu liige 

Kallas kutsus. Ütles 

nagu peategelane Oskar 

Lutsu följetonis „Partei” (kohustuslik 

lektüür kõigile!): tead, on asutamisel 

uus erakond ... Elasin tol ajal (1994) 

Ameerikas, aga teadsin, millised on Siimu 

vaated – olime neid omavahel testinud 

NSVL ülemnõukogus aastail 1989– 

1990 – ja seda, et Siim Kallase erakond 

sobib mulle igal ajal ja igas kohas. Ja nii 

oli ja ongi. 

Tarmo Noop 

42, AS A. le Coq juht 

Miks ma olen Reformi- 

6 

www.reform.ee

liikmed & üldkogu ı erakond 

erakonnas: et toetada nii aktiivselt kui 

ka passiivselt liberaalse maailmavaate ja 

majandusvabaduse arengut Eestis, sest 

usun, et sellele alternatiivi pole. 

Vladimir Hazinski 

61, õppetooli 

juhataja 

Osalemisega erakonna 

tegevuses soovib inimene 

kinnistada oma maailmavaadet 

oma riigi poliitikas. Olles valinud 

Reformierakonna, toetan ma nii erakonnale 

kui ka mulle endale tähtsat liberaalset 

ideoloogiat ja majandusmudelit. 

Avatud diskussioonid ja jäiga struktuuri 

puudumine on selle erakonna suureks 

eeliseks loomeinimeste jaoks. 

Andrus Arro 

53, rindkerekirurgvanemarst 

Kuulun Reformierakonda, 

sest jagan erakonna 

maailmavaadet. Osalesin 

aktiivselt juba erakonna asutamises 

Tartus, seega tunnen pikemat aega paljusid 

asutajaliikmeid. Reformierakonda 

kuuluvad ka minu kaks täisealist poega 

ning mõned mu poegade sõbrad on juba 

parlamentigi jõudnud. Rõõmu teeb asjaolu, 

et sisulistes aruteludes vanusevahet 

ei tunnetata. Nii erakonda astudes 

kui ka nüüd on mu oluliseks motiiviks 

ikka Eesti elu paremaks muuta. Mu igapäevatööd 

ja eraelu erakonda kuulumine 

peaaegu ei mõjuta, sest ma olen õnnelik 

inimene – pere on tore ja töö 

südamelähedane. 

Jaana Kalinistova 

22, üliõpilane 

Alustasin Reformierakonna 

noortekogust, 

seejärel astusin ka erakonda, 

sest see aitab saada 

paremini aru ühiskonnas toimuvast, samuti 

väljendada oma positsiooni ning 

osaleda sellisel viisil meie keskkonna 

loomises. Pooldan Reformierakonna liberaalset 

suunitlust, mis võimaldab rohkem 

tegutseda inimesel endal ja mitte 

sõltuda riigistruktuuridest niivõrd palju, 

kui mõne muu tänapäeva poliitilise 

korral puhul. 

Mihkel Lees 

23, üliõpilane 

Reformierakond on 

mõtleva ja edumeelse 

inimese erakond, kuhu 

kuulumine annab aktiivsele 

ja ühiskonnast huvitatud noorele võimaluse 

areneda, ühiskonnas toimuvat laiemalt 

mõista ning loomulikult ka meie 

kodumaa elu kujundamises kaasa rääkida. 

Tunnen, et Reformierakond arvestab 

oma liikmete arvamustega! 

Eero Merilind 

39, perearst 

Mulle meeldib liberaalne 

maailmavaade, 

kus inimene ise saab 

teha valikuid ning vastutab 

ise nende valikute eest. Arstina 

näen pidevalt, et eelkõige peab inimesel 

endal olema soov midagi oma tervises 

või käitumises muuta, alles siis on loota 

tulemust. Vägisi, ainult keeldude ja 

sõimuga, on väga raske midagi paremaks 

teha. 

Valdo Randpere 

52, ettevõtja 

Olen alati olnud huvitatud 

ühiskonnas toimuvast ja 

eriti poliitikast. Praeguseks 

olen otsustanud, et kõige parem 

viis ühiskonnas toimuva mõjutamiseks 

on ise poliitikas aktiivselt kaasa 

lüüa. Reformierakond seisab väga suures 

osas nende seisukohtade eest, mida 

pean õigeks ja mis minu arvates tagavad 

kõige paremini Eestile jätkusuutliku 

arengu. Ma toetan liberaalset maailmavaadet 

ja seda esindab Eestis minu 

arvates kõige paremini Reformierakond. 

Lisaks sellele, pean ka ütlema, et 

ma lausa naudin reformikatega suhtlemist. 

Sest kellele ei meeldiks lävida nutikate, 

kompetentsete ja mõnusa 

huumorimeelega inimestega? 

www.reform.ee 

7

erakond ı liikmed 

Erakond 

tervele 

Eestile 

Reformierakond on rohkem 

kui 15 aastat olnud oma 

inimeste, olemasolu ja 

tegevuste läbi Eesti eduloo 

kandja ning teerajaja. Ja 

me oleme selle üle uhked! 

Oleme mõttekaaslaste ühendus, 

me võitleme nii headel kui halbadel 

aegadel oma ideede eest. 

Kui poleks ideid, poleks ka Reformierakonda. 

Reformierakond on liider Eesti poliitikas, 

kandes juba üle kümne aasta valitsusvastutust. 

Me oleme teerajajad, sest 

Reformierakond, kuhu sina kuulud, lahendab 

täna küsimusi, mis tulevikus 

ühiskonna lahendada tõstatuvad. 

Miks me seda teeme? Me teeme 

seda Eesti tuleviku jaoks, minu ja sinu 

parema homse nimel! Ja isegi kui vahel 

on raske, siis aeg on näidanud, et see 

ohver tasutakse kuhjaga – Eesti demokraatlik 

areng vaba turumajanduse ja 

rahva jätkusuutlikkuse teel on tõestus 

õigetest valikutest, millele on ka aastaid 

hiljem hea rahulolevalt tagasi vaadata. 

Me teeme seda parema Eesti nimel. 

Reformierakonda 

iseloomustab pidev areng 

On maalilisi tiike, mis kasvavad ühtäkki 

kinni, sest sinna ei tule värsket vett ja ei 

toimu pidevat läbivoolu. Nii on ka erakonnaga. 

Erakonna elu ja arengu loomulik 

osa on muutus – erakonda tulevad 

uued inimesed ja ideed. Uus vesi on 

see, mis hoiab erakonna värskena ja 

mis ei lase meie ideedel hääbuda. 

Reformierakond on läbi ajaloo olnud 

tugev just pideva muutumise tõttu. 

Meiega on ühinenud uued inimesed ja 

valijad. Meie meeskonnad, ükskõik millisel 

tasemel, on alati avatud uuele ja see 

on üks meie edu pante. 

Erakonna asutamisest alates oleme 

saanud iga päev targemaks ja muutunud 

märksa professionaalsemaks. Meie 

erakond katab suure osa Eestist ning 

oma ideede poolest suudame olla liidriteks 

väga paljudes eluvaldkondades. 

Mida suuremaks me saame, seda enam 

on meil võimalust olla kompetentsemad 

rohkemates valdkondades. Reformierakonnas 

kuulatakse oma liikmete ettepanekuid, 

aga ka kriitikat, sest vaid nii 

suudame lahendada ühiskonna jaoks 

olulisi küsimusi. 

Väärtustab oma 

omanikke – liikmeid 

Sinu osalus või toetus tagab meie töö tõhususe. 

Sinu hääl valimistel, sinu idee 

või soov kaasa lüüa võimaldab 

meil areneda ja uueneda. 

Reformierakond ei taha 

tegeleda teemadega, millest 

kirjutasid eilsed lehed. 

Me tahame sinu abiga 

märgata kitsaskohti ja nendele 

lahendusi leida. Me 

tahame sinu abiga luua 

Eestis võimalusi ettevõtluseks, paremaks 

hariduseks, täisväärtusliku töökoha 

saamiseks, turvaliseks pereeluks või 

väärikaks vanaduspõlveks. Me tahame 

sinuga koos muuta Eesti veel elamisväärsemaks. 

Täna läheb meil hästi ja on ainult õiglane, 

kui kutsume endaga kaasa uusi 

inimesi. Mida enam sarnaseid põhiväärtusi 

kandvaid ja tulevikku vaatavaid inimesi 

koos tegutseb, seda parem saab 

tulevik. 

Reformierakond – 

erakond tervele perele 

Reformierakond on erakond kõikidele 

põlvkondadele ja elukutsetele – me oleme 

võidelnud nii noorte perede, väikeste 

laste, töötavate inimeste, ettevõtjate 

kui ka pensionäride heaolu nimel. 

Meie tegevus on hoidnud Eestit edukana 

ning meie huvi on, et igal eestimaalasel 

oleks töö, leib laual, lapsed õnnelikud 

ja emad-isad või vanavanemad 

tegusad. Reformierakond on 

erakond tervele perele. 

8 

www.reform.ee

liikmed ı erakond 

Reformierakond laieneb 

Lisaks Riigikogu valimisteks 

valmistumisele on erakonna 

üheks tähtsamaks 

eesmärgiks laiendada 

oluliselt liikmeskonda. 

Miks me seda teeme? 

1999. aastal oli erakonnas ca 1300 liiget, 

täna on meid umbes 7300. Et püsida jätkusuutlikena, 

oleme vahet pidamata 

pannud rõhku organisatsiooni arendamisele 

ja just seetõttu oleme täna nii 

edukad. Tööd aga tuleb jätkata veelgi 

sihi pärasemalt. 

Mais 2010 sai alguse suurim erakonna 

laiendamise kampaania Reformierakonna 

ajaloos. Liikmete panus ja initsiatiiv 

on erakonna jaoks äärmiselt oluline. 

Igal aastal on meie hulka lisandunud 

keskmiselt 700 uut mõttekaaslast, mis 

ei ole kindlasti halb tulemus, kuid me 

oleme suutelised palju enamaks. 

Miks just nüüd? 

Ülemaailmne majanduskriis hakkab läbi 

saama. Eesti rahanduslik olukord on 

Euroopas eeskujuks. Seda suuresti tänu 

meile. Me ei peaks olema eestlaslikul 

kombel tagasihoidlikud, vaid uhked, et 

meie oleme kujundanud Eesti edu. 

Me tahame oma edu jagada, me tahame 

kutsuda Eesti inimesi liituma meie 

erakonnaga ja me ootame kõikide liikmete 

panust erakonna laiendamisse. 

Kuidas me seda teeme? Me kutsume 

inimesi erakonnaga liituma! 

Küsi endalt üks lihtne küsimus – kas ma 

olen kutsunud viimasel ajal kedagi erakonda? 

Kui vastus on jah, oled tunnustust 

väärt. Aga tihti kipub eestlane olema 

suhteliselt häbelik ning mitte liialt 

pealetükkiv inimene. On palju neid, kes 

pole meie erakonnaga liitunud pelgalt 

seetõttu, et keegi pole neid isiklikult 

kutsunud. Et olla veelgi edukamad ja 

suuremad oma vaimult ja kogumilt, peame 

üha rohkem inimesi enda sekka kutsuma. 

Ja usu, nad tulevad! 

2010. aasta ja 10 000 liiget 

Liikmeskonna laiendamise 

projektijuht Martin Kukk 

annab mõned vihjed, kuidas 

iga liige saaks erakonna 

arendamises kaasa lüüa. 

Kõigile avatud 

Reformierakonna peakontori uksel on 

silt „Kõigile avatud”. See on meie elustiil 

– olla avatud uutele ideedele 

ja inimestele. Kui sul on küsimusi, 

astu sisse ja me aitame. 

Samuti tegutsevad maakondades 

erakonna arendusjuhid, 

kes sulle samuti abiks on. 

Nende kontaktid leiad selle ajakirja 

esikaane siseküljelt. 

Sõbradtuttavad 

erakonda 

Mõtle ja pane kirja 

oma tutvuskonna ja 

piirkonna inimesed, 

kes toetavad küll 

Reformierakonda, aga pole veel meiega 

liitunud. Paljud ei ole seda teinud, kuna 

nad ei ole saanud kutset. Kui vajad statistikat 

oma piirkonna liikmete kohta 

või tekib muid küsimusi, siis pöördu julgelt 

minu poole. 

Miks oled Sina erakonnas? 

Vasta ka küsimusele, miks sina kunagi 

Reformierakonnaga liitusid. Seda küsib 

sinult kindlasti igaüks, keda erakonda 

kutsud. Mõttetöö tulemusena võib selguda 

veel palju asju, mida sa võiksid 

erakonnas ära teha. Anna oma mõtetest 

ja soovidest mulle teada, et 

ükski hea idee tähelepanuta ei 

jääks! 

Soe vastuvõtt 

Kui oled uue liikme erakonda 

toonud, siis 

hoolitse ka selle 

eest, et tema 

sisseelamine 

erakonna tegemistesse 

toimuks 

sujuvalt. Küsi julgelt, kas sinu 

soovitatud inimene on saanud kätte uue 

liikme paketi, kas ta on saanud kutseid 

erakonna üritustele. Veendu selles, et 

ka tema oskab leida positiivseid põhjuseid, 

miks Reformierakonnas olla ja tegutseda 

ning teisigi siia kutsuda. 

Need on mõned lihtsad aga kasulikud 

soovitused. Tegutseme kõik koos 

selle nimel, et Reformierakonnas oleks 

tegevust tervel perel – nii vanavanemal, 

lapsevanemal, ettevõtjal, tudengil, lapsel, 

õpetajal, kojamehel, täheteadlasel ja 

õmblejannal. Me oleme kaasaegsed, 

edukad, tugevad, tõhusad, täis rõõmu ja 

tegutsemistahet ning suure kogemustepagasiga 

seltskond – armastame Eestimaad 

ja tegutseme oma laste parema tuleviku 

nimel. 

Oleme erakond kõigile põlvkondadele, 

erakond tervele perele. 

Martin Kukk 

Kui sul tekkis küsimusi või ettepanekuid 

erakonna laienemise osas, kirjuta julgelt 

martin@reform.ee või helista 

680 8080. 

www.reform.ee 

9

erakond ı aukohus ja revisjonitoimkond 

Erakonna au ja 

südametunnistus 

Aukohus on erakonna moraali ja südametunnistuse 

indikaator, kohtumõistja ja lepitaja. Aukohus arutab 

erakonnasisese solidaarsuse rikkumisi ning annab 

hinnanguid erakonna maine kahjustamise kohta. 

Aukohtul on õigus esitada erakonna 

juhatusele ettepanek arvata 

erakonna väärtuste ja põhikirjaga 

vastuollu läinud liige erakonnast välja. 

Aukohtu liikmed valib erakonna volikogu. 

Aukohus koguneb nii tihti kui 

vajalik ja nii harva kui võimalik. Reformierakonnas 

on aukohtul seni vähe 

tööd olnud. 

Aukohtu juhtimine tähendab eelkõige 

tohutut vastutust – seda nii nende 

erakonnaliikmete ees, kes on sunnitud 

aukohtu ees seisma, kui ka kõikide 

teiste erakonnakaaslaste ees. Aukohtu 

juhti misega kaasnevad lisakohustused 

hetkest, kui aukohtule on esitatud 

menetluse algatamise avaldus. 

Peale esimehe kuuluvad aukohtusse 

veel Paul-Eerik Rummo, Erik Salumäe 

ja Heli Suvi 

Andrus Umboja 

aukohtu esimees 

Et kõik klapiks 

Selleks, et järgitaks reegleid ja kõik oleks seaduspärane, 

on Reformierakonnas moodustatud revisjonitoimkond. 

Revisjonitoimkond kontrollib erakonna 

rahaliste vahendite ja varade 

kasutamise seaduspärasust. 

Samuti on toimkonna tööks kontrollida 

volikogu delegaatide volituste õigsust 

ning juhatuse, volikogu ja erakonna 

maakondlike ja piirkondlike organisatsioonide 

juhatuste tegevuse vastavust 

erakonna põhikirjale. 

Et hindamine oleks erapooletu, ei 

tohi revisjonitoimkonda kuuluvad reformierakondlased 

kuuluda erakonna juhatusse 

ega olla erakonna palgalised 

töötajad. Tegemist on kolmeliikmelise 

rühmaga, mille valib erakonna üldkogu 

kuni kaheks aastaks. 

Revisjone tehakse vähemalt kord 

aastas, vajaduse korral sagedamini. 

Kuna revisjonitoimkond allub vaid üldkogule, 

koostab ja esitab toimkond erakonna 

varade kasutamise ja kontrolli 

aruande üldkogule. Enne seda esitab 

revisjonitoimkond oma ettepanekud juhatusele 

läbiarutamiseks. 

Revisjonitoimkonna liikmeks olemine 

tähendab nii vastutusrikast funktsiooni 

erakonna toimimise tagamisel kui ka 

erakonnapoolset usaldust. Lisaks esimehele 

kuuluvad toimkonda Ene Kaups ja 

Tatjana Muravjova. 

Mati Raidma 

revisjonitoimkonna esimees 

Liikme 

õigused ja 

kohustused 

Reformierakonna liikmeks sobib iga 

vähemalt 18-aastane teovõimeline 

Eesti kodanik või püsivalt Eestis elav 

Euroopa Liidu kodanik, kes tunnistab 

erakonna programmi ja põhikirja 

ning ei kuulu ühtegi teise erakonda. 

Erakonna 

liikmel on õigus: 

• zvalida erakonna juhtorganeid ja 

olla neisse valitud, 

• zsaada täielikku informatsiooni 

erakonna tegevuse kohta, 

• zesitada ettepanekuid kõigi 

erakonna tegevust puudutavate 

küsimuste kohta, 

• zolla eriarvamusel erakonna 

jooksva poliitika suhtes, erakonna 

tegevusvormide ja meetodite 

valiku otsustamisel vähemusse 

jäädes nõuda oma ettepaneku 

läbiarutamist ja protokollimist, 

• zolla soovitajaks erakonna liikmekandidaadile, 

• zpeatada liikmeksolek erakonnas, 

• zastuda erakonnast välja. 

Erakonna liige 

on kohustatud: 

• zkinni pidama põhikirjast ja täitma 

erakonna juhtorganite otsuseid, 

• zmaksma liikmemaksu, mille 

suuruse kehtestab erakonna 

volikogu, 

• zerakonna juhtorganitesse 

valituna võtma nende tööst 

aktiivselt osa, 

• zaitama oma igapäevase 

tegevusega kaasa erakonna 

maine tõusule, 

• zmitte osalema mis tahes grupi, 

ühenduse või organisatsiooni 

töös, mille eesmärgid või tegevus 

on vastuolus erakonna programmiliste 

põhimõtetega. 

10 

www.reform.ee

volikogu ı erakond 

Koht, kus pidada nõu 

Reformierakonna volikogu 

esimehe Rain Rosimannuse 

sõnul koguneb volikogu 

siis, kui juhatusest jääb 

väheks. Enda jaoks peab ta 

volikogu juhtimist auasjaks. 

Kui tihti volikogu koos käib? 

Põhikirja järgi peab volikogu kogunema 

vähemalt kaks korda aastas. Tegelikult 

juhtub see umbes iga kahe kuu tagant. 

Väga palju sõltub poliitilisest olukorrast 

– kas on vajadus erakonnaga laiemalt 

nõu pidada või mitte. Volikogu koguneb 

enamasti siis, kui juhatuses 

arupidamisest üksi jääb väheks, kuid 

samas ei ole asi nii tähtis, et peaks üldkogu 

kokku kutsuma. 

Kuidas muutub volikogu koosseis? 

Volikogu koosseis muutub jooksvalt ja 

muutumise põhjuseks on valimised. 

Olgu nendeks kas Riigikogu, erakonna 

maakonna või piirkonnaorganisatsioonide 

juhtide valimised. Volikogusse 

kuuluvad Riigikogu fraktsiooni liikmed 

ja erakonna ministrid ning maakondade 

ja piirkondade liidrid. Sellised muutused 

on üldjuhul sujuvad ning mõjutavad 

volikogu tööd sama palju, kui erakonna 

näo üldist muutumist mõjutab uute inimeste 

esilekerkimine või kellegi jäämine 

tagaplaanile. 

Otse loomulikult moodustab volikogu 

ühe suure meeskonna, sest volikogu 

näol on tegu erakonna tipp- ja keskastmejuhtide 

koguga, mis ajab ühte, 

Reformierakonna asja. 

kui nimetada vaid kõige olulisemaid. 

Igapäevases praktikas võtab suurema 

osa volikogu tööst poliitilise olukorra 

arutamine ja hindamine ning töö erakonna 

programmi kallal. Pidevalt tehakse 

tööd uute ideede otsimise nimel, et 

parandada erakonna programmi ja panna 

kokku valimisplatvorme. Selleks otstarbeks 

on volikogu moodustanud alalised 

programmikomisjonid. 

Millised olulised otsused 

kõigepealt meenuvad? 

Neid on omajagu: esimese valitsuse 

moodustamine Keskerakonnaga 2002. 

aastal ning valitsusse minek Res Publica 

ja Rahvaliiduga pärast 2003. aasta 

valimisi, jättes kõrvale Keskerakonna ja 

Isamaaliidu. Ja nii edasi. 

Millised teemad tekitavad erakonna 

volikogus enim vaidlusi? 

Eks ikka needsamad kõige suuremad 

valikud: millise erakonnaga moodustada 

valitsus? Kas teha partneritega poliitilisi 

kompromisse ja kui kaugele nendega 

minna? Üks kõige pingelisemaid 

ja põhjalikumaid volikogu arutlusi oli 

omal ajal teemal, kas ühineda Res Publicaga 

või mitte. 

Miks oled volikogu esimees? Mida 

see amet Sinu jaoks tähendab? 

See on suuresti auasi ja tähendab ennekõike 

erakonnakaaslaste suurt usaldust. 

Koosoleku juhtimine ise ei ole ju 

kuigi raske, kui erakonna esimehe ajalimiidi 

piires püsimine välja 

arvata. 

Mis on põhilised teemad, millega 

volikogu tegeleb? 

Volikogu otsustada on jäetud terve hulk 

erakonna otsuseid, näiteks koalitsioonilepingute 

heakskiitmine ja erakonna valitsusse 

mineku või sealt äratuleku otsustamine, 

aukohtu moodustamine, 

ministrite tegevusele hinnangu andmine, 

liikmemaksu suuruse kinnitamine – 

Reformierakonna volikogu 

Reformierakonna volikokku kuuluvad maakondlike ja piirkondlike juhatuste 

esimehed, erakonna juhatuse liikmed, erakonna Riigikogu fraktsiooni 

liikmed, erakonda Vabariigi Valitsuses esindavad ministrid ning Euroopa 

Parlamenti valitud erakonnaliikmed. 

www.reform.ee 

11

erakond ı juhatus 

Tuba täis vaidlusi 

Reformierakonna juhatusse kuuluvad värvikad 

isiksused. Juhatuse otsused sünnivad erinevate 

vaatenurkade kaalumise, vaidluste ja kirglike 

arutelude tulemusena. 

Juhatuses valitseb selge arusaam, 

mille nimel tegutsetakse – see on 

võimalikult väheste piirangutega 

majanduslikult tugev Eesti. 

„Selle eesmärgi nimel minnakse 

ühtse meeskonnana 

ka läbi halli kiviseina, kui 

vaja,” kinnitab juhatuse liige 

Keit Pentus. Parlamendifraktsiooni 

kõrval on erakonna juhatus 

koht, kus kujundatakse poliitika, 

mida Eesti suurim parlamendierakond 

riigis ellu viib. 

Erinevad vaatenurgad 

„Erakonna aseesimehena on juhatuses 

osalemine suur vastutus, aga ka suur 

võimalus mõjutada riigis toimuvat just 

selles suunas, mida sisemiselt õigeks 

pean,” kinnitab Pentus. 

Lauri Luige sõnul kandideeris tema 

juhatusse seepärast, et peab vajalikuks, 

et ka noorte hääl oleks erakonna juhtorganis 

esindatud. 

Jürgen Ligi kinnitusel annab 

juhatuse liikmeks olemine 

talle võimaluse osaleda 

ja panustada ning 

muidugi ka au. „Mul on 

jultumust mõelda, et 

minu panus juhatuse otsustesse 

ja aruteludesse võib nende sisukust 

toetada,” nimetab ta oma kandideerimise 

põhjuse. 

Enim kirgi on juhatuses tekitanud 

majandusteemad. „Ma ei nimetaks seda 

mitte niivõrd vaidluseks, kuivõrd energiliseks 

aruteluks, kus ideid ja ettepanekuid 

põhjendatakse väga tuliselt,” selgitab 

Pentus. 

Liigagi ühtsed 

Lauri Luige sõnul kiputakse 

vahel juhatuses liberaalsetest 

aadetest kaugenema. 

Sellistes olukordades ärkab 

enamasti aga erakonna südametunnistus 

ja asjad loksuvad paika. „Eks 

Mis on juhatus? 

Reformierakonna juhatusse kuulub 

11–15 liiget, kelle on valinud 

erakonna üldkogu salajasel hääletusel. 

Juhatus koguneb üle nädala 

kolmapäeviti. 

Juhatuse ülesanne on kinnitada 

erakonna eelarve, panna poliitilisteks 

läbirääkimisteks kokku 

delegatsioonid, nimetada ministrikandidaadid 

ja peasekretär ning 

vajaduse korral arvata erakonna 

liikmeid erakonnast välja. 

kõige suuremaid emotsioone tekitavad 

ikka suuri summasid puudutavad tundlikud 

ja rasked teemad,” lisab Luik. 

Ligi sõnul leidub juhatuses jutukamaid 

ja kirglikumaid liikmeid, kuid kunagi 

ei ole moodustatud fraktsioone. 

„Oleme ehk liigagi ühtsed,” sõnab Ligi. 

Luige sõnul peab igas eluterves 

organisatsioonis valitsema tasakaal. 

„Loomulikult tuleb meil eriarvamusi 

ette, kuid see ongi poliitika võlu. Poliitika 

on ju teatavasti kompromisside 

ja koostöö kunst. Reformierakonna 

juhatus on ühtne meeskond, kus 

otsused võetakse üldjuhul vastu konsensuslikult,” 

kinnitab Luik. 

12 

www.reform.ee

esimees ı erakond 

Asutajaliikmest Reformierakonna 

esimeheks ja 

peaministriks tõusnud 

Andrus Ansip mõtles 

jätkata ettevõtjana, ent 

saatusel oli oma soov. 

Teekond Eesti 

peaministriks 

Kuidas sattusite Reformierakonda? 

Minu jaoks autoriteetsed inimesed eesotsas 

Siim Kallasega lõid 1995. aastal 

uut erakonda. Tulemas olid kohalike 

omavalitsuste volikogude valimised. 

Seda, mida Tartus oleks tahtnud näha 

teistmoodi, oli palju. Soov oli muuta liberaalsest 

maailmavaatest lähtudes elu 

Tartus paremaks. Vajadus oli tugeva, 

isikuvabadust austava, vaba turumajanduse 

reegleid järgiva erakonna järele. 

Otsustasin kaasa lüüa. 

Miks suundusite poliitikasse? 

Erakonna loomise ajal ei pidanud ma silmas, 

et minust saab poliitik. Soovisin 

jätkata ettevõtjana ja tahtsin, et Eestis 

koheldaks kõiki ettevõtjaid ühtemoodi, 

et ettevõtluskeskkond oleks soodne ja 

stabiilne. Siis tulid kohalikud valimised 

ning osalesin valimisplatvormide koostamises 

ja muud moodi erakonna töös. 

1996 sattusin autoavariisse, misjärel 

olin algul voodis ja hiljem ratastoolis. 

Ühel päeval olin jälle terve ja tugev ning 

parasjagu läks Tartu linnal vaja linnapead. 

Nii oligi, et 1998. aasta 10. septembril 

valiti mind Tartu linnapeaks. 

Kuidas sai teist Reformierakonna 

esimees ja peaminister? 

Linnavalitsuses langetasime otsuseid, 

mida tulnuks teha juba märksa varem, 

ja linlastele need otsused meeldisid. 

Pool aastat pärast mu linnapeaks saamist 

olid Riigikogu valimised, kus ma 

kandideerisin erakonna nimekirjas selleks, 

et erakonnale hääli tuua. Andsin 

valijatele teada, et ma ei kavatsegi linnapea 

kohalt lahkuda ja Riigikokku minna, 

kui nad ka peaksid mulle palju hääli 

andma. Osutusin valituks, kuid jätkasin 

linnapea ametis. Ja sügisel toimunud 

kohalike omavalitsuste valimistel sain 

ma hääli rohkem, kui keegi varem Tartus 

saanud oli. Mingit imet või midagi 

erilist me Tartus ei teinud – arutasime, 

langetasime otsuseid. Võib-olla efektiivne 

otsustamine ongi see märksõna, mille 

pärast meid toetati. 

2002 tulid järgmised kohalike omavalitsuste 

valimised ja jälle sain rohkem 

hääli, kui keegi varem saanud oli. 

2004. aastal otsustas Siim Kallas minna 

Brüsselisse Euroopa Komisjoni. Sain 

erakonna ühe aseesimehena volitused 

juhtida erakonda sel ajal, kui esimees 

on Brüsselis. 

Tartust erakonda juhtida on aga suhteliselt 

keerukas, eriti Riigikogu fraktsiooniga 

suhelda. Seetõttu võtsin vastu 

majandus- ja kommunikatsiooniministri 

koha. Kui Siim Kallas ei mõelnudki 

Brüsselist tagasi tulla ja erakonna esimehe 

koht jäi vabaks, valiti mind erakonna 

esimeheks. 

Pärast poolt aastat majandusministrina 

sai minust peaminister. 2007. aastal 

võitis Reformierakond esmakordselt valimised 

ning võitnud erakonna esimehest 

sai uuesti peaminister. Olen selles 

ametis olnud juba viis aastat – kauem kui 

ükski teine minu eelkäijatest. 

www.reform.ee 

13

erakond ı peasekretär 

Erakonna 

süda 

Reformierakonna 

peakorteris töötavad 

mõnusad inimesed ning 

töö on seal huvitav, 

kinnitab peasekretär 

Kristen Michal. 

Michali sõnul on igal organisatsioonil, 

kes tahab olla pikaajaliselt 

efektiivne, vaja meeskonda. 

„See tagab nii põhiväärtuste 

püsimise kui ka uute tulijate väljaõppe, 

aitab taustajõuna muresid lahendada 

ning vajaduse korral loob uusi lahendusi 

nii sisus kui ka vormis,” räägib Michal. 

„Selleks ongi meil peakontor, inimesed 

riigi- ja kohalikes ametites ning 

ülejäänud meeskond maakondades.” 

Mõnus seltskond 

Michali sõnul tehakse kontoris ära kõik 

tööd, mida erakond vajab. „Eeskätt aitame 

liikmeid, piirkondi ja aktiivseid poliitikuid. 

Korraldame nii haldusasju, ITküsimusi 

kui ka kommunikatsiooni. 

Meie töö on alates väljamõtlemisest – 

loomisest ja arendamisest – kuni elluviimise 

ja kontrollini,” sõnab Michal. 

Kontoris töötavad inimesed on peasekretäri 

hinnangul mõnusad ja töö ise 

huvitav. Sellise intensiivsusega kogemust 

ei saa kuskilt mujalt. „Peale selle 

on meil tõeliselt hea kohv ühest – ja tulevikus 

ka mustikajook teisest – masinast,” 

lausub Michal. 

Meeskonnakaaslaste juures peab ta 

oluliseks sädet, soovi oma tööd teha ja 

võimet areneda. „Ja seda, et neil õnne 

oleks. Meile ei võeta tööle inimesi, kes 

ütlevad, et mingi asi on võimatu,” kinnitab 

Michal. Kontorisse on leitud inimesi 

erakonna seest, eriti noorte hulgast otsides. 

„Mõne pressiinimese, keda on olnud 

raske leida, oleme palganud Fontese 

abiga,” lisab Michal. 

Peasekretäri ülesanne on juhtida erakonna 

igapäevast eluolu: tagada, et rahaasjad 

on korras, et poliitiline vanker veereb, 

et inimesed oleksid olemas ja 

töötaksid kõik ühes suunas. „Kui kõik 

sujub, ei näe mind keegi ja see on hea. 

Siis, kui mind näha ei ole, saan tegeleda 

uute arengute nuputamisega. Seda peangi 

kõige vajalikumaks – märgata uusi võimalusi 

erakonnale. Ja võin öelda, et täna 

näen neid palju,” räägib Michal. 

Teda motiveerib töö juures võimalus 

teha palju asju, mida mujal teha ei saaks. 

„Mul on võimalus muuta Eesti Vabariiki 

ning aidata teisi inimesi. Sellest piisab,” 

lisab Michal. 

Seitse rauda tules 

Suurimaks väljakutseks on see, et aega 

on alati vähe, mis tähendab, et tähtis on 

seejuures eristada olulist ebaolulisest ja 

olla omade jaoks alati kättesaadav. „See 

on kõige raskem igapäevaselt, eriti kui 

umbes seitse rauda on kogu aeg tules,” 

sõnab Michal. 

Oma suurimaks saavutuseks peab ta 

heade inimeste kutsumist meeskonda – 

ilma nendeta ei saaks ju midagi tehtud. 

„Selle tulemusena oleme tõenäoliselt 

edukamad kui kõik teised. Alates 2003. 

aastast kuni tänaseni oleme nii kohalikul 

tasandil kui ka riigis päris võimsalt edasi 

liikunud. Pisut olen ilmselt ka selles saanud 

kaasa lüüa,” räägib Michal. 

14 

www.reform.ee

peakontor ı erakond 

Foto on tehtud veebruaris 2009. Ülemine rida (vasakult): Kristen Michal (peasekretär), Kadri Tamme (koolitusnõunik), 

Mati Leet (IT-nõunik), Reimo Nebokat (piirkondade arendusdivisjoni nõunik), Karl Tamme (noortekogu peasekretär), 

Kalev Lillo (piirkondade arendusdivisjoni juht), Silver Pukk (kommunikatsioonijuht) ja Jevgeni Zurjari-Ossipov (kultuuriministri 

nõunik). Alumine rida: Annika Arras (kampaaniajuht), Rain Hansen (andmehaldur), Kristi Viitamees (sekretär), Marika Eevel 

(raamatupidaja), Kristiina Sild (sisekommunikatsiooni nõunik), Martin Kukk (erakonna laiendamise projektijuht), Allan 

Allmere (Liberalismi Akadeemia projektijuht), Terje Rohi (peakontori juhataja) ja Olesja Aun (Riigikogu aseesimehe 

nõunik). Pildilt on puudu Liina Vahtras (kommunikatsiooniplaneerija). Osa inimesi on liikunud uutele ametikohtadele. 

Kampaaniadivisjon 

Kõik plakatid, tele ja raadioreklaamid, 

bännerid 

jms valmib meie divisjoni 

tööna. Kadri koolitab 

inimesi ja korraldab üritusi, 

Mati ohjab internetis toimuvat 

ja Kristiina tegeleb reklaamkingituste 

ning trükistega. Mina 

joonistan killud kokku tervikuks ja 

vastutan kampaania sujuva toimumise 

eest. Annika Arras 

Erakonna 

laienemise 

divisjon 

Erakonna laiendamisse on kaasatud 

kõik erakonna liikmed ja oma panuse 

annavad ka kõik peakontori töötajad. 

Arendusdivisjoniga seame eesmärke ja 

suhtleme piirkondadega. Kampaaniadivisjoniga 

viime läbi liikmekampaaniaid. 

Kommunikatsioonidivisjoni abil 

jõuab info kõikide liikmeteni ning 

haldusdivisjon hoolitseb selle eest, 

et kõik uued liikmed saab ka andmebaasi 

kirja pandud. Martin Kukk 

Haldusdivisjon 

Meie ülesanne on olla hea majavaim 

– hoolitseme selle eest, et kontor oleks 

korras ja kõik toimiks 

nagu kellavärk. Sekretär 

Kristi võtab 

naeratades külalised 

vastu ning aitab 

neil vajalikud 

kontaktid luua või 

küsimustele vastused 

saada. Raamatupidaja Marika peab 

punktuaalselt raamatut, tema töö on 

keeruline ja ülioluline. Kontori juhataja 

Terje üritab raha, mõtteid ja tegusid 

ühtseks tervikuks kombineerida. Liikmete 

üritused peavad olema harivad ja 

huvitavad. 

Terje Rohi 

Kommunikatsioonidivisjon 

Meie tööks on selgitada erakonnas toimuvat 

ajakirjanike kaudu laiemale avalikkusele 

ja sisekanalite kaudu erakonnaliikmetele. 

Info sujuvat liikumist 

korraldan mina, Liina aitab mul seda 

kõike planeerida ja hoiab silma peal 

Piirkondade 

arendusdivisjon 

Peakontorist kuuluvad sellesse divisjoni 

vaid kaks inimest: divisjoni juht 

Kalev Lillo ja nõunik Reimo Nebokat. 

Väljaspool kontorit lisanduvad kõikide 

maakondade arendusjuhid, lisaks 

Tartu ja Tallinna arendusjuht. Nende 

kõigiga koos on piirkondade arendusdivisjon 

Reformierakonna suurim 

struktuuriüksus. Kontoris analüüsime 

arendusjuhtidelt ning maakonna ja 

piirkonnajuhtidelt saabuvat teavet. 

Teine tegevus on suunatud tulevikku: 

plaanime tegevusi, mis aitavad kaasa 

erakonna arengule, ja anname asjakohaseid 

nõuandeid, vahel lausa ülesandeid, 

arendusjuhtidele ning maakonna 

ja piirkonnajuhtidele. 

Kalev Lillo 

sotsiaalmeedial, samuti 

hoolitseb ta erakonna ajalehtede 

ja ajakirjade ilmumise 

eest. Kõikide kommunikatsioonikanalite 

laitmatu toimimise 

eest vastutab meil Rain. Silver Pukk 

www.reform.ee 

15

erakond ı arendusjuht 

Edu võti on hea 

meeskonnatöö 

Oma mitmekesisest ja huvitavast 

tööst Põlvamaa arendusjuhi kohal 

räägib Janis Kukk. 

Reformierakonna Põlvamaa arendusjuhina 

asus Janis Kukk tööle 4,5 aastat 

tagasi, kui toonane arendusjuht Kaido 

Kõiv soovitas seda töökohta, sest ta ise asus 

Valgjärve vallavanema ametisse. „Töö on olnud 

algusest peale huvitav, sest ülesanded 

muutuvad tihti, võimalus on kohtuda erinevate 

inimestega, ja mis peamine – poliitika 

huvitab ka,“ selgitab Kukk. 

Kõik valimised võidetud 

Oma töös on Janisel läbi tehtud terve valimistetsükkel. 

Tema organiseerida on Põlvamaal 

olnud Riigikogu, presidendi, Euroopa 

Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude 

valimised. „Selle ajaga on Reformierakond 

kõik valimised Põlvamaal võitnud ja varasemate 

aastatega võrreldes oma tulemust 

parandanud,“ ütleb Kukk. 

Praegu on Reformierakonna piirkondlikud 

organisatsioonid kõikides Põlvamaa 

omavalitsustes ja võimul ollakse neljateistkümnest 

kuues. Erakonna liikmeid on hetkel 

maakonnas 314. „2010. aastaga kasvatame 

liikmeskonna 350ni,“ lubab arendusjuht. 

Ühtne meeskond 

Oma töös hindab Janis head tiimitööd. Juba 

varasemate arendusjuhtide ja Põlva maakonnaorganisatsiooni 

juhi Meelis Mälbergi algatusel 

ning juhtimisel on nad suutnud luua 

ühtse meeskonna. Janise sõnul pole haruldane 

kui mõne nädalavahetuse varastel 

hommikutundidel teevad Riigikogu liige Urmas 

Klaas ja MKO esimees Meelis Mälberg 

edasisi plaane või analüüsivad tehtut. 

16 

www.reform.ee

arendusjuht ı erakond 

Harvad pole ka saunaõhtud koos juhatuse 

liikmetega, kus asju arutatakse vabamas 

õhkkonnas. „Oma maakonnas pean tähtsaks 

head sidet kõikide Reformierakonna liikmete 

vahel, kus võetakse arvesse ka teiste arvamusi,“ 

sõnab Janis Kukk, lisades veel, et kui 

on tekkinud mõni probleem või oluline küsimus, 

siis arutatakse see omavahel läbi, üksteise 

pihta „mudaga loopimist“ ei toimu ja asjadele 

leitakse õiged lahendused. Samuti 

saavad erakonna liikmed kohaliku elu edendamisel 

kaasa rääkida. 

Tegevust eri valdkondades 

Arendusjuhi töö on andnud Janisele väga 

suure kogemustepagasi erinevatelt aladelt. 

Tema jaoks pole probleem korraldada valimiskampaaniaid, 

suhelda pressiga ja koostada 

pressiteateid, korraldada üritusi ja Riigikogu 

või valitsuse liikmete külaskäike, 

kujundada reklaame, laiendada liikmeskonda 

ja suhelda inimestega. Tegevuste loetelu 

on arendusjuhi töös väga pikk. „Väga suur 

väärtus on need inimesed kellega koos töötan,“ 

selgitab Janis Kukk. 

Lisaks mõttekaaslastele maakonnas peab 

Kukk oluliseks koostööd teiste maakondlike 

arendusjuhtide ja peakontoriga. Väga vähesed 

töökohad võimaldavad tutvusi ja töökaaslasi 

ükskõik, kus Eestimaa punktis. 

Töökaaslastega läbisaamine on Janise hinnangul 

väga hea, eriti tihedalt suheldakse 

naabrite Võru- ja Valgamaa arendusjuhtidega 

ja paljud ettevõtmised toimuvad maakonnaüleselt. 

„Reformierakonna tugevus ongi 

hea meeskonnatöö,“ kinnitab ta. 

Eesmärgid paika 

Janis arvab, et kui oma tööd tahta hästi teha, 

siis tuleb omale seada konkreetsed eesmärgid 

ja teinekord peaks need olema natuke 

suuremad, kui alguses võimalik tundub. 

Eesmärgi täitmisel suureks abiks on tema 

jaoks tegevuskava ja sellega kaasnev eelarve, 

et ka tehtav asi oleks realistlik. Kui need 

„pisiasjad“ tehtud, tuleb töö kallale asuda ja 

kindlasti on iga selline läbimõeldud eesmärk 

ka teostatav. 

Janisele tundus kõige keerulisem ja raskem 

arendusjuhi töös tänaval kampaaniate 

tegemine, sest inimesed on erinevad – osad 

kiidavad ja toetavad, teised laimavad ja kohe 

kindlasti ei toeta. „Tõsiselt hea emotsiooni 

saab siis, kui selle laimajaga saab jutule ja lõpuks 

ta meie toetajaks olen saanud,“ räägib 

Janis. Tema sõnul lähtuvad väga paljud inimesed 

hetkeemotsioonidest ja seejärel tekib 

üldistav negatiivne arvamus meie poliitika 

suhtes. „Teinekord piisab selle murdmiseks 

viieminutilisest vestlusest,“ lisab ta. 

Kodukoha arendaja 

Võib kindlalt väita, et tänu arendusjuhi tööle 

on Janis suutnud oma kodukoha Kanepi valla 

arengusse suure panuse anda. Sinna on õnnestunud 

luua korralikult toimiv piirkonnaorganisatsioon 

ja viimastel valimistel pääsesid 

volikokku kolm Reformierakonna liiget, 

sealhulgas ka Janis ise. Volikogu töös lööb ta 

kaasa kultuurikomisjoni aseesimehena. 


liikmena on võimalus 

väga palju ära teha 

„Kui inimene on töökas, kohusetundlik ja 

edasipüüdlik, siis Reformierakonna liikmena 

on võimalus väga palju ära teha,“ selgitab 

Janis Kukk. Erakonnas on koos erinevate 

valdkondade inimesed ja uued tutvused on 

arendusjuhi jaoks kas just igapäevased, kuid 

varasemaga võrreldes kordades rohkemad. 

Osaledes Reformierakonna poolt korraldavatel 

üritustel on Janise sõnul suurepärane 

võimalus saada infot otse allikatest või siis 

lihtsalt meeldivalt aega veeta. „Tegevust jagub 

siin kõigile,“ kinnitab Kukk. 

Kes on arendusjuht? 

Arendusjuhid on Reformierakonna käepikendused maakondades. Nad on aktiivsed 

erakondlased, kelle töö on korraldada oma maakonnas või piirkonnas üritusi, 

võtta vastu uusi liikmeid, korraldada juhatuste koosolekuid ja maakondlikke valimiskampaaniaid 

ning täita paljusid muid ülesandeid, mis tagavad erakonna sujuva toimimise. 

www.reform.ee 

17

erakond ı MKO 

„U 

Sära on silmis 

Saaremaa MKO juht Jüri Kuusk on 

võtnud eesmärgiks luua Saaremaal selline 

organisatsioon, millele ei suuda lähema 20 aasta 

jooksul vastu seista ükski teine erakond. 

skuge mind, see on väga 

reaalne eesmärk,” kinnitab 

Kuusk. „Tehtud on palju ja 

palju järjepidevat tööd on veel ees. Ega 

tublisid ja haritud inimesi ei ole kunagi 

liiga palju, seega tuleb nad üles otsida ja 

meeskonda kutsuda – vaid nii muutume 

tugevamaks.” 

Liikmete arv kasvab 

Kuuse sõnul läheb saarlastel hästi. Liikmesus 

on tõusnud ligi 40%. „See ei ole 

lihtsalt tuim number, vaid tähendab paljusid 

aktiivseid, sõbralikke ja ettevõtlikke 

inimesi. Arvan, et nii mõnelgi tekib 

healoomuline kadedus, kui ta meie organisatsiooniga 

tuttavaks saab. Palju leidub 

noori, kes on oma põlvkonna vaieldamatud 

liidrid,” räägib Kuusk. 

Kuusk valiti MKO juhiks värske reformierakondlasena. 

„Selle ametikoha 

puhul on oluline eelkõige piirkonnajuhtide 

usaldus. Mind usaldati ja minu asi 

on usaldust mitte kuritarvitada. Tundsin, 

et mul on aeg panustada organisatsiooni 

arengusse ja seda ma täna teengi,” 

räägib Kuusk. Tema sõnul sujub töö 

tõrgeteta, liigutakse püstitatud eesmärkide 

poole. Algul tuli selgitada välja, milline 

on hetkeolukord, ja jälgida organisatsioonisiseseid 

jõujooni. 

Kuuse väitel vaatleb ta arengut 10–15 

aasta perspektiivis. „Organisatsiooni 

ehitamine on lõputu töö ja seda lihtsalt 

tuleb teha, muidu jääme ajale jalgu ja 

aeg ei halasta. Kindlasti on tähtis töövõit 

piirkonnajuhtidest koosneva meeskonna 

loomine ja seda kõige paremas mõttes. 

Käitume ja mõtleme meeskonnana,” 

lisab Kuusk. „Teine oluline töövõit 

on piirkonna areng – meiega on liitunud 

väga paljud suurepärased inimesed.” 

Täis teotahet 

Kuuse sõnul on organisatsioonis tekkinud 

sisemine konkurents, mida ta ainult 

tervitab. Kui mingi ametikoht vajab 

täitmist, siis valitakse sellele kohale parim 

kandidaat. Omal ajal astus Kuusk 

erakonda seetõttu, et Kärla vallas tegutsedes 

mõistis ta, et erakonda kuulumine 

on vajalik, sest meeskond on suur 

tugi. Reformierakonnale tema silmis alternatiivi 

poliitmaastikul pole, sest sinna 

kuuluvad toredad, ettevõtlikud ja kogemustega 

inimesed, kellel on, mida 

edasi anda. 

Saaremaa arendusjuhi Terje Eimre 

sõnul sai Jüri Kuusest MKO juht tänu 

sellele, et tal oli sära silmis, hulganisti 

häid mõtteid ning rohkesti teotahet. 

Tema hinnangul on Kuuse suurimaks 

saavutuseks eelkõige see, et organisatsioon 

on oluliselt noorenenud. „Ta on 

juurde toonud palju noori aktiivseid inimesi. 

Ta on taganud Saaremaa MKO jätkusuutlikkuse,” 

kinnitab Eimre. 

Maakonnaorganisatsioon (MKO) 

Kui Reformierakonnal on maakonnas vähemalt kaks piirkondlikku organisatsiooni, 

võivad nad ühise tegevuse koordineerimiseks luua erakonna maakonnaorganisatsiooni 

(MKO), mille moodustamise kinnitab erakonna juhatus. 

Ka maakondlikul organisatsioonil on oma juhatus ja esimees. Maakonna tasandil 

teatud küsimuste ja tegevuste kooskõlastamise eeliseks on tulusam 

ühistegevus. Muu hulgas koordineeritakse näiteks Riigikogu kampaaniad. 

MKOd tegutsevad igas maakonnas. 

18 

www.reform.ee

PKO ı erakond 

Laeva PKO: 

noor, aga tubli 

Laeva PKO juhi Arvo Pennonenile tuli erakonna 

suur toetajate arv positiivse üllatusena. 

Reformierakonna Laeva piirkond 

asutati alles 3. märtsil 2009 ning 

juba sügisel saavutati kohalikel 

valimistel valimisvõit. Praegu on eesmärgiks 

eelkõige piirkonna liikmeskonna 

laiendamine ning muidugi edukas 

tegevus valla juhtimisel. 

Tulemus räägib iseenda eest 

Värske piirkonna juhiks sai oma kodukoha 

käekäigu pärast muret tundnud 

Arvo Pennonen, keda innustas uut 

PKO-d looma naabervalla Puurmanni 

reformierakondlaste tegutsemine. „Ta 

on tegude inimene ja suurt juttu puhuda 

ei armasta. Arvo oskab vajadusel öelda 

ei, aga kui midagi lubab, siis saab see ka 

tehtud,“ iseloomustab piirkonnajuhti 

Reformierakonna Jõgeva- ja Tartumaa 

arendusjuht Terje Trei. 

Juba 2007. aasta Riigikogu valimiste 

põhjal oli selge, et Reformierakonnal on 

Laeva vallas oma kindel valijaskond. 

Kuna puudus piirkonnaorganisatsioon ja 

erakonna liikmeid oli vähe, siis ei saanud 

vallaelanikud oma toetust kohalikul tasandil 

väljendada. 2009. aastal see võimalus 

tekkis ja tulemus räägib iseenda eest. 

Kaua tehtud kaunikene 

Arendusjuht alustas Laeva piirkonna 

inimestega suhtlemist juba 2006. aastal, 

et leida pinnast PKO asutamiseks. Kolme 

aasta pärast tehti kaua kaalutud 

tegu ära ja pitseriks löödi alla 2009. aasta 

edukas valimistulemus. 

Arvo Pennoneni sõnul on Laeva vallas 

Reformierakonna piirkonnajuht olla lihtne, 

kuna ühelgi teisel erakonnal ei ole 

seal piirkondlikku organisatsiooni moodustatud, 

meie olime esimesed. „Kuna 

valla elanike arv jääb alla 900 inimese, 

siis enamik rahvast on tuttavad ja vajalik 

info liigub kiiresti,” selgitab Pennonen. 

Palju oli vallas ära tehtud juba enne 

PKO loomist. Koos Jüri Kosteriga kuulusid 

nad ka volikogu eelmisesse koosseisu 

ja seetõttu on neil lihtsam nüüd valla 

asju edasi ajada. „Ohtralt energiat kulus 

meil valla teede korrastamisele, külakeskuse 

soojustamisele ja Laeva kultuurimaja 

renoveerimisele,” räägib PKO juht. 

Eesmärgiks laienemine 

Laeva PKO on tegutsenud veidi rohkem 

kui aasta ja traditsioonidega ühisettevõtmisi 

ei ole veel välja kujunenud. Aktiivselt 

osaletakse vallas toimuvatel üritustel 

ning aidatakse võimalusel valla 

asutusi nii teadmiste ja oskustega kui ka 

vajaliku tehnikaga. „Tahame võimalikult 

palju teadvustada, et Reformierakond 

on Laevas olemas ja meie peale 

saab loota,” räägib Pennonen. 

Suurimaks saavutuseks peab ta Laeva 

PKO juhina loomulikult 2009. aasta 

valimiste võitu. Laeva vallavolikogu on 

9-liikmeline ja neli kohta neist kuulub 

Reformierakonnale. Eelmisel aastal rahalistesse 

raskustesse sattunud valla 

eelarve saab nüüd korrastatud ja vajalikud 

tööd tehtud. 

Piirkonna valupunktiks on Pennoneni 

hinnangul valla elanike arvu vähenemine. 

Tuleb tegeleda noorte tagasitoomisega 

valda, luues neile selleks vajalikud elamistingimused. 

Eeldus selleks on 

olemas – suurim tööandja piirkonnas on 

üle Eesti tuntud Laeva meierei. 

Lähituleviku eesmärk on liikmeskonna 

laiendamine ja neile aktiivse ja 

sisu ka tegevuse võimaldamine. Loomulikult 

tuleb aegsasti hakata valmistuma 

juba 2013. aasta valimisteks. 

Piirkonnaorganisatsioon (PKO) 

Piirkonnaorganisatsiooni moodustavad ühes linnas või vallas elavad 

era konnaliikmed. Mõnes paigas koondab PKO ka mitme valla reformierakondlasi. 

PKO tasandil toimub peamine erakondlik tegevus. 

Iga PKO valib endale juhatuse ja esimehe, kelle volituste aeg on maksimaalselt 

kaks aastat. PKO koguneb vähemalt kord aastas üldkoosolekuks, 

kus kinnitatakse eelmise aasta tulude-kulude aruanne ja järgmise aasta 

eelarve, enne valimisi ka valimisnimekirjad. Peale iga-aastase üldkoosoleku 

toimuvad piirkondlikud koosolekud, väljasõidud ja muud üritused. 

www.reform.ee 

19

erakond ı noortekogu 

Tuhandeid 

ühendav 

sõpruskond 

Eesti Reformierakonna 

noortekogu ühendab noori 

vanuses 15 kuni 35 eluaastat, 

liikmete hulgas on nii kooliõpilasi, 

üliõpilasi kui ka juba 

kogemustega poliitikuid. 

20 

Üks on selge, noortekogu liikmeid 

seob aktiivne ellusuhtumine, liberaalne 

maailmavaade ja tahtmine 

oma mõtted teoks teha. Reformierakonna 

noortekogu on tegelikult 

4500-liikmeline sõpruskond, mida iseloomustavad 

sõnad edukas, terve, tasakaalus 

ja vaba. Sõpruskonna peamine 

väärtus on vabadus ning tegevuse eesmärk 

on tagada inimestele rohkem vabadust 

ja selle kaudu ka selgem vastutus. 

Noortekogu liikmel on võimalik 

näha juba varakult tõelist poliitikat ja 

selle põhjal otsustada, kas poliitika 

võiks saada ka tema elukutseks või jääb 

see hobiks. Reformierakonna noortekogu 

on ühtlasi Eesti tuleviku kujundajaks 

ja vaba mõtteviisi edasiviijaks. 

Noortekogu eesmärk on tagada järelkasv 

uute ja eeskujulike Reformierakonna 

liikmete ja poliitikute näol. Samuti 

püütakse kasvatada liberaalselt, majanduslikult 

ja iseseisvalt mõtlevate noorte 

hulka, kellest saavad ühiskonna täisväärtuslikud 

kodanikud ning liberaalse maailmavaate 

pooldajad ja propageerijad. 

Reformierakonna noortekogu jaoks 

on igal aastal suursündmuseks suvepäe- 

vad, mis on muutunud liikmete seas 

väga populaarseks. Igal sügisel peetakse 

noortekogu üldkoosolekut, kus valitakse 

noortekogule uus juhatus ja esimees. 

Kuid see pole veel kõik – Reformierakonnal 

on üle 50 noorteklubi, kes 

korraldavad oma klubides mitmesuguseid 

klubikoosolekuid, koosviibimisi ja 

koolitusi ning valivad oma klubile igal 

aastal uue juhatuse ja esimehe. 

Noortekoguga liitumine võib olla esimene 

samm su pikal ja edukal poliitikukarjääril. 

Kui sul tekkis meie vastu huvi, 

siis noortekoguga liitumise avalduse 

saad täita aadressil www.reforminoored.ee, 

samuti saad liituda mõnel üritusel, 

kus reforminoored esindatud on. 

Hea võimalus selleks on näiteks iga-aastased 

noortemessid „Teeviit” ja 

„Intellektika”. 

Noororava 

10 käsku 

1. Ole AUS ja OTSEKOHENE! 

2. Ära logele! 

3. JULGE pealehakkamine 

on pool võitu! 

4. Jaga oma pähkleid 

alati teistega! 

5. Säästa kallist aega! 

6. Julge ELADA! 

7. Ole töö ajal tõsine ja 

peo ajal CRAZY! 

8. Ole igas tujus VIISAKAS! 

9. Pea meeles, et ükski 

PÄHKEL pole liiga kõva! 

10. Lase erakonnakaaslastel 

sinu üle UHKUST tunda! 

www.reform.ee

klubid ı erakond 

VV-klubi 

ootab 

aktiviste 

Katrin Karisma-Krummil 

tekkis heade mõttekaaslastega 

idee koguda kokku 

elukogenud ja aktiivsed 

Reformierakonna liikmed 

ja luua nende jaoks 

võimalus ühiselt aega 

veeta. Mõeldud-tehtud. 

Uue Reformierakonna teemaklubi 

nimeks sai palju tõlgendamisvõimalust 

andev VV-klubi. 

Mis on VV? See on Väärikus, Vaimsus, 

Vabadus, Valgus, hea Vein või Viski 

ja intelligentne Vestlus. Lühidalt, see on 

Viiskümmend Viis ehk klubi reformierakondlastele 

ja nende sõpradele, kel esimesed 

noorustükid juba tehtud. „Kindlasti 

pole see väsinud vanadus ega 

virisemine,” selgitab Karisma-Krumm. 

Poliitika ja mõnus 

ajaviitmine käsikäes 

Klubi ühendab endas ühelt poolt võimaluse 

arutleda poliitilistel teemadel, teisalt 

ei ole vähem oluline ka sotsiaalne läbikäimine 

ja mõtestatud ajaviitmine. Iga 

piirkond või seltskond saab ise otsustada, 

kuidas täpsemalt aega sisustada. 

Lõbusama poole pealt võib see olla 

vormel või käsitöö, raamatuklubi või kepikõnd. 

Tõsisema arutelu austajad võivad 

näiteks kokku saada ning vahetada 

mõtteid aktuaalsetel poliitilistel teemadel 

või kutsuda mõne asjatundja mingit 

küsimust selgitama. „Peamine, et sarna- 

se mõtteviisi ning aktiivse ellusuhtumisega 

inimesed jagaksid oma mõtteid ja 

huvisid ka teistega ning niiviisi leiaksid 

toreda võimaluse oma vaba aega kvaliteetselt 

ja seltskondlikult sisustada,” 

räägib klubi eestvedaja Katrin. 

Peakontor toetab 

Ühiskondlikult oluliste küsimuste arutelu 

innustamiseks toetab VV-klubi tegemisi 

erakonna peakontor nõu ja jõuga. 

„Kui kohalikul klubil tekib soov kohtuda 

mõne tuntud poliitikuga, külastada 

Toompead või Stenbocki maja, saada infot 

hetkel kuumade teemade kohta, siis 

võib julgesti minu või erakonna kontori 

poole pöörduda,” ütleb Katrin. Teemadering 

võiks hõlmata kõike, mis ühiskonnas 

oluline, olgu selleks mõni looduskatastroof 

või pensionitõus. VV-klubi 

on inimestele, kellel jagub uudishimu. 

Klubi üle-eestiliseks 

Katrin Karisma-Krumm loodab, et erakonna 

inimesed tulevad tema initsiatiiviga 

kaasa ning õige pea tekib VV-klubisid 

üle Eesti nagu seeni pätrast vihma. 

„Korra kuus võiks omakandi tarkade 

kogenud inimestega ju kokku saada 

küll,” arvab energiline Katrin. Ning korra-kaks 

aastas võiks VV-klubi ka üle 

Eesti kokku tulla. 

Niisiis, kõik teotahtelised, optimistlikult 

tulevikku vaatavad ja rikka kogemustepagasiga 

elutargad inimesed – 

VV-klubi ootab teid! 

VV-klubiga liitumiseks ja info 

saamiseks kirjuta vv@reform.ee 

www.reform.ee

erakond ı klubid 


aktiivne siseelu 

Viimase paari aasta jooksul on üha aktiivsemalt 

räägitud kodanikualgatuse olulisusest. 

Üks väga positiivne areng selles võtmes on ka 

Reformierakonna sees pead tõstnud. 

Lisaks juba pikemat aega tegutsenud 

noortekogule ja NaiRele on 

aktiivselt käivitunud veel mitu 

teema klubi. 

Pereklubi eesmärk on 

muuta Reformierakond 

kõige lapsesõbralikumaks 

erakonnaks Eestis. 

Juba aastaid on Eestis valitud kõige 

peresõbralikumat ettevõtet. Reformierakonna 

pereklubi eestvedajad 

mõtlevad suurelt ja leiavad, et ka selline 

organisatsioon nagu erakond võiks nendes 

kategooriates rinda pista, sest tänu 

Reformierakonna poolt algatatud ja ellu 

kutsutud vanemahüvitisele on sündimus 

märkimisväärselt tõusnud. Ka reformierakondlaste 

hulgas on palju noori 

emasid-isasid, kes soovivad oma 

positiivse eeskujuga näidata, et indiviidikeskne 

Eesti on eilne päev ja et perekesksus 

on moes. 

Pereklubi püüab leida vastuseid nii 

laste kasvatamist või perekonnaks olemist 

puudutavatele küsimustele kui ka 

selles valdkonnas päevapoliitiliselt tõusetuvatele 

teemapüstitustele. Kõikidele 

kokkusaamistele on loomulikult ka lapsed 

oodatud ja neile pakutakse eakohast 

tegevust. Lisaks võimalusele laste ja erakonnakaaslastest 

emade-isadega aega 

Klubid ühendavad endas kaht olulist 

poolt – poliitilised diskussioonid ja tegevus 

ning seltskondlik läbikäimine, mõtestatud 

ajaviitmine. 

Pereklubi „Meie lapsed” 

veeta pakub pereklubi „Meie lapsed” ka 

väljundit, mille kaudu avalikult oma arvamus 

perekonda puudutavates küsimustes 

välja öelda, sest ühenduses on jõud. 

Pereklubi saab kokku vähemalt korra 

kahe kuu jooksul, aga võimalusel tihedamini. 

Samuti on „Meie lapsed” esindatud 

erakonna pere- ja suvepäevadel. 

Pereklubiga liitumiseks kirjuta 

meielapsed@reform.ee 

Ettevõtlusklubi 

kutsub 

Valdo Randpere kutsub 

kõiki ettevõtlusega 

seotud või sellest 

huvitatud Reformierakonna 

liikmeid ühinema 

ettevõtlusklubiga. 

22 

Reformierakonna ettevõtlusklubi 

pakub oma liikmetele võimaluse 

saada kvaliteetset informatsiooni 

inimestelt, kes paljuski 

mõjutavad ettevõtlust puudutavaid 

küsimusi Eestis. Samas on see suurepärane 

võimalus heade ideede 

kaudu mõjutada ja muuta Eesti ettevõtluse 

arengut. 

Klubi teemakäsitlus on laiahaardeline 

ning seotud kõigega, mis puudutab 

ettevõtlust. Näiteks käsitletakse 

teemasid nagu maksupoliitika või 

välisinvestorite meelitamine Eestisse. 

Klubi püüab ka leida lahendusi 

ühiskonnas aktuaalsetele probleemidele, 

näiteks maksundusega või uue 

valuuta käibelevõtmisega seotud küsimustele. 

Samas vaatab ettevõtlusklubi 

tulevikku ning käsitleb ettevõtluses 

toimuvat ka filosoofilisest 

aspektist. 

Ettevõtlusklubi koguneb üle-eestiliselt 

umbes 3 korda aastas ja Tallinnas 

kord kahe kuu jooksul. 

Kui soovid liituda ettevõtlusklubiga, 

kirjuta ettevotlus@reform.ee. 

www.reform.ee

klubid ı erakond 

Spordi- ja 

vabaajaklubi 

Erakonna spordiklubi 

eestvedajaks on Eesti 

vehklemisliidu peatreener 

Kaido Kaaberma. Klubisse 

on teretulnud kõik tervislikust 

ja aktiivsest eluviisist 

huvitatud erakonnaliikmed. 

ärksate 

naiste 

ühendus 

Reformierakonna naisteklubi 

NaiRe ühendab neid, 

kes soovivad midagi enda 

ja ühiskonna jaoks ära teha. 

Reformierakonna spordi- ja vabaajaklubi 

koondab aktiivse ja 

sportliku eluviisiga reformierakondlasi, 

kes soovivad mõne korra aastas 

ühiselt midagi sportlikku ette võtta. 

Klubi liikmetel on võimalik ühiselt 

osaleda erakonna nime all avalikel 

spordi üritustel üle Eesti ning kohtuda 

spordi- ja vabaajaklubi poolt korraldatavatel 

üritustel teiste erakonnakaas lastega. 

Klubi on esindatud ka erinevatel 

erakonna üritustel – spordipäev, suvepäevad 

ja talvepäevad. 

Spordi- ja vabaajaklubi on mõeldud 

tervele perele ning üritustele on oodatud 

nii suured kui ka väikesed. 

Spordiklubiga liitumiseks kirjuta 

spordiklubi@reform.ee 

NaiResse kuuluvad naised eri paigust 

üle Eesti. Liikmed on erineva 

taustaga ja erinevatelt elualadelt. 

NaiResse kuuluvad naised usuvad, 

et maailma saab ise tõesti paremaks 

muuta. Liikmeks saab astuda iga naine, 

kes tunnistab NaiRe põhimõtteid, maailmavaadet 

ja põhikirja. NaiRe liikmeks 

saada soovija ei pea kuuluma Reformierakonda, 

aga ta ei tohi olla mõne teise 

erakonna liige. NaiRe esinaine ja juhatus, 

kes juhib ühenduse tegevust ja arendamist, 

valitakse iga kahe aasta tagant 

üldkoosolekul. 

Tutvus Eestimaaga 

NaiRe esinaise Maie Urbase sõnul on 

NaiRe igal aastal korraldanud vähemalt 

kaks suurüritust Eesti eri paigus, et tutvuda 

sealse eluoluga ning kasutada saadud 

teadmisi oma poliitilises tegevuses. 

„Vähem tähtis pole ka see, et NaiRe saab 

ennast ja Reformierakonna põhimõtteid 

tutvustada piirkonna inimestele,” räägib 

Mis on NaiRe? 

Urbas. Pidevalt korraldatakse kohtumisi 

erinevate elualade spetsialistidega ja 

tuntud poliitikutega. 2006. aasta juunis 

külastas NaiRe 22-liikmeline delegatsioon 

Toomas Savi kutsel Brüsselit. „Nai- 

Re üks säravamaid liikmeid Kristiina Ojuland 

on Euroopa Parlamendi saadik. 

Kuna meil on oma esindaja Brüsselis, tiheneb 

ka side välismaiste naisteorganisatsioonidega,” 

räägib Urbas. 

Aitab plaane ellu viia 

Tema sõnul on peale ühiselt korraldatud 

ettevõtmiste ühenduse eeliseks see, 

et naistel on koos tihti lihtsam oma mõtteid 

ja plaane ellu viia. „Eesti veel küllalt 

meestekeskses poliitikamaailmas on 

NaiRe toeks oma liikmetele, kes soovivad 

tegeleda aktiivse poliitikaga. Samuti 

on NaiRe heaks hüppelauaks Reformierakonda 

astumisel,” sõnab Urbas. 

Tema näeb NaiRet tulevikus Eesti poliitikas 

tugeva, maineka ja arvestatava organisatsioonina. 

Eesti vanim poliitiline naisteorganisatsioon 

Naiste Reformiklubi, nüüdse 

nimega Reformierakonna naisteühendus 

NaiRe, moodustati vaid pool 

aastat pärast Reformierakonna sündi 

Naumanni fondi korraldatud naiste seminaril 

Pärnus 30. aprillil 1995. aastal. 

NaiRe on liberaalse maailmavaatega 

poliitikahuviliste naiste elujõuline 

ühendus. NaiRe peamisteks eesmärkideks 

on toetada naiste laiemat osalemist 

poliitilises elus ning korraldada 

oma liikmetele koolitusi ja kohtumisi. 

NaiRe on Eesti Naiste Koostööketi 

liige ja 2010. aasta eesistuja. 

www.reform.ee 

23

erakond ı struktuur 

MAAKONDLIK 

ORGANISATSIOON (MKO) 

• zMKO moodustamise kinnitab erakonna juhatus 

• zKoondab enda alla piirkondlikud organisatsioonid 

• zValib salajasel hääletusel vähemalt 

kolmeliikmelise maakondliku juhatuse ja 

esimehe 

• zErakonna peasekretär valib igale MKO-le 

arendusjuhi, kes vastutab MKO igapäevase 

toimimise ja valimiskampaaniate 

korraldamise eest 

PIIRKONDLIK 

ORGANISATSIOON (PKO) 

• zPKO moodustatakse, kui omavalitsuse 

haldusterritooriumil elab alaliselt vähemalt 

viis erakonna liiget 

• zPKO moodustamise kinnitab erakonna 

juhatus 

• zValib salajasel hääletusel kolmekuni 

üheksaliikmelise piirkondliku 

juhatuse ja esimehe 

KLUBID 

• zMoodustatakse aktiivsete 

erakonnaliikmete poolt 

• zTäna tegutsevad Reformierakonna 

Naisteühendus NaiRe, 

VV-klubi, ettevõtlusklubi, 

spordiklubi, Pereklubi 

“Meie lapsed” 

RE LIIKMED 

VOLIKOGU 

• zLiitumiseks vajalik ühe 

erakonnaliikme soovitus 

• zLiikmekandidaat peab 

olema täisealine 

teovõimeline Eesti 

kodanik 

• zKoosneb maakondli 

esimeestest, erakon 

erakonna Riigikogu 

Vabariigi Valitsuses 

ministritest 

• zKoosolekud toimuva 

korda aastas 

• zValib salajasel hääle 

• zOtsustab erakonna 

• zValib aukohtu liikme 

• zKinnitab liikmemaks 

• zMoodustab alalised 

põhikirja- jm komisj 

ÜLDKOGU 

• zErakonna kõrgeim ju 

• zKoosneb kõikidest er 

• zKorraline üldkogu ko 

• zKinnitab erakonna põ 

ja valimisnimekirja R 

• zValib erakonna esime 

ja revisjonitoimkonna 

RE NOORTEKOGU 

• zÜhendab liberaalse 

maailmavaatega noori alates 

16. eluaastast 

• zNoortekogul on oma juhatus, 

esimees, peasekretär ja 

piirkondlikud klubid 

REVISJONITOIMKOND 

• zLiikmete arvu määrab ja liikmed 

valib üldkogu kaheks aastaks 

• zLiikmed ei tohi olla samal ajal 

erakonna juhatuses ega erakonna 

palgalised töötajad 

• zKontrollib erakonna rahaliste 

vahendite ja varade kasutamise 

seaduspärasust 

24 

www.reform.ee

ke ja piirkondlike juhatuste 

na juhatuse liikmetest, 

fraktsiooni liikmetest ja 

erakonda esindavatest 

d vähemalt kaks 

tusel volikogu esimehe 

osalemise Vabariigi Valitsuses 

d 

u suuruse 

programmi-, 

onid 

RIIGIKOGU FRAKTSIOON 

• zRiigikokku kandideerijate nimekirja 

kinnitab volikogu 

• zReformierakonna nimekirjas Riigikokku 

pääsenud erakonnaliikmed moodustavad 

erakonna fraktsiooni 

• zFraktsioon valib endale esimehe ja 

aseesimehed 

• zViib ellu Reformierakonna poliitikat 

Riigikogus 

struktuur ı erakond 

MINISTRID 

• zMinistrikandidaadid 

nimetab juhatus 

• zMinistrid viivad ellu 


poliitikat Vabariigi 

Valitsuses 

ESIMEES 

• zValitakse üldkogu poolt 

salajasel hääletusel kaheks 

aastaks 

• zÕigus esindada erakonda 

kõigis õigustoimingutes 

htorgan 

akonnaliikmetest 

guneb kord aastas 

hikirja, programmi 

iigikogu valimisteks 

he, juhatuse 

JUHATUS 

• zValitakse üldkogu poolt salajasel 

hääletusel kaheks aastaks 

• zLiikmeid 11 kuni 15 

• z 

Kõrgemalseisev organ kõigi maakondlike 

ja piirkondlike organisatsioonide jaoks 

• zKinnitab erakonna eelarve 

• zNimetab delegatsioonid, kes esindavad erakonda 

poliitilistel läbirääkimistel, ministrikandidaadid 

ja erakonna peasekretäri 

• zOtsustab erakonnaliikme erakonnast 

väljaarvamise piirkonna või aukohtu 

ettepanekul 

PEASEKRETÄR 

• zValitakse juhatuse poolt 

kaheks aastaks 

• zVastutab erakonna 

igapäevase toimimise eest 

• zJuhib peakontori 

meeskonna tööd 

AUKOHUS 

• zAukohtu nimetab 

volikogu 

• zArutab erakonnasiseseid 

solidaarsuse 

rikkumisi 

PEAKONTOR 

• z 

Peakontori töötajad valib peasekretär 

• z 

Korraldab erakonna üritusi, koolitusi 

ja valimiskampaaniaid 

• zTegeleb erakonna 

avalike suhete ja 

sisekommunikatsiooniga 

• zHaldab erakonna rahalisi 

vahendeid ja vara 

www.reform.ee 25

erakond ı riigikogu fraktsioon 

Riigikogu suurim 

meeskond 

Reformierakonna fraktsioon töötab 

32-liikmelise meeskonnana nii Toompea saalis 

kui ka väljaspool seda, kinnitavad saadikud. 

Helmer Jõgi 

Valitud Tartu linnast 

Meie fraktsioonis on noorte tarmukust 

ja tegutsemistahet, vanemate tarkust ja 

kogemusi. Selline kooslus tekitab positiivset 

sünergiat ja kindlustunnet, et 

õigeid asju tehakse õigesti. 

Tõnis Kõiv 

Valitud Järva- ja Viljandimaalt 

Fraktsioon on suur ja meil on palju erinevaid 

inimesi. Erinevustest tekib kooslus, 

mida ühendab liberaalne, inimeste 

vabadust austav maailmavaade ja usk 

oma riiki. 

Mati Raidma 

Valitud Pärnumaalt 

Kui poliitikutest ja suurtest isiksustest 

koosnevat rühma võib nimetada meeskonnaks, 

siis Reformierakonna fraktsioon 

on väga hea meeskond. Samas on 

meeskonnamudeleid erinevaid. Meid 

teeb tugevaks meie mõtte- ja arvamusvabadus. 

Taavi Rõivas 

Valitud Tallinna Haabersti, Kristiine 

ja Põhja-Tallinna linnaosast 

Meil on ilma liialdusteta parlamendi kõige 

terviklikum meeskond, kus leidub iga 

valdkonna asjatundjaid ning on esindatud 

absoluutselt iga valimisringkond. 

Ühtse meeskonnana käime iga kuu ühes 

maakonnas, et olla pidevalt kursis igas 

Eesti nurgas toimuvaga. 

Paul-Eerik Rummo 

Valitud Nõmmelt ja Mustamäelt 

Reformierakonna fraktsioon on hea seltskond 

igas mõttes. Minu panus fraktsiooni 

töösse on olla korrektne ja loominguline. 

Tihti võtan sõna kultuurija haridusküsimustes, 

kuuludes ka vastavasse komisjoni. 

Pean väga oluliseks ka Riigikogu välissuhtlust 

ehk Eesti välispoliitika parlamentaarset 

mõõdet. Seda viimast arusaamist 

realiseerin omalt poolt OSCE 

Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni 

juhina, samuti parlamentaarsetesse 

sõprusrühmadesse kuuludes. 

Rain Rosimannus 

Valitud Harju- ja Raplamaalt 

Tugev ja mitmekesine tiim. Ja mis peamine 

– inimestevaheline õhkkond on 

positiivne ja avatud. Isegi siis, kui me 

vaidleme. Ja vaidleme küll. 

Erik Salumäe 

Valitud Tallinna Haabersti, Kristiine 

ja Põhja-Tallinna linnaosast 

Fraktsioon on ülimalt hea meeskond. 

Fraktsioonis on väga erinevatel elualadel 

tegutsenud, erineva poliitilise ja juhtimiskogemusega 

erinevas eas inimesi. 

See kõik on meie rikkus ning seda rikkust 

suudetakse ka täiel määral kasutada 

ja rakendada, ilma et kellegi arvamust 

vähem oluliseks peetaks. Olgugi 

vaidlused fraktsiooni sees sageli väga 

elavad, suudetakse alati kujundada selline 

seisukoht, mille taga seisab ühtselt 

kogu fraktsioon. Suhtlemine fraktsiooni 

sees on üksteisest ja üksteise arvamustest 

lugupidav, sõbralik, usalduslik ja 

väga ühtehoidev. 

Igor Gräzin 

Valitud Tartu- ja Jõgevamaalt 

Jaak Salumets – suur moraalne õpetaja, 

treener, meie eetiline etalon. Peep 

Aru – kirglik, kui vaja, ja alati täis krutskeid 

ja huumorit; hiilgav Eesti omavalitsuste 

ekspert, tegelikult ainus riigi peale. 

Jürgen Ligi kaj astab oma olekuga meie 

majanduse torisevat seisu. Ivi Eenmaa – 

elegantsus ruudus, veidi eelmistest aegadest, 

nondest, kus mehed olid mehed, 

naised olid naised ja lapsed tegid nende 

vahel vahet. Nii võtaks kogu laua läbi ja 

26 

www.reform.ee

iigikogu fraktsioon ı erakond 

Vasakult: Jaanus Rahumägi, Harri Õunapuu, Rain Rosimannus, Leino Mägi, Raivo Järvi, Hanno Pevkur, Urmas Klaas, Paul-Eerik Rummo, Peep Aru, Igor 

Gräzin, Margus Lepik, Erik Salumäe, Ivi Eenmaa, Jaak Salumets, Tatjana Muravjova, Imre Sooäär, Keit Pentus, Tõnu Juul, Tõnis Kõiv, Silver Meikar, Hannes 

Astok, Taavi Rõivas, Mati Raidma, Kalle Palling, Helmer Jõgi, Väino Linde, Ene Kaups, Kristiina Ojuland, Rein Aidma ja Jürgen Ligi. Pilt tehtud 27. märtsil 2008. 

selguks, et olemegi kõik toredad inimesed. 

Aga kuna ka väga erinevad, siis peavad 

Keit ja Rain olema nagu kaks noort 

kõrbelõvi, et seda satsi koos hoida. 

Ene Kaups 

Valitud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt 

Meil on suurepärased inimesed ja tugev 

meeskond. Luurele võiksin minna nii 

kõigiga koos kui ka igaühega eraldi. 

Hannes Astok 


Fraktsioon töötab hea meeskonnana, 

kuhu kuulub ka palju suurepäraseid naisi. 

Olen paremini tundma õppinud paljusid, 

keda varem teadsin vaid põgusate 

kokkusaamiste põhjal või teleekraanilt. 

Palju toredaid inimesi! 

Peep Aru 

Valitud Järva- ja Viljandimaalt 

Meie fraktsioon on hea meeskond, luurele 

läheks koos küll. Vaidlemise ajal 

vaieldakse, kuid pärast vaidlust võib 

kõigiga sõbralikult kannu õlut võtta. 

Urmas Klaas 

Valitud Valga-, Võru- ja Põlvamaalt 

Meie fraktsioon on Riigikogu suurim, 

32 liiget. Keeruline on panna sellist 

suurt ning solistidest koosnevat seltskonda 

ühtse koorina kõlama. Ometi on 

see meil oma dirigendi Keit Pentuse 

juhtimisel õnnestunud. Aitäh kõigile 

headele kolleegidele! 

Silver Meikar 


Eesti Reformierakond propageerib liberaalset 

maailmavaadet, seega on arutelud 

ja arvamuste paljusus fraktsioonis 

igati teretulnud. Erinevad seisukohad 

ning kompromisside otsimine vaid tugevdavad 

meeskonda ning niikaua, kui 

suudame oma igapäevatöös järgida nende 

ühisväärtuste kaitsmist, mille nimel 

erakond kunagi loodi, olemegi 

parim fraktsioon Riigikogus. 

www.reform.ee 

27

valitsemine ı ministrid 

Ministrid 

nõunike pilgu läbi 

Reformierakonna ministreid iseloomustavad nende 

nõunikud, kellega nad kõige tihedamini oma 

igapäevatöös kokku puutuvad. 

Hindab tulemusi 

Välisminister Urmas Paet 

Olen Urmase nõunikuna töötanud 

suhteliselt lühikest aega, kuid seni 

kuuldu ja kogetu põhjal julgen öelda, 

et Urmase olemuse saab panna ütlusesse 

“usalda, aga kontrolli”. Just oma 

usaldava, sõbraliku, kuid nõudliku ja 

ratsionaalsusel baseeruva juhtimisstiiliga 

on ta pannud inimesed enda ümber 

ühiste eesmärkide nimel tööle. 

Koostöö Urmasega tuleb väga loomulikul 

teel ning selle tõestuseks on praktika 

ehk reaalne tulemus. Miks? Sest 

Kõigepealt on 

Jürgen liberaal. 

Väga hea liberaal. 

See on läbiv tema käitumises, otsuste 

põhjendamises ning nende seostamises 

– olgu see sotsiaalteema eluaseme 

intresside tulumaksuvabastuse 

juures, tervisekulud liikluskindlustuse 

eelnõus või elukestev õpe kaitsevaldkonnas. 

Jürgeni maailmapilt on tervik 

ning riigimehena näeb ta suurt pilti, 

mille eest ta tulihingeliselt ka võitleb. 

tegemist on isikuga, kes hindab tulemuslikkust. 

Urmas on töötanud varem 

kultuuriministrina ja nüüd juba neljandat 

aastat välisministrina. Mõlemad 

ministeeriumid on sellel perioodil väga 

olulisel määral edasi arenenud, avanenud 

on uued võimalused, mida varem 

ei ole suudetud saavutada. Urmas valdab 

ministrina valdkonna teemasid 

peensusteni. 

Martin Tahvonen 

välisministri nõunik 

Näeb suurt pilti 

Rahandusminister Jürgen Ligi 

Õnneks saab Jürgeniga ka nalja – 

ja mitte vähe. Uued inimesed vajavad 

tema huumorisoonega kohanemiseks 

mõnikord küll veidi aega, kuid ta on 

alati tabav. Kord kaitseministeeriumi 

juhtkonnas tegi ta eelmise nädala poliitilise 

kokkuvõte sellises vormis, et enamik 

juhtkonnast pisarsilmil naeris. 

Siiski on Jürgen loodud rahandusministriks. 

See sobib talle imehästi. 

Kairi Uustulnd 

rahandusministri nõunik 

Muhe 

ülemus 

Peaminister 

Andrus Ansip 

Andrus on Eesti peaminister olnud neli 

aastat järjest – kauem kui keegi teine 

enne teda. Uskumatult pikk aeg sellise 

koormusega töö tegemiseks. 

Ta on suurepärase töövõime ja salapäraste 

energiavarudega ülemus, 

sest pärast kaheteisttunnist tööpäeva 

läheb ta veel jalgrattaga sõitma või 

suusatama, või loeb hulga lehekülgi 

tekste läbi ning refereerib järgmisel 

päeval sõna-sõnalt seda juttu silmagi 

pilgutamata. Tal on kadestamisväärselt 

hea mälu, eriti numbrite peale. 

Andrus on nõudlik teiste ja veel 

rohkem enda suhtes. Kui ta on endale 

midagi põhjalikult selgeks teinud, siis 

naudib ta hetke – näiteks ei kujutaks 

ette kedagi teist minemas rõõmuga 

Riigikogu kõnepulti, et seal neli tundi 

järjest opositsiooni küsimustele 

vastata. 

Väljaspool kaamerate tööulatust ja 

koosolekuid on Andrus muhe ülemus. 

Räägib lastelastest ja viskab nalja. Selline 

on meie peaminister. 

Gerli Aarma ja Henri Arras 

peaministri nõunikud 

28 

www.reform.ee

ministrid ı valitsemine 

Ennekõike 

kultuuriinimene 

Kultuuriminister 

Laine Jänes 

Laine on ennekõike kultuuriinimene. Ja 

alles siis poliitik. Temas on suur annus 

emotsionaalsust, aga ka enamikule 

reformi erakondlastele omast riigimehelikkust, 

ratsionaalsust ja populismivaba 

käitumist. Laine on vahetu ja aktiivne 

suhtleja ning erakordselt hea esineja. 

Ta ei jäta kunagi kiitmast asju, mis talle 

meeldivad, ega unusta tunnustamast 

inimesi, kes on ära teinud suure töö 

või pakkunud välja hea idee. Ta märkab 

alati. Lainega on hea koos töötada. 

Vaatamata meie totaalselt erinevatele 

temperamenditüüpidele tekkis 

meil tööalaselt üsna kiiresti teineteisemõistmine 

ning vastastikune usaldus. 

Ja usaldus on töösuhetes, nagu ka 

muus elus, kõige alus. 

Mulle ääretult sümpatiseerib Laine 

tahe teha asju uutmoodi, ärgitada kõiki 

mõtlema innovaatiliselt, soov kasutada 

kultuurivaldkonnas senisest enam mitmesuguseid 

IT-lahendusi. Veelgi enam 

hindan tema alatist tähelepanujuhtimist 

sellele, et riiklikke investeeringuid tehes 

peetaks meeles regionaalset aspekti – 

inimesed ei ela Eestis ainult linnades, 

elu on ka maal ja külades. 

Moonika Oras 

kultuuriministri nõunik 

Põhjalik ja 

tasakaalukas 

Sotsiaalminister 

Hanno Pevkur 

Hannot iseloomustab hästi rahvatarkus 

– üheksa korda mõõda ja ükskord 

lõika ehk enne mõtle, siis ütle. Tema 

tasakaalukus ning oskus keerulisi teemasid 

selgelt argumenteerida on põhjusteks, 

miks temast sai meie erakonna 

noorim minister valdkonnas, mis 

igapäevaselt igaüht vast kõige enam 

puudutab. Hannoga on äärmiselt lihtne 

koos töötada. Hea kuulamisoskus 

ning võime kõike lennult haarata jätab 

talle ning ka nõunikele piisavalt aega 

end kurssi viia ka pisidetailidega, mis 

võivad tunduda vähetähtsatena, kuid 

tegelikult saavad tihti määravaks. 

Kogu eelnev on siiski vaid üks pool 

temast. Teine pool: mees nagu tsirkus 

– laulab, tantsib, mängib pilli ja näitleb 

ka, kui vaja. Näiteks astus Hanno 

ministeeriumi töötajate jõulupeo näidendis 

peaosatäitjana lavale ning mängis 

laitmatult oma osa välja. 

Timo Vaarmann 

sotsiaalministri nõunik 

Meremeelne mees 

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi 

Jaanust saan iseloomustada vaid ülivõrdes 

– tema kohta sobivad küll kõik 

omadussõnad, mis ühe hea inimese 

kohta öelda võib. Kui keegi tulebki ministri 

juurde halva tujuga, siis kostitatakse 

teda hea sõna ja rõõmsa meelega 

ning päev läheb 

rõõmsamalt edasi. 

Temaga on hea arutleda 

ja vaielda. Me näeme probleeme 

erineva nurga alt ja 

see annab lahenduste leidmiseks 

parima põhja. Nii 

mõnigi suur probleem 

muutub pärast lühikest 

arutelu olematuks vaid 

Julgete ideede 

generaator 

Justiitsminister Rein Lang 

Teravalt särav isiksus. Selgelt 

julged väljaütlemised. Hea 

juht ja suur delegeerija. Need 

on omadused, mis esmalt 

meenuvad. Kui keegi ütleb, et 

Rein on ülbe, siis vähemalt 

mina seda näinud ei ole. Pigem 

on ta õiglaselt külma kõhuga 

mees. Ei ole harvad juhused, kus 

ta probleeme lahendab hoopis nalja 

visates või temalikult metafooritsedes. 

Kes aga reinulikku stiili tahab nautida, 

lugegu tema kõnesid – need on omaette 

klass ja sealt on nii mõnelgi kõnemehel 

õppida. 

Hea maitse kombinatsioonis huumorimeelega, 

on ta üks muhe mees, 

kellele meeldib aeg-ajalt oma sõnavõtte 

vürtsitada karupoeg Puhhi või Eesti 

ennemuistseid jutte tsiteerides. Kui tahate, 

siis on Rein parajalt paks mees 

oma parimates aastates, nagu ta ise 

enda kohta tabavalt öelda tavatseb. 

Kätlin Ots 

justiitsministri nõunik 

seetõttu, et Jaanus on oma otsustes 

kiire ja konkreetne. Ka ebamugavad 

olukorrad lahendab ta tempokalt. Ta 

ei lükka raskeid otsuseid teiste kaela 

ega ka kaugusesse. 

Üllatusterohke ja lõbus on 

elu keskkonnaministeeriumis 

pidevalt. Jõulupuhkuse ajal 

käis minister merel kalal ja 

maja peal räägitakse, et 

ta sai 4,7-kilose haugi. 

Evelin Oras 

keskkonnaministri 

nõunik 

www.reform.ee

valitsemine ı peaministri nõunik 

Töö 

peaministri 

kõrval 

Eesti Vabariigi peaministri 

nõuniku amet on vastutusrikas 

ja pingeline, ent annab 

erakordse võimaluse olla tähtsate 

otsuste tegemise juures. 

Oma tööst peaministri 

büroos räägib Gerli Aarma. 

Gerli vastutada on justiits- ja siseministeeriumi 

valdkond. „Hoian end 

valdkonnas toimuvaga kursis, 

analüüsin valitsuse menetluses olevaid 

regionaal- ja rahvastikupoliitikat puudutavaid 

eelnõusid ning valmistan ette kirjavastuseid. 

Samuti aitan korraldada peaministri 

maakonnavisiite ja poliitilisi 

kohtumisi, nõupidamisi,” räägib Gerli 

oma igapäevatööst. 

Vähe rutiini 

Nõuniku töös peab ta kõige huvitavamaks 

võimalust olla hästi informeeritud 

ning rääkida kaasa riiklike tähtsusega otsuste 

sündimises. „Samuti on peaministri 

büroos suhteliselt vähe rutiini – erinevad 

kohtumised, visiidid. Ehkki 

ettevalmistusprotsessi sammud on enamasti 

küllalt sarnased, on iga kohtumine 

huvitav, sest kord on teema uus, siis jällegi 

inimesed erinevad või lahendused üllatavad,” 

sõnab Gerli Aarma. Ta peab 

suureks väljakutseks ka valitsuse menetluses 

olevate eelnõudega tutvumist. 

„Analüüs on põnev osa tööst – palju huvitavat 

ja kasulikku teavet,” lisab ta. 

Peaministri büroosse tööle jõudis 

Gerli Reformierakonna kaudu. 2004. aastal 

vajas ta avaliku halduse tudengina 

kohta, kus teha praktikat. Gerli läks Reformierakonna 

kampaaniajuhina töötanud 

Arto Aasa jutule. Praktikale sattus ta 

siiski rahandusministeeriumisse, kuid 

erakonnas sai ta võimaluse aidata Euroopa 

Parlamendi valimiste kampaaniameeskonda 

Nõmme-Mustamäe piirkonnas. 

Kui samal suvel sai Rein Langist 

Riigikogu aseesimees, asus Gerli tema 

juurde juba abina tööle. 

„Sealt läksin edasi tööle Riigikogu Reformierakonna 

fraktsiooni nõunikuks. 

Kui 2006. aastal vabanes peaminister 

Andrus Ansipi abi ametikoht, tekkis mul 

meeldiv võimalus ise seda tööd tegema 

hakata, ning läinud suvel sai minust peaministri 

nõunik,” kirjeldab Gerli teekonda 

oma praegusesse ametisse. 

Veel ei kandideeri 

Peaministri büroos töötab seitse nõunikku, 

kellest neli on poliitilised nõunikud. 

„Igaüks meist vastutab kindla valdkonna 

eest. Kahtlemata moodustab 

peaministri meeskond ühtselt toimiva 

terviku, mille igapäevatööd ilmestavad 

omavahelised arutelud, tihe infovahetus 

ja soov tegutseda ühiste eesmärkide 

nimel,” räägib Gerli. 

Mis võiks olla järgmine ametikoht? 

„Sõltub nõunikust – kes soovib saada 

valla- või linnavolikogu liikmeks, kes 

Riigikogu liikmeks, kes unistab hoopiski 

tööst Brüsselis,” räägib Gerli ning lisab, 

et tema veel lähiajal valimistel 

kandideerida ei plaani. 

30 

www.reform.ee

europarlament ı valitsemine 

Euroopa Parlament 

mõjutab kõiki 

Euroopa Parlamendi ülesandeid ja olulisust 

tavainimeste jaoks selgitab Reformierakonna 

välissekretär Silver Meikar. 

Milline on europarlamendi 

funktsioon? 

Euroopa Parlament on otsevalitav Euroopa 

Liidu kodanike esinduskogu, mille 

ülesandeks on Euroopa Komisjoni 

seadusandlike algatuste menetlemine 

üheskoos Euroopa Liidu Nõukoguga, 

Euroopa Komisjoni koosseisu ja Euroopa 

Liidu eelarve kinnitamine ning demokraatliku 

järelevalve teostamine 

täide saatva võimu üle. 

Kui Euroopa Liitu võrrelda rongiga, 

võib Euroopa Parlamenti nimetada rongi 

vileks. Euroopa Parlamendi moraalne 

ülesanne on teavitada liidu kodanikke 

sellistest poliitilistest arengutest Euroopa 

Liidu tasandil, millel on otsene või 

kaudne mõju kodanike igapäevaelule, ärgitada 

arutelu ning suurendada kodanike 

teadlikkust. Olulised otsused, mis langetatakse 

riikideülesel tasandil, ei tohi 

liidu kodanikele jääda millekski kaugeks 

ja abstraktseks. 

Oleks väga nukker, kui kogu aur kuluks 

vile peale, ja seetõttu peab Euroopa 

käituma ka rongi katlakütjana, andes 

impulsi Euroopa Liidu institutsionaalseks 

edasiminekuks. Alates Prantsusmaa 

ja Hollandi „ei”-st Euroopa Liidu 

põhiseaduse lepingule 2005. aastal on 

viibinud hädavajalik institutsionaalne 

reform, mis tuleb Lissaboni lepingu toel 

kiiremas korras ellu viia. 

Kuidas europarlament moodustatakse? 

Euroopa Parlament moodustatakse 

otsevalimistel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. 

Mida peaksime Euroopa Parlamendi 

tegemistest teadma? 

Kindlasti peaks iga kodanik teadma, kuidas 

temal on võimalik mõjutada Euroopa 

Parlamendis langetatavaid otsuseid. Valimistel 

osalemisele lisaks peab iga saadik 

looma võimaluse, et tema valijad saaksid 

otse tema käest teavet Euroopa Parlamendi 

tegevuse, käimasolevate arutelude 

ning võimalike muudatuste kohta. 

Kuidas mõjutab europarlament 

lihtsa inimese elu? 

Rohkem, kui paljud oskavad arvata. 

Euroopa muutub iga aastaga üha lõimitumaks 

ning juba praegu moodustavad 

Euroopa Parlamendis menetletavad Euroopa 

Liidu seadused umbkaudu 60% 

liikmesriikide seadustest. 

Mida saavad Eesti saadikud korda 

saata? 

Eestist valitud saadikud kuuluvad oma 

maailmavaatele vastavasse Euroopa 

Parlamendi fraktsiooni. Küsimus ei ole 

niivõrd nende fraktsioonide suuruses, 

kuivõrd mõjus ning selles, kui palju suudavad 

saadikud fraktsioonis oma sõna 

maksma panna. Väikeriigi esindajale on 

oluline ennast kuuldavaks teha, toetudes 

asjatundlikkusele ja tõsiseltvõetavusele. 

Meie eurosaadikud 

2004. aastal toimunud 

Euroopa Parlamendi 

valimistel toetas 

Reformierakonda 

28 372 valijat ehk 

12,2%. Sellest piisas, 

et saada üks kuuest Eesti eurosaadiku 

kohast meile ja Reformierakonna esimeseks 

esindajaks Euroopa 

Parlamendis sai Toomas Savi. 

2009. aastal toimusid 

järgmised valimised, 

kus Reformierakond 

sai kaks korda rohkem 

hääli kui viis aastat tagasi. 

Meid toetas 

60 877 valijat ehk 15,3% ning 

Reformierakonna teiseks esindajaks 

Euroopa Parlamendis sai 

Kristiina Ojuland. 

www.reform.ee 

31

valitsemine ı linnavalitsus 

„M 

inu jaoks tähendab linnapea 

amet 100% linnakodanike 

teenistuses olemist. Linnapea 

ei saa olla ainult kaheksa tundi päevas, 

vaid peab arvestama sellega, et 

esindad rahvast 24 tundi ööpäevas,” räägib 

Kruuse. „Ennekõike tähendab linnapeaks 

olemine avatust ja vastutust 

ning keskendumist eesmärkidele. Sa 

pead julgema võtta vastu otsuseid ja sa 

pead olema ka väga hea suhtleja.” 

Mitmekordne linnapea 

Enne Tartu linnapea ametisse asumist 

juhtis Kruuse Elva linnavalitsust. Tartu 

Erakordselt 

põnev amet 

Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on tema amet 

erakordselt põnev ja mitmekesine. Linnapea 

positsioon pakub iga päev uusi nüansse ja 

kohtumisi erinevate inimestega. 

linnapea kohale hakkas Kruuse mõtlema 

alles siis, kui Reformierakond oli 

2007. aasta Riigikogu valimistel saanud 

palju hääli ja senine linnapea siirdunud 

kultuuriministri ametipostile. „Seejärel 

tehti mulle ettepanek olla üks kandidaatidest. 

Kaalusin seda võimalust oma perega 

väga kaua, enne kui andsin nõusoleku,” 

räägib Kruuse. Linnapeaks 

saamine ei saa tema sõnul olla eesmärk 

omaette. Linnapeaks pürgijal peab olema 

kindel visioon kodulinna tuleviku 

kohta ning soov parandada linlaste elukeskkonda. 

Sihikindel ja läbipaistev tegutsemine 

kas volikogu liikmena või 

erasektoris tagab päeva lõpuks rahva 

usalduse ning avab võimaluse pürgida 

linnavalitsuse juhiks. 

Kruuse sõnul motiveerib teda linnapeana 

ühelt poolt rahva usalduse väljateenimise 

võimalus ja teiselt poolt eesmärgistatud 

tegevus. Selle tulemusi 

võib näha ja kogeda iga päev linnapildis, 

lõpliku hinnangu tehtule annavad aga 

valimistulemused. 

Urmas Kruuse peab üheks oma suuremaks 

saavutuseks linnapeana seda, et 

lasteaiapedagoogid on tõstetud õpetajate 

väärikasse rivvi ka tasustamise poolest. 

Peale selle nimetab ta asjaolu, et nii 

mõnigi soiku vajunud terviserada on 

saamas uut hingamist. „Investeeringud 

Tamme staadionisse muudavad selle tasemel 

sportimiskohaks nii tippsportlaste 

kui ka tervisesportlaste jaoks. Tartu 

tennis on saanud linnalt olulist tuge. Otsus 

ehitada välja ligi 10 km täiesti uusi 

jalgrattateid loob inimestele paremad 

liikumisvõimalused,” loetleb Kruuse 

tehtut. 

Kaldad avatuks 

Väga suureks väljakutseks peab linnapea 

Emajõe kallaste väljaarendamist 

kogu linna piires nii, et inimestel oleks 

võimalus veeta seal meeldivalt oma 

vaba aega. 

Oluline ülesanne on toimiva ühistranspordisüsteemi 

loomine. „Piiratud 

rahalisi võimalusi arvestades tuleb saavutada 

parim võimalik teenuse kvaliteet, 

millega jääksid rahule nii vanemad 

kui ka nooremad bussiga sõitjad,” sõnab 

ta. Kui Tartusse hakkab saama lennuki 

ja kiirrongiga ning Tallinna-Tartu 

maantee muutub neljarealiseks, siis on 

seegi Kruuse sõnul üks osa Tartu märkimisväärsest 

arengust. 

Kruuse võrdleb linnapea ametit maratonijooksjatega, 

kes aeg-ajalt teatepulki 

edasi annavad, ikka selleks, et jõuda finišisse, 

aga alati jääb neil natuke puudu. 

Igaühel neist on oma vääramatu panus. 

Reformierakonna ideed meeldivad 

Urmas Kruusele seepärast, et ta on ka 

ise alati hinnanud isikuvabadusi ja ise 

otsustamist. „Samas tähendab vabadus 

ennekõike vastutust,” kinnitab Kruuse. 

32 

www.reform.ee

vallavolikogu ı valitsemine 

Maaelu 

edendaja 

Vallarahvas 

tunneb Sõmerpalu 

volikogu esimeest 

Aivar Rosenbergi 

kui ettevõtlikku ja 

sõbralikku meest, 

kellel on oma visioonid 

valla arengu kohta. 

Võru piirkonna arendusjuhi Aire 

Mäesalu sõnul tunneb Rosenberg 

oma kogukonda hästi, osates teistega 

arvestada. See teeb temast hea vallavolikogu 

esimehe. „Tal on ka suurepärane 

majandamisoskus,” lisab Mäesalu. 

Ta nimetab Rosenbergi tehtust tähelepanuväärsematena 

Sulbi mihklipäevalaata 

ja talvist lumerajasõitu. 

„Ta on külaseltsi innukas eestvedaja,” 

sõnab Mäesalu. „Rosenberg on 

mees, kes enne mõtleb ja siis ütleb.” 

Maailmavaatelt peab Rosenberg end parempoolseks. 

„Kui Mait Klaassen tegi 

mulle ettepaneku liituda Reformierakonnaga, 

siis tundus see loomulik,” vastab 

Rosenberg küsimusele, miks ta on 

erakonnaga liitunud. 

Suurimaks väljakutseks peab ta haldusreformi, 

mille eesmärgiks on, et Võrumaast 

saaks üks omavalitsus. Sõmerpalu 

volikogu esimehe töös motiveerib 

teda soov, et elu maal jääks kestma. 

„Kuna seni oleme olnud ettevõtluse alal 

tugev vald, siis on esmatähtis selle püsimajäämine,” 

sõnab Rosenberg. Teda 

kannustab ka see, et ta saab olla otsuste 

tegemise juures ning oma mõtete ja tegudega 

abiks. 

Rosenbergi initsiatiivil on Sõmerpalu 

vallas valminud Osula Põhikooli juurdeehitus. 

„Olen taastanud ka vana Sulbi 

koolimaja külakeskuseks, tõestades nii, 

et hea tahtmise juures on elu külas võimalik 

elama panna,” lisab Rosenberg. 

Oluliseks peab ta ka sportimise hoogustamist 

vallas ja tööd noorema põlvkonnaga. 

„Noortelaagritega vene ja eesti 

lastele oleme andnud oma panuse 

integratsiooni,” sõnab Rosenberg. 

Mees ise võtab osa kohaliku näiteringi, 

laulukoori ja külaseltsi tegevusest. 

Rosenbergi lähituleviku eesmärk on 

hoida käigus kõik Sõmerpalu valla praegused 

tegevused. 

Reformierakonna Võru piikonnaorganisatsiooni 

juhi Andu Värtoni sõnul 

on Aivar Rosenberg positiivse ellusuhtumisega 

Reformierakonna liige. „Hea 

volikogu esimees teab ja tunneb oma 

valda nagu oma viit sõrme. Aivar tunneb. 

Siit ka edukus volikogu juhtimisel,” 

lisab Värton. 

Kuidas saada omavalitsuse juhiks? 

Kõige tähtsam eeldus on soov oma kodukandis midagi muuta ja ära teha. Seejärel 

kandideerid kohaliku omavalitsuse valimistel Reformierakonna nimekirjas ja 

tutvustad kampaania ajal valijatele oma seisukohti. Kui sa kogud piisavalt hääli, 

saad volikogu liikmeks. Eriti hea tulemuse korral valitakse sind volikogus vallavanemaks 

või linnapeaks. Nagu kõrvalolevad lood näitavad, on tegemist pika ja 

pideva tööga, kuid kui eesmärk on selge ja aktiivsust jätkub, on kõik võimalik. 

www.reform.ee 

33

erakond ı infokanalid 


infokanalid 

Reformierakond on info 

levitamiseks loonud terve 

rea kanaleid, alustades 

erakonna sisevõrgust kuni 

üleriigilise ajaleheni. 

www.reform.ee 

34

infokanalid ı erakond 

Meililistid 

Kodulehekülg 

www.reform.ee 

Aktiivne suhtlus ja infoedastus 

käib ka erakonna meililistides. 

Igal maakonnal ja 

piirkonnal on oma list, samuti 

klubidel. Meililistidega 

saad liituda ise sisevõrgus 

(su isikuandmete all on vajalik 

teave) või kirjuta sellest 

soovist aadressile 

abi@reform.ee. 

Pressiteated, meediakajastused, erakonna 

seisukohad, kontaktandmed … 

Kui sõbradtuttavad tahavad erakonna 

kohta infot saada, on see 

õigeim koht, kuhu nad suunata. 

Paremad Uudised 

Reformierakonna ajaleht jõuab 

postkastidesse kord kuus. Paremaid 

Uudiseid saab lugeda ka kodulehelt ja 

sisevõrgust. Paremate Uudiste 

tellimiseks kirjuta ekiri aadressile 

info@reform.ee. 

Oravavõrk 

www.reform.ee/intra 

Oravavõrk on mõeldud ainult erakonna 

liikmetele erakonna sisesuhtluse elavdamiseks. 

Lisaks suhtlemisele on sisevõrk 

teabe saamiseks esmane kanal. Siseveebist 

saad: 

• lugeda mõttekaaslaste kommentaare 

erinevatel päevapoliitilistel teemadel, 

• kirjutada ise mõne artikli, 

• vaadata pilte üritustest, 

• kontrollida oma isikuandmeid, 

• maksta liikmemaksu, 

• registreerida end suvepäevadele või 

muudele erakondlikele üritustele jne. 

Oravavõrku www.reform.ee/intra saad 

siseneda IDkaardiga, mobiilID vahendusel 

või kasutajanime ja salasõnaga. 

Paroolide saamiseks saada 

ekiri aadressile abi@reform.ee. 

Nädalakiri 

Iga nädala algul saadab erakond 

oma liikmetele kokkuvõtva kirja 

erakonna poliitikute tegemistest 

sel nädalal, samuti eelteavet peatselt 

toimuvate ürituste ja koolituste 

kohta. Nädalameili saamiseks 

saada oma eposti aadress aadressile 

abi@reform.ee või lisa see 

Oravavõrgu kaudu ise nimekirja. 

Reformikiri 

Lisaks Reformierakonna ajalehele 

Paremad Uudised ilmub kolm 

korda aastas reformierakondlaste 

tegemisi ja mõtteid vahendav ajakiri 

Reformikiri. 

www.reform.ee 

35

erakond ı üritused 

Meeltlahutavad 

ja õpetlikud 

üritused 

Et elu liiga rutiinseks ei muutuks, korraldab 

Reformierakond oma liikmetele mitmesuguseid 

üritusi ja koolitusi. Neid kirjeldab ürituste 

põhikorraldaja Terje Rohi. 

Ball 

Reformierakonna ball on aasta glamuurseim 

üritus, kuhu on oodatud nii erakonna 

liikmed kui ka sõbrad kaaslastega. 

Ürituse korraldajad teevad kõik, et 

kohal oleksid Eesti parimad muusikud 

ja õhtujuhid, et kõik oleks nagu päris 

ning säraks. Balli olulisim osa on kuldoravate 

üleandmine. 

Suvepäevad 

Erakonna suvepäevad toimuvad iga aasta 

augustis. Tegemist on terve nädalavahetuse 

pikkuse meeleoluka kogupereüritusega. 

Kui reede kulub sisseelamiseks 

ning pühapäev üritusest „väljumiseks”, 

siis laupäev on tõeliselt sportlik ja 

tegus. Oma atleetlikke võimeid saab 

proovile panna nii maakondlikel kui ka 

individuaalsetel jõukatsumistel. Õhtuks 

pannakse parimatele kaela medalid, samuti 

kuulutatakse välja tublimad maakonnad. 

Alates 2007. aastast kuulub suvepäevade 

juurde ka tenniseturniir. 

Et oleme eelkõige poliitiline organisatsioon, 

leidub ühtede korralike suvepäevade 

ajakavas ka poliitikatund, kus 

arutletakse vabas õhkkonnas päevapoliitilistel 

teemadel. Pesamunadele on eraldi 

lasteprogramm, mis kestab kogu päeva. 

Suvepäevi iseloomustab ka riigikogulaste 

pannkoogikohvik. See on muhe ettevõtmine, 

kus meie armsad rahvasaadikud 

käärivad käised üles, panevad 

kokamütsid pähe ja põlled ette ning kukuvad 

kohalviibijatele kooke küpsetama. 

Ball 

Talvepäevad 

Mõnus seltskond reformikaid koguneb 

ka talvel spordirõõme nautima. Viimati 

saadi kokku Pärnumaal Jõulumäel, kus 

võisteldi jääkeeglis, kelgutamises ja 

suusatamises. Talisporti tulevad nautima 

nii suured kui ka väikesed ja talvepäevade 

pidamise traditsiooni jätkame 

kindlasti ka järgmistel aastatel. 

Spordipäev 

Suvepäevad 

Reformierakond on alati olnud tervislike 

ja sportlike eluviiside propageerija. 

Igal aastal saavad aktiivsed erakondlased 

kokku, peavad maha ühe põneva 

jalgpalliturniiri ja tennisevõistluse ning 

katsuvad jõudu ka muudel aladel. Rõõmu 

ja tegevust jätkub nii tõsistele sportlastele 

kui ka niisama harrastajatele 

ning tervele perele. 

Reformi rattaretk 

Rattaretk on igakevadine kogupereüritus, 

mille käigus väisame Eestimaa kaunimaid 

paiku ja tutvume kohaliku eluoluga. 

Algul paarikümne inimese üritusest 

on tänu heale korraldusele kasvanud 

välja kuni 200 osalejaga sportlik 

nädalavahetus. 

36 

www.reform.ee

üritused ı erakond 

Talvepäevad 

Liidrikoolitus 

Koolitused 

Reformierakond, Liberalismi Akadeemia 

ja meie teemaklubid korraldavad 

erinevaid harivaid üritusi, kus on tihti 

võimalik kuulata oma ala spetsialiste 

rääkimas päevakajalistel teemadel. 

Valimisteks valmistumisel viime läbi 

koolituseprogramme meie kandidaatidele 

ja nende meeskondadele – viimati toimus 

selline ettevõtmine nimetuse Liider 

2009 all, mis oli koolitustesari piirkonnaorganisatsioonide 

liidritele, et anda neile 

põhjalik teadmistepagas ja materjalidekogu 

kohalike valimiste teemal. 

Lisaks toimuvad uue liikme koolitused, 

kuhu ootame eelkõige hiljuti erakonnaga 

liitunud inimesi. Räägime sellest, 

mis asi see Reformierakond siis 

ikkagi on, samuti tutvustame 

liberalismi ja selle olemust. 

Rattaretk 

www.reform.ee 

37

erakond ı ajalugu 

Pilk minevikku 

Kui vaadata Reformierakonna ajalugu, siis näeme, 

kui olulist rolli on erakond mänginud Eesti elu 

kujundamises juba oma loomisest alates. 

1994 

13. novembril kogunesid Eesti Panga 

toonase presidendi Siim Kallase ümber 

koondunud uue erakonna algatusrühm ja 

1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku 

Partei (ELDP) erakorraline 

kongress. Kahe struktuuri juhtkonnad 

ühendati ja uue erakonna esimeheks valiti 

Siim Kallas. Siseministeerium registreeris 

Eesti Reformierakonna 9. detsembril. 

1995 

8. jaanuaril toimunud Reformierakonna 

peakoosolekul võeti vastu programm, 

põhikiri ja valimisnimekiri. Valiti 

erakonna juhatus, esimeheks jäi Siim 

Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 

1996. aasta valimistel kuulutati senine 

president Lennart Meri. 

Parlamendivalimistel sai Reformierakond 

87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 

19 kohta Riigikogus. Reformierakondlane 

Toomas Savi valiti ülekaaluka poolehoiuga 

Riigikogu esimeheks. 

Sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni 

Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. 

Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks, 

valitsusse kuulusid Reformierakonnast 

veel Andres Lipstok 

majandus-, Jaak Aaviksoo haridus-, Toomas 

Vilosius sotsiaal-, Märt Rask sisening 

Kalev Kukk teede- ja sideministrina. 

14. oktoobril toimunud peakoosolekul 

uuendati erakonna põhikirja ja valiti selle 

alusel uus juhatus. Erakonna esimeheks 

valiti tagasi Siim Kallas. 

1996 

Kohalikel valimistel oli Reformierakond 

silmapaistvalt edukas Tallinnas, 

Tartus, Kuressaares, Haapsalus, Paides, 

Jõgeval jm. Reformierakonna nimekirjas 

valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 

124 inimest 

Novembris lahkuti valitsuskoalitsioonist, 

sest Reformierakonnal puudus võimalus 

järgida oma valijate huvisid. Siirduti 

opositsiooni ja loodi koos teiste 

Riigikogus esindatud reformimeelsete 

jõududega saadikuühendus „Ühinenud 

opositsioon”. 

1997 

10. mail toimus Reformierakonna peakoosolek, 

kus võeti seoses mittetulundusühingute 

seaduse jõustumisega vastu 

erakonna uus põhikiri ja muudeti 

erakonna programmi. Erakonna esimeheks 

valiti järgmiseks kaheks aastaks 

Siim Kallas. 

1998 

5. detsembril kiideti Reformierakonna 

üldkogul heaks erakonna valimisplatvorm 

ning kinnitati erakonna kandidaatide 

nimekiri Riigikogu valimiseks. 

11. detsembril Bonnis toimunud nõukogu 

istungil võeti Eesti Reformierakond 

Euroopa liberaalsete ja reformiparteide 

ühenduse ELDR täisliikmeks. 

1999 

Märtsis toimunud Riigikogu valimistel 

sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 

kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega 

Isamaaliiduga teist kohta 

17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu 

ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, 

mille alusel moodustati valitsus, 

kus Reformierakond sai viis ministrikohta. 

Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, 

erakonna peasekretär 

Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna 

juhatuse liikmed Märt Rask justiitsministriks 

ja Toivo Asmer portfellita 

ministriks, kultuuriministriks kinnitati 

Signe Kivi. Riigikogu esimeheks valiti 

viiendat korda järjest Reformierakonna 

aseesimees Toomas Savi. 

15. mail toimunud Reformierakonna 

korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks 

taas Siim Kallas. Erakonna peasekretäriks 

sai Eero Tohver. 

Sügisel kohalike omavalitsuste valimis- 

te järel sai Reformierakond seitsmes linnas 

korraga nii linnapea kui ka volikogu 

esimehe koha, lisaks viies linnas volikogu 

esimehe positsiooni ja kahes linnas 

linnapea koha. 

2000 

1. jaanuarist kaotati Reformierakonna 

initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse 

reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli 

erakonna ühe peamise valimislubadusega 

1999. aasta parlamendivalimistel. 

2001 

Presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond 

sisevalimiste kampaania 

erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. 

Üle Eesti toimunud presidendituuril 

osalesid kandidaatidena 

Siim Kallas, Märt Rask, Toomas Vilosius 

ja Toomas Savi. Alates sellest ajast 

on Reformierakonna valimisnimekirjad 

alati moodustatud erakonnasiseste eelvalimiste 

tulemusena. 

Detsembris lahkus Reformierakond 

Tallinnas valitsuskoalitsioonist, sest linnavalitsus 

planeeris eelarvet tasakaalust 

välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel 

moodustati Tallinnas uus koalitsioon 

Keskerakonnaga, mis põhjustas ühtlasi 

valitsuse lagunemise. 

2002 

Jaanuaris peetud koalitsioonikõneluste 

tulemusena moodustas Reformierakond 

valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Refor 

mierakonna esimees Siim Kallas sai 

peaministriks. Välisministriks sai Kristiina 

Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki 

Kranich, justiitsministrina Märt Rask, 

kultuuriministrina Signe Kivi ja portfellita 

regionaalministrina Toivo Asmer. 

Märtsis kirjutasid Reformierakonna ja 

Vene Balti Erakonna juhid alla kahe erakonna 

liitumise kokkuleppele. 

Oktoobris osales Reformierakond 55 

omavalitsuses üle Eesti oma valimis- 

38 

www.reform.ee

1. jaanuaril jätkus maksureform, mis 

langetas tulumaksumäära taas 1% võrra. 

13. jaanuaril selgus üldkogul sisevaliajalugu 

ı erakond 

nimekirjaga. Reformierakond 

sai võimule 54 omavalitsuses, nende 

hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, 

Pärnus, Kuressaares, Paides ja Rakveres. 

2003 

Märtsis sai Reformierakond Riigikogu 

valimistel 87 551 häält. See moodustas 

17,7% kõikidest antud häältest ning andis 

19 kohta parlamendis. 

Aprillis sõlmis Reformierakond valitsusleppe 

Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses 

asusid reformierakondlastena tööle 

majandus- ja kommunikatsiooniminister 

Meelis Atonen, välisminister Kristiina 

Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, 

kaitseminister Margus Hanson ja rahvastikuminister 

Paul-Eerik Rummo. 

Erakonna üldkogu valis esimeheks 

taas Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks 

valiti Meelis Atonen, Märt Rask ja 

Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretäriks 

sai Kristen Michal. 

2004 

1. jaanuaril jõustus vanemahüvitise 

seadus. Tegemist oli Reformierakonna 

ühe olulisema valimislubadusega 2003. 

aasta Riigikogu valimistel. 

Mais asus Siim Kallas tööle Eesti volinikuna 

Euroopa Komisjonis. Sügisel sai 

temast Euroopa Komisjoni uues koosseisus 

komisjoni asepresident. 

Juhatuse otsusega sai Andrus Ansipist 

Reformierakonna esimene aseesimees, 

kes vajaduse korral täidab erakonna esimehe 

ülesandeid. 

Juunis toimunud Euroopa Parlamendi 

valimistel valiti üheks kuuest Eesti saadikust 

Reformierakonna kandidaat Toomas 

Savi. 

Sügisel lahkus Reformierakonnast 

Märt Rask, kelle Riigikogu nimetas 

Riigi kohtu esimeheks. Erakonna aseesimeheks 

valiti tema asemele Kristiina 

Ojuland. 

Oktoobris sõlmis Reformierakond Tallinnas 

uue võimuliidu Res Publica ja 

Rahvaliiduga. 

Novembris valiti erakonna 10. sünnipäevale 

pühendatud üldkogul uueks 

esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest 

sai erakonna auesimees 

2005 

1. jaanuaril jõustus üksikisiku tulumaksumäära 

alanemine 2% võrra. 

Märtsis läks Reformierakond Tallinnas 

opositsiooni. Linna asusid juhtima 

Keskerakond ja Res Publica. 

Märtsis lagunes ka peaminister Juhan 

Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. 

Andrus Ansip sai 12. aprillil Keskerakonna 

ja Rahvaliiduga moodustatud valitsuse 

peaministriks. 

Kohalikel valimistel sai Reformierakond 

kõigi aegade parima tulemuse. 

2113 kandidaadiga valimisnimekirjad 

olid väljas 151 omavalitsuses ja volikogudesse 

pääseti 127 omavalitsuses. 

Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 

16,9% antud häältest. 

Oktoobris astus ametist tagasi kaitseminister 

Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis 

enda kanda kauaaegne Riigikogu liige 

ja üks erakonna asutajaid Jürgen Ligi. 

2006 

1. jaanuaril alanes taas tulumaks, jõudes 

23%-ni. Vanemahüvitis pikenes 15 

kuuni. 

Eesti majanduskasv oli II kvartalis 

11,8%, olles sellega maailma kiireim. 

Tööpuudus langes rekordmadalale. 

23. septembril valiti 174 valijamehe 

häälega Eesti Vabariigi presidendiks 

Reformierakonna poolt üles seatud kandidaat 

Toomas Hendrik Ilves. 

2007 

miste teel reastatud üleriigiline valimisnimekiri. 

Kolm esinumbrit olid 

Andrus Ansip, Urmas Paet ja Meelis 

Atonen. 

Riigikogu valimised võitis Reformierakond 

153 041 hääle ehk 27,8% rahva 

toetuse ja 31 mandaadiga. 

Koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks 

tehti kirjalik ettepanek Isamaa ja Res 

Publica Liidule, Eesti Sotsiaaldemokraatlikule 

Erakonnale ja Erakonnale 

Eestimaa Rohelised. 

2. aprillil sõlmisid Reformierakond, 

IRL ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu. 

3. juunil kogunenud üldkogu valis erakonnale 

uue juhatuse ja kinnitas järgmiseks 

kaheks aastaks ametisse erakonna 

senise esimehe Andrus Ansipi. 

Oktoobri keskel Berliinis toimunud 

kongressil valiti Riigikogu I aseesimees 

Kristiina Ojuland Euroopa Liberaalide, 

Demokraatide ja Reformipartei asepresidendiks. 

2008 

Aprillis esitas aktiivsest poliitikast taandunud 

Meelis Atonen avalduse lahkumiseks 

Reformierakonna aseesimehe 

kohalt. Ühehäälselt valiti erakonna 

uueks aseesimeheks Jürgen Ligi. 

Novembris toimus majanduskonverents 

„Restart”, kus Reformierakonna kutsel 

esinenud Eesti majanduse suurkujud ja 

ülemaailmselt tuntud finantsspetsialistid 

jagasid oma pikaajalist kogemust ja aitasid 

otsida lahendusi muutunud maailmamajanduse 

väljakutsetele. Konverentsi järel 

tutvustati tegevuskava „Seitse sammu 

uue majanduskasvuni”. 

2009 

Juunis toimunud Euroopa Parlamendi 

valimistel osutus Reformierakonnast 

valituks Kristiina Ojuland. 

Kohalikel valimistel saavutas Reformierakond 

läbi aegade parima KOV valimiste 

tulemuse, võites üle Eesti kogutud 

110 275 häälega valimised paljudes 

suuremates linnades ja maakondades. 

13. novembril täitus Reformierakonnal 

15 aastat, mida erakond tähistas Tallinnas 

Estonia kontserdisaalis toimunud 

üldkogu ja piduliku juubeliballiga. 

Üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi 

tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. 

Erakonna juhatuse koosseis 

uuenes poole võrra. 

www.reform.ee 

39

erakond ı valimiskampaaniad 

Tervikpildi 

kokkupanek 

Valimiskampaania on nagu pusle kokkupanemine: 

algusest peale on selge, millistest juppidest pilt 

koosneb, kuid töö ei pruugi olla just väga lihtne. 

Täpsemalt räägib kampaaniajuht Annika Arras. 

Osa kildude ühendamine läheb kiiresti, 

osaga kulub rohkem aega, 

teistega tuleb pikemalt pead murda 

ning mõni paigutub ajutiselt valessegi 

kohta. Aga päeva lõpuks on pilt ikkagi 

koos ning valimised võidetud. 

Valimiskampaanias on laias laastus 

kolm taset: poliitilise sisu loomine, katuskampaania 

ning rohujuurekampaania. 

Esimese eest vastutavad kõik erakonna 

poliitikud ja nõunikud ning seda 

nii riigi kui ka kohaliku võimu tasandil. 

Ei saa mainimata jätta, et Reformierakonna 

poliitika saab alguse liberaalsest 

maailmavaatest. 

Katuskampaania 

Hea kampaania eelduseks on tugeva ja 

vettpidava poliitilise sisu olemasolu. Kui 

see on loodud, asuvad erakonna peakontoris 

ja reklaamiagentuuris tööle 

kampaaniameistrid ning sellest kooslusest 

sünnivad tele- ja raadioreklaamid, 

voldikud ja reklaamkingitused, plakatid 

ja flaierid, mida nimetataksegi katuskampaaniaks. 

Reformierakonna katuskampaania 

eesmärk on tõsta erakonna 

mainet ja tutvustada valimiste põhilubadusi 

laialdaselt massimeedias. Suhteliselt 

väiksem osa katuskampaaniast kulub 

üksikkandidaatide reklaamile, mille 

käigus tutvustame eelkõige valimisringkondade 

esinumbreid. Samuti valmivad 

kampaaniameeskonnas juhendmaterjalid 

rohujuurekampaania tegemiseks. 

Kuidas saab 

igaüks panustada? 

Rohujuurekampaania on kõige olulisem 

osa kampaaniast üldse. Ilma juurteta 

rohi ei kasva. Ilma liikmeteta erakonda 

pole. Kõige paremad sõnumi edasiviijad 

on inimesed, kes suhtlevad omavahel 

näost näkku. Plakatid ja telereklaamid 

Kõige paremad sõnumi 

edasiviijad on inimesed, 

kes suhtlevad omavahel 

näost näkku. 

sobivad tuntuse suurendamiseks, üleüldise 

maine loomiseks, aga nende põhjal 

ei tee valija oma lõplikku otsust kellegi 

poolt hääletamiseks. Otsus sinu, minu 

või Reformierakonna poolt hääletamiseks 

sünnib kaheksal juhul kümnest 

just tänu valijale silmavaatamisele, tema 

mure ärakuulamisele ja sellele lahenduse 

pakkumisele. Nii võidetakse usaldust, 

nii kogutakse toetust. Ning seda 

usaldust ei tohi kuritarvitada – kaotatud 

usaldust tagasi võita on väga keeruline. 

40 

www.reform.ee

Pole pähklit, mida me katki ei hammusta 

valimiskampaaniad ı erakond 

Juba kolm aastat võimutsevad Tallinnas korralagedus ja kuritegevus. 

Sina elad säästlikult. Linnavõim laristab. 

Linnavõim võtab võlgu. Sina maksad. Sinu lapsed maksavad. 

Sinu linnavara parseldab linnavõim odavalt maha. 

Sa tahad linnavalitsuse jutule? 

Sa tahad sahkerdamata asju ajada? 

Sa andsid keskturu ärastamise vastu üle 5000 allkirja? 

Brand Sellers DDB / Foto: Toomas Volkman 

Tallinlane, ülbe ja laristav 

linnavõim sülitab Sulle näkku 

Kelle asi, ütlevad need, kes Tallinnas võimul. 

Lase end juhtida kainel peal. Sina maksad makse. Sinu hääl maksab. 

Sul on võimalus valida parem Tallinn. Juba sügisel. 

www.reform.ee 

Seepärast on ka Reformierakond alati 

kõikides vaidlustes ja läbirääkimistes 

oma valimislubadustest tugevasti kinni 

hoidnud. Valimislubadused lähtuvad 

maailmavaatest, tegemist on põhimõtteliste 

küsimustega. Ning nagu juba president 

Lennart Meri ütles, põhimõtetega 

ei kaubelda. 

www.reform.ee 

Logo ja tunnuslaused 

Reformierakonna logo all on tunnuslause, 

mis on aegade jooksul erakonna 

nägu ilmestanud. Parem jõud, Tegija 

nagu sinagi – tuleb tuttav ette? Reformierakond 

on pidevas arenemises. Nii 

muutub ka meie tunnuslause ning samuti 

on igal valimiskampaanial oma loosung, 

mis peaks kokku võtma just käimasoleva 

kampaania põhisõnumi. 

Täna on Reformierakonna logo all kirjas 

Parem Eesti kõigile. Meie tunnuslausetes 

ja loosungites domineerib sõna parem. 

Miks? Tegemist on mitmetähendusliku 

sõnaga, mis ilmestab Reformierakonda 

kõige paremini. Liberalism on 

parempoolne maailmavaade ning erakonna 

igapäevase tegevuse kaudu peaks 

elu Eestis ühel, teisel või kolmandal 

moel ikka paremaks minema. 

Kahe poole sünergiast (katuskampaania 

ja rohujuurekampaania) sobituvad 

pusletükid kokku ning nii me võidamegi 

valimisi ja saame võimaluse jätkuvalt juhtida 

Eestit veelgi parema elu poole. Selleks 

on vaja iga erakonnaliikme panust – 

meie sinuga koos oleme kõige paremad 

sõnumi levitajad. Sind usub sinu naabrimees 

ja mind minu koolivend ja lapsepõlvesõber. 

Need suhtevõrgustikud loovad 

lisaväärtust ja võimaldavad selgitada inimestele 

Reformierakonna poliitika tõelist 

sisu, mida massimeedia loosunglikes 

reklaamides teha ei saa. 

Kampaanialoosungid 

1995 RK: Arukus ausse, jõukus majja 

1996 KOV: Meie muudame 

1999 RK: Tugev majandus, kindel tulevik 

1999 KOV: Pole pähklit, mida me katki 

ei hammusta 

2002 KOV: Edasi! 

2003 RK: Vali parem tulevik 

2004 EP: Hoia Eesti edu! 

2005 KOV: Teeme Eesti paremaks 

2007 RK: Viime Eesti 5 jõukama Euroopa 

riigi hulka 

2009 EP: Euroopa tasemel tegijad! 

2009 KOV: Ma armastan Eestimaad 

*RK – Riigikogu valimised 

*KOV – kohalike omavalitsuste volikogude valimised 

*EP – Euroopa Parlamendi valimised 

Logo 

tunnuslaused 

2002: Tegija nagu sinagi 

2002-2007: Parem jõud 

2007: Parem Eesti kõigile 

41

erakond ı auesimees 

Asutaja 

süda 

on rahul 

Reformierakonna asutaja 

ja auesimees Siim Kallas 

andis 2004. aastal erakonna 

juhtimise üle rahuliku 

südamega. Enamik erakonna 

asutamisel püstitatud eesmärke 

olid juba siis täidetud. 

Miks lõite Reformierakonna? 

Tollal tundus, et majanduspoliitikale, turumajandusele 

ja vabadustele suunatud 

poliitika vajab hädasti tugevdamist. Oli 

rühm inimesi, kes arvas, et suudab 

seda tühimikku hästi täita, ja nii see 

kõik algas. 

Millist tulevikku Reformierakonnale 

ette kujutasite? Kuivõrd on 

see vastanud sellele, kuidas siiani 

tegelikult on läinud? 

Tahtsime luua erakonna, kes edendab 

vaba turumajandust ja avatud majanduspoliitikat, 

kes kaitseb liberaalseid vabadusi 

ja hoolitseb nende eest. Teisalt 

tundsime muret, kuidas selliste eesmärkidega 

valimisi võita, sest me tahtsime 

kindlasti kujundada Reformierakonnast 

otsustava poliitilise jõu riigis. Tagasi 

vaadates tundub, et mõlemad eesmärgid 

said enam-vähem täidetud. 

Milline oli Reformierakonna 

kõige suurem saavutus Teie 

juhtimise ajal? 

Reformierakonda seostatakse kõige 

rohkem ikkagi rahanduspoliitikaga. 

Sestap pean ka suurimateks saavutusteks 

madalaid ja lihtsaid makse ning ettevõtluse 

soodustamist, investeeringute 

vabastamist tulumaksust ning arusaama 

tasakaalus eelarve tähtsusest. 

Milliste tunnetega andsite üle 

erakonna juhtimise? 

Tegin seda rahuldustundega. Kümme 

aastat oli selleks hetkeks täis saanud, 

erakond välja kujunenud ja lahinguvalmis 

ning ma tundsin, et aeg on küps tegevjuhi 

kohalt kõrvale astumiseks. Pärast 

seda ei ole erakonnal ju halvasti 

läinud! 

Kuivõrd olete praegu Reformierakonna 

tegemistega kursis? 

Enda arvates olen hästi kursis, kuid 

muidugi ei osale ma aktiivselt erakonna 

poliitika kujundamises. 

Milline on auesimehe roll erakonnas? 

Eks see auesimehe nimetus on rohkem 

tiitel ja ma ei näe siin enda seisukohast 

vahet, kas ma olen auesimees või lihtliige 

– tegutseksin ja kaasa lööksin ikka 

samamoodi. 

Millisena näete Reformierakonna 

tulevikku Eesti poliitikas edaspidi? 

Ennustamine on alati tänamatu. Loomulikult 

soovin, et Reformierakond jääks 

oma seniste põhimõtete juurde ja mängiks 

jätkuvalt olulist rolli otsuste tegemises, 

ning arvan, et erakond jääb nähtavas 

tulevikuski oluliseks tegijaks, 

olles tihti valitsuses. Teisalt võim kulutab 

ja väsitab erakonda. Mõnikord võib 

natuke aega ka kõrvalrollis olla. Iga hinna 

eest ei tasu võimul püsida, kuigi vabatahtlikult 

ei ole muidugi mõistlik kõrvale 

astuda. 

42 

www.reform.ee

partnerid ı erakond 

Sõbrad 

laias maailmas 

Reformierakond teeb aktiivselt koostööd mitme 

rahvusvahelise organisatsiooniga, kellega 

jagatakse sarnaseid vaateid. 

Allianssi Liberaalid ja 

Demokraadid Euroopa 

Eest, ALDE 

ALDE (The Alliance 

of Liberals and 

Democrats for 

Europe) pooldab 

vastuvõtlikku ja 

ettenägelikku lähenemist EL-i poliitikatele, 

ühildades üksikisiku vabadusi, 

vaba ja dünaamilist ärikultuuri, majanduslikku 

ja sotsiaalset solidaarsust, 

keskkonnakaitse tulevikusuundi, austust 

ja tolerantsi kultuuriliste, religioossete 

ja keeleliste erinevuste suhtes. 

ALDE on Euroopa Parlamendi suuruselt 

kolmas poliitiline fraktsioon, mis 

koondab Euroopa Parlamendi liikmeid 

liberaalsetest reformiparteidest ja 

tsentristlikest parteidest kõikjalt Euroopa 

Liidus ning tal on Euroopa jaoks 

ühine visioon ja püüdlus – koos suudame 

saavutada enamat. 

Vaata lähemalt: http://www.alde.eu 

Liberaalne 

Internatsionaal, LI 

Liberaalne Internatsionaal 

LI (Liberal International) 

on liberaalsete 

ja 

progressiivsete demokraatlike 

erakondade maailmaföderatsioon. 

LI asutati 1947. aastal, et 

tugevdada liberaalide kaitset totalitarismi, 

fašismi ja kommunismi vastu. On 

suur hulk ühiseid põhimõtteid, mis 

ühendavad kõiki liberaalseid erakondi 

Aafrikast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, 

Aasiast ja Euroopast: inimõigused, 

vabad ja õiglased valimised ning 

mitmeparteiline demokraatia, sotsiaalne 

õiglus, sallivus, sotsiaalne turumajandus, 

vabakaubandus, keskkondlik 

jätkusuutlikkus ja tugev rahvusvahelise 

solidaarsuse tunnetus. 

Vaata lähemalt: 

http://www.liberal-international.org/ 

Euroopa Liberaalne, 

Demokraatlik ja 

Reformipartei, ELDR 

ELDR (The European 

Liberal Democrat 

and Reform 

Party) toob kokku 

ühiste liberaalsete, 

demokraatlike ja reformimeelsete 

ideaalidega erakondi 

enam kui 30 Euroopa riigist. ELDR 

on rahvusvaheline mittetulundusühing 

asukohaga Brüsselis. 

Vaata lähemalt: http://www.eldr.org 

Euroopa Liberaalsed 

Noored, LYMEC 

LYMEC on üleeuroopaline 

noorteorganisatsioon, 

mille eesmärk 

on edendada 

liberaalseid väärtusi 

kõikjal Euroopa Liidus, 

olles ELDR-i ja selle Euroopa 

Parlamendi fraktsiooni ALDE noorteorganisatsioon. 

LYMEC hõlmab 210 000 

liiget 59 liikmesorganisatsioonist 37 

riigis, olles aktiivne kõikjal suures ja 

mitmekesises Euroopa maailmajaos. 

Vaata lähemalt: http://www.lymec.org 

Friedrich 

Naumanni Fond 

Friedrich Naumanni Fond (Friedrich 

Naumann Foundation) on sõltumatu 

mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, 

kes on pühendunud liberaalsete 

poliitikate edendamisele. Asudes 

Saksamaal, on fond saavutanud hea 

maine, toetades vabadust inimväärikuses 

kui ülimat eeltingimust vaba ja 

rahumeelse ühiskonna toimimiseks. 

Fond lähtub avatud ühiskonna loomisel 

liberaalsetest põhimõtetest ning 

sallivuse ja mitmekesisuse tunnustamisest. 

Fond teeb intensiivset tööd poliitilise 

hariduse, nõustamise, väljaõppe 

ja dialoogi alal. Aafrikas toetab fond 

paljusid koostööprojekte partnerorganisatsioonidega, 

samamoodi nagu ka 

enam kui 50 riigis üle kogu maailma. 

Vaata lähemalt: 

http://www.fnst-freiheit.org 

www.reform.ee 

43

programm ı peasekretär 

Eesti Reformierakonna 

programm 

Eesti Reformierakonna eesmärgiks on Eestis jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimeste 

vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia 

veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu 

maailmas. Meie taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge 

ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. 

Inimene peab olema vaba oma valikutes ja valmis vastutama oma tegude eest. Soodne keskkond 

ettevõtlike ja otsustusvõimeliste inimeste eneseteostuseks annab võimaluse toetada ka neid, 

kes vajavad abi. Reformierakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse 

ja humanismi põhimõtetel. 

Inimene & 

perekond 

• zIgal inimesel on õigus elule ja vabadusele. 

• zInimene on vaba piirideni, mille seab 

talle iga teise inimese samaväärne õigus 

vabadusele. 

• zInimese vabadus ja loovus on ühiskonna 

arengu ja heaolu peamine allikas. 

• zInimese kohustused tulenevad tema 

õigustest. 

• zInimese eraeluvabadus seisneb tema 

õiguses kujundada oma elulaadi ja 

suhteid ligimestega vastavalt oma 

huvidele ja eeldustele, mis tahes vägivaldse 

sekkumiseta. 

• zRiigi kohustus on tagada kõigile 

võrdsed võimalused oma sünnipäraste 

eelduste vabaks väljaarendamiseks. 

Vastutus nende võimaluste rakendamise 

eest jääb igale inimesele 

endale. 

• zPerekond on inimese emotsionaalse 

heaolu ja enesekindluse tähtsaim tagaja. 

Perekond toetub armastusele, 

pereliikmete vastastikusele lugupidamisele 

ning hoolitsusele, eriti laste 

ja vanurite eest. 

Avatud 

ühiskond – 

kodanke riik 

• zReformierakond lähtub ühiskonnakorralduses 

üksikisiku vabaduse ülimuslikkusest. 

Vabad kodanikud realiseerivad 

oma eesmärke ja kaitsevad 

oma huve omavahelises avatud koostöös. 

• zÜhiskonna toimimiseks loovad vabad 

üksikisikud kodanikeühendusi 

ja ühinguid, mis suudavad riigi sekkumiseta 

lahendada suure osa ühiskonnaelu 

küsimusi. 

• zEesti riik on vajalik eesti rahvuse ja 

kultuuri säilimiseks ning arendamiseks. 

Kõigile Eesti kodanikele ja 

Eestis seaduslikul alusel elavatele 

isikutele tuleb tagada isikuvabadused 

ja inimõigused. Riik sekkub üksikisikute 

vabasse enesekorraldusse 

ainult seal, kus see on eeltooduks 

möödapääsmatu. 

• zNii kodanikeühendused kui ka riik 

peavad tegutsema avatult, kõigile 

arusaadavalt ja põhjendatult ning 

võimaldama oma tegevuses osaleda 

neil, kes seda soovivad. 

• zAvatud ühiskond eeldab kõigi tema 

liikmete informeeritust, sõltumata 

nende elukohast ja sotsiaalsest seisundist. 

Igaühel, kes soovib saada 

avalikuks kasutamiseks loodud teavet, 

peab olema võimalus seda saada. 

Ligipääsu Internetile käsitab Reformierakond 

XXI sajandi inimõigusena. 

• zReformierakond leiab, et sõnavabadus 

peab olema tagatud igaühele 

võrdselt. Lubamatud on mis tahes 

44 

www.reform.ee

programm 

riiklikud eelised või takistused tegelemiseks 

infoleviga. Reformierakond 

rõhutab põhiseaduslikult tagatud sõnavabaduse 

ülimat tähendust kodanike 

riigi toimimisel. 

riik & 

omavalitsus 

• zRiik on kodanike vabal kokkuleppel 

loodud ühendus. Riigil ei tohi olla 

võimu, mis on vastuolus inimeste põhiõigustega. 

• zAinult õigusriik suudab tagada inimese 

vabadused. Sallitavad on kõik 

poliitilised suundumused, mis ei vastandu 

vabadusele ja inimõigustele 

ega kutsu vägivallale. 

• zRiigi stabiilse arengu suudab tagada 

parlamentaarne riigikord, kus kehtib 

demokraatia ja seaduste ülimuslikkus 

ning kus austatakse inimeste 

vabadusi ja õigusi. 

• zRiigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus 

peab lähtuma üldistest huvidest. 

• zVastutus kohalike omavalitsuste juhtimise 

eest peab olema järjepidev 

ning seda saavad kanda vaid erakonnad 

või üksikisikud. 

• zOmavalitsuste tegevuse mõõdupuu 

on haldussuutlikkus ning avaliku 

teenuse kvaliteet ja kättesaadavus. 

• zReformierakond peab vajalikuks 

omavalitsuste volituste ja vastutuse 

suurendamist. Ainult tugevad ja iseseisvad 

omavalitsused, kelle tulubaas 

on seadusega määratud ja riigieelarvest 

lahus, suudavad 

eeskujulikult täita kohaliku elu korraldamisega 

seotud ülesandeid ja 

kanda valijate ees vastutust kohalike 

eelarvekulutuste otstarbekuse eest. 

Õiguskord 

• zÕiguskord peab tuginema ühiskonnas 

tunnustatud väärtustel. Avalikku 

võimu tuleb teostada täpses vastavuses 

seadustega, välistades riikliku 

omavoli isikute üle. 

• zEraõiguslike suhete arengus luuakse 

eeldused, et: 

• kõik isikud on õiguslikult võrdselt 

kaitstud; 

• majandussuhete aluseks on isikute 

vaba kokkulepe, mitte riiklik regulatsioon 

või sund; 

• õiguskord tagab ja väärtustab vaba 

ning ausa ettevõtluse arengu. 

• zReformierakond peab oluliseks kodanike 

õigusteadvuse ja iseotsustamise 

võime arendamist ja seaduskuulekuse 

väärtustamist. 

Rahvastikupoliitika 

• zEesti riigi põhiseaduslikuks eesmärgiks 

on eesti rahvuse ja kultuuri säilimine 

läbi aegade. 

• zEesti majanduslikku, sotsiaalset ja 

kultuurilist jätkusuutlikkust ohustab 

rahvastiku vähenemine ja vananemine. 

Vastuseisuks sellele tõstab Reformierakond 

ausse perekondlikud 

väärtused, mis on aluseks terve ja 

toimeka järelkasvu kujunemisele. 

• zEsmatähtis on töö- ja pereelu paindlik 

sidumine, et vältida laste kasvamist 

järelevalve ja vanemliku hooleta, 

lapsevanemate tööalase 

kvalifikatsiooni raiskuminekut, tööjõupuuduse 

edasist süvenemist ja perekondade 

vaesusriski. 

• zHüvitades lapsevanemale saamata 

jääva töötasu, anname noorele perele 

kindlustunde lastesaamist mitte liialt 

edasi lükata ja võimaluse kujundada 

lapsele soodne kasvukeskkond. Seisame 

oma tõhusust tõestanud vanemahüvitise 

süsteemi jätkamise eest. 

• zTuleb suurendada lapsevanemate 

valikuvõimalusi töö- ja pereelu ühildamisel. 

Valikute eelduseks on usaldusväärsete 

lastehoiuvõimaluste olemasolu 

ja paindliku töögraafiku või 

osaajaga töötamise võimaluste laienemine. 

Oluline on, et laps kasvaks 

keskkonnas, kus töö kui eneseteostus 

ja tuluallikas on loomulik asi. 

• zKohalikud omavalitsused peavad tagama 

lastehoiuvõimalused kõigile 

soovijaile, toetades ka koduhoidu ja 

eraalgatusel loodavaid lasteasutusi. 

Arendame välja kvalifitseeritud lapsehoidjate 

kutsesüsteemi ja Interneti-põhise 

võimaluse saada piirkondlikku 

ja ülemaalist teavet lastehoiuks 

pakutavatest teenustest. 

• zTööturule naasval lapsevanemal 

peab olema võimalus saada koolitust 

oma tööalase kvalifikatsiooni taastamiseks 

ja värskendamiseks. 

• zPeame õigeks, et ka vanemliku hooleta 

jäänud lapsed kasvaksid peretingimustes. 

Eestis on palju hea tahtega 

peresid, kes võtaksid endale kasulapsi, 

kuid vajaksid professionaalset 

nõustamist ning majanduslikku tuge. 

Tuleb välja arendada hooldusperede 

koolitus- ja nõustamissüsteem ja lähendada 

hooldusvanemaile makstava 

toetuse määra reaalsetele vajadustele. 

Samas peavad suurenema 

lastekodude võimalused kanda hoolt 

vanemliku hooleta raskete puuetega 

laste eest. Kõik asendushooldusse 

puutuv peab olema kohalike omavalitsuste 

otsustada. 

• zPeame tähtsaks lapsendamise korra 

lihtsustamist, tagades seejuures laste 

õigused. 

• zOluline on perekonnaõpetuse tugevdamine 

koolides. Abortide vähendamiseks 

ja sugulisel teel edasikanduvate 

haiguste tõkestamiseks tuleb 

jätkuvalt levitada teadmisi ennetusvahenditest. 

• zEesti üheks rängemaks probleemiks 

on vägivaldsete surmade suur osakaal, 

seda eriti nooremate meeste 

seas. Alkoholismi, narkomaania ja 

AIDSi edasise leviku peatamiseks tuleb 

rakendada ennetusprogrammid. 

• zSüveneva globaliseerumise tingimustes 

peab Reformierakond vajalikuks 

tõsiselt keskenduda rahvastikurände 

temaatikale. Võõrtööjõu 

senisest suurema vajalikkuse ilmnemisel 

Eestis tuleb selgelt määratleda 

selle maht ja töösuhete laad ja kestus. 

Eelistame kõrge kvalifikatsiooniga 

töötajate (sh akadeemilise personali) 

sisserännet ning Eestist mujale 

õppima ja töökogemusi omandama 

lahkunute tagasirännet Eestisse. 

Oluliste immigratsioonivoogude võimaldamisel 

tuleb rakendada intensiivsed 

kohandamis- ja lõimumisprogrammid. 

• zReformierakond rõhutab, et Euroo- 

www.reform.ee 

45

programm 

pa Liidu ühtse rahvastikupoliitika kujundamisel 

tuleb tasakaalukalt arvestada 

iga liikmesriigi rahvuslikke 

huve ja seniseid kogemusi. 

Turvalisus 

• zIgaühe elu, tervis ja vara, samuti üksikisikute 

ja nende seaduslike ühenduste 

õigused ja vabadused peavad 

olema kaitstud ebaseaduslike rünnakute 

vastu. Iga ebaseaduslik rünnak 

peab vääramatult lõppema ründaja 

väljaselgitamisega ja tema karistamisega, 

kui viimane on avalikes huvides 

vajalik. Reformierakond panustab 

eelkõige õigusrikkumiste 

põhjuste ennetusele. 

• zReformierakond lähtub eeldusest, et 

vabad kodanikud suudavad ise ja 

omavahelises koostöös luua aluse 

turvalisele elukeskkonnale. Kodanikuühiskonna 

iseregulatsioon ja sotsiaalne 

kontrollimehhanism suudab 

kõige paremini õigusrikkumisi ennetada. 

• zRiik ja kohalikud omavalitsused osalevad 

turvalise elukeskkonna loomisel 

ja tagamisel, täites avalikule võimule 

seadusega pandud ülesandeid 

koostöös tulundus- ja mittetulundusühingutega. 

• zRiiklikul tasandil peavad Eestis toimima 

ühtsed ning üksnes riigieelarvest 

rahastatavad politsei ja päästeteenistus. 

Politsei missiooniks on 

igaühe abistamine tema seaduslike 

õiguste kaitsel ja kohustuste täitmisel. 

Politseile ja päästeteenistusele 

tuleb kehtestada selged, ühiskonna 

arengutasemele vastavad tegevusstandardid. 

• zPolitsei ja päästeteenistus peavad olema 

eetiliseks eeskujuks kogu rahvale. 

Neile tuleb luua võimalused osalemiseks 

rahvusvahelises koostöös. 

• zEesti riigil peab olema seadusega 

kehtestatud süsteem õigusrikkumiste 

ennetamiseks, mis hõlmab sotsiaal-, 

õigus-, regionaal-, rahvastikuja 

fiskaalpoliitilisi meetmeid. Vajalik 

on riiklik kriminaalpoliitika arengukava. 

• zKohaliku omavalitsuse ülesanne on 

luua oma territooriumil turvaline 

elukeskkond. Omavalitsus loob sobiliku 

õigusliku keskkonna, vajaduse 

korral palkab teenistusse vastava 

kvalifikatsiooniga inimesed või sõlmib 

halduslepingud. Kohalik omavalitsus 

tegutseb turvalisuse tagamisel 

koostöös erafirmade, mittetulundusühingute 

ja riigikaitseühendustega, 

luues selleks vastava koostöövõrgustiku. 

keskkonnapoliitika 

• zKeskkonnahoid on moraalne printsiip, 

mis pole taandatav vaid inimese 

heaolu ning loodusvarade küsimusele. 

Inimkond vastutab kogu looduse 

ning ka teiste liikide eluõiguse tagamise 

eest. Reformierakond rõhutab 

inimese vastutust kogu loodusliku 

keskkonna säilimise ees. 

• zKeskkond on muutunud piirini, kus 

käitumistavade muutmine on tsivilisatsiooni 

kestvuse eeldus. Suur osa 

inimkonnast on keskkonna muutumise 

tulemusena juba kaotanud elukvaliteedis. 

See protsess on võtmas 

aina globaalsemat iseloomu ning paljud 

seni asendamatud loodusvarad 

on lõppemas aastakümnetega. Säästliku 

keskkonnamudeli peab neis oludes 

omaks võtma iga inimene, ettevõte 

ja rahvas. 

• zKooskõla materiaalse heaolu ja keskkonnasäästlikkuse 

vahel on inimkonna 

tuleviku seisukohalt võtmeküsimus. 

Seejuures tuleb puhas õhk ja 

vesi, risustamata maastikud, vaikus 

ja eluslooduse mitmekesisus tunnistada 

hindamatuteks väärtusteks. 

• zTaastuvate ressursside kasutus ei 

tohi ületada nende taastootmisvõimet. 

Taastumatute varude jätkuvus 

tuleb kindlustada ajani, mil neid on 

võimalik asendada. 

• zRiigi roll säästlikus arengus on reguleerimine, 

eeskuju näitamine ja inimeste 

keskkonnateadlikkuse tõstmine. 

Keskkonnapoliitikat tuleb teha 

rahvusvahelises koostöös, kaitstes 

keskkonnasäästlikke majandamismeetodeid 

nii, et keskkonna hävitamine 

tooks kaasa konkurentsivõime 

kaotuse, mitte eelise. 

• zReformierakond toetab regulatsioone, 

kus saastaja maksab oma tegevuse 

ja tootja vastutab oma saaduste jätkuva 

keskkonnamõju eest. Pooldame 

jäätmekäitluse reegleid, mis sunnivad 

käituma loodussõbralikult ja jäätmeid 

taaskasutama, ning eelistame 

tarbimise maksustamist sõltuvalt 

tema mõjust keskkonnale. Soosida 

tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid 

ning osata neis näha majanduse 

ning tööhõive kasvu võimalust. 

• zVälja tuleb arendada loodusväärtuste 

säilimiseks vajalik kaitse- ning 

hoiualade võrgustik. Avalikust huvist 

lähtuv erahuvide riivamine on seejuures 

tihti paratamatu, kuid kaitserežiim 

võib luua omandile ka lisaväärtust. 

• zSäästva arengu tagamiseks on eelkõige 

vajalik probleemide teadvustamine, 

teadusuuringud, seire korraldamine 

ja inimtegevuse keskkonnamõjude 

hindamine. Keskkonnainfo 

peab olema avalikkusele kättesaadav. 

Keskkonnaharidus ja -teadlikkuse 

kasv tuleb tagada süsteemse tulemustele 

suunatud tegevuskavaga. 

• zMeie eesmärk on iga inimese isiklik 

osavõtt tegelikust keskkonnakaitsest 

ning igaühe jaoks võimaluse ja 

valmisoleku tagamine nii keskkonnakaitsest 

otseseks osavõtuks kui ka 

sellele kaasaaitamiseks. 

• zKiirustamise või pealiskaudse suhtumise 

tõttu tehtud vigade tagajärgi ei 

tohi lasta kanda oma järeltulijatel. 

Vastutustundlik ettevaatlikkus on põhimõte, 

millest me lähtume kõikide 

keskkonda mõjutavate otsuste puhul. 

Majandus- & 

rahanduspoliitika 

z • Reformierakond peab turgu ja konkurentsi 

majanduse kõige tõhusamaks 

suunajaks ning pooldab riigivõimu 

võimalikult väikest sekkumist 

majandusellu. Riigi ülesanne on 

soodsa majanduskeskkonna loomine, 

makromajandusliku stabiilsuse 

46 

www.reform.ee

programm 

hoidmine ja vaba konkurentsi tagava 

õiguskeskkonna kujundamine. Nähes 

majandusvabaduses üht ühiskonna 

arengu põhieeldust, hindame 

õigeks ja jätkamist väärivaks Eesti 

taasiseseisvumisel valitud suunda 

majanduspoliitikas. 

• zLiberaalne majanduspoliitika loob 

ühiskonnaliikmeile võrdsed võimalused, 

rakendab inimeste loovuse ja 

initsiatiivi ning tagab suurima võimaliku 

heaolu. Üldise jõukuse kasv on 

eeldus ka keskkonnasäästlikele 

uuendustele tehnoloogiates ja tootmise 

korraldamises ning tulemuslikule 

sotsiaalpoliitikale. 

• zRikkuse loomist ja ettevõtlikkust 

peab väärtustama ning inimesele tuleb 

tagada õigus kasutada oma võimeid 

vabalt ja loovalt. Tuleb kujundada 

motiveerivad tingimused 

ettevõtluse alustamiseks. 

• zLiberaalse majanduspoliitika põhiprintsiipidena 

kaitseme: 

• vaba konkurentsi; 

• majanduse avatust ja kaubanduspiirangute 

vältimist; 

• ühetaolisusele ja proportsionaalsusele 

tuginevat maksusüsteemi; 

• madalat maksukoormust; 

• tööjõuturu paindlikkust; 

• valuuta stabiilsust; 

• riigieelarve tasakaalu; 

• eraomandi puutumatust. 

• zPeame oluliseks vältida konkurentsi 

kahjustavaid erisusi, subsiidiume 

ning soodusrežiime. Seisame Euroopa 

Liidu siseturu põhjaliku reformimise 

eest turgude avamise ning reguleerimise 

vähendamise suunas. 

• zReformierakond seisab tollimaksude, 

kvootide ning muude kaubanduspiirangute 

vastu, sest need toovad 

kaasa hinnatõusu, tarbija valikuvabaduse 

vähenemise, innovatsiooni ja 

arengu aeglustumise. 

• zEesti majanduse kriitilisemaid muresid 

on saavutada tööjõu ettevalmistuse 

vastavus vajadustele ning tööturu 

suurem paindlikkus. Uute töökohtade 

loomiseks vajab tööandja kindlust, 

et ebatõhusate töökohtade kaotamine 

ning sobimatute töötajate 

vabastamine ei ole ülejõu käivalt raske 

ning et värbamine ei too kaasa 

suuri koormisi. Võõrtööjõu rakendamisel 

tuleb arvestada sellega kaasnevaid 

sotsiaalseid pingeid, kuid see 

ei tohi sünnitada ebatolerantsust ega 

ülemääraseid piiranguid kvalifitseeritud 

tööjõu värbamisel. 

• zReformierakonna maksupoliitika lähtekohaks 

on maksusüsteemi stabiilsus, 

lihtsus, läbipaistvus ja võrdse 

kohtlemise põhimõttest lähtuv ühetaolisus. 

Peame õigeks maksustada 

pigem tarbimist kui tulusid, samuti 

keskkonnale ja inimestele tekitatavat 

kahju. Me ei poolda maksuerisusi majandus- 

ega sotsiaalpoliitilise meetmena, 

kuna see on ebatõhus ja kulukas. 

• zReformierakond taotleb Eesti maksukoormuse 

alandamist ning eelarvepoliitika 

konservatiivsust. Lubamatu 

on hetkehüvede nimel koguda võlakoormat 

tulevaste põlvkondade õlgadele. 

Eelarvekulude planeerimine 

peab olema pikaajaline ning avaliku 

sektori kulutused range kontrolli all. 

• zRiigi osalust ettevõtetes aktsepteerime 

vaid üldtunnustatud strateegilistest 

huvidest lähtuvatel erandjuhtudel 

ning konkurentsieelduste puudumisel. 

• zReformierakond toetab valuuta stabiilsust 

hoidvat rahapoliitikat. Pooldame 

krooni võimalikult kiiret asendamist 

euroga kui märki Eesti 

kuulumisest arenenud majandusruumi. 

Teadmistepõhine 

majandus 

• zEesti majandus tuleb suunata teadmistepõhisele 

mudelile, kus määrav 

on loovus ning lisaväärtus on suurim. 

Vaid sel moel tekib kõrgepalgalisi 

töökohti, on võimalik püsivalt leevendada 

demograafilisest olukorrast 

tulenevaid tööjõuprobleeme. Reformierakond 

seab strateegiliseks prioriteediks 

Eesti kompleksse ülemineku 

uuele arengutasandile. Selleks on 

vaja rahvusvahelise konkurentsivõime 

tõstmise pikaajalist programmi. 

• zTeadmistepõhise majanduse telg on 

innovatsioon, mis ei ole pelgalt tehnoloogiline 

ega finantsiline, vaid on 

ka kultuuri ja väärtushinnangute küsimus. 

Selleks on vajalik ühiskonda 

läbiva suutlikkuse väljaarendamine. 

Esmatähtis on laialdane loovuse ja läbiva 

innovaatilisuse toetamine Eesti 

ühiskonnas. 

• zReformierakond peab tähtsaks loovkunsti 

ja ettevõtluse koostöö tihendamist 

ning loovmajanduse arengu 

soosimist. Ei ole traditsioonilisi majandusharusid, 

on vaid traditsiooniline 

mõtlemine. Reformierakond väärtustab 

ning propageerib innovatiivse 

ja mittetraditsioonilise mõtlemise 

arendamist ning rakendamist kõigis 

eluvaldkondades. 

• zTeadmistepõhisele majandusele ülemineku 

tingimuseks on riigi tippotsustajate 

teadmistepõhine töökorraldus. 

Reformierakond rõhutab 

vajadust kaasata strateegilisse otsustamisse 

kõrgprofessionaalset ekspertiisi, 

uurimistööd ja analüüsi. 

Tähtis on poliitilise ning sotsiaalse 

koosmeele saavutamine olulistes 

strateegilistes küsimustes. 

• zInnovatsiooni toetamiseks on vajalik 

eelduste loomine riskikapitali arengule. 

Haridus 

& teadus 

• zHea haridus avab inimesele tee oma 

sünnipäraste eelduste parimaks kasutamiseks 

nii enda kui ka kogu ühiskonna 

huvides. Riigi seisukohast on 

stabiilsetel alustel toimiv haridussüsteem 

ja sellel põhinev teadus- ning 

arendustegevus Eesti konkurentsivõime 

kindlaimaks tagatiseks. 

• zIgaühel peab olema võimalus omandada 

oma vajadustele ja annetele vastav 

kvaliteetne haridus. Inimeste loomingulisust 

ja elukestvat arengut 

toetab avatud hariduskeskkond. 

• zRiigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi 

sidususel, et see suudaks 

vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, 

adekvaatselt reageerida tööturu 

vajadustele ja tagada teadus- ning 

arendustegevuse järjepidevus. 

• zRiik ja omavalitsus tagavad igale soovijale 

tasuta alushariduse. Toetada 

tuleb ka alternatiivseid võimalusi: 

koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. 

• zPõhiharidus kui kohustuslik hari- 

www.reform.ee 

47

programm 

dusmiinimum peab olema tasuta ja 

kättesaadav võimalikult kodu lähedal. 

Põhiharidus peaks olema senisest 

enam diferentseeritud, et arvestada 

laste erinevaid eeldusi. 

Eelkutseõppe teemad tuleb lisada 

põhihariduse õppekavadesse. Põhikoolist 

väljalangejate arvu vähendamiseks 

tuleb luua üldhariduskoolides 

tugisüsteemid. 

• zPeame õigeks gümnaasiumide ja 

kutseõppeasutuste spetsialiseerumist 

ja neile riikliku õppekava täitmise 

raames maksimaalse tegevusvabaduse 

andmist. Gümnaasiumi- ja 

kutsekeskharidust tuleb korraldada 

kui tervikut. Reformierakond peab 

oluliseks õpilaste valikuvabaduse 

suurendamist keskhariduses. Selleks 

toetame kohustuslike õppeainete 

arvu ja mahu vähendamist. 

• zKvaliteetse gümnaasiumi- ja kutsehariduse 

andmiseks peavad riik ja 

kohalikud omavalitsused looma optimaalse 

koolivõrgu ja koolitranspordi 

võimalused. Põhikoolide, gümnaasiumide 

ja kutsekoolide rahastamine 

toimugu pearahasüsteemi alusel, 

kus sisalduvad vahendid ka investeeringuteks. 

• zTuleb luua tingimused erasektori 

oluliselt suuremaks kaasamiseks 

kutsehariduse ajakohastamisse. 

• zReformierakond peab oluliseks huvija 

üldhariduse tihedamat integreerimist. 

Peame äärmiselt vajalikuks 

õpetajakoolituse nüüdisajastamist. 

• zErivajadustega laste õpetamisel toetame 

kaasava hariduse põhimõtete 

rakendamist. 

• zKõiki koole koheldakse võrdselt sõltumata 

nende omandivormist. Igal 

koolil peab olema riiklik koolitusluba. 

• zTäiend- ja ümberõppe võimalused tuleb 

muuta üldiselt kättesaadavaks. 

Reformierakond peab oluliseks e-õppe 

võimaluste avardamist elukestvas 

õppes. 

• zHariduse kvaliteet ei tohi sõltuda 

kooli õppekeelest. Muukeelsed koolid 

peavad tagama hea eesti keele oskuse, 

mis eeldab pedagoogide sihipärast 

ettevalmistamist. 

• zGlobaliseeruval kõrghariduse maastikul 

tuleb kindlustada eestikeelse 

kõrghariduse jätkumine. Eesti kõrghariduse 

kvaliteet peab olema Euroopa 

Liidu ülikoolidega võrreldaval 

tasemel ja võimaldama akadeemilist 

koostööd. Ülikoole tuleb perioodiliselt 

akrediteerida nii õppesuunapõhiselt 

kui ka institutsionaalselt. 

• zÜhelgi andekal noorel ei tohi jääda 

kõrgharidus omandamata majanduslikel 

põhjustel. Reformierakond soovib 

kõrghariduse kättesaadavuse tagamiseks 

paralleelselt stipendiumide 

ja õppelaenude garanteerimisega 

välja arendada haridusosakute ja hariduskapitali 

süsteemi. 

• zEesti vajab nii tipptasemel alusteadust 

kui ka järjest suuremal määral 

rakendusteaduslikke uuringuid ja 

nendel põhinevat arendustegevust. 

Oluline on keskenduda Eesti arengut 

ja rahvusvahelist konkurentsivõimet 

tagavatele võtmevaldkondadele (biomeditsiin, 

materjaliuuringud, informaatika) 

ning eestluse identiteeti põhistavatele 

rahvusteadustele. Vajalik 

on rakendusuuringute tulemuslikkuse 

tagamine strateegiliselt tähtsates 

suundades. Eesti teaduse edasise 

arengu olulise tegurina näeme tihedat 

lõimumist Euroopa Liidu ja 

NATO teadusorganisatsioonidega. 

• zSaabuva globaalse tooraine- ja kütusekriisi 

tingimustes on edu pandiks 

üleminek säästlikele innovaatilistele 

tehnoloogiatele (nanotehnoloogia, 

alternatiivenergeetika, jäätmevabad 

tööstuslikud tehnoloogiad). 

• zPeame väga oluliseks kaasa aidata 

rahvusliku intellektuaalomandi tekkele 

tehnoloogilistes võtmevaldkondades. 

Ettevõtete tehnoloogilise ümberkujundamise 

ning uute 

tipptehnoloogiliste ettevõtete tekkimise 

vältimatuks eelduseks on hästitoimiva 

innovatsiooni tugistruktuuri 

(tehnoloogia- ja tööstuspargid, tehnoloogia 

arenduskeskused) väljaarendamine. 

tervishoid 

• zReformierakonna 

tervisepoliitika 

eesmärk on terve inimene ning tema 

võimalikult pikk ja toimekas elu. Lisaks 

meditsiinile on selle saavutamiseks 

suured võimalused igaühel endal, 

mis peaks tervisepoliitikas 

kajastuma suuremas keskendumises 

tervislike eluviiside edendamisele. 

• zTervisekäitumise parandamiseks tuleb 

tõsta inimeste teadlikkust ja aktiivsust. 

See peab algama laste- ja haridusasutustes 

ning hõlmama 

avalikke teavituskampaaniaid toitumise, 

liikumise, puhkerežiimi kohta. 

Õpi- ja töökeskkonnas peavad kehtima 

ranged tervisestandardid. Lasteasutustes 

ja koolides peab olema tagatud 

tervislik toit. 

• zInimesed tuleb varustada täpse ja 

arusaadava teabega toiduainete, tarbekaupade 

ja keskkonna terviseriskide 

kohta. Keskvõimu, omavalitsuste 

ja kolmanda sektori koostöös 

tuleb otsida võimalusi tervisliku eluviisi, 

sealhulgas liikumisharrastuse 

toetamiseks. 

• zReformierakond toetab ohtlike haiguste 

(südamehaigused, vähk, AIDS 

jt) vastaste programmide kõrval üldisema 

pikaajalise terviseedendamise 

programmi loomist, mis väärtustaks 

tervislikke eluviise ja igaühe vastutustunnet 

terviseriskide vältimisel. Rõhuasetus 

suuremale isiklikule vastutusele 

aitab tagada ka solidaarsusel 

põhineva meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse 

ja arengu. 

• zHaigekassa raha on mõeldud eelkõige 

ravikindlustatute raviks, mitte töövõimetushüvitisteks. 

• zTervishoiuteenuste piirhinnad ja perearstide 

pearaha peaksid katma kõiki 

vältimatuid kulusid. Haiglavõrgu 

kujundamise eesmärk on arstiabi 

kvaliteet. 

Sotsiaalpoliitika 

z • Heaolu kasv peab suurendama ka 

sotsiaalset turvalisust ühiskonnas. 

Tõhus majanduspoliitika on sotsiaalsete 

probleemide peamine leevendaja 

ning võimaldab suuremat hoolivust 

nende suhtes, kes oma tahtest 

sõltumatult on raskustes. Sotsiaaltoetuste 

eesmärk on tegelike abivajajate 

toetamine. Sotsiaalabi riiklikult 

kehtestatud miinimumstandardi jär- 

48 

www.reform.ee

programm 

gimisel peab kehtima omavalitsuse 

kontroll. 

• zReformierakonna eriline tähelepanu 

kuulub lastele. Toetame vanemaid 

lastega kodus olemise ajal, säilitades 

neile lapsehoolduse tõttu kaotatud 

sissetuleku. Maksusoodustustele eelistame 

otseseid toetusi, sest need 

jõuavad ka kõige vaesemateni. Paljulapselistele 

peredele tuleb maksta lisatoetust. 

Toetustest tihti tõhusam 

abi on laste kasvuks ja arenguks vajalike 

teenuste pakkumine. 

• zKoolis peab olema kättesaadav tervislik 

toit, mis põhikoolis peaks laste 

tervise ja õigete toitumisharjumuste 

kujundamise huvides olema tasuta. 

Õppimise kõrval tuleb toetada ka 

koolivälist tegevust. 

• zPiisava toimetuleku tagab peredele 

vaid töö. Seetõttu on oluline pakkuda 

lapsevanematele paindlikke töövorme 

ja mitmekesiseid lastehoiuvõimalusi. 

• zParim kasvatusmeetod on perekeskne. 

Vanemliku hooleta laste puhul ei 

tohi teha põhjendamatuid takistusi 

nende lapsendamisele. Hooldusperesid 

tuleb nõustada ja maksta neile 

toetust nende lisakulude katmiseks. 

• zReformierakond väärtustab põlvkondade 

ühtekuuluvustunnet. Eeldame 

noortelt suuremat tähelepanu vanema 

põlvkonna probleemidele ning 

tuge oma vanematele. Rahvastiku vananedes 

tuleb vältida pensionäride 

huvide vastandamist majandusarengu, 

laste ja tööealiste vajadustele. 

• zPensionisüsteem peab püsima stabiilne. 

Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks 

tuleb soodustada II ja III pensionisamba 

arengut. Pensionäride jätkuvaks 

kaasamiseks ühiskonna ellu, 

nende toimetuleku parandamiseks 

ning tööjõupuuduse leevendamiseks 

tuleb suurendada nende tööhõivet. 

Selleks peab vajadusel pakkuma neile 

koolitust, kaaludes tööandjaile sellega 

seotud lisakulude hüvitamist. 

Sotsiaalhoolekandes peab valitsema 

võimaluste paljusus kodu- ja avahooldusest 

hoolekodudeni. 

• zPuuetega inimesed ei pea tundma 

end kõrvaletõrjutuna. Reformierakond 

austab puuetega inimeste tahet 

end arendada, õppida ja elatada end 

oma tööga. Igaühe moraalne kohus 

on aidata suurendada puuetega inimeste 

toetamise, arengu- ja suhtlusvõimalusi 

lapseeast peale. Neile ja 

nende peredele tuleb omavalitsuste 

abiga pakkuda hädavajalikke tugiteenuseid. 

Teed, hooned ja ühistransport 

peavad võimaldama füüsilise 

puudega inimeste takistusteta liikumist. 

Tööandjaid tuleb motiveerida 

kasutama puuetega inimeste tööd. 

Kultuur & 

sport 

• zKultuur on rahvuse eneseteadvustamise 

ja -kehtestamise aluseid. Reformierakond 

arendab kultuuripoliitikat, 

mis aitab kaasa rahva ja riigi 

püsimisele ning arengule. 

• zMida avatumas maailmas Eesti toimib, 

seda kindlam peab olema eesti 

keel meie riikluse ja kultuuri alusena. 

Reformierakond peab vajalikuks 

eesti keele rikkalike eelduste pidevat 

edasiarendamist kõigil elualadel. 

• zReformierakond peab oluliseks nii 

professionaalse kui ka rahvakultuuri 

edenemise riiklikku toetamist, sealhulgas 

toetust kultuuriväljaannete, 

eesti keele teatmeteoste ja väärtkirjanduse 

väljaandmisele. Vajalikud on 

riiklikud programmid Eesti kultuuripärandi 

hoidmiseks, uurimiseks ja 

tutvustamiseks. 

• zErksas kultuurikeskkonnas arenevad 

inimeste parimad omadused. Riigi- 

ja kohaliku võimu ülesanne on 

kultuuri ja spordi arenguks vajaliku 

infrastruktuuri loomine ning loovisikutele 

majandusliku kindlustunde 

andmine. Tähtsustame mittetulundussektori 

osatähtsust kultuurija 

spordielu edendamisel. 

• zRaamatukogudel on tähtis roll demokraatliku 

infoühiskonna arengus ja 

kohalikus kultuurielus. Selle rolli 

täitmiseks tuleb tagada raamatukogude 

kaasamine riiklikusse infopoliitikasse 

ning piisavad võimalused teavikute 

soetamiseks. 

• zReformierakond toetab Eesti kultuuri 

aktiivset tutvustamist välisriikides. 

Eesti osavõtt rahvusvahelistest kultuurikoostööprogrammidest 

suurendab 

oluliselt meie kunstiinimeste 

loomingulisi ja enesearenduslikke 

võimalusi. 

• zReformierakond toetab Eesti tippspordi 

rahastamist spordialaliitude 

kaudu. Oleme seisukohal, et rahva 

tervena püsimise tagamiseks on 

väga oluline suurendada tuge harrastus- 

ja noortespordile. Laste ja 

noorte vaba aja sisustamine kultuurija 

spordiharrastusega on kindlamaid 

vahendeid alkoholismi ja narkomaaniaprobleemide 

ennetamiseks. 

• zRiik peab looma võimalusi erakapitali 

kaasamiseks kultuuri ja spordi toetamisse 

ning ettevõtjate huvi ja kindlustunde 

suurendamiseks üldsusele 

olulistesse kultuurija spordiobjektidesse 

investeerimisel. 

Regionaalpoliitika 

& 

maaelu 

• zEesti areng peab hõlmama kõigi 

tema piirkondade arengut ja sotsiaalset 

mitmekesisust. Reformierakonna 

regionaalpoliitiline eesmärk on terviklik 

ja territoriaalselt tasakaalustatud 

Eesti. 

• zRegionaal- ja maaelupoliitika peab tagama 

elanikele mitmekülgse tegutsemise 

võimalused, turvalisuse, eeldused 

saada tööd võimalikult elukoha 

lähedal, teenuste kättesaadavuse, 

sotsiaalsed garantiid ja tervisliku 

keskkonna. Riigi otsene sekkumine 

kohalikku igapäevaellu ei ole õigustatud, 

kuid riik saab protsesse koordineerida 

ning kohalike struktuuride 

haldussuutlikkusele, era- ning kolmanda 

sektori edenemisele kaasa aidata. 

• zRegionaalpoliitikat saab ellu viia vaid 

koostöös omavalitsustega, kodukandi- 

ja külaliikumisega, mittetulundusühingutega, 

kogudustega, ettevõtjatega. 

Kohaliku arengu võti on loov ja 

tegus inimene, kelle jaoks antud piirkond 

on koduks. Arengu hoogustamise 

eeldus on ühistest pingutustest 

ja koostööst tekkiv sünergia. Reformierakond 

hindab ja toetab kõigi 

nende inimeste ja organisatsioonide 

pingutusi. 

• zVäga oluline on ettevõtluse propa- 

www.reform.ee 

49

programm ı peasekretär 

geerimine ja toetamine maal. Väikeja 

pereettevõtluse kandepinna laienemine 

ning uued töökohad 

ettevõtluses on Eesti regionaalse 

arengu põhitingimusi. 

• zMaaelu kiiremaks arenguks peame 

vajalikuks: 

• elavat kultuurija hariduselu maal; 

• infrastruktuuride (teed, telekommunikatsioon, 

energiavarustus 

jne) taseme piirkondlike erinevuste 

vähendamist; 

• laialdast Interneti-ühendust; 

• mitmekesist koolitus-, ümberõppe- 

ja nõustamistegevust maakondlikul 

ja omavalitsuse tasandil; 

• omavalitsuste osakaalu suurendamist 

riiklike funktsioonide täitmisel 

ning maksutuludes; 

• haldusterritoriaalse reformi jätkamist 

ja soodustamist; 

• tegusaid ja kogukondlikel kokkulepetel 

põhinevaid kohalikke arengukavu, 

mille alusel saab riik rakendada 

regionaalsete 

investeeringute programmi; 

• riigi ja kohalike omavalitsuste 

koostööd kolmanda sektoriga; 

• majandustegevuse mitmekesistamist 

ning alternatiivse ettevõtluse 

toetamist; 

• kohalike eelduste ja omapära paremat 

ärakasutamist ettevõtluses. 

• zReformierakond näeb regionaalarengut 

oluliselt kiirenevat riigi võimaluste 

suurenemise ning Euroopa Liidu 

toel. Vaid tugevad kohalikud 

omavalitsused suudavad Eesti tasakaalustatud 

arengule kaasa aidata. 

Rahvusvähemuste 

poliitika 

• zEesti kui demokraatlik õigusriik tagab 

kõigile siin seaduslikult elavatele 

isikutele kõigi põhiõiguste vankumatu 

järgimise, olenemata kellegi 

etnilisest päritolust ja emakeelest. 

• zEesti pikaajalised rahvastikutrendid 

ning nendega seotud probleemid 

mõjutavad ühtemoodi nii eestlaste 

kui ka mitte-eestlaste heaolu, arenguvõimalusi 

ja turvalisust. Nende 

probleemide lahendamisel on eestlased 

ja Eesti mitte-eestlastest püsielanikud 

esmasteks liitlasteks. 

• zTuleb kiirendada ja kaasa aidata nende 

inimeste sügavale integreerumisele 

Eesti ühiskonda, kes soovivad 

omandada Eesti kodakondsust või 

on selle juba omandanud. Tähtsaim 

tegur selleks on kättesaadav eesti 

keele õpe, samuti tuleb rohkem rõhku 

panna Eesti kultuurikeskkonda 

liitumiseks vajalike teadmiste omandamisele. 

Mitte-eestlastele eesti keele 

õpetamise taset tuleb oluliselt tõsta. 

• zEesti ühiskonna jätkuva demokraatliku 

arengu eesmärgiks on stabiilse 

avatud kodanikuühiskonna väljakujunemine. 

Reformierakond suunab 

oma rahvusvähemuste poliitika sellele, 

et kõigil end Eestiga püsivalt siduda 

otsustanud inimestel oleks tagatud 

võimalused edukaks 

toimetulekuks eestikeelses info-, eluja 

töökeskkonnas, tundmaks end 

täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena 

ning osalemaks aktiivselt Eesti ühiskonna 

elus. 

• zReformierakond peab mitte-eestlaste 

eduka toimetuleku eelduseks kolme 

põhisammast, mille ehitamisele ja 

arendamisele Reformierakond oma 

tegevuses keskendub: 

• hea eesti keele oskus; 

• eestlastega võrdne juurdepääs 

kvaliteetsele haridusele ja informatsioonile; 

• mitte-eestlaste oma rahvuskultuurilise 

identiteedi, sh emakeele säilitamine. 

• zReformierakond kutsub üles Eestis 

alalist elamisluba omavaid isikuid, 

kes soovivad siduda oma elu Eesti 

Vabariigiga, otsustama Eesti kodakondsuse 

ja sellega kaasnevate õiguste 

ja kohustuste kasuks. 

• zReformierakond on veendunud, et 

järjekindel ja edukas naturalisatsiooniprotsess 

vastab stabiilse ja integreeritud 

Eesti ühiskonna huvidele. 

Peame lubamatuks mis tahes bürokraatlikke 

takistusi Eesti kodakondsuse 

taotlemisel. Riik peab arendama 

soodsaid võimalusi, aitamaks 

kaasa kodakondsuse omandamise 

eeltingimuste täitmisele, muutmata 

kehtiva kodakondsuspoliitika põhiprintsiipe. 

• zSeisame avatud demokraatliku ühiskonna 

eest, kus inimeste õigused ja 

vabadused on ülimuslikud ning loodud 

on võrdsed võimalused igaühe 

arenguks ja heaoluks. 

Noorsoopoliitika 

• zEesti ühiskonna tulevik sõltub meie 

panusest noortesse ning sellest, mil 

määral noored kulutavad aega ja 

energiat enese arengusse. Reformierakonna 

eesmärk on, et Eesti noor 

oleks avatud ja kodumaad väärtustav, 

õppiv ja tervislike eluviisidega, 

keskkonnateadlik ja vaimsete huvialadega 

aktiivne ühiskonna liige. 

Riik ja omavalitsused peavad looma 

eeldused noorte arengule täisväärtuslikuks 

kodanikuks. 

• zTasakaalustatud kodanikuühiskonna 

tekkimise tingimus on noorteorganisatsioonide 

tegevus. Need tuleb 

kaasata noorte- ja pereprobleemidega 

seotud otsuste kujundamisse ning 

vastavate teenuste osutamisse. 

• zNoore inimese kaitsetahte ja kodumaa-armastuse 

arenemises on lisaks 

kodule suur roll koolil. Igal õpilasel 

peab olema võimalus läbida riigikaitseõpetus. 

Nii Eesti majanduse kui ka 

iga noore enda tulevikuperspektiivide 

seisukohast on oluline ettevõtlusalase 

koolituse pakkumine koolis. 

• zSuurim risk noorte tuleviku suhtes 

on tegevusetus. Koolikohustuse täitmise 

tagamiseks ja tööharjumuste 

kujundamiseks peavad jõu ühendama 

omavalitsus, sotsiaalabisüsteem, 

haridusasutused ja noorteorganisatsioonid. 

Ellu tuleb kutsuda kutsenõustamiskeskused. 

• zReformierakond leiab, et meelelahutus- 

ja tarbimiskulutuse asemel tuleb 

suunata noorte tegevust kultuuri-, 

spordi- ja teiste harivate ürituste abil. 

Sihikindel töö on vajalik alkoholismija 

narkoprobleemide ning AIDSi ennetamisel. 

Kõigis kohalikes omavalitsustes 

peavad olema kättesaadavad 

sportimisvõimalused. Võimalusi 

vaba aja sisukaks veetmiseks peavad 

looma avatud noortekesksused. 

• zSuurendamaks ühiskonna avatust ja 

50 

www.reform.ee

lihtliige ı programm 

innovaatilisust, peame oluliseks 

noorte teavitamist õppimisvõimalustest 

välismaal. 

Julgeoleku- & 

kaitsepoliitika 

• zEesti on valinud NATO kollektiivse 

kaitse tee. Eesti kui NATO liikmesriigi 

kaitseväe struktuur peab võimaldama 

meil olla ka julgeoleku 

tootjad, mitte ainult selle tarbijad. 

Meie relvajõud peavad olema valmis 

ründe- ja kaitselahinguteks vastavalt 

Eesti sõjalisele strateegiale ja NATO 

doktriinile ning osalemiseks rahvusvahelistel 

operatsioonidel, õppustel 

ning koolitusel. Selle kõige tagamiseks 

peab Eesti eraldama vähemalt 

2% oma sisemajanduse kogutoodangust 

NATO definitsioonile vastavateks 

kaitsekulutusteks. 

• zPeame oluliseks, et Eestis mõistetaks, 

et lisaks traditsioonilistele ohtudele 

on tänapäeva maailmas levimas 

ka uued ohud, mis lähtuvad sageli 

majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnaprobleemidest 

ning võivad kasvada 

julgeolekuprobleemideks. 

• zRiiki ja rahvast suudavad kaitsta parima 

võimaliku väljaõppe saanud ja 

oma elualale pühendunud spetsialistid. 

Seetõttu peab Reformierakond 

vajalikuks jätkata liikumist kutselise 

kaitseväe moodustamise suunas, 

toetudes inimeste vabatahtlikule kutsevalikule. 

Ajateenistust mõistame 

kutseliste kaitseväelaste baasina ja 

kaitsetahte toetajana. 

• zTuleb jätkata ja tugevdada Eesti kaitsekoostööd 

Läti, Leedu ja teiste Euroopa 

Liidu ja NATO partnerriikidega 

nii kahepoolselt kui ka Euroopa 

Liidu ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika 

raames. 

• zReformierakond peab oluliseks Kaitseliidu 

arengut väärika ja töökindla 

organisatsiooni suunas, mille liikmena 

on igal Eesti kodanikul võimalus 

anda oma panus riigi kaitsesse. Kaitseliidu 

rahu- ja sõjaaegsed ülesanded 

ja struktuur tuleb täpselt piiritleda, 

seal antav väljaõpe ühtlustada kaitseväe 

omaga. 

• zReformierakond peab vajalikuks, et 

välis- ja kaitsepoliitika põimuvate 

eesmärkide saavutamiseks taotleks 

Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise 

liikme kohta. 

välispoliitika 

• zEesti välispoliitika ideoloogilise alusena 

näeb Reformierakond demokraatlikul 

liberalismil põhinevat 

inimõiguste ja isikuvabaduste väärtustamist. 

Eesti välispoliitika peab 

toetama demokraatia ja vaba turumajanduse 

arengut ning inimõiguste 

austamist kogu maailmas. 

• zEesti välispoliitika peaeesmärk on 

meie iseseisvuse tagamine ja rahvusliku 

julgeoleku kindlustamine. Reformierakond 

peab oluliseks koostööd 

kõigi Eesti poliitiliste jõududega, 

et saavutada maksimaalne konsensus 

ühtse, järjepideva ja jätkusuutliku 

välispoliitilise kursi elluviimiseks. 

• zEuroopa Liidus peab Eesti olema aktiivne 

liikmesriik. Meie huvides on 

tugev, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga 

Euroopa Liit. Eesti peab levitama 

oma kogemusi liberaalsel turumajandusel 

põhineva majandusmudeli 

rakendamisest ja tutvustama 

selle eeliseid ning seisma konkurentsivõimelise 

Euroopa eest. Reformierakond 

soovib Euroopa Liidu ülereguleerituse 

kõrvaldamist ja õigusliku 

keskkonna tunduvat lihtsustamist. 

Reformierakond seisab kindalt turumoonutuste 

ja ettevõtete subsideerimise 

ja doteerimise vastu. 

• zReformierakond peab Euroopa Liidus 

oluliseks senisest süvendatumat 

koostööd sise- ja justiitsküsimustes, 

eriti võitlust rahvusvahelise terrorismi 

ja kuritegevuse vastu. Euroopa 

Liidu eesmärk peab olema vaba ja 

tervikliku Euroopa tekkimine. 

• zKa NATO liikmesriigina peab Eesti 

olema tegus ja usaldusväärne. Lisaks 

osalemisele NATO kaitsekoostöös 

peab Eesti seisma transatlantiliste suhete 

hoidmise ja tugevdamise eest. 

• zEestile on olulised kahepoolsed liitlassuhted 

Ameerika Ühendriikidega. 

Näeme neis meile omase väärtusruumi 

ning Eesti riikliku ja rahvusliku 

iseseisvuse olulist tagatist. 

• zEesti peab püüdlema heade suhete 

saavutamise ja hoidmise suunas kõigi 

oma naaberriikidega. Peame aktiivselt 

osalema Euroopa Liidu uute 

naabrite poliitika kujundamises, jagades 

demokratiseerumise ja liberaalsele 

turumajandusele ülemineku 

protsessi kogemusi riikidele, kes 

soovivad tihedamat koostööd Euroopa 

Liiduga või näevad tulevikus ennast 

selle liikmesriigina. Piiriülene 

koostöö majandus-, humanitaar- ja 

keskkonnaküsimustes peab toimuma 

kõigil tasanditel. Reformierakond 

näeb Eesti välispoliitikale olulist rolli 

Läänemere maade koostöös. 

• zVajalik on Eesti aktiivne osalus selliste 

rahvusvaheliste organisatsioonide 

töös nagu ÜRO, Euroopa Nõukogu ja 

OSCE. Seejuures peab Reformierakond 

eriti oluliseks ÜRO reformimist 

maailma turvalisuse tagamisel ja rahvastevahelise 

koostöö edendamisel 

tõhusalt toimivaks organisatsiooniks. 

• zÜheks Eesti välispoliitika prioriteediks 

peab saama aktiivne välismajandus- 

ja kaubanduspoliitika ning kommertsdiplomaatia, 

et tagada Eesti 

majanduse jätkusuutlikkus ja makromajanduslik 

stabiilsus. Toetame 

vaba turumajanduse põhimõtete senisest 

suuremat rakendamist Euroopa 

Liidu ühises väliskaubanduspoliitikas 

ning neid põhimõtteid austavate 

uute riikide liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. 

• zReformierakond peab tähtsaks Eesti 

välisesinduste rolli meie kodanike, 

ettevõtete ja riigi õiguste ja huvide 

kaitsjana ning meie ajaloo, looduse ja 

kultuuri tutvustajana välismaal. Selleks 

tuleb välja arendada optimaalne 

ja tõhus välisesinduste võrk. Samal 

ajal peab Eesti aktiivselt osalema Euroopa 

Liidu ühise välisteenistuse 

kontseptsiooni väljatöötamisel ja selle 

elluviimisel, et tagada Eesti kodanike, 

ettevõtete ja riigi huvide kaitse 

ka nendes välisriikides, kus Eestil 

oma välisesindus puudub. 

www.reform.ee 

51

Too sõbrad erakonda! 

Reformierakond on alati avatud uutele ideedele ja inimestele. Kui Sul on aktiivseid, 

optimistlikke, töökaid sõpru või tuttavaid, kes tahaksid osaleda Eesti elu 

paremaks muutmises, siis kutsu nad erakonda! 

Erakonna laiendamine on eelkõige auasi, aga Reformierakond on iga aasta 

väärtustanud oma tublisid liikmeid, kes on andnud oma panuse erakonna 

arengusse. 

Kui tood erakonda 

1-4 uut liiget, oled TEGEVLIIGE 

1 uus liige – liikmemaksust vabastus 

2 uut liiget – T-särk, kruus või raamat 

3 uut liiget – 1 erakonna suurüritus tasuta 

4 uut liiget – rannakomplekt või visiitkaardihoidja 

5-7 uut liiget, oled HÕBELIIGE 

5 uut liiget – saunalina, vihmavari või sulepeakomplekt 

6 uut liiget – 2 erakonna suurüritust tasuta 

7 uut liiget – fliisist jakk 

8-… uut liiget, oled KULDLIIGE 

10 uut liiget – erakonna talvejope 

20+ liiget – tänuõhtu erakonna juhtkonnaga 

Aasta suurimat erakonna 

laiendajat premeeritakse 

uusaastaballil Kuldoravaga. 

Täpsemaid kampaania tingimusi loe Oravavõrgust 

www.reform.ee/intra või helista 680 80 80

Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? Siim Kallase ... - Profimeedia

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?