JÕULUSOOVE
50 AASTAT - Profimeedia
50 AASTAT - Profimeedia
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Talent<br />
Tore juhus oli mõne aasta eest Naissaarel,<br />
kuhu Kärt Johanson tuli oma väikese<br />
lapsega, kes oli ka „Lumekuningannat”<br />
näinud. Ta tahtis väga minuga kohtuda<br />
ja siis oli Kärt teda „hoiatanud”, et<br />
ega lumekuninganna ei pruugi kanda sedasama<br />
kleiti, mis tal oli televiisoris. Et<br />
pigem on tal dressipüksid jalas... Kärdi<br />
laps alguses kartis mind ja kuna ta ei osanud<br />
sõna „lumekuninganna” välja öelda,<br />
ütles ta mulle Kanna...<br />
On teil „Lumekuninganna”<br />
salvestuselt midagi lahedat meeles?<br />
Minu rolli salvestati tegelikult ainult<br />
kaks päeva. Esimese päeva lõpus oli tehnikutel<br />
vaja mingit filtrit, et pilt jääks<br />
veidi udusem, n-ö maagilisem. Aga vene<br />
ajale tüüpiliselt seda filtrit ei saanud<br />
ja siis soovitas grimeerija, et määrige<br />
kaamerale veidi vaseliini. See andiski siis natuke<br />
seda lumma juurde.<br />
Mida teie oma poeg Andres sellest lavastusest arvas?<br />
Temale polnud selles midagi erilist, ta oli ju harjunud mind<br />
erinevates rollides nägema. Aga sõbranna laps tahtis küll samasugust<br />
krooni ja kleiti „nagu Üllel on”. Eks ilusad ja ohtlikud<br />
muinasjututegelased on lapsi alati ligi tõmmanud. Ükskõik,<br />
kas nad siis imetlevad või kardavad neid.<br />
Kuluaaridest olen kuulnud, et mõned näitlejad pidasid<br />
nõukaajal lasteetendustes osalemist veidi tüütuks ja<br />
teisejärguliseks tegevuseks...<br />
Mina ei olegi tegelikult eriti palju lastetükkides mänginud,<br />
peale „Lumekuninganna” veel ainult Vanalinnastuudio etenduses<br />
„Vahva rätsep”. Olen vahel mõelnud, et tegelikult tahaksin<br />
palju rohkem lastetükke teha. Mulle meeldib pulli teha<br />
ja seal mängiksin kohe mõnuga! Aga vanasti oli näitlejatel<br />
palju tihedam töögraafik kui praegu, pühade ajal mängiti lastetükke<br />
vahel kaks-kolm korda päevas. Siis on täitsa arusaadav,<br />
et vahepeal tüütab ära.<br />
Teie olete vist alati tööga väga hõivatud olnud?<br />
Üldiselt küll, aga ka mul on olnud perioode, kui uusi etendusi<br />
pole peale tulemas, proove ei ole, mängid ainult n-ö vanu<br />
tükke. Aga uus töö on mulle nagu hapnik! Samas – kui siis<br />
tööpakkumised tulevad, tulevad kõik robinal korraga.<br />
Kas on mõni roll, mida te näiteks kooli ajal või väga<br />
noorena mängisite ja mida nüüd teeksite teistmoodi?<br />
Kooli ajal oli mul üks ilus roll – Donna Anna „Don Juanis”,<br />
muud tööd olid rohkem katkendid. Aga mida oleks tõesti<br />
tahtnud terviklikuks rolliks mängida, oli Nastasja Filippovna<br />
„Idioodis”, samuti Anna Karenina.<br />
Ja kas just teistmoodi, aga vahel on mõne tööga küll nii, et<br />
seda tehes tunned, et ei saa tal nagu sabast kinni. Kuigi see<br />
pole samas päris see, et küll nüüd teeks teistmoodi! Eks ma<br />
Eks ilusad<br />
ja ohtlikud<br />
muinasjututegelased<br />
on<br />
lapsi alati ligi<br />
tõmmanud.<br />
teeks praegu ka ikka nii, nagu<br />
suudan. Aga jah, selliseid kirglikke,<br />
tundlikke, oma tipparmastuse<br />
ajas naisi oleksin tahtnud<br />
rohkem mängida.<br />
Teie lend lavakunstikateedris<br />
oli viimane, kuhu<br />
valis tudengid legendaarne<br />
Voldemar Panso. Kas tunnete<br />
seoses sellega mingit<br />
erinevust enda lennu ja<br />
järgmiste vahel?<br />
Meie kursuse kokkupuude<br />
Pansoga piirdus tegelikult ainult<br />
kahe tunniga. Esimene kord oli<br />
sissejuhatav loeng, kus ta rääkis<br />
ja filosofeeris teatrist. Mäletan,<br />
et see toimus Draamateatri väikeses<br />
saalis – guru rääkis ja meie,<br />
varblased, kuulasime ammulisui!<br />
Siis pidi ta meiega lavastama<br />
Kaplinski „Neljakuningapäeva”.<br />
Kohtusime temaga sellega<br />
seoses ainult korra, seejärel viidi<br />
ta juba haiglasse... Aga meie kursust<br />
ei valinud ainult Panso, vaid<br />
ka kursuse juhendajad Merle<br />
Karusoo ja Raivo Trass.<br />
Lavakunstikateedrisse<br />
sissesaanud on läbinud<br />
katsetel tohutu kadalipu<br />
ja valitud sinna sadade,<br />
et mitte öelda tuhandete<br />
seast. Ometi ei saa neist<br />
kõikidest näitlejaid...<br />
Öeldakse, et sissesaamine on ainult lubatäht kooli. Edasi<br />
oleneb kõik inimesest endast, juhusest, samuti tema tüübist<br />
ja karakterist. Mõni näitleja ei sobi juba oma tüübilt kõiki rolle<br />
mängima, kuigi neid, kuhu ta sobib, teeb suurepäraselt.<br />
Näiteks Ester Pajusoo – Kleopatra või Jeanne d’Arci rolli ta ei<br />
passiks, aga oma väljakujunenud ampluaas on täiesti võrratu!<br />
Ja loomulikult hakkab töö saamisel või mittesaamisel mängima<br />
ka inimese iseloom, kuidas ta lavastajate ja kaasnäitlejatega<br />
läbi saab... Venemaal sa võid olla suurepärane näitleja, kuigi<br />
kehva iseloomuga, diivatseda ja ikkagi tööd saada, aga meil<br />
niiviisi pole. Teater on visuaalne kunst ja elu on karm... Tänapäeva<br />
noored näitlejad peavad väga ruttu tõestama, et nad<br />
on midagi väärt.<br />
Kui nüüd teatrist „välja minna”, siis kas olete rohkem<br />
suve- või talveinimene?<br />
Mulle meeldivad jahedamad aastaajad ehk siis olen talve-,<br />
kevade- ja sügiseinimene! Kesksuvi teeb mind närviliseks. Kuigi<br />
päike mulle meeldib, seda ma ei salga, ja ka külmal ajal on<br />
vahepeal mõnus kondid kusagile soojale maale saada. g<br />
28 I KAUBAMAJA HOOAEG I TALV 2010
Change language