JÕULUSOOVE

Har rastus
HATHA-JOOGA
on kõige levinum stiil, mis paneb
rõhu füüsilisele kehale ja
harjutustele. Kõik teised stiilid
kasutavad hatha-joogat
ühe osana ja paljud uued stiilid
piirduvad ainult selle edasiarendustega.
Sellisest trennist
saad füüsilist vastupidavust
ja kehalist paindlikkust.
Ometi pole hatha-jooga ainult
kondiväänamine, sest
harjutused on küll füüsilised,
kuid mõjutavad ka teisi tasandeid.
Hatha-jooga harjutused
moodustavad omaette
terviku koos kontrollitud hingamisega,
mis on kohandatud
mitte ainult staatilistele
asenditele, vaid asendis olles
ka üksikute eri kehaosade ja
lihaste tunnetuslikule liikumisele,
pingutusele ja lõdvestusele.
Eesmärk on, et keha ja
vaim funktsioneeriksid tervikuna.
PEHME HATHA-
JOOGA jõudis Eestisse
Soome kaudu. See on ainus
joogastiil, mis põhineb vaid
füüsilisel treeningul ega pretendeeri
vaimsele teadmisele.
Teraapiline stiil sobib vanematele
inimestele, kes ei
taha intensiivseid harjutusi,
ja seljaprobleemide käes
kannatajatele. Harjutused
alandavad stressi, kuna stress
on ju psühholoogilisest
pingest tekkinud lihaspinge.
RASEDATE
JOOGA
Pehmed ja kerged füüsilised
harjutused koos hingamistehnikatega
sobivad kohe
alates esimestest lapseootuskuudest
või isegi rasedust
planeerides, kuna toetab rasedust
ja lapse arengut emaüsas,
valmistab ette sünnituseks
ja emarolliks ning õpetab
kuulama ja usaldama
oma sisemist tarkust.
BABADZHI
KRIJA JOOGA
on viieosaline tee, mis hõlmab
krija hatha joogat füüsilisele
kehale, krija kundalini
pranajaama’t vitaalsele kehale
(tunded, emotsioonid), krija
dhyana joogat ehk meditatsiooni
mentaalsele kehale
(mõtted, kujutlused), krija
mantra joogat intellektuaalsele
kehale (taip, arukus) ja
krija bhakti joogat vaimsele
ehk õndsuse kehale. Kõigi
nende viie osa süstemaatilisel
praktiseerimisel kaovad
järk-järgult ego teadvusest
põhjustatud kannatused ja
asenduvad õnnega kõigil viiel
olemasolu tasandil. Näiteks
annab krija hatha jooga süstemaatiline
harrastamine
ideaalse füüsilise tervise, lõdvestuse
ja rahu ning vabastab
inimese keha kalduvustest
haigusele, inertsusele ja
valule. Kui õpilane on regulaarselt
praktiseerinud krija
hatha joogat, pühendatakse
ta ka järgmistesse krija-jooga
astmetesse.
NAERUJOOGA
on välja kasvanud iidsest
mantra-joogast ja põhineb
helide kui tervendavate vibratsioonide
mõjul, see aitab
hästi vabaneda negatiivsetest
emotsioonidest. Naerujooga
lõi India arst Madan
Kataria koos oma naisega
1995. aastal Mumbais. Naeru
lõdvestav ja isegi raviv
toime on ju ammu teada
– see lõdvestab pingeid
vahelihases ja seeläbi
kogu kehas. Arvatakse,
et kaks minutit
naeru on võrdne
45minutilise täieliku
lõdvestusega
ja kümme minutit
naeru võtab valu
kaheks tunniks.
HÄÄLEJOOGA
Häälejooga aitab vabastada
häält, vabaneda emotsionaalsetest
ja kehalistest pingetest.
Häälejooga olemuseks
on hääle ning keha võngete
resonantsi abil sisemise loova
ühenduse leidmine ja
hoidmine kõikjal oleva Loojaga.
Häälejooga kui sügavama
enesetunnetamise meetodi
vundamendi moodustavad
nada-jooga ehk helijooga ja
mantra-jooga, mida kehaliselt
toetavad hatha-jooga
asendid ja pehmed dünaamilised
liikumisharjutused. Helidekeskne
lähenemine teeb
selle joogastiili eriti tõhusaks
neile, kellele hääl on igapäevane
töövahend ja kellel on
probleeme nõrga või jõuetu
hääle, eneseväljenduse, enesevalitsemise,
hüperaktiivsuse
või keskendumisega.
KUNDALINI-
JOOGA
Kundalini jooga on iidne
ja põhineb Yogi Bhajani
õpetustel, läände
jõudis see 1960.
aastate lõpul. See
on kõige dünaamilisem
jooga vorm,
mis hõlmab füüsilisi
harjutusi, hingamistehnikat,
kehaasendeid,
käteasendeid,
mantraid
ning meditatsioone.
Termin "kundalini" tähendab
loovat jõudu -
elu algenergiat. Kui see
energia harjutuste abil
liikuma panna, tõuseb
energia lülisamba kanalist
üles ja läbib kõiki
energiakeskusi, nn tšakraid.
Kundalini jooga harjutuste
abil õpib inimene
seda energiat suunama ja
valitsema.
IYENGAR-JOOGA
koosneb põhiasenditest ja sisaldab
ka füüsilisi abivahendeid,
mis aitavad harjutusi
kohandada vastavalt personaalsetele
vajadustele. Sobib
eriti neile, kel soov teha reeglipäraseid
täpseid harjutusi,
et saavutada oma keha üle
kontroll. See on täpne, staatiline,
rahulik ja range joogavorm.
Tunni pärisosad on
siingi jooga põhiasendid ehk
asana’d, hingamisharjutused,
meditatsioon. Põhirõhk on
siiski asana’de võimalikult
täpsel sooritamisel. Iyengarjooga
teevad omanäoliseks
abivahendid: rihmad, plokid,
liivakotid, toolid, polstrid jm.
See on nn spordiklubi-jooga,
kus pühendutakse rohkem
kehale. Suurem rõhk on pandud
sümmeetriale ja joondamisele.
SIVANANDA-
JOOGA
rajaneb viiel põhisuunal: lõdvestus,
hingamine, asendid,
õige toitumine ja positiivne
mõtlemine. Kuna selle joogavormi
rajaja Swami Sivananda
oli arst, valis ta tohutust
joogaasendite hulgast välja
kaksteist, mis annavad ühe
trenni jooksul maksimaalset
kasu kogu kehale. Selle süsteemi
harjutused on hästi tasakaalustatud:
ühes suunas
venitusele järgneb alati venitus
vastassuunas. Treening
koosneb soojendus- ja hingamisharjutustest
ning 12
asana’st, mis toniseerivad lihaseid
ja sidekudet, hoiavad
selja ja liigesed painduvana,
ergutavad vere- ja toiduringlust
ning endokriinsüsteemi
talitlust. Õige hingamise abil
kogub organism energiat
ning korraldab närvisüsteemi
ja aju tegevust, suurendab
tahtejõudu, enesekontrolli ja
keskendumisvõimet.
TALV 2010 I KAUBAMAJA HOOAEG I 165