Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju 

strateegiline hindamine 

Aruanne 

Tellija: Puhja Vallavalitsus 

Töö koostaja: OÜ Alkranel 

Projektijuht: Alar Noorvee 

OÜ Alkranel 

Tartu 2008

Sisukord 

Sissejuhatus............................................................................................................................................ 7 

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk 

ja ulatus................................................................................................................................................ 10 

1.1. Üldplaneeringu eesmärk ja iseloomustus............................................................................. 10 

1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus ................................................. 10 

2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega..................................... 12 

2.1. Üldplaneeringu seos kõrgemate strateegiliste planeerimisdokumentidega.......................... 12 

2.1.1. Üleriigiline planeering Eesti 2010 .............................................................................. 12 

2.1.2. Maakonnaplaneering ja maakonna arengukava .......................................................... 14 

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................................... 20 

3.1. Asukoht................................................................................................................................ 20 

3.2. Puhja valla kujunemine........................................................................................................ 20 

3.3. Looduskeskkond .................................................................................................................. 21 

3.3.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ...................................................................................... 21 

3.3.2. Veekogud ja sood........................................................................................................ 22 

3.3.4. Mullastik ja maakasutus, loodusvarad ........................................................................ 25 

3.3.5. Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid...................................................................... 28 

3.3.6. Klimaatilised tingimused ............................................................................................ 35 

3.4. Elu- ja sotsiaalkeskkond ...................................................................................................... 35 

3.4.1. Rahvastik..................................................................................................................... 35 

3.5. Majanduskeskkond .............................................................................................................. 38 

3.5.1. Elanike toimetulek ja tööhõive.................................................................................... 38 

3.6. Tehniline infrastruktuur ....................................................................................................... 39 

3.6.1. Teed ja tänavad ........................................................................................................... 39 

3.6.2. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon................................................................................... 40 

3.6.3. Jäätmemajandus .......................................................................................................... 40 

3.6.4. Side.............................................................................................................................. 41 

3

3.6.5. Soojamajandus ............................................................................................................ 41 

4. Kavandatav tegevus ja sellega kaasneva keskkonnamõju analüüs, neid leevendavad 

meetmed ja võimalikud alternatiivsed lahendused .......................................................................... 42 

4.1. Elamuehitus ......................................................................................................................... 42 

4.2. Üldkasutavate hoonete maa ................................................................................................. 46 

4.3. Tootmismaa (ärimaa)........................................................................................................... 46 

4.4. Maavarad ............................................................................................................................. 51 

4.4.1. Laugesoo (Ulila) maardla............................................................................................ 51 

4.4.2. Sangla turbamaardla põhjaosa..................................................................................... 54 

4.4.3. Soova liivakarjäär........................................................................................................ 56 

4.5. Puhke ja virgestusmaa ......................................................................................................... 57 

4.6. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikud alad............................................................... 60 

4.7. Miljööväärtuslikud alad ja haljasalad .................................................................................. 60 

4.7.1. Väärtuslikud haljasalad ja pargid................................................................................ 61 

4.8. Väärtuslikud maastikud, põllumaa ja niidud ....................................................................... 61 

4.8.1. Väärtuslik maastik....................................................................................................... 61 

4.8.2. Väärtuslik põllumaa ja niidud ..................................................................................... 63 

4.9. Looduskaitsealad ja roheline võrgustik ............................................................................... 66 

4.10. Teed ja liikluskorraldus ....................................................................................................... 68 

4.11. Tehniline infrastruktuur ....................................................................................................... 71 

4.11.1. Elektrivõrk .................................................................................................................. 71 

4.11.2. Ühisveevärk ja kanalisatsioon..................................................................................... 72 

4.11.3. Kaugkütte.................................................................................................................... 72 

4.11.4. Maaparandusvõrk........................................................................................................ 72 

4.11.5. Jäätmehoidla maa........................................................................................................ 73 

5. Keskkonnamõjude hindamistabelid .......................................................................................... 74 

6. Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus...... 97 

7. Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja mõjude hindamise käigus ilmnenud 

raskustest ............................................................................................................................................. 99 

9. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte .......................................................................... 101 

4

9.1 Üldplaneeringu mõjuala..................................................................................................... 101 

9.2 Kokkuvõte võimalikest keskkonnamõjudest ja leevendavatest meetmetest...................... 102 

LISAD 

Lisa 1. KSH programm 

Lisa 2. KSH programmi avaliku arutelu protokoll 

Lisa 3. KSH programmi heakskiitmise otsus 

Lisa 4. Puhja alevikku läbiva Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee mürakaardid 

Lisa 5. Puhja alevikku kavandatava Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee ümbersõidu 

mürakaardid 

Lisa 6. KSH aruande eelnõu avalikustamise teadaanded 

Lisa 7. KSH aruande avalikustamise arutelu protokoll 

Lisa 8. KSH aruande avalikustamise osalejate nimekiri 

Lisa 9. KSH aruande arutelul laekunud ettepanekutega arvestamine 

Lisa 10. KSH aruandele laekunud ettepanekutega arvestamine II 

5

Sissejuhatus 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Puhja valla üldplaneering. 

Üldplaneeringu koostamine algatati Puhja Vallavolikogu otsusega nr 37, 25. november 2003. 

Üldplaneering hõlmab Puhja valla haldusterritooriumit. 

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati lähtudes 

“Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 33 lõike 1 punktist 2 

Puhja Vallavalitsuse 28. märts 2007 otsusega nr 12. 

Üldplaneeringu eelnõu valmis Puhja Vallavalituse poolt. Keskkonnamõju strateegilist 

hindamist (KSH) viib läbi OÜ Alkranel töörühm koosseisus: 

• Alar Noorvee, KSH töörühma juht, KSH juhtekspert (litsents nr KMH 0098); 

• Britta Pärk, KSH töörühma liige, keskkonnaspetsialist; 

• Elar Põldvere, KSH töörühma liige, keskkonnaekspert. 

Üldplaneeringu koostamisest huvitatud isikud: 

• Puhja Vallavalitsus; 

• Puhja Vallavolikogu; 

• vallaelanikud, maaomanikud, ettevõtjad; 

• laiem avalikkus; 

• valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused; 

• Keskkonnaministeerium (Tartumaa Keskkonnateenistus); 

• Riiklik Looduskaitsekeskus (Jõgeva-Tartu regioon); 

• Tartu Maavalitsus; 

• Maanteeamet; 

• Kultuuriministeerium (Muinsuskaitseamet); 

• Sotsiaalministeerium (Tervisekaitsetalitlus); 

• Lõuna-Eesti Päästekeskus; 

• naabervallavalitsused (Laeva, Tähtvere, Nõo, Konguta ja Rannu vald); 

KSH programmi avalik väljapanek toimus 14.04.2008 kuni 28.04.2008. Avalik arutelu toimus 

29.04.2008 Puhja vallamaja saalis kell 16:00. KSH programm (lisa 1) on heaks kiidetud 

Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt 09.05.2008 kirjaga nr 41-11-4-23807-2 (lisa 3). 

KSH käigus täpsustati kohalikest oludest lähtuvalt valdkonnad, millega käesolev KSH tegeleb 

ja sellest tulenevalt püstitati KSH eesmärgid. Üldplaneeringus toodud tegevuste 

keskkonnamõju hinnatakse KSH eesmärkide suhtes. Käsitletavad KSH valdkonnad on 

järgmised: 

• Elanikkond ja inimeste tervis; 

• Sotsiaalne keskkond; 

• Vesi ja pinnas; 

• Õhk ja klimaatilised faktorid; 

• Bioloogiline mitmekesisus, taimestik, loomastik; 

• Kultuuripärand ja maastik; 

• Majanduslik keskkond; 

7

Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused 

pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindaja on lähtunud aruande koostamisel 

Puhja valla üldplaneeringu eelnõust seisuga veebruar 2008 toodud planeeringulahendustest. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel on kasutatud järgmisi materjale: 

1. Arold, I,.2005. Eesti Maastikud. TÜ Geograafia Instituut 

2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): KeM Info- ja Tehnokeskus 

3. Eesti Geoloogiakeskus. 2004. Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart (möötkava 

1:500 000) 

4. Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Tartumaa maavarad. Kättesaadaval: 

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1003619/Tartumaa+maavar 

ad+2008.pdf 

5. Eesti põhjavee kaitstuse kaart (mõõtkava 1:400000). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 

Tallinn 2001 

6. Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud kaevandamise load seisuga 01.04.2007. a 

Kättesaadaval: 

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=572249/Nimekiri.pdf 

7. Keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide 

kaitse-eeskiri. RTL, 11.04.2003, 46, 678 

8. Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr 48 „Reovee kogumisalade määramise 

kriteeriumid“ 

9. Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määrus nr 122 Mootorsõiduki heitgaasis 

sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused 

10. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I 2005, 15, 87 

11. Kultuuriministeeriumi soovituslikud seisukohad sporditeenuse kättesaadavuse 

planeerimiseks kandis, 2006 

12. Leito, T., Kimmel, K., Ader, A. 2007. Eesti Kaitsealad 

13. Looduskaitseseadus. RT I 2004, 38, 258 

14. Maa-ameti kaardiserver 

15. Maapõueseadus. RT I 2004, 84, 572 

16. Metsaseadus. RT I, 2006, 30, 232 

17. Muinsuskaitseameti register 

18. Muinsuskaitseseadus. RT I 2002, 27, 153 

19. Planeerimisseadus. RT I 2002, 99, 579 

20. Puhja valla kodulehekülg. Kättesaadav: www.puhja.ee 

21. Puhja valla strateegiline arengukava aastani 2012. 2001. 

22. Puhja valla üldplaneeringu eelnõu, 2008 

23. Sepp, K., Jagomägi, J., AS Regio, 2002. Roheline võrgustik. EPMÜ Keskkonnakaitse 

Instituut 

24. Sopo, R., Tuomanen, S., Selin, P., Rinttilä, R., Marja-Aho, J., Mäkikorttila, P., 

Peronius, P., Suutari, E. Environmental Impacts Assesment of Peat Production. 

Instructions for valuating the Effects on Nature and Neighbour Relations of Peat 

Production. The Association of Finnish Peat Industry. 

25. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, 

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. RTL, 

14.03.2002, 38, 511 

26. Tartu Maakonna Riskianalüüs. 2007. Lõuna-Eesti Päästekeskus 

27. Tartu maakonnaplaneering. 1998. Tartu Maavalitsus. 

8

28. Tartu Maavalitsus, 2001. Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja 

maakasutust suunavad keskkonnatingimused 

29. Teede- ja Sideministri 28.09.1999. a määrus nr 55 Tee projekteerimise normid ja 

nõuded 

30. Therivel, R., 2004. Strategic Environmental Assessment in Action. Earthscan. 

31. Ulila Keskkonnamõju hindamise programm. 2007. Kättesaadaval: 

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=900446/Ulila+kmh+progra 

mm.pdf 

32. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja 

puistute kaitse-eeskiri. RT I, 2006, 12, 89 

33. Veeseadus. RT I 1994, 40, 655 

34. Üleriigiline planeering Eesti 2010. RTL 2000, 102, 1611 

9

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ning keskkonnamõju 

strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus 

1.1. Üldplaneeringu eesmärk ja iseloomustus 

Puhja valla ruumilise arengu eesmärk on jälgida väljakujunenud maastikulisi tehis- ja 

looduslikke väärtusi. Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi valla väljakujunenud 

asustusstruktuuris. Asustust arendatakse eelkõige väljakujunenud keskuste ala ja lähiümbrusi 

eelistades. Üldplaneeringu olulisemaks ülesandeks on kokku leppimine alade üldistes 

maakasutus- ja ehitustingimustes ehk teisiti öeldes eri tüüpi ehitistele ja hoonestusviisidele 

kohaseima paiga leidmine. Sealjuures säilitades väärtuslik maastikumiljöö. Eesmärk on 

väärtustada traditsioonilist maakasutust ning tootmist keskkonda säästval viisil. 

1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus 

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi vastavalt 22. 

veebruaril 2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja 

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 

koostatakse vastavalt seaduse § 40 toodud nõuetele lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ja 

kehtestamise tasandist. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on Puhja valla üldplaneeringu 

elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude 

olulisuse ja ulatuse hindamine ning negatiivsetele mõjudele vajalike leevendavate meetmete, 

positiivsete mõjude esiletoomiseks täiendavate leevendavate meetmete ning keskkonnamõju 

seiremeetmete väljapakkumine. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus hõlmab planeeringu elluviimisega kaasnevate 

mõjude analüüsi Puhja valla territooriumil ning sellega piirnevatel aladel, kuivõrd 

üldplaneering hõlmab Puhja valla haldusterritooriumi ning piiriülest (riigipiiri üles) olulist 

mõju pole ette näha. 

Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks valiti esmalt vastavalt 

kohalikule eripärale valdkonnad, millele avalduvat keskkonnamõju käesolevas dokumendis 

käsitletakse. Igas valdkonnas püstitati KSH eesmärgid (tabel 1), mille suhtes üldplaneeringu 

meetmete mõju hinnatakse. 

10

Tabel 1. KSH valdkonnad ja säästva arengu tagamiseks püstitatud eesmärgid Puhja valla 

üldplaneeringu rakendamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks 

KSH VALDKOND 

KSH EESMÄRGID 

• vältida keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni mõjusid inimese 

tervisele; 

Elanikkond ja inimeste tervis 

• toetada tervislikke eluviise; 

• tagada elanikkonnale võimalused loodusega kokku puutuda, 

looduses liikuda; 

• tagada elanikkonna turvalisus. 

• tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile; 

• tagada spordi-, puhke-, kultuuri- ja vaba-aja veetmise 

Sotsiaalne keskkond 

võimaluste kättesaadavus kõigile; 

• tugevdada elanike identiteeditunnet ja sotsiaalseid 

võrgustikke. 

• vältida pinnase ning pinnaja põhjavee saastumist määral, mis 

võiks ohustada keskkonna kvaliteeti; 

• vähendada jäätmeteket, rakenda jäätmete taaskasutust ja 

Vesi ja pinnas 

kompostimist; 

• vältida niiskusrežiimi muutustest tulenevaid 

keskkonnamõjusid; 

• kaevandada maavarasid keskkonda (oluliselt) kahjustamata. 

• vältida õhu saastamist määral, mis võiks kahjustada 

Õhu kvaliteet ja klimaatilised 

faktorid 

keskkonda; 

• vähendada vajadust autode kasutamiseks; 

• vähendada kasvuhoonegaaside emissioone. 

• säilitada bioloogilist mitmekesisust; 

• vältida olulisi negatiivseid mõjusid kaitsealadele, 

Bioloogiline mitmekesisus, kaitsealustele liikidele ja kaitstavatele loodusobjektidele; 

taimestik ja loomastik 

• tagada vajalike ökoloogiliste protsesside toimimine 

looduslikel aladel; 

• tagada rohevõrgustiku toimimine. 

• säilitada kohalike maastike mitmekesisus ja omapära; 

• säilitada kultuurimälestisi ja kultuuriliselt olulisi paiku ja 

Kultuuripärand ja maastik tagada neile avalik ligipääs; 

• luua uusi hooneid ja rajatisi selliselt, et need sobiksid antud 

keskkonda. 

Majanduslik keskkond 

• soodustada mitmekülgse ettevõtluse arengut; 

• tagada kogu vallas infrastruktuuri kättesaadavus ja kvaliteet. 

Üldplaneeringus kirjeldatud meetmete keskkonnamõju hinnatakse KSH eesmärkide suhtes. 

Mõjusid hinnatakse eraldi lühiajalises ja pikaajalises perspektiivis. 

Üldplaneeringu meetmete keskkonnamõju hindamisel kasutatakse järgmist hindeskaalat: 

+ positiivne mõju 

++ tugev positiivne mõju 

- negatiivne mõju 

-- tugev negatiivne mõju 

0 mõju puudub 

? mõju pole teada 

11

2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste 

planeerimisdokumentidega 

Järgnevalt antakse ülevaade dokumentidest, mida keskkonnamõju strateegiline hindaja peab 

üldplaneeringu koostamisel oluliseks. 

2.1. Üldplaneeringu seos kõrgemate strateegiliste 

planeerimisdokumentidega 

2.1.1. Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv 

Euroopa ruumilise arengu põhimõtted sätestab Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv 

(ESDP), mille kohaselt on ruumilise arengu eesmärgiks Euroopa Liidu territooriumi 

tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. Erilist tähelepanu on pälvinud maaliste alade ning 

linnade vahelised suhted. Oluliseks peetakse ka ruraalsetel aladel mitmekeskuselise 

asustusstruktuuri arendamist ning läbi selle kohaliku arengu tugevdamist. 

ESDP kohaselt on ruumilise arengu üldeesmärgiks Euroopa Liidu territooriumi 

tasakaalustatud jätkusuutlik areng kohalikke olusid arvestavalt. Iga riik peab 

keskkonnakaitseliste meetmetega püüdma alla suruda trendi, millega Euroopa territoorium 

„hakitakse ära“ planeeritavate transpordikoridoridega; tagama bioloogilise mitmekesisuse 

mitte ainult planeeringute „ökovõrgustiku“ abiga, vaid kogu territooriumi komplekse 

arendusega; pöörama tähelepanu majandusstruktuurilt (primaarsektori suur osakaal tööhõives) 

nõrkadele maapiirkondadele; tagama veeringluse säästva korraldamise ning tegema 

jõupingutusi kliimamuutuse leevendamiseks nii kohaliku kui ka globaalsel tasandil jne. 

2.1.2. Üleriigiline planeering Eesti 2010 

Eesti Vabariigi arengusuunad on sätestatud ja seotud maakasutusega üleriigilises planeeringus 

Eesti 2010. Planeeringu üldiste sihiseadetena on määratletud järgmised aspektid: 

• Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine; 

• Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine; 

• Asustuse ruumiline tasakaalustamine; 

• Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga; 

• Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine. 

Kohalike omavalitsuste poolt on esmatähtis oma spetsiifilistele tugevustele toetuvate 

arengustrateegiate loomine ja elluviimine. Vaja on määratleda oma trumpalad, millega saaks 

osaleda laiemas – rahvuslikus ja soovitavalt ka rahvusvahelises – tööjaotuses. 

Arenguvööndite kontseptsiooni toomine asustuse arengu strateegiasse tähendab tähtsamate 

teede ärakasutamist asustussüsteemi tasakaalustava ja koostööd ajendava tegurina. 

Arenguvööndid on toodud joonisel 1. 

Vallakeskustes peab kindlustama eeskätt kvaliteetse põhihariduse. Põhikooli juures saab 

korraldada täiskasvanute täiendõpet. Vallakeskuses peaks olema võimalused kvalifitseeritud 

nõustamist vajavate inimeste suunamiseks vastavatesse asutustesse väljaspool valda. 

12

Väikekeskustes on vaja säilitada kodulähedased lasteaed-algkoolid, mis võivad koos 

raamatukogudega olla ka kohaliku rahva kogunemise ja isetegemise paikadeks. 

Asustuse arengul lähtutakse suures osas pealinna funktsionaalsest arengust ning 

maakonnakeskuste tugevdamist rõhutavast strateegiast, mille läbi on võimalik luua kogu riigi 

territooriumil hästi kättesaadavate tugevate keskuste võrk. Keskusi täiendavad läbi kaug- ja 

kodustöötamise ning heatasemelise transpordi elujõulised maapiirkonnad. Eestis tervikuna on 

seatud eesmärgiks, et iga maakonnakeskus ja ka väiksemad linnad leiaksid oma 

spetsialiseerumisala, millega võiks rahvusvaheliselt konkureerida. Lisaks üksikute keskuste 

tugevdamisele viidatakse vajadusele keskuste koostööks vastastikuse täiendamise alusel ehk 

võrgustumisele. Üleriigiline planeering rõhutab koordineeritud transpordikorralduse olulisust 

koostööpiirkondade toimimisel. 

Puhja vallal on 2 olulist tõmbekeskust- Tartu ja Viljandi (joonis 1). Oluliseks keskuseks 

elanike jaoks on ka Elva linn, mis on kaardil märgitud muu keskuse all. Üleriigilise 

planeeringu järgi jääb Puhja vald Tartu linna mõjupiirkonda. Lõuna-Eesti suurim 

tõmbekeskus Tartu asub 25 km kaugusel Puhja alevikust, Viljandi 54 km kaugusel. Valda 

läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92. 

Joonis 1. Üleriigiline planeering- asustus 

Valda oluliselt mõjutavatest transpordi teedest rahvusvahelise transpordi suunaks on Via 

Estica, millesse Eestis kuuluvad Tapa-Tartu-Petseri raudtee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 

maantee. Võimalikuks siseriikliku tähtsusega maanteeks võib kujuneda Tartut, Viljandit ja 

Pärnut ühendav Via Livonia. 

Üleriigilise planeeringu rohelise võrgustiku kontseptsioon rõhutab eluslooduse ja maastiku 

kaitse orgaanilist sulatamist keskkonnakujundusse ning vajadust esile tõsta, väärtustada ja 

sihipäraselt kasutusele võtta kaitsealuste ning looduslikus või looduslähedases seisundis alade 

laias mõttes keskkonda kujundavat mõju. Üleriigilise planeeringuga on määratletud peamised 

tuumalad ja koridorid. Rohelise võrgustiku planeerimisega taotletakse järgmisi eesmärke: 

13

• keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine; 

• väärtuslike looduskoosluste kaitse ja loomade liikumisteede säilitamine; 

• looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ning looduslike 

alade ruumilise kättesaadavuse tagamine; 

• väärtuslike maastike säilitamine; 

• asustuse ning maakasutuse suunamine. 

2.1.3. Maakonnaplaneering ja maakonna arengukava 

Seosed Puhja valla üldplaneeringu, Tartu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja 

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja Tartu maakonna planeeringuga on toodud 

tabelis 2 valdkondade kaupa. Paksus kirjas on toodud teemad, millele pole üldplaneeringus 

piisavalt tähelepanu pööratud. 

14


komposteerimisväljakute 

kavandamine Vihavu ja Nasja külla; 

• Ala alevikus uue puhasti rajamine; 

• Detailplaneeringu aladele 

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni 

tagamine. 

pinnavee kahjustamist (selleks 

rajada vastava ohu korral 

kaevandamisaladega piirnevale 

alale kontrollkaevud); 

• Ette näha abinõud pinnaveekogude 

reostuskoormuse vähendamiseks 

(esmajärjekorras rajada 

puhastusseadmed või olemasolevad 

uuendada); 

• Likvideerida pinnavee reostust 

põhjustav jääkreostus ja 

reostusallikad; 

• Tehisveekogusid tohib üldjuhul rajada 

vaid puhkeotstarbel; 

• Mitte kavandada ja rajada põhjavett 

ohustavaid objekte ega suurendada 

reostuskoormust aladel, kus 

põhjavesi on nõrgalt kaitstud või 

kaitsmata pindmise reostuse eest; 

• Mitte planeerida tiheasustusalade 

laienemist ja tootmisotstarbega 

maa-alasid veekaitse- vöönditesse 

ega reostustundlike veekogude 

äärde, sh Elva jõgi; 

• Aastaks 2015 vähendada 

veevarustussüsteemide lekkeid 50 

% võrra võrreldes 1997.aastaga. 

Arengukavade koostamisel näha 

ette vahendid vee torustike 

uuendamiseks ja ehitamiseks; 

• Kaasaegse jäätmekäitluse 

rakendamine omavalitsuste 

territooriumil. 

• Rakendada uutes ja 

16

laiendamisel ja uute rajamisel 

looduslikele kooslustele võimalikult 

harjumuspärased elutingimused. 

Kultuuripärand 

ja maastik 

• Mäeselja külas asuva senise Soova 

liivakarjääri rekultiveerimine ja 

kohandamine puhke- ning 

virgestusalaks; 

• Vältida Ulila turbarabas 

turbatootmismaastiku imet kaotava 

melioratsioonitööde läbiviimist; 

• Ulila suveaia ja ümbruse väärtuse 

taastamine kujundusprojekti alusel; 

• Tööstusajalooliselt väärtuslike 

hoonete kaitse alla võtmine; 

• Kavilda ürgorule 

maastikuhoolduskava koostamine. 

• Säilitada väärtuslikud maastikud ; 

• Uute hoonete ehitamine, juurdeehituste 

rajamine olemasolevate hoonete juurde, 

maa-alade jaotamine kruntideks, 

olemasolevate kruntide piiride 

muutmine linnades ja teistes 

tiheasustusega paikades on lubatud 

ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud 

detailplaneeringu alusel; 

• Tagada muinsuskaitsealade ning 

mälestiste säilimine; 

• Laiendada asustust eelkõige 

olemasolevatehoonestusalade naabruses; 

• Hoida kõrge viljakusega põllud 

põllumajanduslikus kasutuses; 

• Uute kompaktse hoonestusega alade 

moodustamine ja sellekohaste 

detailplaneeringute koostamise 

algatamine vaid üldplaneeringu lausel; 

• Emajõe luhaalade seniste väärtuste 

säilimist tagava luhtade niitmine; 

• Uute randumiskohtade rajamine ja 

ühendamine avalikult kasutavate 

teedega. 

• Maavarasid kasutada kompleksselt; 

• Kaevandatav materjal kasutatakse 

ära täielikult ja optimaalselt; 

• Mäeeraldise piires olevad 

kaevandamiseks eraldatud varud 

ammendatakse täielikult. 

Majanduslik 

keskkond 

• Uute tootmishoonete maade 

alade reserveerimine; 

• Kaugkütte piirkonna 

kehtestamine Puhja aleviku 

keskosa Viljandi tee ja Elva tee 

vahel. 

• Renoveerida põhi- ja 

tugimaanteede katted, 

avariiohtlikud sillad; 

• Suurendada investeerimist 

liiklusohutuse tõstmiseks põhi- ja 

tugimaanteedel (helkurpostide 

18

19 

paigaldamine, kaasaegsete 

liiklusmärkide ja viitade ülepanek, 

teede märgistamine plastiku ja 

teedevärviga); 

• Arendada kaugküttevõrgu rajamist 

tiheasustusaladel ning 

lokaalkatlamajadele või lühikese 

normaalselt isoleeritud võrguga 

grupikatlamajadele üleminekut 

hajakülades; 

• Kujundada paadisadamad 

nõuetekohasteks lautriteks; 

• Uuendada amortiseerunud 

kanalisatsioonitorustikud; 

• Seoses projekti “Emajõe Jõeriik” 

käivitumisega korrastatakse 

olemasolevad randumiskohad ning 

rajatakse atraktiivsematesse 

kohtadesse uued.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 

3.1. Asukoht 

Puhja vald asub Eesti keskosas, Tartu maakonna lääneosas (joonis 2). Vald paikneb Tartust 

25 km Viljandi suunas, piirnedes Laeva, Rannu, Kolga-Jaani, Tähtvere, Nõo ja Konguta 

vallaga. Valla territooriumi suurus on 166,1 km 2 . Vallas on 19 asulat, sealhulgas 2 alevikku ja 

17 küla, suurimad neist on Puhja alevik, Ulila alevik, Rämsi küla ja Mõisanurme küla. Valla 

halduskeskus on Puhja alevik. Valda läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92. 

Joonis 2 Puhja valla asukoht Tartu maakonnas külgnevate omavalitsustega (Allikas: Maaamet) 

3.2. Puhja valla kujunemine 

Puhja kihelkonda, praeguse Puhja ja Konguta valla aladel, mainiti esmakordselt 

ajalooürikutes juba 1397. Asustus nendel aladel oli juba ammu olemas, mida tõendab ka 

ohvrikivide olemasolu Puhja ümbruses. Kavilda ürgoru lähedal asub Siidri linnamägi 

(Siidrelinn), kus oletatavasti paiknes II aastatuhande algul muistsete eestlaste linnus. Ilmselt 

mängisid Emajõgi ja Ulila jõgi olulist rolli asustuse kujunemises ja olid tol ajal tähtsateks 

liikumis- ja kaubateedeks. Näiteks Emajõe ääres olevat Palupõhja küla on esimest korda 

ürikuis märgitud juba 1406. aastal. 

Keskajal kuulus praegune valla maa-ala põhiliselt saksa mõisnikele Tiesenhausenitele. 14. 

Sajandi lõpuaastatel rajasid Tiesenhausenid Kavilda vasall-linnuse (Kawelecht), mille kohta 

on esimesi ürikulisi andmeid 1495. aastast. Linnus hävis Liivi sõjas. Ulila ümbrus kuulus 

Liivi sõjani Kärkna kloostrile. Rootsi ajal loodi mõis ka Ulilasse. 

Valdade loomise algusajal oli praeguse Puhja valla aladel kaks valda – Kavilda ja Ulila. 

Kavilda vallas oli 1922. a andmetel 1782 elanikku, valla pindala oli 85 km². Valla keskus oli 

Puhja külas. 

20

3.3. Looduskeskkond 

3.3.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia 

Puhja vald asub Võrtsjärve madaliku ja Ugandi lavamaa äärealadel. Reljeef on tasane ning 

madaldub sujuvalt Võrtsjärve ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu suunas. Pinnakatte 

moodustavad karbonaadivaese kattega uhutud moreentasandik, rabatasandikud ja 

siirdesootasandikud. Võrtsjärve madalikul asuvate alade (valla lääneosad) aluspõhja katavad 

liivakivid. Ugandi lavamaale jäävate alade (valla ida- ning lõunaosad) maastiku eripära 

tuleneb eelkõige rõhtpindsest liivakivist ja aleuroliitsest aluspõhjalisest platoost. 

Lähtudes Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Esialgne Eesti radooniriski levilate 

kaardist“(2004), jäävad Puhja vallas Ulila ja Rämsi külade territoorium alale, kus võib 

esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (joonis 3). Ohustatud aladel on oluline võtta 

kasutusele ehituslikke meetmeid radoonitaseme alandamiseks. 

Joonis 3. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Esialgne Eesti radooniriski 

levilate kaardist“. 

Tartu Maakonnaplaneeringu (1998) andmetel on Puhja vallas 34 puurkaevu. Põhjavett, mida 

kasutatakse nii majandus- kui joogiveena, võetakse kahest veekihist – Tartu ja Pärnu-Siluri 

veekompleksist. Veeladestu veed on kaitstud suhteliselt tiheda ja paksu savi-liiva kihiga. 

Tartu veekompleksi veel on looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus ja see on probleem ka 

vallas. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee reostuskaitstuse kaardi põhjal 

(joonis 4) on põhjavesi nõrgalt kaitstud valla keskosas (Puhja alevik, Nasja, Kaimi, 

21

Härjanurme, Vihavu külades). Hästi kaitstud piirkonnad on Laugesoo, Ridaküla, Võsivere 

külad. 

Legend: 

Punakas ala - nõrgalt kaitstud (reoaine infiltratsiooniaeg läbi Kvaternaari setete T=30-180m/ööp): moreeni 2- 

10m (k = 0,01-0,5m/ööp); savi, liivsavi 40m (k = 1-5m/ööp). 

Rohekas ala - kaitstud ( reoaine infiltratsiooniaeg läbi Kvaternaarisetete T > 360 ööpäeva): moreeni >20m 

(k=0,01-0,5m/ööp); savi >5m (k=0,0001-0,005m/ööp). 

Joonis 4. Puhja valla põhjavee kaitstus 

3.3.2. Veekogud ja sood 

Hüdrograafilise võrgu moodustavad jõed, järved, ojad ning peakraavid. Valla põhjaosa läbib 

Suur-Emajõgi, mis on laevatatav ning omab tähtsust ka kalade kudemispaiga ja rändeteena. 

Teiste suuremate vooluveekogudena läbivad valda Elva ja Kavilda jõgi. Elva jõgi, mis on 

Emajõe parempoolne lisajõgi, läbib Keeri järve ja Ulila Laugesood. Jõe kogupikkus on 72 

km, valgala 456 km 2 . Kavilda jõgi, kogupikkus on 26 km, valgala 73 km 2 , voolab suure 

Kavilda ürgoru lammil Verevi järvest Suur-Emajõkke. 

Suurim järv Puhja vallas on Keeri järv (nimetatakse ka Ulila järveks). See asub Puhja vallas 

paikneva Härjanurme küla ja Nõo valda kuuluva Keeri küla vahel. Järv on kaheosaline, 

pindala 126,8 ha, suurim sügavus 4,5 m. Läänepoolne osa on 100 m laiuse kaelaga ühendatud 

idaosa – Suurjärvega. Suurvee ajal on kogu Elva jõe orulamm üleujutatud. Järv on muda- ja 

taimerikas, rohketoiteline, kaldad on soostunud. Suurjärvest läbivoolava Elva jõe kaudu on 

ühendus Emajõega. Teistest järvedest võib mainida veel Rämsi Veskijärve (1,6 ha). Puhja 

valla strateegilise arengukava (2001) järgi on Veskijärvest läbivoolav Kavilda jõgi reostunud, 

mistõttu Rämsi Veskijärv on hakanud kinni kasvama. Viimastel aastatel on vee kvaliteet 

paranenud, sellegi poolest vajab järv puhastamist. 

22

Suur osa Puhja vallast on kaetud soodega. Valla lääneosas asub Sangla soo, idaosas 

Laugesoo. Põhjaosas on Emajõe ülemjooksul luhad, sood ja metsad. Siinsed sood kuuluvad 

geneetiliselt Sangla soostikku, üldpindala 33 300 ha. Vallas asuvad ka väiksemad sood on 

Vilka, Keeri ja Siberinurme. 

3.3.3. Veealadest tulenevad piirangud 

Vastavalt looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate 

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära 

arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Järgneva 

tabeli 4 kohaselt on toodud Puhja valla territooriumitele jäävate veekogude kallastele 

kehtivate kaitse- ja piiranguvööndid. 

Tabel 4. Puhja valla territooriumile jäävate veekogude kallastele kehtivad kaitse- ja 

piiranguvööndid 

Veekogu 

Kalda piiranguvöönd 

(m) 

Ehituskeeluvöönd 

(m) 

Veekaitsevöönd 

(m) 

Suur-Emajõgi 100 50 10 10 

Elva jõgi 100 50 10 4 

Kavilda jõgi 100 50 10 4 

Keeri (Ulila) järv 100 50 10 4 

Rämsi veskijärv 50 25 10 4 

Kureküla oja 50 25 10 

Sangla peakraav 100 50 10 4 

Teilma peakraav 50 25 10 

Karioja 100 50 10 

Karisto oja 50 25 10 

Keeri oja 50 25 10 

Rõhu oja 50 25 10 

Verevi peakraav 50 25 10 

Rannu peakraav 100 50 10 4 

Kallasrada 

(m) 

Kalda piiranguvöönd 

Looduskaitseseaduse paragrahv 37 kohaselt on kalda piiranguvööndis keelatud: 

1. reoveesette laotamine; 

2. matmispaiga rajamine; 

3. jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, 

välja arvatud sadamas; 

4. ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; 

5. maavara ja maa-ainese kaevandamine; 

6. mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning 

maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde 

tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku 

23

veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja 

põllumajandustöödeks. 

Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine 

ning puhketingimuste säilitamine. 

Kalda ehituskeeluvöönd 

Vastavalt looduskaitseseaduse § 38-le on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste 

ehitamine keelatud. Järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda 

piiranguvööndi piirini. 

Ehituskeeld ei laiene: 

1. hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää 

veekaitsevööndisse; 

2. kalda kindlustusrajatisele; 

3. supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 

4. maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 

5. olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on 

väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 

6. piirdeaedadele. 

Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga 

kavandatud: 

1. pinnavee veehaarde ehitisele; 

2. sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 

3. ranna kindlustusrajatisele; 

4. hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 

5. kalakasvatusehitisele; 

6. riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; 

7. tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa 

suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 

8. tehnovõrgule ja -rajatisele; 

9. sillale; 

10. avalikult kasutatavale teele ja tänavale; 

11. raudteele. 

Lautrit ja paadisilda tohib kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega ja 

veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala kaitse-eeskiri. 

Kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke 

ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest 

teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Kalda ehituskeeluvööndit võib 

kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga, vähendamine võib toimuda 

keskkonnaministri nõusolekul. 

Veekaitsevöönd 

Veeseaduse kohaselt moodustatakse veekaitsevöönd vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja 

veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. 

Veekaitsevööndis on keelatud: 

1. maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 

2. puu- ja põõsarinde raie ilma maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta, välja arvatud 

raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 

24

3. majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; 

4. väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla 

või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste 

korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel 

loal. 

Kallasrada 

Kallasrada on veeseaduse mõistes kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks 

määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal 

keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel 

juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. 

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 36, on kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama 

inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud üldja 

detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. 

Avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada: 

1. sadamas; 

2. tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas; 

3. enne asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 

47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141) jõustumist 

õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel; 

4. hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel; 

5. kalakasvatusehitisel; 

6. hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas. 

Nimetatud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama 

kinnisest territooriumist möödapääsu. 

3.3.4. Mullastik ja maakasutus, loodusvarad 

3.3.4.1. Mullad 

Puhja valla territoorium jääb viljakate muldade alale. Valdavalt levivad leostunud (Ko) ja 

leetjad (KI) mullad, mis sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse 

seisukohalt Eesti parimad. Puhja ümbruses (Mäeselja, Järvküla) on vähem viljakad 

näivleetunud mullad (LP). Võrtsjärve suunas on mullad niiskemad, kuid siiski produktiivsed: 

levivad leostunud gleimullad (Go), gleistunud näivleetunud mullad (LPg), leetjad mullad 

(KIg) ja leostunud (Kog) mullad. Soo ja rabaaladel on esindatud mitmesugused turbamullad 

(Arold, 2005). 

Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad 

keskkonnatingimused“(,2001) kohaselt on Puhja vallas põllumaad hinnatud keskmiselt 

hindepunktiga 43. 

3.3.4.2. Maavarad ja turvas 

Suur osa Puhja vallast on kaetud soodega (35%), mistõttu on valla peamiseks maavaraks 

turvas. Peale turba leidub siin ka liiva ja kruusa, mille varud on suhteliselt tagasihoidlikud 

ning kohaliku tähtsusega. Eesti Geoloogiakeskuse (2008) andmetel leidub Laugesoos ka 

järvelupja ehk sarpopeeli, mis on Eesti maavarade bilansis kinnitatud passiivse reservvaruna. 

Arvele on võetud Soova liivakarjäär Mäeselja külas. Tartumaa Keskkonnateenistuse (2008) 

andmete kohaselt on Soova liivakarjääris ehitusliiva kaevandamiseks taotluse esitanud 

Melior-M OÜ. 

25

Turvas 

Suuremad sood on valla lääneosas asuv Sangla soo (väike osa sellest paikneb Puhja vallas) 

ning idaosas asuv Laugesoo (Ulila). Sangla ja Laugesoo on Tartumaa ühed suurimad aktiivse 

tarbevaruga turbamaardlad. Turba aktiivsed varud moodustasid seisuga 01.01. 2006. a 224,8 

tuhat tonni. 

Laugesoos on turba tööstusliku tootmisega tegeletud alates 1924. aastast. Turvas on väikese 

väävlisisaldusega ja seetõttu kütmiseks üks parimaid Eestis. Varasematel perioodidel on 

turvast toodetud käsitsi pätsiturbana, mille tagajärjel on nüüd paari meetri sügavused veega 

täitunud turbaaugud nendevaheliste kitsaste turbapeenardega. Selliselt rikutud ala kasutamine 

on peaaegu võimatu. 

Tartumaa Keskkonnateenistuse andmetel (Ulila turbatootmisala, luba KMIN-056) on 9 ploki 

aktiivne turbavaru 205,5 tuhat tonni hästi lagunenud turvast ja 10 ploki 2172 tuhat tonni 

vähelagunenud turvast. 

Keskkonnaministeeriumi (2007) andmetel on uus kaevandamisluba väljastatud Sangla 

turbatootmisalal Ulila turbatootmisalale (mäeeraldise pindala 655,4 ha), mis piirneb Alam- 

Pedja looduskaitsealaga (joonis 5). Nagu eelpool mainitud on tegemist juba varem kasutuses 

olnud turbatootmisalaga. Loa omanikuks on OÜ Lõuna Eesti Maaparandus. Luba on 

väljastatud kuni aastani 2019. Nimetatud alale on taotlemisel vee erikasutusluba 

turbakaevanduse kuivendusvete ärajuhtimiseks. Ulila turbatootmisala keskkonnamõjude 

hindamise programmi (2007) järgi toimuks kuivendusvee ärajuhtimine ca 500 ha suuruselt 

alalt, kust vesi pumbatakse olemasolevatesse ammendatud turbakarjääridesse, mis töötavad 

nii settebasseinina kui ka lodualana ja milledest vesi voolab äravoolukraavi kaudu Elva jõkke. 

Joonis 5 Ulila (Laugesoo) mäeeraldis (punasega tähistatud ala – kaevandusluba väljastatud) 

(allikas:Maa-amet) 

26

Kaevandamisluba on väljastatud aastani 2018 valla aladele jäävale Sangla kütteturba 

tootmisalale (mäeeraldise pindala 650, 7). Sangla turbamaardla on üks seitsmest Eesti 

maardlast, kus leidub kõrgekvaliteedilist raviturbast. Sangla 151 ha leidub 466 tuhat tonni 

turvast. Maardla lõikes on raviturbaks sobiliku turbakihi paksus 0,85–1,50 m. 

Geoloogiline uuringuluba on väljastatud ka Sanga turbaraba põhjaosale (Reku soo). 

Uuringuala pindala on 2908 ha (joonis 6). Loa taotlejaks on AS Tartu Jõujaam. Geoloogilise 

uuringu taotluse järgi kuuluvad Puhja valla 53 elanikule antud alast 53 katastriüksust. 

Geoloogiakeskuse (2008) andmetel saadi uuritud ala aktiivseks tarbevaruks 2512,34 ha-l 

1987,5 tuhat t. vähelagunenud ja 10183,6 tuhat t. hästilagunenud turvast. Passiivne tarbevaru 

teede, kraavide ja elektriliinide kaitsetervikutes 42,45 ha-l on 14,0 tuhat t. vähe- ja 184,5 tuhat 

t. hästilagunenud turvast. Lasundi raskemetallide sisaldus ja kännusus on väike, tuhasus 

suhteliselt kõrge. Hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru energiasisaldus uuringualal on 

29146 GWh. 

Joonis 6. Sangla soostik ja selle turbaplokid Puhja valla piires (allikas:Maa-amet) 

Geoloogilise uuringuloa järgi jäävad Puhja valda järgnevad plokid (numbrid ei ühti Maaameti 

numbritega): 10 ja selle alajaotused 1,2,34; plokk 12-1 , 12-2 ja osaliselt 13 (joonis 7) 

27

Joonis 7. Sangla soostik ja selle turbaplokid Geoloogilise uuringuloa järgi Puhja valla piires 

(Geoloogiakeskus) 

3.3.5. Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid 

Valla territooriumil on kaks kaitseala ja üks suur looduskaitseala, Alam-Pedja, mis asub 

mitme valla maadel. Kaitsealad kokku hõlmavad valla maa-alast – 3289,1 ha, mis teeb 18,9% 

valla pindalast. 

3.3.5.1.NATURA 2000 ja teised kaitsealad 

Alam-Pedja looduskaitseala 

• Kogupindala 34 220 ha sellest 3257 ha Puhja vallas; 

• Kaitseala loodi 1994 aastal, alates 1997. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusala; 

• Puhja vallas asuvad looduskaitseala 5 sihtkaitsevööndit, 4 piiranguvööndit; 

• Alam-Pedja looduskaitsealal leidub I kategooria taimeliike 1 (lehitu pisikäpp), 

loomaliike 6 (meri-, kalju- ja kalakotkas, suur- ja väike-konnakotkas, tutkas); 

• II kategooria taimeliike 3, loomaliike 23 (Leito et al. 2007). 

Alam-Pedja looduskaitseala on peamiselt tasane piirkond, mis koosneb viiest inimtegevusest 

puutumata jõgedega eraldatud rabast. Alam-Pedja piirkond on Eestis üks suurimaid 

inimtegevusest praktiliselt puutumatuid alasi. 

Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb 

mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all 

28

on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja 

jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. 

Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. 

Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, 

mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehelised metsad on botaanilised haruldused, seega 

tuleb neisse suhtuda kui vastutuskooslustesse, st kooslustesse, mis naabermaades on hävinud, 

siin aga paremas seisundis kui kusagil mujal. 

Kevadeti haaravad Alam-Pedjat üleujutused, Emajõe, Põltsamaa ja Pedja jõe ühine 

üleujutusala võib ulatuda 90 ruutkilomeetrini. 

Kavilda ürgorg 

Kaitseala moodustati 1964. aastal maastikuelemendi kaitseks. Kavilda ürgorg on 

järsuveeruline sügav (u 30 m) org, millesse suubuvad sälkorud. Ürgorg saab alguse Elva 

lähistelt, on ligikaudu 19 km pikk ning suubub Emajõe madalikule. Oru põhjas voolab 

Kavilda jõgi, mille kallastel on soostunud lamm ja millele on rajatud paisjärved. Kaitstavas 

osas on oru laius ligikaudu 1 km. Samas asub ka Siidri linnamägi ja ohvriallikas - Kave-läte, 

mis on muinsuskaitse all. Kaitseala pindala on 56 ha. Kaitseala on uuendamata kaitsekorraga. 

Keeri-Karijärve 

Keeri-Karijärve loodusala pindala on 1910 ha, kaitse all alates 2004 aastast. Kaitstavad 

elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, looduslikult rohketoitelised 

järved, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal jm. Kuulub Natura 2000 loodusalade hulka. 

Puhja territooriumi kaitsealused looma ja taimeliigid (EELIS, 2007): 

I kaitsekategooria loomaliigid: Aquila clanga (suur-konnakotkas) (7), Haliaeetus albicilla 

(merikotkas) (4), Aquila pomarina (väike- konnakotkas) (8), Ciconia nigra (must-toonekurg) 

(2) 

II kaitsekategooria loomaliigid: Gallinago media (rohunepp) (9), Accipiter gentilis (kanakull) 

(3), Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir) (3), Myotis daubentonii (veelendlane) (18), 

Vespertilionidae (nahkhiirlane), Nyctalus noctula (suurvidevlane) (3), Myotis dasycneme 

(tiigerlendlane) (4), Dendrocopus leucotos (valgeselg-kirjurähn), Eptescius nilssonii (põhjanahkhiir) 

(2) 

III kaitsekategooria loomaliigid: misgurnus fossilis (vingerjas) (2), cobitis taenia (hink) (2), 

cottus gobio (võldas) 

I kaitsekategooria taimeliigid: epipogium aphyllum (pisikäpp, lehitu) 

III kaitsekategooria taimeliigid: Dactylorhiza incarnata (sõrmkäpp, kahkjaspunane) (7), 

Listera ovata (köopõll, suur), Platanthera bifolia (käokeel, kahelehine) 

3.3.5.2.Looduskaitsest tulenevad piirangud 

Looduskaitseseaduses § 14 on sätestatud, et kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava 

looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 

1. muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 

2. koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 

3. väljastada metsamajandamiskava; 

29

4. kinnitada metsateatist; 

5. kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 

6. anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 

7. anda projekteerimistingimusi; 

8. anda ehitusluba. 

Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei 

kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: 

1. olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist; 

2. koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile; 

3. marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist; 

4. jahipidamist; 

5. kalapüüki; 

6. tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva 

kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid; 

7. poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide 

elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust; 

8. pilliroo ja adru varumist. 

Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: 

1. majandustegevus; 

2. loodusvarade kasutamine; 

3. uute ehitiste püstitamine; 

4. inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude 

koondumispaigas; 

5. sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; 

6. telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. 

Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 

1. uue maaparandussüsteemi rajamine; 

2. veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 

3. maavara ja maa-ainese kaevandamine; 

4. puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 

5. uuendusraie; 

6. parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie 

ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 

7. biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 

8. ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise 

väliskonstruktsioonide muutmine; 

9. jahipidamine ja kalapüük; 

10. sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste 

hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või 

põllumajandustöödeks; 

11. telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja 

kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 

12. roo varumine külmumata pinnasel. 

30

Alam-Pedja looduskaitsealal keelatud ja lubatud tegevused on toodud: Alam-Pedja 

looduskaitseala kaitse-eeskiri 1 (RTI, 30.05.2007, 38, 273) kehtestatud Vabariigi Valitsuse 

18. mai 2007. a määrus nr 153 

Keeri-Karijärve looduskaitsealal keelatud ja lubatud tegevused on toodud: Keeri-Karijärve 

looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri 1 (RTI, 09.03.2006, 12, 85) Vabariigi 

Valitsuse 28. veebruari 2006. a määrus nr 58 

3.3.5.3.Kaitsealused pargid 

Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RTI, 09.03.2006, 12, 89) 

käsitleb vastavalt looduskaitseseadusele maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud 

parkide, arboreetumite ja puistute kaitset ja kasutamist. Pargi kaitse eesmärk on ajalooliselt 

kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja 

puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide 

säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. 

Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud: 

1. puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; 

2. ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 

3. projekteerimistingimuste andmine; 

4. detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 

5. nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 

6. ehitusloa andmine; 

7. veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 

8. katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine; 

9. maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine; 

10. metsamajandamiskava väljastamine ja metsateatise kinnitamine; 

11. puhtpuistute kujundamine; 

12. uuendusraie; 

13. biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 

14. uue maaparandussüsteemi rajamine; 

15. keelatud on maavara kaevandamine. 

Puhja vallas on kaitstavad pargid: 

• Puhja park koos kirikuaiaga; 

3.3.5.4.Kaitstavad looduse üksikobjektid 

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega 

elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, 

koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse looduskaitseseaduse alusel. 

Puhja vallas on kaitstavad järgmised looduse üksikobjektid (EELIS, 2007): 

• Kavilda männid; 

• Kavilda pärnad; 

• Siberi tamm (2); 

• Väike-Ulila pärn; 

• Süti kask 

• Rändrahn „Heavaimu kivi“; 

• Rändrahn „Kurjavaimu kivi“; 

31

Üksikobjekti ja üksikobjektide rühma ümber on 50 m raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla 

võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. 

Vastavalt Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusele nr 27 Kaitstavate looduse 

üksikobjektide kaitse-eeskiri (RTL, 11.04.2003, 46, 678) on üksikobjekti ümbritsevas 

piiranguvööndis on keelatud: 

1. maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 

2. veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; 

3. uute maaparandussüsteemide rajamine; 

4. jäätmete ladustamine; 

5. jugade, allikate ja karstivormide ümbruses väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. 

Üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis 

lubatud: 

1. uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine; 

2. teede ja liinirajatiste rajamine; 

3. uuendusraie tegemine; 

4. puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; 

5. üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. 

3.3.5.5. Muinsuskaitseobjektid 

Vastavalt muinsuskaitseseadusele võivad kinnismälestiseks olla järgmised asjad või asjade 

kogumid: 

1. muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, 

matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised ning 

tööndusega seotud kohad; 

2. kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende 

ansamblid ja kompleksid; 

3. teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 

4. monumentaalkunsti teosed; 

5. ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja 

loodusobjektid. 

Tabel 5. Puhja valla territooriumil olevad arheoloogia- ja arhitektuurimälestised 

Arheoloogiamälestised: 

Arhitektuurimälestised: 

- Asulakoht Härjanurme külas; 

- Kavilda linnuse territoorium, 15-16 

- Asulakoht Järvaküla külas; 

saj Mõisanurme külas; 

- Kalmistu „Kabelimägi” Järvaküla külas; - Kavilda õigeusu kirik, 19 saj 

- Asulakoht Kaimi külas; 

Mõisanurme külas; 

- Kalmistu Kaimi külas; 

- Puhja kirikuaed Puhja alevikus; 

- Kavilda vasalllinnuse „Siidrilinn” kultuurkiht - Puhja kirik 15-16 saj Puhja külas; 

Mõisanurme külas; 

- Puhja kirikuaia piirdemüür Puhja 

- Kivikalme Mõisanurme külas; 

külas; 


- Puhja Koni tuuleveski, 1893a. Puhja 


külas; 


- Ulila rahvamaja, 1939. a. Ulila külas. 


- Ohvriallikas „Kave allikas” Mõisanurme 

külas; 

- Kivikalme Nasja külas; 

32

- Kivikalme Nasja külas; 

- Kivikalme „Varrete” Nasja külas; 

- Puhja kirikuaed Puhja alevikus; 

- Kirikuaed Rämsi külas; 

- Kultusekivi Tännassilma külas; 

- Kultusekivi Vihavu külas; 

- Asulakoht Vihavu külas; 

- Kultusekivi Vihavu külas; 

- Ohvrikivi „Heavaimu kivi” Vihavu külas; 

- Ohvrikivi „Kurjavaimu kivi” Vihavu külas; 

- Asulakoht Võsivere külas; 

- Kivikalme Võsivere külas. 

Mälestise kaitsevööndiks on üldjuhul 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist 

arvates, v.a juhul, kui mälestiseks tunnistamise aktis või kaitsekohustuse teatises on märgitud 

teisiti. 

Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: 

• maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mullaja 

ehitustööd; 

• puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. 

Juhul, kui kaitsekohustuse teatises ei ole märgitud teisiti, on Muinsuskaitseameti ning 

vallavalitsuse loata kinnismälestisel keelatud järgmised tegevused: 

1. konserveerimine, restaureerimine ja remont; 

2. ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ning 

lammutamine; 

3. katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õuede kinni- ja täisehitamine; 

4. ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride 

muutmine ning kruntimine; 

5. krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 

6. katusemaastiku, ehitiste fassaadide, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms 

muutmine; 

7. ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide, nagu reklaami ja info 

paigaldamine ning katusele tehnilise seadme paigaldamine, samuti muul viisil mälestise 

või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide 

ümberpaigutamine; 

8. siseruumis avatud detailide, ehituselementide ja -konstruktsioonide algsest asukohast 

eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine; 

9. algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; 

10. teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine; 

11. haljastus-, raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine; 

12. teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), 

valgustuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning reklaami paigaldamine. 

3.3.5.6. Miljööväärtuslikud ja väärtuslikud maad 

Teemaplaneeringus Tartumaa väärtuslikud maastikud on Puhja vallas maakondliku ja 

võimaliku riikliku tähtsusega maastik Emajõe luhaalad. Ulila turbaraba ja Kavilda org on 

teemaplaneeringu järgi määratud maakondliku tähtsusega maastikeks (tabel 6 ja joonis 8): 

33

Joonis 8. Tartu maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad 

keskkonnatingimused“ (2001) määratletud Puhja valla roheline võrgustik ja väärtuslikud 

maastikud. 

Tabel 6. Teemaplaneeringus määratletud väärtuslikud maastikud Puhja vallas 

Indeks 

Nimi Vald/Asula Pindala (ha) 

teemaplaneeringus 

R7 

Emajõe 

luhaalad 

Ulatub lisaks Puhjale ka Laeva, Rannu ja 

Tähtvere valda 

M1 Ulila turbaraba Puhja 2173 

M3 Kavilda org Ulatus lisaks Puhjale ka Konguta valda 3496 

3.3.5.7.Rohevõrgustik 

2601 

(kogupindala) 

Puhja valla territooriumile jääb vastavalt Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule 

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kolm rohevõrgustiku tuumala 

(joonis 8, tabel 7): 

34

Tabel 7. Puhja valla rohevõrgustiku tuumalad 

Ala Indeks Ala nimetus Ala pindala km2 Kaitsealal baseeruv 

T11 Alam-Pedja 267,7 + 

T28 Keeri järved 20,2 

T213 Pagavere 27,3 

Alam-Pedja tugiala on määratletud riikliku tähtsusega, Keeri järvede ja Pagavere tugialad on 

piirkondliku tähtsusega tugialad. Puhja valda läbib ka piirkondliku tähtsusega ribastruktuur 

(K211). 

3.3.6. Klimaatilised tingimused 

Puhja valla kliima on üldjoontes sarnane ülejäänud Eesti mandriosa kliimaga, kuid tänu 

Võrtsjärve nõole on siin siiski omad eripärad. Eelkõige avaldub see aasta sademete hulgas: 

vald on Eesti kliimaatlase järgi üks kuivemaid paiku mandri-Eestis. Aastas sajab siin ligi 100 

mm vähem kui Eestis keskmiselt. Makroklimaatilisi erinevusi põhjustavad eelkõige piirkonna 

maastike mitmekesisused (avatud lavamaad, sügavad orud ja kuumust õhkavad turbaväljad, 

mis suvel võivad tekitada tõusvaid õhuvoole, äikest ja paduvihmasid). 

Sademed: 

- keskmine aastane sademete hulk 607 mm 

- kuu keskmine sademete hulk: 

minimaalne (veebr.) 29mm 

maksimaalne (august) 82 mm 

Õhutemperatuur: 

- aastane keskmine õhutemperatuur -+4,3 kuni +4,7ºC 

- kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur +17,1ºC 

- kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur -6,7ºC 

Tuulekiirus: 

- aasta keskmine 

- kõige vaiksem ühe kuu (august) keskmine 3,2 m/s 

- kõige suurem ühe kuu (detsember) keskmiine 4,6 m/s 

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil % (joonis 9): 

NW 

W 

N 30 

20 NO 

10 

0 O 

SW 

SO 

S 

Joonis 9. Tartumaa tuulteroos 

3.4. Elu- ja sotsiaalkeskkond 

3.4.1. Rahvastik 

3.4.1.1. Rahvastiku koosseis ja jaotuvus 

Puhja vallas elab 2008. aasta 1. jaanuar seisuga 2426 inimest. Rahvastiku tihedus oli 14 

in/km² (Tartumaa maapiirkondade keskmine 14,5 in/km²). Valla neli suuremat 

35

asulat hõlmavad ca 70% kogu valla elanikest. 2008. aasta andmete järgi jaotuvad elanikud 

suurimate asulate vahel: Puhja alevik (1006), Ulila alevik (312), Rämsi küla (251) ja 

Mõisanurme küla (200). Kaimi külas elab 108 inimest, ülejäänutes asulates jääb elanike arv 

alla saja (tabel 8). Puhja valla elanike arv moodustab Tartu maakonna rahvaarvust 1,6 %. 

Tabel 8. Puhja valla elanike jaotumine asulate kaupa aastatel 2000, 2005 ja 2008 (allikas: 

Puhja vald) 

Asula 2000 2005 2008 

Puhja 1125 1095 1006 

Ulila 383 347 312 

Rämsi 268 266 251 

Mõisanurme 161 176 200 

Järvaküla 91 84 85 

Võsivere 66 62 65 

Mäeselja 65 70 76 

Kaimi 81 89 108 

Nasja 30 34 33 

Teilma 46 41 41 

Tännassilma 53 45 42 

Vihavu 30 27 28 

Kureküla 42 28 33 

Ridaküla 34 34 50 

Härjanurme 13 17 18 

Palupõhja 5 4 3 

Poriküla 40 35 32 

Saare 15 5 5 

Võllinge 23 16 21 

Isikluid, kelle elukoht on määratlemata 17 

Kokku 2571 2475 2424 

Suurima grupi valla elanikest moodustavad tööealised inimesed (62,2%). Pensioniealiste 

osakaal on 20.2%, mis on suurem kui alaealiste (18,2%). Täpsema ülevaate rahvastiku 

vanuselisest koosseisust annab joonis 10. 

. 

36

15% 

6% 

18% 

tööeast nooremad kuni 16- 

aastased 

tööealised naised (17-a kuni 

60-a) 

33% 

28% 

tööealised mehed (17-a kuni 

63-a) 

pensioniealised naised 

pensioniealised mehed 

Joonis 10. Rahvastiku vanuseline koosseis 2008. aasta seisuga 

3.4.1.2. Rahvastikuprognoos 

Puhja valla rahvaarv on vähenenud 1997-2008 239 inimese võrra, ehk 9%, vähenemine on 

jätkunud ka viimastel aastatel (tabel 8). Peamisteks teguriteks on välisränne ja negatiivne 

loomulik iive. Puhja valla strateegilise arengukava (2001) järgi ennustatakse peale 2010. 

aastat üsna tugevat vanemaealiste elanike kasvu, sest suur hulk inimesi (turbakombinaadi 

töötajad) on jõudnud juba pensioniealisse ikka. 

3.4.1.3. Haridusasutused 

Puhja valla koolivõrk katab vajadused gümnaasiumihariduse osas. Vallas tegutseb üks 

õppeasutus: Puhja Gümnaasium, kus õpib 365 õpilast. Ulila Põhikool suleti 1999. a ja Kaimi 

Põhikool 2001. a õpilaste vähesuse tõttu. Puhja Lasteaed „Pääsusilm“ on ehitatud 108 lapse 

jaoks ning tegeleb laste koolieelse ettevalmistusega. 

3.4.1.4. Kultuuriasutused 

Vallas tegutsevad kolm raamatukogu- Puhja, Ulila, Uula. Puhja alevikus asub seltsimaja, kus 

toimuvad regulaarselt rahvaüritused. Ulila raamatukoguga ühes majas asub ka keskus, mille 

tegevusalad on kultuuriline teenindamine ja sotsiaalteenuste osutamine. Uulas asuv 

huvikeskus on aktiivse ja sportliku suunitlusega (piljard, lauatennis jne). 

3.4.1.5. Virgestusalad 

Vallas on 2 spordirajatist: Puhja Gümnaasiumi võimla ja staadion, mis vajavad 

rekonstrueerimist. Staadionil on lisaks võrkpalli liivaväljak ja halvas seisukorras olev 

välikorvpalliväljak. Puhja Gümnaasiumis on koolinoortel võimalus harrastada jalgpalli ja 

korvpalli. Sportimisvõimalusi pakub ka Uula huvikeskus. Võimalike harrastustegevustena on 

37

toodud: piljard, koroona, lauatennis, jõusaali. Pallimänguväljakud on olemas ka Ulila keskuse 

juures asuvas pargis. 

3.4.1.6.Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused 

Tervishoiu teenust osutatakse valla kahes tervishoiuasutuses: arstiabi on kättesaadaval Puhja 

alevikus, samuti toimub OÜ Ülikooli Perearsti keskuse vahendusel paar korda nädalas 

vastuvõtt Ulilas. Apteek on olemas Puhja alevikus ja Ulilas. 

Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste 

ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete 

erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele 

kaasaaitamine. 

Puhja vallas tegelevad sotsiaalhoolekande alaste küsimuste lahendamisega vallavalitsuse 

sotsiaalnõunik, lastekaitse küsimustega tegeleb lastekaitsenõunik. Samuti osutavad 

koduteenuseid kaks sotsiaalhooldustöötajat. Lisaks riiklikele toetustele eraldatakse valla 

eelarvest alljärgnevaid sotsiaaltoetusi: 

1) sünnitoetus; 

2) matusetoetus; 

3) aabitsatoetus; 

4) kooli lõpetamise toetus; 

5) edukate üliõpilaste toetus; 

6) suvelaagri toetus; 

7) jõulutoetus; 

8) maiustuspakid jõuludeks; 

9) täiendavad sotsiaaltoetused. 

3.5. Majanduskeskkond 

3.5.1. Elanike toimetulek ja tööhõive 

3.5.1.1.Ettevõtlus 

Valla suurim tööandja on AS Sangla Turvas (asub Puhja alevikus, turba ja turbabriketi 

tootmine, müük, soojusenergia tootmine ning müük ja elektrienergia). 

Teistest majandusharudest on esindatud järgmised ettevõtted: 

• AS Tootsi Turvas - turba pakkimine ja müük, kasvuturba tooraine; 

• Puhja Energia OÜ - soojus- ja elektrienergia tootmine, metsa ülestöötamine, 

töötlemine, ost-müük, puidugraanuli ning teiste tahkete kütuste tootmine; 

• OÜ Elfas – elektrimontaaži- ning ehitustööd; 

• Alsergo OÜ - jaekaubandus, transportteenused, põllumajandus; 

• Puhja Ettevõtete OÜ – põllumajandus; 

• Motoait OÜ - transport, metsaost; 

• Madrilli Frigotransport AS - rahvusvaheline transport; 

• OÜ Mirden – elektritööd; 

• Heko Põld OÜ – põllumajandusloomad (seakasvatus), põllumajandus; 

• FIE Tiina Parkja Tiku talu – põllumajandus, seakasvatus. 

3.5.1.2.Tööstus, põllumajandus, kaubandus, teenindus 

Valla peamiseks tootmisharuks ning tööandjaks on turbatööstus- AS Sangla turvas. 

38

2008. a seisuga on suurimad põllumajandusettevõtted OÜ Heko Põld ja OÜ Puhja Ettevõtted, 

OÜ Heko Põld tegelb seakasvatusega. Tartumaa Keskkonnateenistuse andmete kohaselt 

taotleb keskkonnakompleksluba Tiku talu FIE Tiina Parkja, antud juhul on tegemist 

seakasvatusega. 

Puhja vallas on 8 kauplust või müügipunkti. Puhjas töötab sidejaoskond, juuksur, baar. 

Pangateenuseid saab teostada pangaterminaliga. Muude teenuste kasutamiseks tuleb sõita 

Tartusse või Elvasse. 

3.5.1.3. Turism 

Puhja vald on looduslikult kaunis paik, millele on iseloomulikud sood ja mitmed järved. 

Turistidele ja kohalikele elanikele on huvipakkuvaks sood ja rabad Alam-Pedja 

looduskaitsealal, Emajõgi, turbalaukad, samuti Kavilda ürgorg. Vallas on ka mitmeid 

ajaloolisi ehitisi ning mälestisi 

Puhja valla kodulehekülg on toonud peamiste vaatamisväärsustena: 

• Kavilda vasalllinnuse ase; 

• Kavilda ürgorg; 

• Kavilda õigeusuliste kirik; 

• Puhja kirik. 

3.6. Tehniline infrastruktuur 

3.6.1. Teed ja tänavad 

Puhja vallas on kokku 121,35 km teid, millest riigimaanteid on 58 km ja vallateid 63,35 km. 

Pinnatud teede osakaal on 15,6%. Puhja valda läbib ka Eesti mastaapides suur 

liikumismagistraal – Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92, mis on 

liiklustiheduselt Tartu maakonna neljas magistraal (joonis 11). Põhimaantee kulgeb mõõda 

Puhja valla piire alates 13,5 km kuni 25,7 km-ni. I lõik km 13,5-18,7 km Ridaküla ja Kaimi 

külas. II lõik km 18,7-21,5 km Mõisanurme külas, III lõik 21,5-23,1 km Puhja alevikus, IV 

lõik 23,1-25,7 km Tännassilma külas. 

Bussiühendus on Tartu, Elvasse, Viljandi, Mõisakülla ja Pärnu. Osa maakonnasisestest 

liinibussidest läbivad ka Ulilat ja vähem Rämsit. 

39

Joonis 11. Ülevaade Puhja valda läbivast teevõrgust 

3.6.2. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon 

Puhja vallas on tiheasustusaladel olemas ühisveevärk ja –kanalisatsioon, hajaasustuses 

lokaalne. 

Puhja alevikus on 4 puurkaevu, millest ühisveevärki teenindavad kaks. Sangla Turvas ASile 

kuuluv puurkaev on puuritud 1969. aastal ja varustab veega kortermaju, lasteaeda, kauplust, 

gümnaasiumi, seltsimaja ja tervisekeskust-apteeki. Teine, vallale kuuluv Kellani puurkaev, on 

puuritud 1970. aastal ja varustab veega 19 ühepereelamut, ühte 12- korteriga maja, 

kütusetanklat ja töökoda. Rämsi aleviku elamute ühisveevärki varustab üks puurkaev. 

Süsteemi on lülitatud korterelamud, saun, huvikeskus ja kauplus. Veetorustiku pikkus on ca 

2,2, km. Ulila aleviku vee-allikaks on 100 m sügavusega puurkaev. Kõik torustikud on 

amortiseerunud ja vajavad uuendamist ja arendamist. 

Puhja aleviku kanalisatsioonisüsteemi on lülitatud kümme korruselamut, Puhja Gümnaasium, 

lasteaed ja kauplus. Reovesi juhitakse aleviku pumplasse, kust see juhitakse AS Sangla 

Turvas territooriumil asuvasse reoveepuhastisse ja sealt edasi biotiikidesse. Rämsi küla 

kanalisatsioonisüsteem on amortiseerunud ja ei tööta, reovesi voolab läbi pumpla kraavi ja 

imbub pinnasesse. 

Puhja valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Ulila alevikus üks 

ühiskanalisatsioonisüsteem ja see teenindab enamust korruselamutest ja alevikus tegutsevatest 

ettevõtetest. Süsteem toimib, kuid vajab arendamist ja uuendamist. 

Ülejäänud valla hajaasustusega külades on salvkaevud, puurkaevud ja reovee kogumiskaevud. 

3.6.3. Jäätmemajandus 

Puhja vallas teostab olmejäätmete kogumist ja vedu Ragn-Sells AS, Cleanaway AS ja Elva 

Kommunaal Grupp OÜ. Ohtlike jäätmete käitlusettevõtetest tegutseb vallas peamiselt AS 

40

Epler & Lorenz, mis korraldab nii elanikkonna kui ettevõtluse ohtlike jäätmete käitluse. Puhja 

vallas on üks ohtlike jäätmete kogumise konteiner. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi Infoja 

Tehnokeskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetele omab Puhja valla territooriumil 

õigust käidelda ohtlikke jäätmeid Tamirogrupp OÜ, mis veab ära ohtlikke jäätmeid 

sisaldavaid puitu, klaasi ning plasti. 

Lisaks ülalnimetatud ettevõtetele omavad õigust Tartu maakonna territooriumil jäätmete 

vastuvõtmiseks ja käitlemiseks ca 100 jäätmekäitlusettevõtet. 

Vallale on koostatud jäätmekava aastani 2013, mille järgi tuleb eraldi koguda vähemalt paber 

ja papp, pakendid, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad aia- ning haljastusjäätmed. 

3.6.4. Side 

Puhja alevikus on tagatud telefoniside kõigile soovijatele. Vallas on kõigi kolme Eesti 

mobiiltelefonioperaatori ühendus olemas. Puhja valla elanikud on 100%-lt elektriga 

varustatud. Kaugemates külades on probleeme pinge stabiilsusega. Puhja alajaam on 

maakonna suuruselt teine alajaam (arvestamata Tartu linna), mis annab 14% maakonna 

elektrienergiast. 

Vallas on kättesaadaval internet. Kasutusel on nii Elioni ADSL ühendus kui ka raadiolingil 

põhinevas interneti ühendused (Külatee projekt ja Kõu), mis on kättesaadav peaaegu kõigile 

elanikele, välja arvatud Kavilda ürgoru põhjas elavatele inimestele 

3.6.5. Soojamajandus 

Puhja vallas oli 5 aastat tagasi kolm tsentraalset soojusvõrku, kuid praegu toimib see veel 

ainult Puhja alevikus. AS-l Sangla Turvas kütteressurssi on palju, kuid seda ei kasutata 

piisavalt. Ettevõttel on suhteliselt uus katlamaja, mis on suurim Tartu maakonnas. 

41

4. Kavandatav tegevus ja sellega kaasneva keskkonnamõju 

analüüs, neid leevendavad meetmed ja võimalikud 

alternatiivsed lahendused 

Alternatiividena käsitletakse töö käigus tekkinud alternatiivseid ning üldplaneeringuga 

ettenähtud lahendusi. KSH-s ei ole käsitletud kõikehõlmavaid alternatiive üldplaneeringule 

tervikuna, kuna üldplaneeringu iseloomu tõttu ei ole see otstarbekas. Keskkonnamõju 

strateegilise hindamise käigus on piirkonna kui terviku arendamist arvestades välja pakutud 

nn objektipõhised alternatiivid. 

Üldjuhul käsitletakse KSH-s alternatiividena kahte erinevat arengustsenaariumit (alternatiivi), 

millest üks näeb ette üldplaneeringu kehtestamist ja teine olemasoleva olukorra jätkumist, kus 

vallal kehtivat üldplaneeringut ei ole. Reaalselt 0-alternatiiv aga rakendatav ei ole, kuna 

Planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) kohaselt on kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu 

koostamine kohustuslik. Seetõttu käesolevas KSH-s 0-alternatiivi ei käsitleta. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess algas reaalselt oluliselt hiljem kui 

üldplaneeringu koostamine. Sellest tingitult olid planeeringulahendused planeeringu 

koostajate poolt juba varem välja töötatud ja erinevaid arenduse alternatiive kaalutud, mida 

antud KSH aruandes ei käsitleta. 

Töö käigus on vajadusel välja pakutud nn objektipõhised alternatiivid, mida valides on 

arvestatud piirkonna kui terviku arendamist. Väljapakutud alternatiivsed lahendused on 

reeglina toodud üldplaneeringu konkreetse lahenduse täienduseks ning nende elluviimisega 

kaasnevad laiemale üldsusele positiivsemad mõjud kui üldplaneeringus pakutud lahendustega. 

4.1. Elamuehitus 

Puhja valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks on säilitada traditsiooniline väljakujunenud 

asustusmuster. Uute kruntide moodustamine toimub reeglina kompaktse hoonestusega 

paikades. Valla territooriumil eelistatakse hajaasustusele omast ehitusviisi. Täiendavaid 

elamumaid reserveeritakse Puhja ja Ulila alevike ning Rämsi küla laiendustena. 

Üldplaneeringus on perspektiivsete elamumaade kohta toodud järgmised tingimused: 

• Väikeelamu ehituseks moodustavate kruntide minimaalsuuruseks on 2000 m 2 . 

Sealjuures vähemalt 10% planeeringuala maast, arvestamata teede ja tänavate ning 

kommunikatsioonide alust maad, tuleb kavandada avalikult kasutavate haljasalade ja 

mänguväljakute tarvis. Kohustus on jälgida ka väljakujunenud tänavaruumi, hoonete 

paigutust, ehitusjoont ja piirete kujundust; 

• Pereelamu ehituseks moodustatavad maaüksused peavad järgima külade hoonestusalal 

väljakujunenud maaüksuste ulatust ja konfiguratsiooni ning mitte olema väiksemad 

kui 1 ha. Eesmärk on säilitada küladele omane maaline keskkond, sealjuures 

kitsendamata kaevude ja lokaalpuhastite rajamise tõttu naabrite maakasutust. 

Korruselamute ehitamiseks nähakse ette maa Puhja alevikus. Ulila alevikus ja Rämsi külas 

uute korruselamute ehitamiseks ette ei nähta. Korruselamuna käsitletakse üldplaneeringus 

kolme- ja enama maapealse korrusega mitmekorterilisi elamuid. 

42

Kuna korruselamu võib olla ka 2 korrusega, siis soovitab keskkonnamõju hindaja planeeringu 

seletuskirja korrigeerida järgmiselt: Korruselamuna käsitletakse üldplaneeringus kahe- ja 

enama maapealse korrusega mitmekorterilisi elamuid. 

Elanikkond ja inimeste tervis valdkonna mõjud 

Uued elamumaad on planeeritud olemasolevate keskuste laiendustena. Vallas on kujunenud 

asustus koos tööstusega, seega jäävad Puhja, Ulila ja Rämsi olemasolevate ning 

perspektiivsete elamualade vahetusse lähedusse ka tootmisalad. Suur osa asustusest on 

koondunud valda läbiva Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde. 

Ulila alevikus asuvad planeeritavad elamualad vähem kui 500 meetri kaugusel taasavatavast 

Laugesoo (Ulila) turbatootmisalast. Peamised turbatootmisest tulenevad kohalike elanike 

heaolu vähendavad ja terviseriske tekitavad tegurid on õhus leviv turbatolm ning müra. 

Soomes läbi viidud mürataseme mõju uuringud turbatootmisväljade ümbruses näitavad, et 

müra ei kujuta enesest turbatootmise korral märkimisväärset keskkonnamõju. Soome 

Turbatootjate Liidu väljaandes “Turbatootmise keskkonnamõju hindamine” on kirjeldatud 

Niskanen (1998), Yli-Pirilä, et al. (2001) ja Poikolainen & Ristolainen (2001) uuringute 

kokkuvõtteid, mille kohaselt ei ületata reeglina turbatootmisel tekitatud müratase piirnorme. 

Kõige mürarikkama tegevuse korral (nagu raba ettevalmistamine ja mätaste lõikamine) võib 

päevane lubatud Soome piirnorm 55 dB ulatuda 200 kuni 300 m kaugusele tootmisala piirist 

ning öise piirnormi 50 dB kohaselt kuni 500 m kaugusel turbarabast. 

Eestis on mürataseme normtasemed toodud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 

“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme 

mõõtmise meetodid”. Kuivõrd turbaväljal toimuvat tegevust võib võrrelda tööstusega, siis on 

kohane müra mõju hinnata tööstusmüra ekvivalenttasemest lähtuvalt. II kategooria alade 

läheduses (siia kuuluvad ka elamualad), on müra taotlustase (müra tase, mis üldjuhul ei 

põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi) olemasolevatel aladel päeval 50 

dB ning öösel 40 dB. Müra piirtase (müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja 

mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi) I kategooria 

aladel tööstusettevõtete puhul on määratud müra piirtasemeks päeval 60 dB ning 45 dB. Eesti 

normid on rangemad, kui Soome normid. Seoses sellega, on ka kaugused, kuhu vastava 

piirnormi müra võib ulatuda, suuremad. 

Kindlasti ei tohi kõige mürarikkamaid tegevusi (nagu raba ettevalmistamine ja mätaste 

lõikamine) lubada öösel. Müra normtasemete ületamist saab aga vältida võttes kasutusele 

uuemat tehnikat ning planeerides mürarikkamad tegevused päevasele ajale ning pikemale 

ajaperioodile. Peale raba ettevalmistustööde lõppemist kaevandustegevuse käigus müra olulist 

mõju elamualadele kaasa ei too. 

Soomes on juba mitmeid aastaid teostatud turbatolmu leviku uuringuid standardiseeritud 

meetodi (SFS 3865) põhjal (Soome Turbatootjate Liit). Aastatel 1988-1995 läbiviidud 

uuringute kohaselt langeb tolmu sadestumine turbatootmisväljast eemaldudes kiiresti. 

Võrreldes maksimaalse tolmu sadestumisega turbaväljal langeb tolmusadestumine ligikaudu 

poole võrra juba 5 m kaugusel ning veerandini 10 m kaugusel tootmisalast. Joonisel 12. on 

esitatud tolmu sadestumine Soomes turbatootmisalade ümbruses. 

43

Leevendavad meetmed: 

- Radooniriskiga piirkondades vajalike ehitusmeetmete rakendamine 

Vesi ja pinnas valdkonna mõjud 

Olemasolevate keskuste laiendused on Ulila alevikus planeeritud Elva jõe ja Rämsi külas 

Kavilda jõe äärde. Tartu Maakonnaplaneeringuga on sätestatud, et planeerida ei tohi 

tiheasustusalade laienemist veekaitsevöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde, sh 

Elva jõe kaldale. 

Olemasolev kanalisatsioon on amortiseerunud. Üldplaneeringuga on ettenähtud kõikidele 

tiheasustusaladele tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamine. Sadevee ärajuhtimine 

on korraldatud läbi kraavide ja/või maaparandussüsteemide. Lokaalsed reoveepuhastuse 

lahendused, uute elamualade puhul, lubatud ei ole. Uue kanalisatsiooni rajamine ja vana 

asendamine avaldab positiivset mõju keskkonnale, kuna vähendatakse ohtu pinnase ja 

veekeskkonna saastumiseks. Veevarustussüsteemi rekonstrueerimine vähendab veekadusid 

torustikest ning parandab seeläbi põhjavee ressursikasutust. 


- Elamute ehitamisel veekogude piiranguvööndis koostada detailplaneering ning 

järgida seadusandlusest tulenevaid piiranguid; 

- Vältida ehituskeeluvööndite vähendamist (seda kindlasti reostustundlike 

veekogude, nagu Elva jõe ääres); 

- Rekonstrueerida amortiseerunud kanalisatsioon- ja veevarustussüsteem; 

- Laiendada kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteemi tiheasustusaladel; 

- Reoveekogumisalasid tuleb tulevikus laiendada vastavalt uute (perspektiivsete) 

planeeritavate alade laienemisega. Kui reostuskoormus (asustustihedus) vastab 

Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määruse nr 48 „Reovee kogumisalade 

määramise kriteeriumid“ seatud tingimustele, peab reoveekogumisala vajadusel 

laiendama vastavate elamualadeni. 

Õhk ja klimaatilised faktorid valdkonna mõjud 

Jälgides välja kujunenud asustusmustrit, on üldplaneeringuga perspektiivsed elamualad 

planeeritud olemasolevate asulate laiendustena. Samas jäävad asulate vahetusse lähedusse ka 

mitmed tootmisalad. 

Puhja vallas nähakse ette Laugesoo (Ulila) turbatootmise taasalustamist, millest lähim asustus 

jääb umbes 500 m kaugusele. Valla haldusterritooriumil asub ka teisi ettevõtteid (nt Rämsi 

sigalad) mille puhul on tegemist õhu kvaliteeti alandavate tootmissuundadega (lendub 

ammoniaaki, H 2 S ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis põhjustavad eeskätt 

haisuprobleeme). 

Elanike heaolu tagamiseks tuleb määrata farmidele kaitsevööndid (soovituslikult minimaalselt 

300 m raadiuses ümber farmi, kuhu ei tohi lubada elamuehitust enne farmi likvideerimist, 

vältimaks haisuprobleeme elamualadel). Rämsi sigalate vahetusse lähedusesse olemasolevaid 

ega planeeritavaid elamualasid ei jää, seega olulist negatiivset mõju farmide õhusaastega ei 

kaasne. 

45


- Olulist õhusaastet tekitavate ettevõtete puhul tuleb jälgida koosmõju teiste 

saasteallikate ja foonisaastega; 

4.2. Üldkasutavate hoonete maa 

Üldkasutatavate hoonete maa on haridus- ja lasteasutuste, spordihoone ja –kompleksi maa, 

tervishoiuasutuste maa, kultuuriasutuste maa ning kogukonna keskustes ühiskondlike hoonete 

maa. Üldplaneeringuga reserveeritakse täiendavalt järgmised üldkasutatava ala 

juhtfunktsiooniga maad: 

• Puhja aleviku laste mänguväljak; 

• Puhja aleviku detailplaneeringualal asuv tiik; 

• Puhja aleviku kaguservas endine Konimägi vana liivakarjääriga; 

• Reku sildumiskoht; 

• Rämsi veskijärv; 

• Looduse õpperada Kavilda orus; 

• Endine Soova liivakarjäär Mäeselja külas. 

Samuti säilivad üldkasutatava hoone maana kõik olemasolevad ühiskondlike hoonete krundid 

Puhja, Ulila alevikes ja Rämsi külas. 

Elanikkond ja inimese tervis valdkonna mõjud 


- Tagada ühiskondlikele hoonetele ja maa-aladele juurdepääs kergliiklusega; 

Sotsiaalne keskkond valdkonna mõjud 

Üldkasutatavad alad kujutavad endast avalikku ruumi ja loovad elanikele võimalusi omavahel 

suhtlemiseks, tugevdades seeläbi sotsiaalseid võrgustikke. Olemasolevate üldkasutatavate 

hoonete säilimine, nende korrastamine ning vajadusel uue funktsiooni leidmine aitavad tagada 

avalike teenuste ning spordi-, puhke-, kultuuri- ja vaba aja veetmise võimaluste 

kättesaadavust valla elanikele. 

Üldplaneeringuga on sätestatud, et vähemalt 10% planeeringuala maast, arvestamata teede ja 

tänavate ning kommunikatsioonide alust maad, tuleb kavandada avalikult kasutavate 

haljasalade ja mänguväljakute tarvis. Kohustus on jälgida ka väljakujunenud tänavaruumi, 

hoonete paigutust, ehitusjoont ja piirete kujundust; 


- Üldkasutatavate hoonete detailplaneeringute juures tuleb lahendada parkimine ja tagada 

ligipääs kergliiklusega. 

4.3. Tootmismaa (ärimaa) 

Tootmismaa on tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate 

abihoonete ja rajatiste maa. Üldplaneeringuga nähakse täiendavaid tootmismaid ette peamiselt 

olemasolevate alade laiendusena. 

Üldplaneeringuga on olulisemateks tootmishoonete maa-aladeks määratud: 

46

• Puhja alevikust edelasse jääv ala Viljandi maantee ja Annikoru maantee vahelisel alal; 

• Puhja aleviku äärde jääv idapoolne ala; 

• Rämsi külakeskusest põhja ja itta jääv ala (seafarmid); 

• Tootmishoonete maad Ulila alevikus. 

Üldplaneeringu kohaselt määratakse Puhja alevikku vaid üks uus tootmismaa (ärimaa) 

alevikku jäävale idapoolsele alale Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde. Teiste 

tootmismaade puhul on tegemist juba olemasolevate aladega. 

Üldplaneeringu kohaselt on kantud planeeringukaardile ka tootmisalad, millede 

keskkonnamõju ületab kinnisasja piiri. Sellisteks aladeks on Rämsi külast põhja poole jäävad 

alad (joonis 13) ja Puhja alevikus edelasse jääv Viljandi ja Annikoru maantee vaheline ala 

(joonis 14). 

Joonis 13. Rämsi küla võimalikud olulise keskkonnamõjuga tootmisalad 

47

Joonis 14. Sangla turba töötlemise tootmisalad Tännassilma ja Järvaküla vahelisel alal, 

millest lähtuv keskkonnamõju võib ületada territooriumi piire. 

Lisaks üldplaneeringu kohaselt ettenähtud tootmisaladele, on võimalikud tootmisalad Puhja 

vallas ka: 

• Soova liivakarjäär; 

• Sangla soo põhjaosa võimalik turbamaardla (hetkel on läbi viidud geoloogiline 

uuring); 

• Laugesoo (Ulila) turbatootmisala, kus soovitakse jätkata turba tööstuslikku 

kaevandamist. 

Maardlate võimalikke mõjusid käsitletakse eraldi alapeatükis „Maavarad“ ptk 4.4. 


Inimeste tervist võivad ohustada tootmisalade koondumine elamupiirkondade lähedale, 

samuti võib negatiivset mõju avaldada turba tootmisest tulev müra, tolm ning 

suurloomapidamisest tulenevad haisuprobleemid. Puhja aleviku ja Rämsi küla tootmisalad on 

üldplaneeringuga määratud võimaliku kinnistut ületava keskkonnamõjuga. 

Tootmis- ja ärimaadele keskkonnamõju hindamise läbiviimine, kaitsehaljastuse rajamine, 

samuti seisvate ja kasutuseta seisvate tootmishoonete keskkonnaseisundi hindamine ning 

lammutamine aitavad samuti vältida tööstusaladel tulenevat negatiivset mõju inimeste 

tervisele. 


- Tootmisalade ja elamualade vahele kõrghaljastuse puhvertsoonide (kaitsehaljastuse) 

rajamine; 

48

- Planeeritavate tootmis- ja ärimaade puhul ei tohi müratase ületada lubatud 

piirnorme; 

- Olulise mõjuga tootmismaad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse 

kaugusesse; 

- Mitte planeerida elamualasid võimaliku olulise mõjuga tootmisalade juurde (nt 

farmidele 300 m kaitsetsooni kehtestamine, kuhu ei või elamuid ehitada) ; 

- Ehituskeelu vööndi jälgimine; 

- Vajadusel keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. 


Tartu Maakonnaplaneeringuga on sätestatud, et planeerida ei tohi tootmisotstarbega maaalasid 

veekaitsevöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde, sh Elva jõe äärde. 

Üldplaneeringuga ei ole planeeritud tootmismaade laienemist Elva jõe ääres. 

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee reostuskaitstuse kaardi põhjal on Puhja ja 

Ulila alevike ümbruses põhjavesi keskmiselt kaitstud, Rämsi küla ümbruses on see määratud 

nõrgalt kaitstud alaks (vt ptk 3.3.1). Rämsi külas asuvad mitmed põllumajandusettevõtted, 

samuti on plaanis Tiku talu laiendamine. 


- Ettevõtete reoveekäitlus tuleb lahendada ühiskanalisatsiooni kaudu, juhtides ettevõtete 

reoveed kesksetesse reoveepuhastitesse. Kanalisatsioonisüsteemis kaugele jäävate 

tootmisalade puhul võib erandjuhul kasutada ka lokaalset puhastust; 

- Lokaalsete reoveepuhastite rajamine ei ole soovitav, kui tootmisalad paiknevad 

kompaktse hoonestusega alade naabruses; 

- Väiksemate ettevõtete puhul võib kuni kanalisatsiooni rajamiseni kasutada 

kogumismahuteid; 

- Tootmisalade laienduse puhul asendada amortiseerunud või rajada uus 

kanalisatsioon; 

- Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada enne reovee 

ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalset eelpuhastust; 

- Nõrgalt kaitstud pinnase puhul, tootmis- ja ärimaade arendamisel potentsiaalsete 

reostusallikate isoleerimine. 

Õhu kvaliteet ja klimaatilised faktorid valdkonna mõjud 

Tootmisalade mõju õhu kvaliteedile sõltub tootmise iseloomust, mida käesoleva töö raames ei 

ole võimalik hinnata. Õhusaaste mõju tuleb käsitleda tootmismaade keskkonnamõju 

hindamise käigus juhul kui konkreetne tootmistegevus võib omada olulist keskkonnamõju. 

Puhja vallas asuvad järgnevad õhukvaliteeti mõjutavad ettevõtted/tööstused: Heko Sigala, 

Rämsi külas. Taotlemisel on kompleksluba Tiku talule, mis tegeleb sigade 

intensiivkasvatusega. Negatiivset mõju omavad ka valla olemasolevad ja planeeritavad 

turbatootmisalad. Turbatootmisalade puhul pole siiski olulist mõju ette näha (va põlengute 

korral). 

Elanike heaolu tagamiseks tuleb määrata farmidele kaitsevööndid (minimaalselt 300 m 

raadiuses), vältimaks võimalikke haisuprobleeme. Farmide kaitsevööndisse jäävatele aladele 

ei tohi elamuid rajada enne, kui farm on likvideeritud. Piisava teenindusmaa (puhvervööndi) 

49

säilitamine elamualade ja turbatootmisalade vahele on oluline ka turbatööstuste negatiivsete 

mõju ärahoidmiseks. 

Õhusaaste levik tuleneb eelkõige valdavate tuulte suundadest. Tartumaa tuulteroosi põhjal 

(ptk 3.3.6) on piirkonnas kõige sagedasemad edela tuuled. Selle põhjal võib anda hinnangu, et 

Puhja alevikus on asustuse paiknemine tööstuse suhtes pigem ebasoodne. 



saasteallikate ja foonisaastega; 

- Kõrghaljastuse puhveralade rajamine tootmisalade ja elamualade vahel; 

- Kaitsetsoonide rajamine elualade ja olulise keskkonnamõjuga tootmisalade vahele. 

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik valdkonna mõjud 

Üldplaneeringus ei ole tootmisalasid planeeritud looduslikult eriti väärtuslikele aladele 

(kaitsealad, rohevõrgustiku alad jms). Planeeritavad tootmisalad on peamiselt olemasolevate 

laiendused. Tootmisalade mõju elusloodusele ja ökosüsteemidele sõltub tootmise iseloomust 

ja seda tuleb hinnata tootmisalade keskkonnamõju hindamise käigus, kui on ette näha olulise 

keskkonnamõju avaldumist. Maardlate laiendusi üldplaneering ette ei näinud, seetõttu 

käsitletakse nende mõjusid eraldi (vt ptk 4.4.). 


- Tootmisalade arenduse korral tuleb vallavalitsusel kaaluda vajadust keskkonnamõju 

hindamise läbiviimiseks. 

Maastik ja kultuuripärand valdkonna mõjud 

Üldplaneeringus seatud tingimused tootmishoonete sobivuse kohta ning vanade hoonete 

lammutamiseks aitavad kaasa maastikuilme säilimisele. Endiste tootmisterritooriumide 

kasutamine ja olemasolevate alade laiendamine võimaldab kasutada maksimaalselt 

olemasolevat infrastruktuuri ning koondab tootmishooned juba sarnase kasutusega aladele, 

aidates samuti vältida muutusi maastikuilmes. 


- Täpsustada üldplaneeringus tingimused maastikul domineerivate objektide 

püstitamiseks (nt tuulepargid ja mobiilsidemastid). Maksimaalselt tuleb vältida nende 

püstitamist väärtuslikele maastikele ja teistesse ilusa vaatega kohtadesse ning 

rohevõrgustiku aladele. Erandkorras nende objektide püstitamisel väärtuslikule 

maastikule koostada detailplaneering ja maastikuanalüüs. 

Majanduslik keskkond valdkonna mõjud 

Olemasolevate ettevõtlusalade kasutamine ning laiendamine tagab infrastruktuuri 

kättesaadavuse ja väldib ülemääraseid lisakulutusi uute ettevõtete rajamisel. Uute 

ettevõtlusalade reserveerimine soodustab ettevõtluse arengut vallas ning loob ka vajalikke 

töökohti. 

50

4.4. Maavarad 

Puhja üldplaneeringu eelnõu maardlate laienemist ette ei näe. Keskkonnaministeeriumi 

andmetel kavandatakse Laugesoo (Ulila) turbamaardlas kaevandamise jätkumist, samuti on 

viidud läbi Sangla turbaala põhjaosas geoloogiline uuring. See on esimene samm maardla 

võimalikuks kasutuselevõtuks. Lisaks taotletakse kaevandamisluba Soova karjääris ehitusliiva 

kaevandamiseks. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on antud alal kaevandamise asemel ette 

nähtud ala rekultiveerimine. Järgnevalt käsitletakse maardlate laiendamise ja 

taaskasutuselevõtu võimalikke mõjusid. 

4.4.1. Laugesoo (Ulila) maardla 

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande osas „Mõjutatava keskkonna kirjeldus“ 

selgus, et Laugesoo (Ulila) tootmisalal on tööstusliku tootmisega tegeletud alates 1924. 

aastast. Turba tööstuslikku kaevandamist kavatsetakse jätkata. Sellel eesmärgil on väljastatud 

Keskkonnaministeeriumi poolt kaevandamisluba nr KMIN-056. Hetkel on teostamisel 

keskkonnamõjude hindamine vee-erikasutusloa taotlemiseks. 

Tartumaa Keskkonnateenistuse andmetel on 9 ploki aktiivne turbavaru 205,5 tuhat tonni hästi 

lagunenud turvast ja 10 ploki 2172 tuhat tonni vähelagunenud turvast. 


Võimalikud kohalike elanike heaolu vähendavad ja terviseriske tekitavad tegurid võivad olla 

turbatolm, veekvaliteedi ja veerežiimi muutus ning müra. Laugesoo (Ulila) turbaala jääb 

lähimast inimasustusest 500 kaugusele, seega on turbatootmisest tekitatud müra ja tolmu 

olulisus väike. Teemat käsitleti põhjalikumalt käesoleva töö peatükis 4.1. 


- Piisava kaitsevööndi-metsariba säilitamine turbatootmisala ja elamualade vahel; 

- Haljastuse säilitamine Elva jõe kaldal aitab samuti vähendada turbatootmisest 

tulenevaid negatiivsed mõjusid; 

- Vältida ehituskeeluvööndi vähendamist. 


Laugesoo (Ulila) turbamaardla kasutamise jätkumisel mõju veekvaliteedil oluliselt võrreldes 

seni valitsenud olukorraga ei muutu. Üldine veerežiim on juba muudetud seoses raba 

kuivendamisega. 

Tartu Maakonnaplaneeringuga on sätestatud, et planeerida ei tohi tootmisotstarbega maaalasid 

veekaitsevöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde, sh Elva jõe äärde. Hetkel 

taotletakse vee-erikasutusluba, mille järgi toimuks kuivendusvee ärajuhtimine ca 500 ha 

suuruselt alalt. Eesmärgiks on vee pumpamine olemasolevatesse ammendatud 

turbakarjääridesse, mis töötavad nii settebasseinina kui ka lodualana ja milledest vesi voolab 

äravoolukraavi kaudu Elva jõkke. 


- Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata võimaliku lisareostuse vältimisele (kütte- ja 

määrdeõlide lekked) turbatootmise käigus; 

51

- Kuivendamise mõju arvestamisel ümbritseva ala veerežiimile (eeskätt ülejäänud raba 

osale) on võimalik mõju leevendada mäeeraldise teenindusmaa laiuse abil. Kui 

teenindusmaa (kaitseriba), mida ei kuivendata on laiem, siis ei ulatu 

kuivenduskraavide mõju ülejäänud looduslikul rabaosal nii kaugele. 

Õhukvaliteet ja klimaatilised faktorid valdkonna mõjud 

Laugesoo turbamaardla õhukvaliteeti on juba mõjutatud, sest piirkonnas on varem 

kaevandatud. Eelkõige on tekitatud tolmu (turbatolmu hulka mõjutab eelkõige turba 

kaevandamiseks kasutatav tehnika, tehnoloogia ning transport). 

Õhusaaste levik tuleneb peamiselt valdavatest tuulte suundadest alal. Tartumaa tuulteroosi 

põhjal (ptk 3.3.6) on kõige sagedasemad edela tuuled. Nendele andmetele tuginedes võib anda 

hinnangu, et Ulila asustus paikneb Laugesoo maardla suhtes valdavate tuulte suunda arvesse 

võttes soodsalt ja olulist mõju pole ette näha (vt ka ptk 4.1). 

Kuna Laugesoo (Ulila) turbaala jääb lähimast inimasustusest 500 meetri kaugusele (enamasti 

kaugemale), pole olulist inimeste heaolu vähenemist ette näha. Tootmisala on ümbritsetud 

metsa ja võsaga ning asustuse vahel voolab Elva jõgi. Antud tegurid on omakorda 

tolmupüüdjaks ning olulisi negatiivseid mõjusid tootmisalast väljapoole ei kaasne. 

Mõningane mõju õhukvaliteedile ilmneb ka turbarabaga seoses toimiva liikluse tõttu 

(kaevandatud turba transport). 


- Tolmu emissiooni aitab vähendada kaitsetsoonide rajamine elualade ja 

turbakaevandamise alade vahele (piisav teenindusmaa); 

- Tolmu turba transportimisel on võimalik viia miinimumini optimaalse suurusega 

koormate tegemisel ning koormate katmisel, see vähendab ühtlasi ka turbakadusid. 

Kuival ajal on võimalik võtta kasutusele abinõud tolmu tekke vältimiseks (teede 

kastmine). 

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik, loomastik valdkonna mõjud 

Laugesoo turbatootmisala asub Alam-Pedja looduskaitseala Laugesoo sihtkaitsevööndi piirist 

ca 150 m kaugusel. Pikaajalise turbakaevandamise tagajärjel on raba looduslik seisund juba 

muutunud ja kaevandatavatelt aladelt hävitatud taimestik ja elupaigad. Juhul kui tootmisala ei 

suurendata, ei muutu oluliselt ka kaevandamise mõju kaitsealale. Tartu Maakonnaplaneeringu 

teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on toodud 

välja, et Laugesoo turbamaardla puhul erilist konflikti rohevõrgustikuga ette näha pole. 


- Loomastiku ja linnustiku müra, kuivendamise jmt häiringute leevendamiseks on 

oluline ümber kaevanduspiirkonna kaitsevööndi-metsariba rajamine/säilitamine, mis 

püüab kinni müra ja tolmu. Sealjuures on oluline, et kaitsevööndi mets oleks 

elujõuline. 


Tartu Maakonnaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi 

kuulub Laugesoo turbatootmisala väärtuslike maastike hulka. Oluline ja pöördumatu mõju 

52

olemasolevale maastikule on juba tekitatud varasema turbakaevandamisega. Mäeeraldise 

rekultiveerimiseks on erinevaid võimalusi. Turbaala rekultiveerimise suunad on määratud 

Keskkonnaministri määrusega “Turba tootmisalade rekultiveerimise kord” (nr. 44 28.12.95. 

a.). Vastavalt turba tootmisalade rekultiveerimise korrale on kehtestatud rekultiveerimise 

üldnõuded: 

• Põllumajandusmaa rekultiveerimiseks peab kaevandamata turba keskmine paksus 

olema vähemalt 0,3 m. Kuivendusvõrk peab tagama IV intensiivsusastme kuivenduse; 

• Metsamajandusmaaks rekultiveeritud alal peab kaevandamata turba keskmine paksus 

olema vähemalt 0,3 m. Metsamajandusmaal peab põhjavee tase vegetatsiooniperioodi 

keskmisena olema 0,4-0,5 m maapinna madalamast kohast. Liigniiskuse ohu korral 

rajatakse täiendav drenaaž; 

• Veekogude maa rekultiveerimist (veekogu rajamist) sobib kasutada jääksoodes, kus 

maavara kaevandamisel kasutatakse polderkuivendust; 

• Veekogu reostumise vältimiseks tuleb ette näha abinõud toite- ja reoainete sissevoolu 

tõkestamiseks. Projekteerimisel ja kasutamisel tuleb vältida veekogu reostumist; 

• Vee looduslikuks puhastamiseks, taimestiku ja loomastiku arenguks tuleb 

tehisveekogus ette näha madalamad alad roostiku (pilliroo, kõrkja) kasvamiseks. 

Rooalade pindala peab moodustama vähemalt 2-5 protsenti veekogu üldpindalast; 

• Rekultiveerimisel jõhvikaistandusteks peab olema tagatud 0,2 m paksuse 

sfagnumturba kihi (lagunemisaste kuni H 4) olemasolu. Põhjaveetase ei tohi 

vegetatsiooniperioodil tõusta kõrgemale kui 0,1 m ja langeda madalamale kui 0,4 m. 

Kuivenduskraavide vahekaugus peab olema kuni 60 m ja sügavus kuni 1 m, ülejäänud 

kraavid peavad olema kinni aetud ja nende vaheline ala planeeritud tasaseks või 

nõrgalt nõgusaks; 

• Rekultiveerimisel soo taastamiseks peab olema jäetus 0,5 m paksune kaevandamata 

turba kiht. Veetaseme reguleerimiseks tuleb rajada regulaatorite süsteem ning 

soostumise kiiremaks tagamiseks kuni 20 m laiuste ja 2-4 m kõrguste vallide süsteem, 

millega piiratud ala suurus ei tohi ületada 50 ha; 

• Jääksood, kus turvas on ammendatud kogu esinemise ulatuses ja põhjavesi on hästi 

kaitstud, võib erandkorras kasutada jäätmehoidla maana. 


Turbatööstus on Puhja valla peamine tootmisharu. Kaudselt on tootmismahtudega seotud ka 

turbatootmisega tegelevate töötajate arv (administratsioon, teenindus, transport). Väiksemate 

mahtude juures on vajadus turbatootmisega kaudselt seotud personali järele samuti väiksem. 

Töökohtade vähendamine või uute töökohtade loomata jätmine pole sotsiaal-majanduslikust 

aspektist lähtudes positiivne, eriti arvestades asjaolu, et Puhja valla elanike arv on vähenenud 

iga aastaga. Vastavalt omab turbatootmise jätkumine Puhja vallas positiivset majanduslikku 

mõju. 

Muud küsimused - Tuleoht 

Suurim võimalik keskkonnamõju võib turbarabas tekkida tulekahju korral. Tartu Maakonna 

Riskianalüüsi (2007) kohaselt võib tulekahju tekkida näiteks kaevandatud kuivatatavas turbas 

isesüttimisvõime, turbatootmistöödel kasutatav tehnika (säde), kuuma pinna jm olemasolu, 

pikselöögi, soojuskiirguse või ka lahtise tulega hooletu ümberkäimise või süütamise tõttu. 

Tagajärgedeks võivad olla kasvava taimestiku, seal eluneva loomastiku hävitamine või 

53

kahjustamine, suitsust õhu ja põlemisjäätmetest vee saastamine, soojuskiirgusest võimalike 

põletushaavade tekitamine ning võimalike liiklushäirete põhjustamine. 

Tuleohutusnõuetele on pööratud suurt tähelepanu ka turbatootmise eeskirjades. Tuleohu 

vältimiseks tuleb instrueerida kõiki rabas töötavaid inimesi ning sissesõidu teedele on 

paigutatud hoiatavad ja keelavad märgid. Rabas peab olemas olema vaatlustorn ja 

tuletõrjumiseks ettenähtud veevõtukoht. Tuleohutusnõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 

15. aprilli 1997. a. määrusega nr. 79 “Turba kaevandamise ja esmatöötlemise ohutuseeskiri”. 

Laugesoo (Ulila) turbamaardlas toimus viimane põleng 2008 aasta juunis. 


- Piisava mäeeraldise teenindusmaa üks ülesanne on olla tulekaitseribaks. Selleks tuleb 

sealt välja raiuda kõik okaspuud. Lehtpuud võivad kasvama jääda, sest need ei 

soodusta nii suurel määral tule levikut kui okaspuud, vaid pakuvad tuleleviku 

tõkestamisel kohati isegi mingisugust kaitset; 

- Äärmiselt suure tuleohu korral igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas 

viibimise keelamine 

- Turbaväljadel töötavate masinate sädemepüüdjate korrasoleku kontrollimine ja 

heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust regulaarne puhastamine; 

- Freesturbaaunade sisemise temperatuuri regulaarne kontrollimine; 

- Tuletõrjevee varude koguste tagamine; 

- Tuletõrje tehnika ja rajatiste olemasolu eri raba osades. 

4.4.2. Sangla turbamaardla põhjaosa 

2003. aastal viidi läbi geoloogiline uuring Sangla turbaraba põhjaosas (Reku soo), 

uuringualale pindalaga 2908 ha. Puhja vallas jäävad nimetatud piirkonda Saarde ja Vihavu 

külad. Geoloogilise uuringuloa järgi uuriti Puhja vallas järgnevaid plokke: 10 ja selle 

alajaotused 10-1, 10-2 ,10-3, 10-4; 12-1, 12-2 ja osaliselt 13 (vt ptk. 3.3.4.2). Üldplaneering 

Sangla turbamaardla laienemist ette ei näe. 

Uuringuga hõlmatud ala jääb Tartu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust 

suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt kogu ulatuses rohelise võrgustiku tuumalale ja 

koridorile. Potentsiaalsed kaevandusalad jäävad osaliselt ka Alam-Pedja looduskaitseala 

sihtkaitsevööndisse. 


Eesti Geoloogiakeskuse andmete põhjal ei teostatud turbavarude uuringut Saare küla ja 

Vihavu elamualadel. Puhja valla andmetel elab Vihavu külas 2008 a andmetega 28 inimest, 

Saare külas 5 inimest. 

Võimalikud kohalike elanike heaolu vähendavad ja terviseriske tekitavad tegurid on: 

turbatolm, veekvaliteedi ja veerežiimi muutus negatiivses suunas ning müra, samuti 

elukeskkonna üldine halvenemine. Nimetatud mõjusid on käsitletud pikemalt peatükkides 4.1 

ja 4.4.1. 


- Läbi viia keskkonnamõju hindamine 

54

Sotsiaalne keskkond ja majanduslik keskkond valdkonna mõjud 

Uue turbatootmisala avamine tähendaks pikemas perspektiivis uusi töökohti, mis on valla 

arengu jaoks oluline aspekt, võttes arvesse, et elanike arv väheneb iga aastaga. Samas on 

potentsiaalsel kaevandusala oluline looduslik väärtus, olles oluline sihtkaitsevöönd ja ka 

tugiala Alam-Pedja looduskaitsealale. 

Lahendada tuleks ka maaomandi küsimused. Sangla soo põhjaosale tehtud geoloogilise 

uurimusloa taotluse järgi kuulub uuritavast alast 53 katastriüksust 53 Puhja elanikule. 


Sangla turbamaardla põhjaosas pole varem turvast kaevandatud. Veerežiimi on seni 

mõjutanud ala läbiv tihe kuivenduskraavide võrgustik, millega on pinnaja põhjavee režiimi 

juba ulatuslikult mõjutatud. Nimetatud alade kaevandusaladena kasutuselevõtuga kaasneks 

tõenäoliselt täiendav mõju põhja- ja pinnavee režiimile, sest planeeritav tegevus ei asu vaid 

Puhja vallas vaid laieneb ka Rannu valda. Arvestades ala varasemat kuivendust, pole siiski 

ette näha olulist muutust veerežiimis. Sellegi poolest suureneks ala kasutusele võtmise 

tulemusel Emajõe reostuskoormus, sest seoses kuivendamisega juhitakse jõkke mineraalide 

rikkad veehulgad. Vastumeetmena on soovitatav võtta kasutusele erinevad kaevandusvette 

puhastamise tehnoloogiaid (nt settebasseinid, over-flow süsteem). 


- Keskkonnamõju hindamise läbiviimine; 

- Kuivendamise mõjude vähendamiseks (mõju ümbruskonna veekvaliteedile) tuleb 

kraavide ette rajada settebasseinid ja/või filtrid, mis hoiavad ära happelise 

turbahõljumi juhtimise vooluveekogudesse. Settebasseinide mahtude määramisel peab 

projekteerimise käigus arvestama kasvavate vooluhulkadega laiendatud 

kuivendusalalt. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata võimaliku lisareostuse 

vältimisele (kütte- ja määrdeõlide lekked) turbatootmise käigus; 

- Kuivendamise mõju arvestamisel ümbritseva ala veerežiimile (eeskätt ülejäänud raba 

osale) on võimalik mõju leevendada mäeeraldise teenindusmaa laiuse abil. Kui 

teenindusmaa (kaitseriba), mida ei kuivendata on laiem, siis ei ulatu 

kuivenduskraavide mõju ülejäänud looduslikul rabaosal nii kaugele; 


Sangla soo põhjaaladel pole viidud läbi pinnase melioratsioonitöid, seega suurendaks 

turbatootmisala kasutuselevõtt lühiajaliselt masinate poolt tekitatavat müra ja tolmu. 

Kaevandamisala vahetusse lähedusse ei jää tiheasustusalasid, küll aga üksikuid majapidamisi 

(Saare küla). 


Sangla soo põhjaosa on looduslikus seisundis, kui välja arvata teostatud kuivendus. Ala 

hõlmab piirkondliku tasandi rohevõrgustiku tuumala ja kohaliku tasandi ribastruktuuri (ptk 

3.3.5.6, joonis 8). Uuritud piirkond kattub osaliselt ka Alam-Pedja looduskaitseala Sangla soo 

sihtkaitsevööndiga (EELIS 2007). 

55

Olemasoleva taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade säilimine sõltub otseselt 

turbamaardla suurusest. EELISe (2007) andmetel asub läbiviidud geoloogilise uuringu alal 

metsise mänguala, kes kuulub II kaitsekategooria kaitstavate loomaliikide hulka. Võimalikust 

turbamaardlast võivad olla mõjutatud ka arvukad nahkhiired ja väike-konnakotkas, kelle 

püsielupaigad asuvad vahetult väljaspool uuritud ala. 


- Kaevandusala laiendamisel peab arvestama Alam-Pedja sihtkaitsevööndite ja metsise 

mänguala säilimisega. 

- Loomastiku ja linnustiku müra, kuivendamise jmt häiringute leevendamiseks on 


püüab kinni müra ja tolmu. Sealjuures on oluline, et kaitsevööndi mets oleks 

elujõuline. 


Turbamaardla kasutuselevõtuga oleks oluliselt mõjutatud olemasolev maastik ning 

ökosüsteemid. Melioratsioonitööde tõttu häviksid olemasolev taimestik ja elupaigad. 


- Rekultiveerida maardlad kaevandamise lõppedes; 

Muud küsimused – Tuleoht 

Oluline aspekt turbamaardlate puhul on tuleoht. Tartu Maakonna Riskianalüüsi (2007) 

andmetel on Tartu maakonnas viimase 7 aasta jooksul olnud 21 turbaraba põlengut, seejuures 

viimase viie aasta jooksul on põlenguid olnud neljal aastal. Turbaväljade ja -aunade põlemiste 

kohta ei ole täpset teavet; turbatootjad kustutavad ise ära väiksemad põlengud, 

päästekomandod kutsutakse appi, kui ise enam tulest jagu ei saa. 

2006. aastal toimus suurtulekahju Rannu vallas Sangla turbatöötlemisalal, kus tuli haaras enda 

alla 220 ha; tulekustutustöid tuli teha 5 päeva ja seisata liiklus turbaväljadega külgneval 

maanteel. 2000. aastal põles turbaraba 50 ha suurusel pinnal (Tartumaa riskianalüüs, 2007). 

Suurim võimalik keskkonnamõju võib tekkida tulekahju korral. Laiendatav osa ühtiks Sangla 

soo lõunapoolse turbatootmisalaga, seega võivad süttimise tagajärjel kaasneda pindalaliselt 

väga suured põlengud. Ka on tulel suurem võimalus levida ümbritsevatele looduslikele 

aladele, mis asuvad väljaspool turbamaardlat. Ohtu sattuksid ka Saare küla elanikud, kui 

nende majapidamised oleksid ümbritsetud turbatootmisaladest. 

Leevendavad meetmed on toodud peatükis 4.4.1, mis käsitleb Laugesoo turbamaardla 

tuleohtu leevendavaid meetmeid. 

4.4.3. Soova liivakarjäär 

Üldplaneeringu kohaselt nähakse ette Mäeselja külas Soova liivakarjääri rekultiveerimine ja 

kohandamine puhke- ja virgestusalaks. Tartumaa Keskkonnateenistuse (2008) andmete järgi 

on taotluse ehitusliiva kaevandamiseks Soova liivakarjääris esitanud Melior-M OÜ. 

56


Soova liivakarjääris on varem kaevandamine toimunud, seega on algset veerežiimi juba 

muudetud. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee reostuskaitstuse kaardi põhjal on 

Soova liivakarjääri piirkonna põhjavesi keskmiselt kaitstud. 


Soova liivakarjäär ei asu kaitsealal ega jää rohevõrgustikule. Juba kasutuses olnud karjääri 

varude lõplik ammendamine omab väiksemat mõju taimestikule ja loomastikule kui täiesti 

uue karjääri kasutusele võtmine. 


- Loomastiku ja linnustiku müra, kuivendamise jmt häiringute leevendamiseks on samuti 


püüab kinni müra ja tolmu. 


Planeeritav kaevandus on juba varem kasutuses olnud. Liiva kaevandamise tagajärjel 

muudetud maastikku on võimalik taastada või parendada rekultiveerimisega. 


- Rekultiveerimise kohustus kaevandamise lõppedes. 

4.5. Puhke ja virgestusmaa 

Puhke- ja virgestusmaa on üldplaneeringu mõistes avalikus kasutuses olev spordi- ja 

puhkeala. Puhke- ja virgestusalad kujundatakse heakorrastatud haljasalaks või parkmetsaks, 

kuhu on lubatud rajada minimaalselt neid otseselt teenindavaid ehitisi. Lisaks praegu 

nimetatud funktsiooni kandvatele aladele reserveeritakse planeeringuga järgnevad alad: 

• Puhja alevikus laste mänguväljak; 

• Puhja alevikus detailplaneeringu alal asuv tiik; 

• Puhja aleviku kaguservas endine konimärgi vana liivakarjääriga; 

• Reku sildumiskoht; 

• Rämsi veskijärv; 

• Looduse õpperada Kavilda orus; 

• Endine Soova liivakarjäär Mäeselja külas. Tartumaa Keskkonnateenistuse andmetel 

taotletakse liivakarjäärile kaevandusluba. Liivakarjääri kujundamine puhkealaks oleks 

otstarbekam peale karjääri ammendumist; 

• Üldplaneeringuga on määratud matkaradade asukohad. 

Üldplaneering näeb ette kergliiklusteede rajamist. Neist peamine on kavandatud Tartu- 

Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde Mõisanurme külast Järva külani. 

Keskkonnamõju strateegiline hindaja teeb ettepaneku üldplaneeringuga näha ette 

kergliiklustee kavandamise ka põhimaanteest Ulila alevikku (kõrvalmaantee Ulila-Võllinge, 

nr 22111) ja Rämsi külla (kõrvalmaantee Kaimi-Uula, nr 22112). 

Puhke- ja virgestusmaa arendamisele on üldplaneeringuga seatud järgnevad põhimõtted ja – 

tingimused: 

57

• Puhke- ja virgestusmaa arendamine toimub üldjuhul maaomaniku ja vallavalitsuse 

vahelisel kokkuleppel; 

• Tagada kergliikluse ja autotranspordi juurdepääs ning parkimiskohad kavandavatele 

puhke-ja virgestusmaadele; 

• Arendada välja terviklik viidasüsteem; 

• Puhke- ja virgestusmaad siduda looduse õpperadade ja kergliiklusteedega; 

• Varustada kõiki väljaspool alevikke paiknevaid avalikult kasutatavaid puhke- ja 

virgestusmaid vajalike elementidega: telkimisplats, lõkkeplats; lõkkepuid, välikäimla, 

prügiurnid ja antud koha kasutamise reeglid. 


Puhke- ja virgestusmaade sidumine kergliiklusteede ja matkaradadega parandab nende 

kasutusmugavust ja ligipääsetavust ning omab seeläbi positiivset mõju elanikkonna heaolule 

ja tervisele. 


- Kaaluda Rämsi küla ja Ulila aleviku sidumist kergliiklusteede võrgustikku (põhimaanteest 

Ulila alevikku (kõrvalmaantee Ulila-Võllinge, nr 22111) ja Rämsi külla (kõrvalmaantee 

Kaimi-Uula, nr 22112). 


Avaliku juurepääsu tagamine puhke- ja virgestusaladele nii kergliikluse kui autotranspordiga 

aitab tagada puhke- ja vaba-aja veetmise võimaluste kättesaadavust valla elanikele. 

Kultuuriministeerium soovitab, et sporditeenuste kättesaadavuse planeerimisel oleks olemas 

spordiväljakud, mis võimaldaksid mängida võrkpalli, korvpalli, tennist. Samuti võiks olla 

kaugushüppe koht ja kuultõuke ring. Gümnaasiumi juures on soovitav planeerida staadion 

täismõõtmelise, 6-rajalisena, selle juurde ka spordiväljak. Võimla soovitatakse rajada 

pikkusega vähemalt 36 m koos väikse saaliga (lauatennis, maadlus, judo, aeroobika jne). 

Kultuuriministeeriumi soovituslikud seisukohad sporditeenuse kättesaadavuse 

planeerimiseks: 

Spordiväljak: 

Spordiväljakul, mis võimaldaks mängida võrkpalli, korvpalli, tennist, ehk polüfunktsionaalne 

väljak, võiks olla ka kaugushüppe koht ja kuultõuke ring (kaugus kuni 5 km). 

Staadion, võimla: 

Põhikooli juures asuval staadionil võiks olla (ei pea olema täismõõtmeline) 100 m sirge, 

jalgpalliväljak, kuulitõuke ja kettaheite ring, kaugus- ja kõrgushüppe koht. Staadioni kõrval 

on vajalik ka spordiväljaku olemasolu. Võimla planeerida vähemalt 36 m pikk (kaugus kuni 

10 km). 

Staadion, võimla, ujula: 

Gümnaasiumi juures planeerida staadion täismõõtmelise, 6-rajalisena, selle juurde planeerida 

ka spordiväljak. Võimla rajada pikkusega vähemalt 36 m koos väikse saaliga (lauatennis, 

maadlus, judo, aeroobika jne). Ujula rajada 25 m pikkusena 6 rajaga (kaugus kuni 15 km). 

58

Virgestusaladena on Puhja vallas olemas Puhja Gümnaasiumi võimla ja staadion, mis 

üldplaneeringu seletuskirja kohaselt vajavad rekonstrueerimist. Staadionil on lisaks võrkpalli 

liivaväljak ja halvas seisukorras olev välikorvpalliväljak. Puhja Gümnaasiumis on 

koolinoortel võimalus harrastada jalgpalli ja korvpalli. 

Sportimisvõimalusi pakub ka Uula huvikeskus, kus võimalike harrastustegevustena on 

toodud: piljard, koroona, lauatennis, jõusaal. Ulila keskuse pargis on olemas 

pallimänguväljakud. Vallas on võimalus rekreatsiooniks lisaks kaitsealade külastamisele ka 

puhkealadel. Arvestades valla suurust ja elanike arvu, on puhkealade ja virgestusalade arv 

ning nende kättesaadavus piisav. 

Võttes arvesse Kultuuriministeeriumi soovituslikke vahemaid ei ole Puhja vallas piisavalt 

kättesaadavad sportimisvõimalused Rämsi küla elanikele. Seetõttu soovitame reserveerida ka 

Rämsi alevikus perspektiivse sotsiaalmaa (puhke- ja virgestusmaa), et vajadusel tulevikus 

sportimisvõimalusi arendada. Arvestades Puhja valla elanike arvu, pole otstarbekas Puhja 

valda ujula rajamine. 

Puhja Vallavalitsus on juhtinud tähelepanu probleemile, et Alam-Pedja looduskaitsealal ei ole 

Emajõe ääres piisavalt avalikuks kasutamiseks mõeldud randumis- ja puhkekohti. Antud 

probleemist on teadlik ka Riiklik Looduskaitsekeskus. Ühe võimaliku randumiskoha rajamise 

paigana on pakutud Palupõhja küla. Võttes arvesse, et käesolev KSH ei saa antud probleemi 

lahendada, on oluline kohalikul omavalitusel teha koostööd Riikliku Looduskaitsekeskusega 

ja maakonna keskkonnateenistusega selgitamaks välja parim lahendus võimalike 

puhkekohtade asupaikade määramiseks. Üheks võimalikuks kohaks ongi randumiskoha 

rajamine Palupõhja külla. 


- Olemasolevate spordiväljakute rekonstrueerimine; 

- Sportimisvõimaluste kättesaadavuse parendamine Rämsi külas (soovitav on 

üldplaneeringus reserveerida täiendav puhke- ja virgestuse maa-ala võimaliku 

spordirajatise tarbeks); 

- Täiendava avalikuks kasutuseks mõeldud randusmikoha reserveerimine Alam-Pedja 

looduskaitsealal Emajõe ääres. 



- Vee ja pinnase saastatuse vältimiseks varustada puhke- ja virgestusmaad prügiurnide 

ja välikäimlatega; 

- Vältida ehituskeelu vööndi vähendamist; 


Puhke- ja virgestusaladena funktsioneerivad kõrgemat puhkeväärtust omavad haljasalad ning 

metsamaad. Inimeste suunamine konkreetselt välja arendatud, viidastatud ning prügiurnidega 

varustatud puhke- ja virgestusaladele aitab vähendada üldist koormust looduskeskkonnale, 

sest välja arendatud puhkealadel toimub tegevus kontrollitult. See on tavaline 

planeerimisvõte, kus inimesi suunatakse liikuma kindlaid radu pidi, mis aitavad ülejäänud 

looduslikult väärtuslikke alasid kaitsta. 

59


Detailplaneeringus toodud tingimused kujundus- ja ehitusprojektide koostamiseks aitavad 

rajada puhke- ja virgestusaladele vajalikke objekte selliselt, et need sobiksid antud keskkonda. 

4.6. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikud alad 

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on läbi planeeringuprotsessi tagada parem 

keskkonna kvaliteet. Detailplaneeringu koostamise kohustus määratakse järgmistele aladele: 

• Puhja alevik põhikaardil näidatud ulatuses; 

• Ulila alevik põhikaardil näidatud ulatuses; 

• Kureküla küla; 

• Rämsi küla põhikaardil näidatud ulatuses. 

Nimetatud alad on olemasolevad ja kavandatavad kompaktse hoonestusega territooriumi osad 

planeerimisseaduse tähenduses ning tiheasustusalad looduskaitseseaduse tähenduses. Seega 

rakendub neile planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu koostamise 

kohustus. 

Vald võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu eespool nimetamata aladel 

ja juhtudel. 

Detailplaneeringu koostamise vajadust väljaspool eelmises jaotises määratud alasid tuleb 

kaaluda: 

• Uute katastriüksuste hoonestamise lubamisel kalda piiranguvööndis; 

• Hajaasustatud kohtades maa-ala kruntideks jagamisel elamuehituse eesmärgil, kui 

soovitakse ehitada enam kui kolmest pereelamust koosnevat hoonete gruppi; 

• Rohkem kui kolme teineteisest lähemal kui 100 m paikneva hoone püstitamisel; 

• Põllumajandus- või tootmishoonete kompleksi rajamisel; 

• Avaliku veekogu kalda piiranguvööndis katastriüksuse jagamisel väiksemateks kui 1 

ha suurusteks katastriüksusteks; 

• Ridaelamu või korruselamu ehitamisel; 

• Üle 2500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis-, lao- või ärihoone ehitamisel; 

• Katastriüksuse piire ületava negatiivse keskkonnamõjuga ehitise püstitamisel; 

• Üle kümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, 

motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel; 

• Spordikompleksi või avaliku supelranna rajamisel; 

• Autoteenindusjaama, bensiinijaama või tuulepargi ehitamisel; 

• Üldplaneeringut muutva maakasutuse kavandamisel; 

• Miljööväärtuslikud hoonestusalad. 


• Lisada detailplaneeringu kohustusega alade hulka rohevõrgustiku alad, kui soovitakse 

maa-ala kruntideks jagada ja/või ehitada rohkem kui üks elamu; 

4.7. Miljööväärtuslikud alad ja haljasalad 

Miljööväärtuslikud alad on piirkonnad, kus on säilinud ajalooline, aastakümnete ja -sadade 

jooksul kujunenud keskkond, mille moodustavad nii elamud, abihooned kui ka ajalooline 

teede- ja tänavatevõrk. Miljööväärtuslikeks aladeks on üldplaneeringus määratud: 

60

• Puhja kiriku ümbrus; 

• Ulila aleviku enne 1940 ehitatud tööstus- ja eluhooned. 

4.7.1. Väärtuslikud haljasalad ja pargid 

Üldplaneeringuga on väärtuslike haljasalade ja parkidena määratud: 

• Puhja park; 

• Ulila park; 

• Uula huvikeskuse õueala Rämsi külas; 

• Puhja lasteaia õueala Puhja alevikus. 

Üldplaneeringuga on sätestatud kaitse- ja kasutamistingimusteks regulaarne pargi- ja 

aiahooldus, ümberkujundustööd vaid professionaalse pargikujundaja kaasabil. 


Ajaloo- ja kultuurimälestiste ning muude miljööväärtuslike alade säilitamine aitab hoida ja 

luua elanikes kohaga seotud identiteeditunnet ning parandab elukeskkonna kvaliteeti. 


• Miljööväärtuslikel aladel väärtuslike haljasaladel ja parkides ümberkujundustöödel 

professionaalse pargikujundaja kaasamine; 

• Miljööväärtuslikel aladel, väärtuslike haljasaladel ja parkides regulaarne pargi- ja 

aiahooldus; 

4.8. Väärtuslikud maastikud, põllumaa ja niidud 

4.8.1. Väärtuslik maastik 

Tartu Maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 

kohaselt läbivad Puhja valda kolm väärtusliku maastikuna määratletud ala. 

Teemaplaneeringuga on neile seatud järgnevad säilimist tagavad meetmed. Nimetatud 

tingimused on toodud ka üldplaneeringus: 

Ulila turbaraba (M1) säilimisele on määratud järgnevad meetmed: 

• Vältida turbatootmismaastiku ilmet kaotavaid melioratsioonitöid; 

• Väärtusi võimendava ja eksponeeriva temaatilise väliekspositsiooni (tööstusajaloolise 

teemapargi) loomine; 

• Ulila suveaia ja ümbruse väärtuse taastamine toimub vastava 

maastikukujundusprojekti (-kava) alusel; 

• Tööstusajalooliselt väärtuslikud hooned võtta kohaliku kaitse alla ning leida neile 

sobiv rakendus, nende rekonstrueerimisel säilitada välispiirete ajalooline kujundus ja 

materjal. Nimetatud alal nähakse ette turbatootmise taasalustamist. 

Kavilda ürgoru (M3) säilimiseks on määratud järgnevad meetmed: 

• Väärtuste säilimiseks koostada oru nõlvade ja ümbruse maastikuhoolduskava; 

• Uute hoonete rajamine vaid hajaasustusena ning väljapoole kalda piiranguvööndit; 

61

• Orgu ületavate radade, purrete ja trepistike rajamine, kaasates maastikuarhitekte ja 

keskkonnakaitseinstitutsioone, 

• Ajaloo- ja kultuuripärandi ning loodusvormide eksponeerimine vastavate kavade ja 

projektide alusel kooskõlas muinsus- ja looduskaitse nõuetega; 

Emajõe luhaalade (R7) säilimiseks on määratud järgnevad meetmed: 

• Põhiliseks seniste väärtuste säilimist tagavaks tingimuseks on luhtade niitmine; 

• Rekreatsioonipotentsiaali säilitamiseks korrastada või rajada uued randumiskohad 

ning tagada nende ühendus avalikult kasutatavate teedega. 

Tartu Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad 

keskkonnatingimused” kohaselt jäävad maakondlikult väärtuslikule maastikule Ulila 

perspektiivsed elamualad (joonis 15). Ulila elamualade puhul on tegemiselt olemasoleva 

asustuse laiendusega ja seetõttu ei kujuta see olulist ohtu maastikuilmele, kui järgitakse 

olemasolevat asustusmustrit. 

Joonis 15 Ulila aleviku perspektiivsed elamualad Elva jõe ääres. Kollasega on tähistatud 

elamualad, punase ruudustikuga väärtuslik maastik 


- Elamute ehitamisel veekogude piiranguvööndisse koostada detailplaneering ning 

järgida seadusandlusest tulenevaid piiranguid; 

- Vältida kaldaalade täisehitamist; 

- Vajadusel keskkonnamõju hindamise teostamine; 

62

- Minimaalne lubatud krundi suurus on väärtuslikel maastikel 2 ha, välja arvatud 

olemasolevatel ja planeeritavatel (perspektiivne elamumaa) kompaktse hoonestusega 

aladel vastavalt olemasolevale asustusstruktuurile; 

- Muinsuskaitseobjektidele tuleb tagada avalik ligipääs. 

- Ulila turbamaardla tööstusajalooliselt väärtuslikud hooned võtta kohaliku kaitse alla 

ning leida neile sobiv rakendus, peale Laugesoo (Ulila) turbamaardla ammendumist. 

4.8.2. Väärtuslik põllumaa ja niidud 

Väärtuslikuks põllumaaks arvatakse põllumaa viljakusega 50 hindepunkti ja rohkem. 

Lisaväärtuseks on põldude massiivsus ja toimiva maaparandussüsteemi olemasolu. Neil aladel 

nähakse ette põllumajandusliku maakasutuse säilimist. Kaasnev maakasutus ei tohi kahandada 

olemasolevat massiivsusväärtust (mehhanismide töötamise tõhustust). Põllu- ja 

metsamajandusest erinev maakasutus ning maakorraldustoimingute läbiviimine eeldab Tartu 

Maaparandusbüroo nõusolekut. 

Üldplaneeringu kaardil on toodud väärtuslikud põllumaad, sellegipoolest on Ulila aleviku ja 

Rämsi küla ümbruses paiknevatele väärtuslikele põllumassiividele planeeritud perspektiivsed 

elamualad. 

Ulila ja Rämsi asulaid on üldplaneeringuga laiendatud olemasolevat asustusmustrit järgides. 

Ulila aleviku elamualad kattuvad väärtusliku põllumaaga vaid osaliselt, keerulisem on 

olukord Rämsis, kus terve asula ja selle ümbrus jäävad väärtuslikele põllumaadele. Ulila 

alevis on väärtuslike põllumaade säilitamine keerulisem, võttes arvesse, et osaliselt on 

perspektiivsete elamualade detailplaneering juba kehtestatud ning edasine põllumaade 

säilitamine killustaks asulat. 

Planeeringu seletuskirjas on toodud punkt, mis näeb ette väärtuslike põllumaade säilimist, 

seega esineb vastuolu üldplaneeringu seletuskirjas seatud eesmärkide ning üldplaneeringuga 

kavandavate tegevuste vahel. Oluline on säilitada väärtuslikke põllumaid, eelkõige lähtudes 

nende majanduslikust väärtusest. 

Keskkonnamõju strateegiline hindaja on toonud soovitused Rämsi perspektiivsete 

elamumaade vähendamiseks (joonis 16). Ala, mille kasutuselevõttu mõjude hindaja ei 

soovita, on märgitud punase kontuuriga. Samas võib kaaluda ka alternatiivi, et säilitatakse 

vaid kohalikust teed (märgitus joonisel 16 musta joonega) idapoolsed põllumaad. 

. 

63

Joonis 16. Rohekas-pruun viirutatud ala tähistab väärtusliku põllumaa paiknemist Rämsi küla 

ümber. Punase joonega on piiritletud soovituslik ala, kus keskkonnamõju hindaja soovitab 

väärtusliku põllumaa säilitada. 

Tuginedes EELISe (2007) andmetele, selgus, et Ulila perspektiivsed elamualad jäävad 

osaliselt Elva jõe äärsetele väärtuslikele niitudele. Võttes arvesse niitude asukohta, on suure 

tõenäosusega tegemist lamminiitudega, mida arvatakse ka pärandkoosluste hulka kuuluvateks 

(joonis 17). 

EELISe andmetel viidi inventuur läbi Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt, mille kohaselt 

asuvad Puhja vallas mitmed suured väärtuslikud niidud näiteks Emajõe, Telima peakraavi ja 

Elva jõe luhaaladel. Niidud on väärtuslikud eeskätt oma poolloodusliku kujunemise käigus 

tekkinud mitmekesise taimestiku ning maastikukujunduse aspekti tõttu. Niitude säilitamiseks 

on vajalik nende hooldamine (niitmine, karjatamine). 

64

Joonis 17. Ulila perspektiivsete elamualade (kollane) lõikumine niidualadega (roheline) 


Niitudel on oluline roll rohevõrgustikku toetavate elementidena, seetõttu tuleks kaaluda 

niitude taastamist ning hooldamise korraldamist. Niidualade täiendav uurimine 

arendustegevuse planeerimisel aitab kaasa pärandkoosluste säilimisele. 


- Niidualade väärtuslikemate osade kooslused võimaluse korral taastada ja korraldada 

nende hooldamine säilitamaks neid looduslike rohealadena; 

- Liigniisketel niidualadel Elva jõe luhal ei tohiks edaspidi ehitustegevust lubada, kuna 

selle käigus muudetakse alade niiskusrežiimi (kuivendamine) ning hävitatakse seeläbi 

väärtuslikud kooslused ja liikide elupaigad. Võimalusel tuleb niidud taastada ja 

korraldada nende hooldus; 

- Väärtuslikke põllumaid vähendava maakasutuse vältimine; 

• Väärtuslikel niitudel enne arendustegevust koostada ala väärtust täpsustav uuring; 

• Vältida veekogude ehituskeeluvööndite vähenemist. 

65

4.9. Looduskaitsealad ja roheline võrgustik 

Puhja vallas asuvad kaks Natura ala: Alam-Pedja loodus-ja linnuala ning Keeri-Karijärve 

loodusala. Lisaks eelnimetatud aladele asub vallas ka Kavilda ürgoru kaitseala. Puhja valla 

üldplaneering ei näe ette kaitsealade ja kaitsealuste objektide kaitserežiimide täpsustamist. 

Roheline võrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tugialadest ning neid 

ühendavatest koridoridest. Tugialadel asuvad olulised elupaigad ja kasvukohad ning koridorid 

võimaldavad liikuda ja levida erinevatel liikidel ühelt tugialalt teisele. Tugialadele on omane 

massiivsus, kompaktsus ja looduskaitseline väärtus, koridorid seovad omakorda tugialad 

tervikuks, tagades liikide leviku. 

Looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone tasakaalustab 

kompenseerivate alade võrgustik, mis moodustab potentsiaalse rohelise võrgustiku. 

Kompenseerivad alad võivad olla eelkõige kasutusest väljas olevad põllumaad ja looduslikud 

rohumaad, kuid toetavat funktsiooni pakuvad ka kasutuses olevad põllumaad. 

Puhja valla territooriumile jäävad vastavalt Tartu Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule 

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2001) kolm rohevõrgustiku 

tugiala : Alam-Pedja (T11); Keeri järved (T28); Pagavere (T213). Sealjuures on Alam-Pedja 

tugiala määratletud riikliku tähtsusega, Keeri järvede ja Pagavere tugialad piirkondliku 

tähtsusega. Puhja valda läbib ka piirkondliku tähtsusega ribastruktuur. 

Rohelise võrgustiku toimimiseks soovitatavad tingimused on toodud Tartumaa 

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad 

keskkonnatingimused”: 

• Üldiseks kasutustingimuseks on senise maakasutuse struktuuri ehk teisiti öeldes 

võrgustiku terviklikkuse säilitamine; 

• Uusi elamukrunte ja teisi kompaktse hoonestusega alasid rohelise võrgustiku 

elementide alale ei rajata; 

• Veekogude kallastel paiknevate võrgustiku koridorides ehituskeeluvööndit ei 

vähendata; 

• Võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid 

lageraiealasid ning looduslike rohumaade lausülesharimist; 

• Rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide 

suurus ja maakatte tüüp, geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda; 

• Võrgustiku koridorides Elva ja Kavilda jõgede kallastel ei ehitata veepiirini ulatuvaid 

tarasid ega muid läbipääsu takistavaid tõkkeid. 

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik, loomastik valdkonna mõjud 

Tuumalale ja rohekoridorile (T213 ja K211) ulatub Sangla soo põhjaosa võimalik 

turbatootmisala. Sangla soo põhjaosa maardlate kasutuselevõtt võib omada olulist mõju ka 

Alam-Pedja looduskaitsealale, kui turba tootmisalade laiendamisel ei arvestata Sangala soo 

sihtkaitsevööndiga. Samuti peab tagama piisava turbatootmisala teenindusmaa laiuse, et oleks 

minimeeritud veerežiimi muutusega kaasneda võivad mõjud Alam-Pedja looduskaitsealal. 

Tartu Maakonnaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ 

kohaselt jäävad rohekoridorile (K25) Uilila perspektiivsed elamualad. Üldplaneeringuga on 

tehtud ettepanek rohevõrgustiku piiride muutmiseks, selle kohaselt on Ulila alevik ja ka 

perspektiivsed elamualad arvatud rohekoridorist välja (joonis 18). 

66

Joonis 18. Ettepanek muuta rohevõrgustiku (K25) piire. Üleval olemasolevad piirid 

maakonnaplaneeringu järgi, all ettepanek piiride muutmiseks üldplaneeringu kohaselt. 

Üldplaneeringuga ettenähtud rohekoridori muudatus on väike ja seega ei oma olulist mõju 

selle funktsioneerimisele. Nimetatud alal väheneb rohekoridori laius 180-600 meetri ulatuses, 

mis moodustab kuni 1/3 koridori laiusest. Siiski on antud rohekoridori puhul oluline vältida 

kaldaalade täisehitamist ning järgida ka teisi ehitustegevuse piiranguid, mis aitavad kaasa 

võrgustiku funktsioneerimisele. 


• Tiheasustusalade rajamine rohevõrgustiku aladele on keelatud. Elamuehituse 

rajamisel rohevõrgustiku alale, tuleb koostada detailplaneering ning vajadusel läbi 

viia keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha ja ehitustingimuste 

leidmiseks. Igasuguse arendustegevuse korral peab säilima rohevõrgustiku 

funktsioonides vähemalt 90 % kogu territooriumist; 

• Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamisel tohib aia ehitada ainult õueala 

ümber, et mitte takistada loomade liikumist; 

67

• Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega 

tuumalasid läbi lõigata. 

• Lisada detailplaneeringu kohustusega juhtude hulka rohevõrgustiku alad, kui 

soovitakse maa-ala kruntideks jagada ja/või ehitada rohkem kui üks elamu; 

4.10. Teed ja liikluskorraldus 

Puhja alevikku läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92. Mõju ulatus sõltub 

tee liiklussagedusest, lubatud kiirusest ja muudest teguritest. Maanteedest tuleneva mõju 

vähendamiseks ja vältimiseks inimeste tervisele ning heaolule tuleb teedele kehtestada 

sanitaarkaitsevööndid. Sanitaarkaitsevööndis võib olla inimese elamine ja puhkamine 

tervisele ohtlik. Tee kaitseks ja teehoiu korraldamiseks ning teelt lähtuvate 

keskkonnakahjulike ja inimestele ohtlike mõjude vähendamiseks kehtestatakse tee 

kaitsevöönd. Üldplaneeringus on riigimaanteede teekaitsevööndiks määratud 50 meetrit. 

Üldplaneeringus on esitatud olulisemad olemasolevad teed koos kaitsetsoonidega. Suuremate 

ristmike ja jalakäijate ülekäigukohtadele on ette nähtud välisvalgustus. Planeeritud on 

liiklemise ohutumaks muutmiseks kergliiklusteede ja –sõiduradade rajamine. Põhimaantee 

rekonstrueerimisel on ette nähtud vähemalt ühele poole teed, kahe meetri kaugusele tee 

servast, vähemalt 3 meetri laiune kergliiklustee. Üldplaneeringus on esitatud ettepanek 

eraldada kergliiklustee haljastusega. 

Tartu Maakonnaplaneeringuga on valda kavandatud Puhja aleviku ümbersõit, millega 

kaasneks liikluskoormuse viimine aleviku keskusest välja. Tartu Teedevalitsuse (2008) 

andmetel see lähitulevikus päevakorras ei ole, kuid sellegipoolest peab Maanteeamet oluliseks 

ümbersõidu maa-ala reserveerimist. 

Puhja valla üldplaneeringuga ümbersõidu rajamist ette ei nähta, sellega tehakse ettepanek 

Tartu maakonnaplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringuga nähakse ette ümbersõidu maaalaga 

piirnevate perspektiivsete elamualade rajamist. 


Elanikkonda ja inimeste tervist mõjutab liiklusest ja liiklussagedusest tulenev müra, tolm, 

samuti on olulised liiklusohutusega seotud küsimused. Maanteeameti (2008) info kohaselt on 

Puhja alevikus üks liiklusõnnetuste rohkemaid kohti sissesõit alevikku Tartu poolt (joonis 19). 

68

Joonis 19. Liiklusõnnetused Puhja vallas (Maanteeamet, 2008) 

Teine oluline inimeste tervist ja heaolu mõjutav tegur on müra. Olemasoleva ja planeeritava 

ümbersõidu müra analüüsimiseks, viidi läbi modelleerimine spetsiaaltarkvaraga Soundplan 

6.5. Maanteelt tuleneva müra modelleerimise aluseks on tulenevalt Euroopa Liidu (EL) 

direktiivist (2002/49/EÜ) Prantsuse riiklik arvutusmeetod 'NMPB-Routes-96. Mainitud 

arvutusmeetod on soovituslik nendes EL riikides, kus puudub konkreetselt selle riigi tarbeks 

koostatud arvutusmeetod (standard). 

Müra hinnang kehtib avatud ja tasase maastiku korral, samas ei arvesta piirkonna reljeefi, 

metsi ega majade paiknemist. Müra hinnangu tulem on mõõdetuna 2,4 m kõrguselt 

maapinnast. Olemasoleva ja planeeritava ümbersõidu puhul võeti arvesse järgnevaid maantee 

parameetreid: laius 7 m, sõiduraja laius 3,5 m, sõiduradade arv 2, teekatet, kiirusepiiranguid, 

liiklussagedusi ja modelleeritava ala maapinda. 

Müra hinnangu aluseks saadi taotlustase (perspektiivne elamuala) II kategooria alal: päevane 

55 dB ja öine 45 dB ja piirtase (ala olemasolevate elamutega) II kategooria alal: päeval 60 dB 

(65 dB müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel), öösel 55 dB (60 dB müratundlike 

hoonete sõidutee poolsel küljel). 

Tulemuse kohaselt jääb olemasoleva trassi (Puhja alevikku hetkel läbiv trass) puhul 

liiklusmüra lubatud taotlustaseme (arvestatakse kavandatavatel aladel) piiridesse ca 45 m 

kaugusel maantee keskteljest ja seda nii öisel kui ka päevasel ajal (Lisa 4). Samas kasutatakse 

olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud 

aladel müra piirtaset. Maanteelt tulenev liiklusmüra jääb lubatud piirtaseme piiridesse 

päevasel ajal ca 30 m kaugusel maantee keskteljest ning öisel ajal ca 13 m kaugusel maantee 

keskteljest. 

Eestis on mürataseme normtasemed toodud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 

“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme 

mõõtmise meetodid”. 

69

Tartu maakonnaplaneeringuga kavandatud maantee ümbersõidult lähtuv liiklusmüra jääb 

lubatud taotlustaseme piiridesse ca 65 m kaugusel maantee keskteljest ja seda nii öisel kui ka 

päevasel ajal (Lisa 5). Teostatud müra modelleerimise põhjal võib järeldada, et liiklusmüra 

pole otseselt praeguse liiklussageduse põhjal Puhja alevikku läbiva maantee osas 

probleemiks. 

Üldplaneeringuga on ettenähtud Puhja aleviku laienemine planeeritava ümbersõidu suunas. 

KSH koostaja hinnangul pole enne Tartu maakonnaplaneeringu muutmist soovitav 

perspektiivse ümbersõidu äärde elamualasid planeerida. Ümbersõidu rajamisel ei täidaks see 

oma funktsiooni, sest muutuks uuesti asulat läbivaks teeks, mis ei taga liiklusohutuse 

seisukohast võrreldes olemasoleva olukorraga olulist situatsiooni paranemist. Maantee 

liikluse sujuvuse seisukohast ei taga sisuliselt uue asulasisese maanteelõigu rajamine samuti 

olulist efekti, kuivõrd elamuala läbival ümbersõidul oleks tõenäoliselt vajalik samuti 

madalamate lubatud piirkiiruste rakendamine. 

Juhul kui Puhja valla üldplaneeringuga maakonnaplaneeringule tehtavat ettepanekut 

kavandatava Puhja ümbersõidu välja arvamise kohta ei rahuldata, on vajalik arvestada 

ümbersõiduga kaasnevate mõjudega. 

Seetõttu pakub KSH koostaja seoses perspektiivse Puhja ümbersõidu rajamisega välja 

alternatiivse lahenduse perspektiivsete elamualade paiknemise suhtes (joonis 20). Juhul kui 

ümbersõitu ei rajata, saab lähtuda üldplaneeringu poolt välja pakutud lahendustest. 

Joonis 20 Puhja aleviku planeeritav ümbersõit. Punase joonega on piiritletud alad, kus 

mõjude hindaja ei soovita elamumaid rajada, kollase joonega piiritletud asula soovituslik 

laienemise suund 

70


• Uute elamualade planeerimisel ümbersõidu äärde tuleb lähtuda tee kaitsevööndist; 

• Teede sanitaarkaitsevöönditesse jäävate elamualade puhul tuleb detailplaneeringutele 

seada nõue müratasemete hindamiseks ja kui need ületavad kehtestatud piirnorme, 

tuleb ette näha vajalikud leevendavad meetmed. 

• Teeäärsetel aladel tuleb elamuehituse detailplaneeringute koosseisus kavandada 

meetmeid müra vähendamiseks; 


Kergliiklusteede rajamine toetab tervislikke ja sportlikke eluviise, avaliku ruumi 

kättesaadavust ning tõstab jalgratturite ja jalakäijate turvalisust ning vähendab nendega 

toimuvate liiklusõnnetuste ohtu. Täiendavalt võiks kaaluda kergliiklustee rajamist ka Rämsi 

küla ja Ulila aleviku suunas. 


Kergliiklusteede rajamine vähendab elanike vajadust liikuda lühikesi vahemaid 

mootorsõidukiga ning seeläbi kahaneb pikemas perspektiivis ka õhku paisatavate heitgaaside 

kogus. 

Puhja ümbersõidu rajamisel võib kaasneda soovimatut müra ja tolmu, samas on hilisema 

liiklusvoogude sujuvusega tagatud väiksemad kasvuhoonegaaside eralduvad kogused. 


Uuendatud teedevõrgustik (eeskätt kergliiklusteede rajamine) tagab paremad 

liikumisvõimalused valla elanikele, aidates kokku hoida aega ja ressursse. 

Puhja aleviku keskus on koondunud Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde. 

Ümbersõidu rajamisel on oht, et hetkel alevikku läbiv liiklus, mis mõningal määral soodustab 

äritegevust alevikus, väheneb ning äritegevusest (teenused ja kaubandus) saadavad tulud 

vähenevad. 

4.11. Tehniline infrastruktuur 

4.11.1. Elektrivõrk 

Üldplaneeringu kohaselt rekonstrueeritakse Puhja valda läbiv Tartu-Viljandi-Sindi 110 kV 

õhuliin 330 kV pingele. Nimetatud liin kulgeb valla territooriumil idast-läände, kuid ei läbi 

tiheasustusalasid. Üldplaneeringuga on määratud kõrgepingeliinide kaitsevööndid. 

Suurematele ristmikele ja ülekäiguradadele on plaanis rajada välisvalgustus. 

Üldplaneeringuga on seatud täiendavad tingimused: 

• Detailplaneeringu kohustusega maa-aladel tuleb kõik tehnovõrgud ehitada maa-aluste 

tehnovõrkudena; 

• Detailplaneeringut koostades tuleb tagada ka tehnovõrkude võimaldamine 

naaberkrundile; 

• Uued alajaamad ning nende varustamiseks vajalike liinide asukohad tuleb täpsustada 

detailplaneeringutes või elektrivõrguga liitumistingimustes; 

• Alajaamad peavad olema ühendatud kõrgepinge ja madalpingeliinidega; 

71

• Eesti Energial on soovitav oma arengukavas arvestada Puhja valda kavandavate uute 

elu-ja tööstusrajoonide asukohtadega. 

4.11.2. Ühisveevärk ja kanalisatsioon 

Kanalisatsioon ja veevarustus on olemas Puhja ja Ulila alevikes ja Rämsi külas. Ülejäänud 

valla hajaasustusega külades on salvkaevud, puurkaevud ja reovee kogumiskaevud. 

Olemaolevad ühisveevärgitrassid on amortiseerunud ning vajavad uuendamist ja arendamist. 

Üldplaneeringuga on määratud reoveekogumisalad Puhja ja Ulila alevikes ning Rämsi külas. 

Neist on Rämsi külas põhjavee kaitstus nõrk. 

Vastavalt Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr 48 „Reovee kogumisalade 

määramise kriteeriumid“ tuleb moodustada reoveekogumisala: 

• kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti 

(ie) 

• Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala 

moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. 

Üldplaneeringuga on seatud täiendavad tingimused: 

• Detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab ette nägema 

ühiskanalisatsiooni ja -veevõrgu, st lokaalsed süsteemid pole lubatud. Vajadusel 

määratakse need reoveekogumisaladeks; 

• Heitvee pinnasesse immutamine on keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee 

kaitseks ehitatud kanalisatsioon; 

• Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema 

kogumiskaevud; 

• Sademevesi tuleb kogu valla ulatuses juhtida läbi kraavide või 

sademeveekanalisatsiooni lahtistesse veekogudesse ja/või maaparandussüsteemidesse; 

• Sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni; 

• Parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduriga; 

• Reoveekogumisalade laiendamine vastavalt Keskkonnaministri määrusele „Reovee 

kogumisalade määramise kriteeriumid“ 

4.11.3. Kaugkütte 

Valla üldplaneeringuga kehtestatakse kaugküttepiirkond Puhja aleviku keskosa Viljandi tee ja 

Elva tee vahel. 

4.11.4. Maaparandusvõrk 

Üldplaneeringuga on seatud järgnevad tingimused: 

• Ehitades olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb 

tagada alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine; 

• Kui seoses maaparandussüsteemi ümberehitamisega on vaja muuta ka 

naabermaaüksusel olevat maaparandussüsteemi, tuleb vastav tegevus kooskõlastada 

naabermaaüksuste valdajatega; 

• Maaparandussüsteemi maa-alal siht- või kasutusotstarvet võib muuta Tartu 

Maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel; 

72

• Kinnisasja, millel paikneb maaparandussüsteem, võib ümber kruntida, jagada, 

ühendada, liita või eraldad Tartu Maaparandusbüroo kooskõlastuste alusel. 

4.11.5. Jäätmehoidla maa 

Üldplaneeringuga reserveeritakse täiendavad jäätmekäitluse maad: 

• Puhja alevikus reoveepuhasti maa Saare tee ja Reku tee vahelisel alal; 

• Ulila alevikus reoveepuhasti maa aleviku kaguosas ja põhjaosas (uue puhasti 

rajamiseks); 

• Reoveepuhasti maa Rämsi küla loodeosas; 

• Biolagunevate jäätmete komposteerimisväljakud on kavandatud Vihavu külas ja Nasja 

külas. 

Valla territooriumil prügilaid ei asu. Lähim avatud ladustuskoht on hetkel Aardlapalu 

prügilas. 


Amortiseerinud veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi asendamine uuega ning uute trasside 

väljaarendamine vallas aitab vähendada veekadusid ning vee ja pinnase saastumist. 

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning rekonstrueerimine avaldab olulist 

positiivset keskkonnamõju, vähendades pinnaja põhjaveele ning pinnasele rakendatavat 

reostuskoormust. Jäätmepunktide, sorteerimispunktide ja kompostimisväljaku rajamine aitab 

kaasa jäätmete taaskasutuse ja kompostimise suurendamisele. 

Leevendavad meetmed 

- Reoveekogumisalad tuleb tulevikus laiendada vastavalt uute planeeritavate alade 

laienemisega. Kui asustustihedus vastab Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määruse 

nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“ kriteeriumitele, peab 

reoveekogumisala laiendama vastavate elamu- ja tootmisaladeni; 

- Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine 

keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. 

Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema 


- Parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduriga (soovituslikult kombineerituna 

liiva-mudapüüduritega). 


330 kv kõrgepingeliin läbib mitut piirkondlikku ja kohaliku tasandi väärtuslikku maastiku. 

Üldplaneerinuga on ettenähtud kõrgepingeliini rekonstrueerimine. 


- Elektriliinide rekonstrueerimisel tuleb võimalusel eelistada maakaabelliine, seda eriti 

väärtuslikel maastikel. 

73

5. Keskkonnamõjude hindamistabelid 

Käesolevas peatükis on toodud keskkonnamõjude hindamistabelid. Mõjusid hinnatakse 

lühialalises ja pikaajalises perspektiivis, hindamistabelites on eraldi hinnatud käesoleva töö 

käigus välja pakutud leevendavate meetmetega kaasnevat mõju (need on kaldkirjas eraldi 

välja toodud). Keskkonnamõjude hindamisel kasutati järgmist hindamisskaalat: 

+ positiivne mõju 

++ tugev positiivne mõju 

- negatiivne mõju 

-- tugev negatiivne mõju 

0 mõju puudub 

? mõju pole teada 

Keskkonnamõjude kumuleerumiseks nimetatakse erinevatest allikatest tuleneva 

keskkonnamõju liitumist. Sõltuvalt mõjude iseloomust võivad need üksteist ka võimendada 

või leevendada. Käesolevas töös vaadeldakse keskkonnamõjude kumuleerumist erinevate 

keskkonnakomponentide suhtes, hinnates üldplaneeringu tegevustest tuleneva mõju liitumist 

seatud KSH eesmärkide täitmise suhtes (vt pt 1.2). 

Keskkonnamõjude kumuleerumise selgitamiseks viidi läbi vastav analüüs kõigi KSH 

valdkondade suhtes. Keskkonnamõjude kumuleerumise analüüsi tulemusi on käsitletud koos 

mõjude kokkuvõttega KSH valdkondade kaupa. Analüüsi tulemusi võeti arvesse leevendavate 

meetmete määramisel (ptk 4). 

Alljärgnevalt on esitatud keskkonnamõjude hindamise tabelid valdkondade kaupa. Kaldkirjas 

on esitatud leevendavad meetmed, mis on välja pakutud keskkonnamõju strateegilise 

hindamise raames. 

74


Vältida 

keskkonnasaaste, 

müra ja vibratsiooni 

mõjusid inimese 

tervisele 

Toetada tervislikke 

eluviise 

Säilitada 

elanikkonnale 

võimalused loodusega 

kokku puutuda, 

looduses liikuda 

Tagada elanikkonna 

turvalisus 

LA PA LA PA LA PA LA PA 

Kompaktne hoonestusala 

Uute kruntide moodustamine väljakujunenud 

? ? 0 0 + + ? ? 

kompaktse hoonestusega paikades; 

Elamute rajamisel maanteede sanitaarkaitsevööndisse 

tuleb koostada detailplaneering; 

+ + ? ? ? ? + + 

Teeäärsetel aladel tuleb elamuehituse 

detailplaneeringute koosseisus kavandada meetmeid + ++ 0 0 0 0 0 0 

müra vähendamiseks; 

Radooniriski vähendamiseks vajalike meetmetega 

arvestamine; 

+ ++ 0 0 0 0 0 0 

Üldkasutatav maa 

Täiendavate üldkasutatavate maade reserveerimine ja 

olemasolevate säilimine; 

? ? + + + + 0 0 

Tagada juurdepääs kergliiklusega; ? ? + ++ + ++ 0 0 

Tootmis- ja ärimaa 

Täiendavate tootmismaade laienemine olemasolevate 

alade laiendusena; ? ? ? ? + + ? ? 

Tootmisalade koondumine asustuste lähedusse; -- -- 0 0 ? ? - - 

Kasutuseta seisvate tootmishoonete 

keskkonnaseisundi hindamine ning lammutamine; + + 0 0 ? ? ? + 

Planeeritavate tootmis- ja ärimaade puhul ei tohi 

müratase ületada lubatud piirnorme; 

Olulise mõjuga tootmismaad planeerida elamu- ja 

puhkealadest piisavasse kaugusesse; 

Suurematele tootmis- ja ärimaadele rajada 

haljastusega puhvertsoonid; 

Elanike heaolu tagamiseks määrata farmidele 

kaitsevööndid; 

+ ++ 0 0 0 0 ? ? 

+ + ? ? + + ? ? 

+ + 0 0 ? ? 0 0 

+ ++ 0 0 0 0 0 0 

75


Vältida 




tervisele 


eluviise 

Säilitada 

elanikkonnale 





turvalisus 


Mäetööstusmaa 

Soova liivakarjääri taasavamine; 0 0 ? ? - - ? ? 

Laugesoo (Ulila) turbamaardla taasavamine; - - ? ? ? ? - - 

Sangla turbamaardla laiendamine; 0 - ? ? - - - - 

Mäetööstusmaade rajamisel piisava kaitsevööndimetsariba 

säilitamine; 

+ + 0 0 ? ? + + 

Vältida ehituskeeluvööndi vähendamist; + + 0 0 ? ? + + 

Kõikide tootmis- ja ärimaade planeerimisel viia 

vajadusel läbi keskkonnamõjude hindamine; 

+ + 0 0 ? ? ? ? 

Puhke- ja virgestusalad 

Täiendavate virgestusalade reserveerimine; 0 0 + ++ + ++ ? ? 

Kergliiklusteede rajamine; ? ? + + ? ? ? ? 

Tervikliku viidasüsteemi välja arendamine; 0 0 + + ? ? ? ? 

Puhke- ja virgestusmaade sidumine looduse 

õpperadade ja kergliiklusteedega; 

Kõiki väljaspool alevikke paiknevaid avalikult 

kasutatavaid puhke- ja virgestusmaid vajalike 

elementidega varustamine ( telkimisplats, lõkkeplats; 

lõkkepuid, välikäimla, prügiurnid ja antud koha 

kasutamise reeglid); 

? ? + + + + ? ? 

0 0 + + ? + 0 0 

Teemaa 

Puhja aleviku ümbersõidu rajamine/ Mitte rajamine; +/0 +/0 0/0 0/0 ?/+ ?/+ +/- ++/- 

Kergliiklusteede rajamine; ? ? + ++ + + + ++ 

Uute elamualade planeerimisel ümbersõidu äärde tee 

kaitsevööndist lähtumine; 

Teede sanitaarkaitsevöönditesse jäävate elamualade 

puhul tuleb detailplaneeringutele seada nõue 

müratasemete hindamiseks; 

+ ++ ? ? ? ? + ++ 

+ ++ ? ? 0 0 ? ? 

76


Vältida 




tervisele 


eluviise 

Säilitada 

elanikkonnale 





turvalisus 


Tehniline infrastruktuur 

Hoonete sissepääsude valgustamine ja nähtavana 

hoidmine; 

0 0 ? ? 0 0 + + 

Tänavavalgustuse uuendamine; 0 0 ? ? 0 0 + ++ 

Elektrooniliste valve-, jälgimis- ja alarmsüsteemide 

paigaldamine suurema riskiohuga paikadesse; 

0 0 ? ? 0 0 + + 

Olemasolevate ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside 

rekonstrueerimine; 

+ ++ 0 0 0 0 0 0 

Muud küsimused- Tuleohutus 

Piisava mäeeraldise teenindusmaa säilitamine; + ++ 0 0 ? ? + + 

Äärmiselt suure tuleohu korral metsa kasutamise ja 

võõras metsas viibimise keelamine; 

? + 0 0 ? ? + + 

Turbaväljadel töötavate masinate sädemepüüdjate 

korrasoleku kontrollimine ja heitgaaside 

väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust 

+ + 0 0 0 0 + + 

regulaarne puhastamine; 

Freesturbaaunade sisemise temperatuuri regulaarne 

kontrollimine; 

+ + 0 0 0 0 + + 

Tuletõrjevee varude koguste tagamine; + + 0 0 ? ? + + 

Tuletõrje tehnika ja rajatiste olemasolu eri raba 

osades. 

? ? 0 0 0 0 + + 

77

Kokkuvõte ja kumuleeruvad mõjud 

Elanikkonna ja inimeste tervisele kaasneb peamine negatiivne mõju (nii pikaajalises kui 

lühiajalises perspektiivis) tootmisettevõtete rajamise ja mäetööstusmaade arendamisega. Mõju 

tuleneb eelkõige asjaolust, et paljudes keskustes on elamualad välja kujunenud koos läheduses 

paiknevate tööstusettevõtetega. Sellega seoses võivad suureneda müra ja vibratsioonitase ning 

õhusaaste, millel võib olla negatiivne mõju. Siiski sõltub negatiivse mõju iseloom ja ulatus 

eelkõige rajatavate ettevõtete tegevusaladest. 

Turvalisust võivad vähendada turbamaardlate ulatuslik kasutuselevõtt, mis mõjutavad 

elanikkonna heaolu eelkõige suure tuleohu tõttu. Nimetatud mõju on võimalik minimeerida 

ohutusmeetmeid järgides. 

Juhul kui Puhja valla üldplaneeringuga maakonnaplaneeringule tehtavat ettepanekut 

kavandatava Puhja ümbersõidu välja arvamise kohta ei rahuldata, peab arvestama ümbersõidu 

mõjudega. 

Positiivset mõju on ette näha Puhja ümbersõidu rajamisel. Juhul kui sinna vahetusse 

lähedusse ei rajata elamualasid, suurendab see pikas perspektiivis oluliselt turvalisust ning 

vähendab müra ja vibratsiooni mõju inimestele viies liikluskoormuse alevikust välja. 

Ümbersõidu mitterajamisel säilib olemasolev oht liikluseõnnetuste näol. 

Liiklusmüra ja liiklusest tuleneva õhusaaste mõju vähendamiseks inimeste tervisele on 

käesolevas töös välja pakutud täiendavad leevendavad meetmed, mis näevad ette kõigile 

riigimaanteedele sanitaarkaitse- ja kaitsevööndist lähtumist ning vajadusel 

sanitaarkaitsevööndisse elamute rajamisel müra mõju leevendavate meetmete kasutamist. 

Loodusega kokku puutumise võimalust aitab tagada asustuse ja tööstuse laienemine välja 

kujunenud paikades, samuti kergliiklusteede rajamine ning puhkekohtade varustamine selleks 

vajalike elementidega. Teatud negatiivset mõju on siiski ette näha turbamaardlate ulatusliku 

kasutuselevõtuga. 

Uute kruntide moodustamine on planeeritud kompaktse hoonestusega paikades olemasolevat 

asustusmustrit jälgides. Koos välja arendatava tehnilise infrastruktuuri, täiendavate 

kergliiklusteede planeerimise, üldkasutatavate maade säilitamise ning reserveerimisega ja 

vajalike ohutusmeetmete jälgimisega tootmismaade planeerimisel on üldplaneeringu mõju 

valla elanikkonnale ja inimeste tervisele positiivne. 

Terviseriske põhjustavate negatiivsete mõjude vähendamiseks on pikaajaliselt tugevalt 

positiivne ka radooniriske vähendavate ehitusmeetmete rakendamine. 

78


Tagada avalike 

teenuste 

kättesaadavus kõigile 

Tagada spordi-, 

puhke-, kultuuri- ja 

vaba-aja veetmise 

võimaluste 


Tugevdada elanike 

identiteeditunnet ja 

sotsiaalseid 

võrgustikke 

LA PA LA PA LA PA 


Uute elamualade reserveerimine Puhja vallas; + + + + + + 

Vähemalt 10% planeeringuala maast, arvestamata 

teede ja tänavate ning kommunikatsioonide alust 

maad, tuleb kavandada avalikult kasutavate 

haljasalade ja mänguväljakute tarvis; 

Üldkasutavate hoonete maa 

Olemasolevate üldkasutatavate hoonete säilimine, 

nende korrastamine ning vajadusel uue funktsiooni 

leidmine; 

+ + + ++ + ++ 

+ ++ + ++ + ++ 

Täiendavate üldkasutatavate maade reserveerimine; + ++ + ++ + + 

Üldkasutatavate hoonete detailplaneeringute juures 

tuleb lahendada parkimine ja tagada ligipääs 

kergliiklusega; 

+ + + + ? ? 

Puhke- ja virgestusalad 

Uute puhke- ja virgestusalade reserveerimine; + + + ++ + ++ 

Tagada juurdepääs mootorsõidukite ja kergliiklusega; ? ? + + ? ? 

Olemasolevate spordirajatiste rekonstrueerimine + ++ + ++ + + 

Sportimisvõimaluste kättesaadavuse parendamine 

Rämsi külas 

Miljööväärtuslikud alad 

Ajaloo- ja kultuurimälestiste ning muude 

miljööväärtuslike alade säilitamine; 

+ + + ++ + + 

? ? + + + ++ 

Teemaa 

Puhja aleviku ümbersõidu rajamine /Mitte rajamine; ?/0 ?/0 0/0 0/0 ?/0 ?/0 

Kergliiklusteede rajamine; ? ? + ++ ? ? 


79


Tagada avalike 

teenuste 


Tagada spordi-, 

puhke-, kultuuri- ja 

vaba-aja veetmise 

võimaluste 


Tugevdada elanike 

identiteeditunnet ja 

sotsiaalseid 

võrgustikke 


Puhja aleviku kehtestamise osaliselt 

kaugküttepiirkonnaks; 

+ + 0 0 0 0 

Kanalisatsiooni renoveerimine; + + 0 0 0 0 

80


Sotsiaalset keskkonda mõjutab nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis kumulatiivselt 

positiivselt valla sotsiaalobjektide arendamine, uute puhke- ja virgestusalade ning 

üldkasutatavate hoonete maa säilitamine ning reserveerimine, mis aitavad tagada vajalike 

teenuste kättesaadavust ning tugevdada sotsiaalseid võrgustikke. Lisaks loovad säilitatavad ja 

kaitstavad väärtuslikud alad täiendavaid võimalusi vaba aja veetmiseks ning tugevdavad 

elanike identiteeditunnet. Positiivse iseloomuga on ka kergliiklusteede rajamine. 

Uute elamumaade reserveerimine kompaktse hoonestusega aladel, neile kõrvalfunktsiooni 

andmine ja uute puhke- ning virgestusalade reserveerimine avaldavad positiivset koosmõju. 

Avalike teenuste kättesaadavust mõjutab positiivselt ka tehnilise infrastruktuuri arendamine. 

Küsitav mõju on võimaliku ümbersõidu osas ja selle mõjust sotsiaalsele keskkonnale. Viies 

põhimaantee vallast välja, võib see avaldada mõju avalike teenuste kättesaadavusele. See võib 

omakorda mõjutada elanike identiteeditunnet. 

Üldplaneeringu elluviimisel olulisi negatiivseid mõjusid valla sotsiaalse keskkonna 

kvaliteedile ette näha ei ole. Üldplaneering toetab KSH eesmärkide täitmist. 

81


Vältida pinnase ning 

pinnaja põhjavee 

saastumist määral, 

mis võiks ohustada 

keskkonna kvaliteeti 

Vähendada 

jäätmeteket, 

rakendada jäätmete 

taaskasutust ja 

kompostimist 

Vältida vee-ja 

niiskusrežiimi 

muutmisest tulenevaid 

negatiivseid 

keskkonnamõjusid 

Kaevandada 

maavarasid 

keskkonda (oluliselt) 

kahjustamata 



Tiheasustusaladele tsentraalse veevarustuse ja 

kanalisatsiooni kavandamine; 

+ ++ 0 0 ? ? 0 0 

Lokaalsete lahenduste mittelubamine; + ++ 0 0 ? ? 0 0 

Detailplaneeringu koostamise kohustus elamute 

ehitamisel veekogude piiranguvööndisse ning 

seadusandlusest tulenevate piirangute järgimine; 

+ + ? ? + + 0 0 

Vältida veekogude ehituskeeluvööndite vähendamist; + + 0 0 + + 0 0 

Rekonstrueerida amortiseerunud kanalisatsioon; + ++ 0 0 ? ? 0 0 

Tiheasustusalade laiendused määrata 

reoveekogumialade hulka vastavalt Keskkonnaministri 

määrusele „Reovee kogumisalade määramise 

kriteeriumid“; 

Detailplaneeringu kohustus avaliku veekogu kalda 

piiranguvööndis katastriüksuse jagamisel 

väiksemateks kui 1 ha suurusteks katastriüksusteks; 

+ ++ 0 0 ? ? 0 0 

+ ++ 0 0 + + 0 0 


Soova liivakarjääri taaskasutuselevõtt; 0 0 ? ? - - 0 - 

Laugesoo (Ulila) turbamaardla taaskasutuselevõtt; 0 - ? ? - - - - 

Sangla soo turbamaardla laiendamine; 0 - ? ? - - - - 

Keskkonnamõjude hindamise läbiviimine + + + + + + + + 

Ettevõtete reoveekäitluse lahendamine 

ühiskanalisatsiooni kaudu; 

Lokaalsete reoveepuhastite rajamise vältimine kui 

tootmismaad paiknevad kompaktse hoonestusega 

alade naabruses; 

Tootmisalade laienduse puhul asendada 

amortiseerunud või rajada uus kanalisatsioon; 

+ + 0 0 ? 0 0 0 

+ + 0 0 ? ? 0 0 

+ + 0 0 ? ? 0 0 

82







Vähendada 




kompostimist 




negatiivseid 


Kaevandada 

maavarasid 


kahjustamata 


Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav 

rakendada enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist + + 0 0 ? ? 0 0 

lokaalset eelpuhastust; 

Aladel, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt 

kaitstud, tuleb tootmis- ja ärimaade arendamisel + ++ 0 0 ? ? 0 0 

potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida; 

Settebasseinide ja filtrite rajamine turbamaardlate 

kuivendamise mõju vähendamiseks; 

+ ++ 0 0 + ++ + + 

Laia kaitseriba (teenindusmaa) säilitamine, 

turbamaardlate kuivendamise mõju vähendamiseks; 

? ? ? ? + ++ + + 

Kraavide läbilaskevõime jälgimine ning ummistuste 

vältimiseks perioodiliselt kraavide puhastamine; 

? ? 0 0 + ++ 0 0 

Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata võimaliku 

lisareostuse vältimisele (kütte- ja määrdeõlide lekked) + + 0 0 + + + + 

turbatootmise käigus; 

Puhke ja virgestusmaa 

Tagada varustatus vee ja pinnasereostust vältivate 

elementidega (prügiurnid ja välikäimlad); 

+ ++ + + ? ? 0 0 

Vältida veekogude ehituskeelu vööndi vähendamist; ? ? 0 0 + + 0 0 


Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning 


+ ++ 0 0 ? ? 0 0 

Jäätmekäitlusmaa reserveerimine; + + + ++ 0 0 0 0 

Heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui 

reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud + ++ 0 0 ? ? 0 0 

kanalisatsioon; 

Kanalisatsiooni puudumisel peavad 

reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema + ++ 0 0 ? ? 0 0 


83







Vähendada 




kompostimist 




negatiivseid 


Kaevandada 

maavarasid 


kahjustamata 


Sademevesi tuleb kogu valla ulatuses juhtida läbi 

kraavide või sademeveekanalisatsiooni lahtistesse + + 0 0 ? + 0 0 

veekogudesse ja/või maaparandussüsteemidesse; 

Sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni; + + 0 0 ? ? 0 0 

Parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada 

õlipüüduriga; 

+ + 0 0 ? ? 0 0 

Ehitades olemasolevate kollektor- ja 

magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb tagada 

alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi 

+ + 0 0 + ++ 0 0 

toimimine; 

Maaparandussüsteemi maa-alalt siht- või 

kasutusotstarvet võib muuta Tartu 

Maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel; 

Kinnisasja, millel paikneb maaparandussüsteem, võib 

ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldad 

Tartu Maaparandusbüroo kooskõlastuste alusel. 

+ + 0 0 + + 0 0 

84


Üldplaneeringuga on seatud tingimused, mille järgi kavandatakse tiheasustusaladele 

tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon, samuti nähakse ette lokaalsete lahenduste 

mittelubamist. Võttes arvesse, et Puhja valla asustus on enamasti koondunud suurematesse 

alevikesse ja küladesse, on seatud eesmärkidel positiivne ja pikaajaliselt isegi tugevalt 

positiivne mõju pinnasele ja pinnaja põhjavee saastumisele. Pinnase, pinnaja põhjavee ning 

vajadust vähendada jäätmeteket aitavad täita ka puhke- ja virgestusmaade varustamine vett ja 

pinnasereostust vältivate elementidega, samuti uute jäätmekäitlusmaade reserveerimine. 

Puhja vallas kavandatakse mitme maardla laienemist või taaskasutuselevõttu. Maavarade 

kaevandamine võib oluliselt kahjustada keskkonna erinevaid komponente, sõltuvalt 

kaevandusala asukohast, tegevuse ulatusest ja kasutatavast tehnoloogiast. Vee- ja 

niiskusrežiimi muututuse võib üldplaneeringuga kaasa tuua uute mäetööstusmaade rajamine 

ning laiendamine. Mõjud on väiksemad, kuivõrd nimetatud alasid juba läbib 

kuivenduskraavide võrgustik. 

Tugevat negatiivset mõju keskkonnale maavarade kaevandamise tõttu on ette näha eelkõige 

Sangla turbamaardla laienemise korral. Nimetatud alal pole varem turvast kaevandatud, samas 

paiknevad varud suhteliselt ulatuslikult. Negatiivseid mõjusid aitab ennetada 

detailplaneeringute koostamine, ehituskeeluvööndite jälgimine ning vajadusel 

keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. 

Tugev negatiivne mõju põhjaveekvaliteedile võib tuleneda ka Rämsi külla 

põllumajandusettevõtete koondumisest, juhul kui antud piirkonnas ei võeta kasutusele pinnaja 

põhjavee ning pinnase reostust vähendavaid meetmeid. Nimetatud piirkonnas on põhjavesi 

nõrgalt kaitstud. 

Üldplaneeringus seatud tingimused arendustegevusele koos käesolevas töös pakutud 

täiendavate leevendavate meetmetega aitavad kaasa KSH eesmärkide täitmisele. Võttes 

kasutusele negatiivseid mõjusid minimeerivad lahendused, ei ole tugevat negatiivsete mõjude 

kumuleerumist vee ja pinnase valdkonna eesmärkide suhtes ette näha. 

85

Õhk ja klimaatilised faktorid 

Vältida õhu saastamist määral, 

mis võiks kahjustada 

keskkonda 

Vähendada vajadust 

autode kasutamiseks 

Vähendada 

kasvuhoonegaaside 

emissioone 



Turbamaardlate kasutuse suurendamine; - - ? ? ? ? 

Endiste tootmisterritooriumide (sh põllumajanduslikud 

tootmisterritooriumid) kasutusele võtmine tootmismaadena, 

täiendavaid tootmismaad nähakse ette peamiselt olemasolevate 

+ + + + ? + 

alade laiendusena 

Olulist õhusaastet tekitavate ettevõtete puhul tuleb jälgida 

+ ++ ? ? ? ? 

koosmõju teiste saasteallikate ja foonisaastega; 

Kaitsetsoonide rajamine elualade ja negatiivse keskkonnamõjuga 

tootmisalade (nt farmide) vahele; 

+ + 0 0 ? ? 

Optimaalse suurusega turbakoormate tegemine; + + ? ? ? ? 

Keskkonnamõjude hindamise läbiviimine; + + ? ? ? ? 

Parima võimaliku tehnika kasutamine; 

+ ++ ? ? + + 

Teemaa 

Kergliiklusteede rajamine; ? ? + ++ + + 

Puhja ümbersõidu rajamine/Mitte rajamine ?/? ?/? -/0 -/0 +/0 +/0 

Vajadusel teostada keskkonnamõju hindamine; + ++ ? ? ? ? 

86


Õhu kvaliteedile võivad negatiivset mõju avaldada tootmisettevõtete rajamine, sõltuvalt nende 

tegevusealast. Turbamaardlate kasutuselevõtt omab olulist nii lühi- kui ka pikaajalist 

negatiivset mõju. Negatiivseid mõjusid aitab vältida vajadusel keskkonnamõjude hindamise 

läbiviimine. 

Puhja vallas võivad olulist mõju omada turbatööstused ja suurfarmid. Mitmed tootmisalad 

paiknevad asustuse lähedal, seetõttu on käesolevas töös täiendavalt juhitud tähelepanu jälgida 

olulist õhusaastet tekitavate ettevõtete puhul koosmõju teiste õhusaasteallikate ja 

foonisaastega. Mõjude vähendamiseks on soovitatav kaitsetsoonide rajamine elualade ja 

negatiivse keskkonnamõjuga tootmisalade vahele. 

Üldplaneering näeb ette elamualade reserveerimist kavandatava Puhja aleviku ümbersõidu 

äärde. Kui Puhja üldplaneeringu ettepanek Puhja ümbersõidu tarbeks maa-ala mitte 

reserveerida ka maakonnaplaneeringus arvesse võetakse, siis ümbersõidu mõjusid pole. 

Ümbersõidu rajamisel on õhu kvaliteedile positiive mõju, sest sujuvam liiklus tagab ka 

väiksemad kasvuhoonegaaside emissioonid. Ümbersõidu mitte rajamisel on liiklus vähem 

sujuvam, mis tõttu säiluvad olemasolevad suuremad kasvuhoonegaaside emissioonid. 

Planeeringuga on ettenähtud mitmete kergliiklusteede rajamine, millel on positiivne mõju 

vähendades vajadust kasutada autot. Samuti on ettevõtlusalade paiknemine elamualade 

läheduses positiivne, kuna vähendab vahemaid töökoha ja kodu vahelisel liikumisel ning 

seeläbi vähendab vajadust autode kasutamiseks. 

Olulist negatiivsete mõjude kumuleerumist õhu kvaliteedi ja klimaatiliste faktorite kohta 

seatud KSH eesmärkide suhtes ei ole ette näha. 

87

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja 

loomastik 

Säilitada bioloogilist 

mitmekesisust 

Vältida olulisi 

negatiivseid mõjusid 

kaitsealadele, 

kaitsealustele liikidele 

ja kaitstavatele 

loodusobjektidele 

Tagada vajalike 

ökoloogiliste 

protsesside toimimine 

looduslikel aladel 

Tagada 

rohevõrgustiku 

toimimine 



Olemasolevate keskuste laienemine Elva ja Kavilda - - ? ? - - ? ? 

jõgede äärde; 

Ulila alevikus kavandatavate elamualade osaline 

paiknemine Elva jõe äärsetel lamminiitudele; 

- - ? ? - - ? ? 

Ulila alevikus kavandavate elamualade osaline 

paiknemine rohevõrgustikul; 

0 0 ? ? 0 0 0 0 

Vältida rohealade täisehitamist ja killustumist + + + + + + + + 

Vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine + + + + + + + + 


Soova liivakarjääri taasavamine; 0 0 0 0 0 0 0 0 

Laugesoo turbamaardla taasavamine; - - 0 0 - - - - 

Sangla soo turbmaardla laiendamine; - -- - -- - -- - -- 

Vajadusel keskkonnamõjude hindamise läbiviimine; + + + + + + + + 

Loomastiku ja linnustiku mürast, kuivendamisest jmt. 

häiringute leevendamiseks kaevanduspiirkonna ümber + + + ++ + ++ + + 

kaitsevööndi-metsariba rajamine; 

Miljööväärtuslikud alad ja väärtuslik maastik 

Niidualade tuleb väärtuslikemate osade puhul 

võimalusel kooslused taastada ja korraldada nende + + ? ? + + ? ? 

hooldamine säilitamaks neid looduslike rohealadena; 

Ehitustegevuse vältimine liigniisketele Elva jõe 

luhtadel; 

+ + ? ? + + + + 

Roheline võrgustik 

Uusi elamukrunte ja teisi kompaktse hoonestusega 

alasid rohelise võrgustiku elementide alale ei rajata; 

+ ++ + ++ + ++ + ++ 

Veekogude kallastel paiknevate võrgustiku + ++ + ++ + ++ + ++ 

88


loomastik 


mitmekesisust 











Tagada 


toimimine 


koridorides ehituskeeluvööndi vähendamise vältimine; 

Võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade 

majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid ning + ++ + ++ + ++ + ++ 

looduslike rohumaade lausülesharimist; 

Rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb 

säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte + + + + + + + ++ 

tüüp, geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda; 

Võrgustiku koridorides Elva ja Kavilda jõgede 

kallastel ei ehitata veepiirini ulatuvaid tarasid ega + + + + + + + ++ 

muid läbipääsu takistavaid tõkkeid; 

Olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisel läbi 

viia keskkonnamõju hindamine; 

+ + + + + + + + 

Tiheasustusalade rajamine rohevõrgustiku aladele on 

keelatud. Elamuehituse rajamisel rohevõrgustiku 

alale, tuleb koostada detailplaneering ning läbi viia 

keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima + ++ + ++ + ++ + ++ 

asukoha ja ehitustingimuste leidmiseks. Igasuguse 

arendustegevuse korral peab säilima rohevõrgustiku 

funktsioonides vähemalt 90 % territooriumist; 

Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse 

kavandamisel ei tohi rohekoridore ega tuumalasid + ++ + + + ++ + ++ 

läbi lõigata; 

Lisada detailplaneeringu kohustusega juhtude hulka 

rohevõrgustiku alad, kui soovitakse maa-ala 

kruntideks jagada ja/või ehitada rohkem kui üks 

+ + + + + + + + 

elamu; 

Teemaa 

Puhja aleviku ümbersõidu rajamine/Mitte rajamine -/0 -/0 ?/0 ?/0 ?/? ?/? -/0 -/0 

89


loomastik 


mitmekesisust 











Tagada 


toimimine 


Vajadusel teostada keskkonnamõju hindamine; + ++ + + + + + + 


Bioloogilise mitmekesisuse säilimisele võib kujutada olulist negatiivset mõju mäetööstusmaade kasutuselevõtt. Tugev negatiivne mõju tuleneks 

Sangla soo kasutuselevõtust, sest perspektiivsel alal pole varem turvast kaevandatud, mis nõuaks ulatuslikke melioratsioonitöid. Ka teiste 

tootmisalade kasutuselevõtuga võib kaasneda teatud negatiivset keskkonnamõju, mida on võimalik vähendada rakendades üldplaneeringus 

toodud leevendavaid meetmeid. Mäetööstusmaade kasutuselevõtt avaldab negatiivset mõju ka ökoloogiliste protsesside toimimisele. Pikemas 

perspektiivis näeb üldplaneering ette karjääride rekultiveerimist, mis aitab kaasa ökoliigiliste protsesside taastumisele. 

Nõrgalt negatiivne mõju bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja rohevõrgustiku toimimisele on ka ümbersõidu rajamisel. Uue trassi ehitamise 

korral toimuks seni loodusliku maa-ala killustamine. 

Puhja valla asustuse laienemine on ettenähtud olemasolevat asustusstruktuuri järgides. Mitmel alal hõlmab see jõgede äärseid alasid, ulatudes 

osaliselt ka väärtuslikele niitudele ja/või rohevõrgustikule. Olulist mõju pole siiski ette näha Ulila alevikus kavandavate elamualade puhul, mis 

osaliselt paiknevad rohevõrgustikul. Tegemist on olemasoleva asustuse laienemisega, samuti ei takista see rohevõrgustiku toimimist. 

Detailplaneeringute koostamine ja vajadusel keskkonnamõjude hindamine aitavad ennetada võimalikke negatiivseid mõjusid kaitsealadele ja 

kaitstavatele objektidele. Elamualade rajamisel jõgede äärsetele niidu aladele on vajalik näha ette täiendav inventeerimine. 

Positiivset mõju avaldavad rohelise võrgustiku aladele kasutustingimuste määramine. 

90

Kultuuripärand ja maastik 

Säilitada kohalike maastike 

mitmekesisus, omapära ja 

asustusmuster 

Säilitada kultuurimälestisi ja 

kultuuriliselt olulisi paiku ja 

tagada neile avalik juurdepääs 

ja tagada neile avalik ligipääs 

Luua uusi hooneid ja rajatisi 

selliselt, et need sobiksid antud 

keskkonda 



Tiheasustusalade moodustamise ja olemasolevate 

laienemise vältimine kalda piiranguvööndisse; 

+ ++ ? ? 0 0 

Senise maakasutuse struktuuri terviklikkuse 

säilitamine; 

+ + 0 0 0 0 

Ulila perspektiivsete elamualade paiknemine 

väärtuslikul maastikul; 

- -- ? ? 0 0 

Vajadusel keskkonnamõju hindamise teostamine; + + ? ? ? ? 

Elamute ehitamisel veekogude piiranguvööndisse 

koostada detailplaneering ning järgida 

+ ++ ? ? ? ? 

seadusandlusest tulenevaid piiranguid; 

Minimaalne lubatud krundi suurus on väärtuslikel 

maastikel 2 ha, välja arvatud olemasolevatel ja 

planeeritavatel (perspektiivne elamumaa) kompaktse + ++ 0 0+ + + 

hoonestusega aladel vastavalt olemasolevale 

asustusstruktuurile; 

Detailplaneeringu kohustus juhul, kui kompaktse 

hoonestusega alal, soovitakse maa-ala kruntideks + + 0 0 0 0 

jagada ja/või ehitada rohkem kui üks elamu; 

Detailplaneeringu kohustus ridaelamu või 

korruselamu ehitamisel; 

+ + 0 0 0 0 

Detailplaneeringu kohustus juhul, kui hajaasustusega 

alal ei jälgita seatud tingimusi; 

+ + 0 0 0 0 

Muinsuskaitseobjektidele tuleb tagada avalik ligipääs; + + + + 0 0 


Sangla turbamaardla laiendamine; - - 0 0 0 0 

Laugesoo (Ulila) turbamaardla taaskasutuselevõtt; 0 + 0 0 0 0 

Soova liivakarjääri taasavamine; 0 0 0 0 0 0 

91




asustusmuster 







keskkonda 


Endiste tootmisterritooriumide kasutamine ja 

olemasolevate alade laiendamine; 

+ + 0 0 0 0 

Seisvate tootmishoonete keskkonnaseisundi 

hindamine ning lammutamine 

+ + 0 0 0 0 

Rekultiveerida maa-alad peale maardlate 

ammendumist/ kasutust; 

+ ++ 0 0 0 0 

Täpsustada tingimused maastikul domineerivate 

objektide püstitamiseks (nt tuulepargid ja 

mobiilsidemastid). Võimalusel tuleb vältida nende 

püstitamist väärtuslikele maastikele ja teistesse ilusa + ++ 0 0 + ++ 

vaatega kohtadesse. Erandkorras nende objektide 

püstitamisel väärtuslikule maastikule tuleb koostada 

detailplaneering ja maastikuanalüüs; 

Detailplaneeringu koostamine põllumajandus- või 

tootmishoonete kompleksi rajamisel; 

+ + 0 0 + + 

Detailplaneeringu kohustus üle 2500 m² ehitusaluse 

pinnaga tootmis-, lao- või ärihoone ehitamisel; 

+ + 0 0 0 0 

Puhke ja virgestusalad 

Võimaluse korral koostada detailplaneering puhke- ja 

virgestusalade kujundamisel; 

+ + ? ? + + 

Miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud maastikud ja väärtuslik põllumaa 

Väärtuslikel maastikel paiknevate mäetööstusmaade 

kasutuselevõtt; 

- -- - - ? ? 

Detailplaneeringu kohustus miljööväärtuslikel 

hoonestusaladel üldplaneeringut muutva maakasutuse 

kavandamine 

+ + ? ? ? ? 

Miljööväärtuslikel aladel ehitamise, renoveerimise ja 

juurdeehituste tingimuste seadmine; 

Väärtuslikel niitudel enne arendustegevust täpsustava 

uuringu koostamine; 

+ + + + + + 

+ + 0 0 0 0 

92




asustusmuster 







keskkonda 


Väärtuslike maastike säilimist tagavate meetmete 

järgimine; 

+ + + + 0 0 

Väärtuslike põllumaade säilimise tingimuste 

määramine; 

+ + ? ? 0 0 

Miljööväärtuslikel aladel väärtuslike haljasaladel ja 

parkides ümberkujundustöödel professionaalse 

+ + ? ? + ++ 

pargikujundaja kaasamine; 

Miljööväärtuslikel aladel, väärtuslike haljasaladel ja 

parkides regulaarne pargi- ja aiahooldus; 

+ + ? ? + ++ 

Väärtuslikke põllumaid kahjustava maakasutuse 

vältimine; 

+ + ? ? 0 0 

Teemaa 

Puhja ümbersõidu rekonstrueerimine/mitte rajamine -/0 -/0 0/0 0/0 ?/0 ?/0 

Tehniline Infrastruktuur 

Vääruslikel maastikel elektriliinide rekonstrueerimisel 

maakaabelliinide eelistamine; 

+ + 0 0 + + 

93


Kohalike maastike mitmekesisuse ja omapära säilimist võivad ohustada uute 

mäetööstusmaade rajamine, laiendamine ning planeeritavad elamualad. 

Väärtuslikule maastikule planeeritakse Laugesoo (Ulila) mäetööstusmaa taaskasutuselevõttu. 

Olulist mõju väärtuslikule maastikule ette ei ole näha, võttes arvesse, et olemasoleva 

turbamaardla taaskasutuselevõtt on positiivsem kui uue rajamine. Turbatootmine on osa ka 

Puhja valla traditsioonilisest tootmistegevusest ning Laugesoo turbarabas osaliselt 

tootmismaastiku säilitamine ja eksponeerimine (eesmärk rajada vana maardla osasse 

muuseumi) on positiivse mõjuga traditsioonilise maakasutuse eksponeerimisel. 

Kavandatavad Sangla turbatootmisalade laiendused ja ka Soova liivakarjäär ei paikne 

väärtuslikul maastikul. Sellegipoolest kaasneb Sangla turbatootmisalade kasutuselevõtu puhul 

negatiivne mõju maastikuilmele, kuivõrd Soova liivakarkääris on juba varem kaevandamine 

toimunud. 

Pikajalise tugevalt positiivse mõjuga on karjäärialade rekultiveerimise kohustus peale 

sulgemist, millega taastatakse osaline maastikuilme. 

Üldplaneeringu kohaselt on planeeritud Ulila asula laienemine, mis paikneb väärtuslikul 

maastikul Elva jõe äärde. Maastikuilmet veekogude kaldaladel mõjutavad negatiivselt ka 

sinna planeeritud elamuehitus, mida nähakse ette nii Ulilas Elva kui ka Rämsis Kavilda jõe 

ääres. 

Negatiivseid mõjusid maastikule vähendab asjaolu, et tegemist on olemasoleva asustusmustri 

järgimisega. Hoonete ehitamist tuleb planeerida selliselt, et need sobiksid keskkonda ja 

toetavad erineva juhtfunktsiooniga aladele seatud arendustingimusi. Oluline on 

detailplaneeringute koostamise kohustus. 

Kultuurimälestiste ja kultuuriliselt oluliste paikade säilimisele aitab kaasa miljööväärtuslike 

alade ja nende kasutustingimuste määramine, samuti miljööväärtuslike alade arvamine 

detailplaneeringu kohustusega alade hulka. Lisaks tuleb tagada avalik ligipääs vallas 

asuvatele muinsuskaitseobjektidele. 

Võttes arvesse, et Puhja vallas planeeritakse suuresti maastiku muutvaid tegevusi - 

mäetööstusmaade kasutuselevõttu ja laienemist, on üldplaneeringuga toodud väärtuslike ja 

miljööväärtuslike maastikele seatud tingimuste järgimine oluline meede saavutamaks vallas 

planeeritavate tegevustega kaasneva võimalikult nõrga negatiivse mõju avaldumist 

kultuuripärandile ja maastikule. 

94

Majanduslik keskkond 

Soodustada mitmekülgse ettevõtluse 

arengut 

Tagada infrastruktuuri 

kättesaadavus ja kvaliteet 

LA PA LA PA 


Uute elamualade reserveerimine Puhja vallas; + ++ + + 


Endiste tootmisalade kasutuselevõtt ning laiendamine; + ++ + + 

Põllumajandusettevõtete arendamine + ++ + + 

Uute ettevõtlusmaade reserveerimine; + ++ ? ? 

Soova ehitusliiva karjääri taasavamine; + ++ 0 0 

Laugesoo (Ulila) turbatootmisala taasavamine; + ++ 0 0 

Sangla soo turbamaardla kasutuselevõtt; + ++ 0 0 

Teemaa 

Puhja ümbersõidu rajamine/ mitte rajamine +/0 +/0 +/0 +/0 


Olemasolevate ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside 


+ + + ++ 

Tänavavalgustuse uuendamine; 0 0 + + 

Puhja aleviku kehtestamise osaliselt 

kaugküttepiirkonnaks; 

+ ++ + + 

Kõrgepingeliini rekonstrueerimine; + + + ++ 

Maaparandusvõrgule täiendavate kasutus ja 

rajamistingimuste seadmine 

+ + + + 

Väärtuslik põllumaa 

Väärtuslike põllumassiivide säilitamine Puhja vallas + ++ 0 0 

95


Üldplaneeringu tulemusel nähakse ette tootmise arendamist mäetööstusmaade 

kasutuselevõtuga. Sellegi poolest on vallas püsivalt arenenud ka tegutsevad 

põllumajandusettevõtted. 

Oluline majanduslik potentsiaal seisneb vallas paiknevate väärtuslikes põllumassiivides. 

Nimetatud alade põllumajandusliku kasutuse jätkumine ja järjepidev harimine on oluline. 

Täiendavatest tootmisaladest on maad reserveeritud eelkõige olemasolevate tootmisalade 

laiendusena, sellega on tagatud ka ettevõtete jaoks vajalik infrastruktuur. Vallas tegutsevate 

ettevõtteid tegevusalasid võib lugeda piisavalt mitmekesiseks. 

Puhkemajanduse arengut soodustab avaliku ligipääsu tagamine puhkealadele ja 

vaatamisväärsustele. Üldplaneering näeb ette tehnilise infrastruktuuri uuendamise ja 

parandamise. 

Puhja aleviku ümbersõidu rajamisel on ette näha nõrgalt positiivset lühiajalist ja pikaajalist 

mõju mitmekülgse ettevõtluse soodustamisel ja infrastruktuuri kvaliteedi tagamisel. 

Nimetatud asjaolude koosmõju tulemusel võib ette näha majanduslikule keskkonnale 

positiivset mõju. 

96

6. Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate 

indikaatorite kirjeldus 

Keskkonnamõju seiret korraldab kohalik omavalitsus. Seire aitab jälgida keskkonnameetmete 

rakendamise käiku, hinnata nende tõhusust ning varakult avastada võimalik oluline 

keskkonnamõju. 

Suuremahuliste uuringute korraldamine erinevates valdkondades käib omavalitsusele 

tõenäoliselt üle jõu, seepärast tuleb vallavalitsusel end kursis hoida teiste riigiasutuste poolt 

teostatava seire ja analüüsidega tema territooriumil (näiteks Keskkonnaministeerium, selle 

allasutused, maavalitsus jne). See võib hõlmata näiteks inventuure kaitsealadel ja muudel 

looduslikel aladel, hinnanguid maastike väärtuste kohta, sotsiaalse keskkonna analüüse jm. 

Omavalitsuse enda poolt teostatava seire korraldamiseks sobivad indikaatorid on toodud 

tabelis. Vallavalitsus peaks seireandmed koondama perioodiliselt (soovitavalt igal aastal) ja 

võrdlema neid varem kogutud andmetega. Olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemisel või 

sellekohase kahtluse tekkimisel tuleb teostada täiendav kontroll ning rakendada meetmeid 

mõju vältimiseks või leevendamiseks. Seire tulemusi tuleb arvestada omavalitsuse töös ja 

üldplaneeringu uuendamisel. 

Tabel 9. Soovituslikud indikaatorid keskkonnaseire korraldamiseks. 

Keskkonnamõju 

valdkond 

Võimalik 

keskkonnamõju 

Indikaatorid 

Vesi ja pinnas Pinnavee saastumine Analüüsid veekogudesse suunatavast heitveest 

ning suublast suubumiskohast üles- ja allavoolu 

(teostab vee-ettevõte vastavalt vee 

erikasutusloas sätestatavatele nõuetele). 

Analüüsid veekogudesse suunatavatest 

kaevandusvetest (teostavad kaevandusloa 

omanikud). 

Ühiskanalisatsiooni või lokaalse puhastiga 

ühendatud majapidamiste arv 

Põhjavee saastumine 

Reovee purgimissõlmede arv ja 

reoveepuhastitesse üleantud reovee kogus 

Joogivee analüüsid puurkaevudest (teostavad 

vee-ettevõtted vastavalt vee erikasutusloas 

sätestatavatele nõuetele) 

Kasutusest väljasolevate tamponeerimata 

puurkaevude arv 

Õhk ja klimaatilised 

faktorid 

Kasvuhoonegaaside ja 

muude saasteainete 

Bioloogiline mitmekesisus, 

taimestik, ja 

loomastik 

paiskamine õhku 

Looduslike elupaikade 

vähenemine 

arendustegevuse 

tulemusena 

Bioloogilise 

mitmekesisuse 

Välisõhku paisatavate emissioonide seire 

(teostavad ettevõtted vastavalt välisõhu 

saasteloas sätestatud nõuetele) 

Metsade, looduslike rohumaade ja haritava 

põllumaa pindala 

Arendusprojektide maht rohelise võrgustiku 

aladel, kaitsealadel ja metsaaladel 

Loodusliku pinnase osakaal puhke- ja 

turismialadel 

Rekultiveeritud karjääri (de) pindala 

Hooldatavate pärandkultuurmaastike pindala 

97

Kultuuripärand ja 

maastik 

Elanikkond ja 

inimeste tervis 

Sotsiaalne ja 

majanduslik 

keskkond 

Jäätmeteke 

vähenemine 

Maastikuilme muutmine 

väärtuslikel maastikel ja 

väljaspool neid. 

Keskkonnasaaste, müra ja 

vibratsiooni mõju inimese 

tervisele 

Avalikud teenused ei ole 

kättesaadavad 

Ühekülgne ettevõtlus 

Elamute vaheline kaugus hajaasutuses 

Põllumajanduslikus kasutuses oleva maa 

pindala 

Väärtuslike põllumaade pindala ja selle 

muutused 

Roheliste puhvertsoonide olemasolu 

ettevõtlusaladel 

Elamute kraanidesse jõudva joogivee kvaliteedi 

kontroll (teostab vee-ettevõte) 

Vallas pakutavate elukondlike teenuste nimistu 

ja neid pakkuvate asutuste arv ning paiknemine 

Kõva kattega teede kogupikkus 

Kergliiklusteede kogupikkus 

Tegutsevate ettevõtete nimistu ja tegevusalad 

Jäätmekogumispunktide arv ja 

tühjendamissagedus 

Korraldatud jäätmeveoga liitunute arv 

98

7. Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja mõjude 

hindamise käigus ilmnenud raskustest 

Puhja valla üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevate keskkonnamõju 

strateegiline hindamine (KSH) algatati Puhja Vallavalitsuse poolt 28. märtsil 2007. a 

otsusega nr 12. 

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi vastavalt 22.02.2005 vastu võetud 

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. 

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu kohta 

küsiti enne programmi avalikku arutelu seisukohti järgmistelt asutustelt: 

• Keskkonnaministeerium; 

• Tartumaa Keskkonnateenistus; 

• Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon; 

• Tartu Maavalitsus; 

• Kultuuriministeerium; 

• Muinsuskaitseamet; 

• Sotsiaalministeerium; 

• Tervisekaitsetalitus; 

• Maanteeamet. 

Puhja valla üldplaneeringu algatamisest teatati 25.novembril 2003. a, Puhja valla 

üldplaneeringu KSH algatamisest 28. märts 2007 ja programmi avalikust aruelust 11.aprillil 

2008. a „Ametlikes Teadaannetes” järgmiste teadetega: Programmiga oli võimalik tutvuda 

Puhja valla koduleheküljel. 

11.04.2008 Keskkonnamõju hindamise teated 

Puhja Vallavalitsus teatab, et on valminud Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju 

strateegilise hindamise (KSH) programm. 

Üldplaneeringu koostamise aluseks on Puhja Vallavolikogu 25.11.2003 otsus nr 37. Puhja 

valla haldusterritooriumi hõlmava üldplaneeringu koostamise põhi-eesmärgiks on valla 

ruumilise planeerimiskontseptsiooni loomine ja sellest lähtuva planeerimislahenduse 

väljatöötamine ning piirkonna arenguks vajalike maa-alade ja nende kasutusfunktsioonide 

määramine. Täpsemad eesmärgid tulenevad Planeerimisseadusest § 8. 

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Keskkonnamõju 

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 alusel Puhja 

Vallavolikogu 28.03.2007 otsusega nr 12. Piiriülest keskkonnamõju ei ole ette näha. 

Üldplaneeringu algatajaks ja kehtestajaks on Puhja Vallavolikogu, üldplaneeringu koostamise 

korraldajaks Puhja Vallavalitsus. Keskkonnamõju strateegilist hindamist teostab Alkranel OÜ 

(Riia 15b, Tartu 51010, tel/faks 736 6676; e-post: alar@alkranel.ee). 

99

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja üldplaneeringu algatamise otsusega on 

võimalik tutvuda Puhja vallamajas ajavahemikus 14.04.2008 kuni 28.04.2008 kõigil 

tööpäevadel kell 08.00-16.00. 

(Algatamise otsuseid saab elektrooniliselt allalaadida Puhja Vallavalitsuse kodulehelt 

http://www.puhja.ee). 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile saab esitada ettepanekuid, vastuväiteid 

ja küsimusi kirjalikult kuni 28.04.2008 Puhja Vallavalitsusele posti teel või e-postiga. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimub 29. aprillil 2008. a 

Puhja vallamaja saalis algusega kell 16.00. 

Puhja Vallavalitsuse kontaktandmed: Reku tee 3, Puhja alevik, 61301 Tartumaa 

Tel 730 0641; faks 745 1171; e-post: puhjavv@kodu.ee. 

KSH programmi avalik väljapanek 14.04.2008 kuni 28.04.2008 ja avalik arutelu 29.04.2008 

(arutelu protokoll on Lisas 2). Programmi avalikust arutelust teatati Ametlikes Teadaannetes, 

ajalehes Postimees ja Puhja valla koduleheküljel. 

KSH programm (Lisa 1) on heaks kiidetud Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt 09.05.2008 

kirjaga nr 41-11-4/23807-2 (Lisa 3). 

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise viisid läbi OÜ Alkranel 

konsultandid koostöös vallavalitsuse ja üldplaneeringu koostamisse kaasatud konsultantidega. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise hetkeks oli üldplaneeringu põhilahendus 

juba olemas, kuid keskkonnamõju strateegilise hindaja kaasamist edasisse 

planeerimisprotsessi võib pidada piisavaks. Keskkonnamõju strateegilise hindaja seisukohti 

on arvestatud rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku planeerimisel ja erineva 

sihtotstarbega maade maakasutustingimuste määramisel. 

100

9. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte 

9.1 Üldplaneeringu mõjuala 

Puhja vald asub Eesti keskosas, Tartu maakonna lääneosas. Valla territooriumi suurus on 

166,1 km 2 . Halduskeskus on Puhja alevik ning valda läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme 

põhimaantee. 

Puhja vald paikneb Võrtsjärve madaliku ja Ugandi lavamaa äärealadel. Reljeef on tasane ning 

madaldub sujuvalt Võrtsjärve ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu suunas. Pinnakatte 

moodustavad karbonaadivaese kattega uhutud moreentasandik, rabatasandikud ja 

siirdesootasandikud. Võrtsjärve madalikul asuvate alade (valla lääneosad) aluspõhja katavad 

liivakivid. 

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud„Eesti radooniriski“ kaardi kohaselt jäävad Puhja 

vallas Ulila, Rämsi, Härjanurme, Kaimi, Võsivere külade piirkonnad alale, kus võib esineda 

kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (ptk 3.3.1, joonis 3). 

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Põhjavee reostuskaitstuse“ kaardi põhjal on 

põhjavesi nõrgalt kaitstud Puhja valla keskosas (Puhja alevik, Nasja, Kaimi, Härjanurme, 

Vihavu külades) (ptk 3.3.1, joonis 4). Hästi kaitstud piirkonnad on Laugesoo, Ridaküla, 

Võsivere külad. Põhjavett, mida kasutatakse nii majandus- kui joogiveena, võetakse kahest 

veekihist – Tartu ja Pärnu-Siluri veekompleksist. Hüdrograafilise võrgu moodustavad jõed, 

järved, ojad ning peakraavid. Valla põhjaosa läbib Suur-Emajõgi, mis on laevatatav ning 

omab tähtsust ka kalade kudemispaiga ja rändeteena. Teiste suuremate vooluveekogudena 

läbivad valda Elva ja Kavilda jõed. 

Maavaradest leidub siin turvast, kruusa, liiva ning ka järvelupja. Suur osa Puhja vallast on 

kaetud soodega (35%), seega valla peamiseks maavaraks on turvas. Peale turba leidub siin ka 

liiva ja kruusa, mille varud on aga suhteliselt tagasihoidlikud ning kohaliku tähtsusega. Eesti 

Geoloogiakeskuse andmetel leidub Laugesoos ka järvelupja ehk sarpopeeli. 

Valla territooriumil on kaks looduskaitseala, mis ulatuvad ka teistesse valdadesse- Alam- 

Pedja looduskaitse ala ja Keeri-Karijärve. Uuendamata kaitsekorraga kaitseala on ka Kavilda 

ürgorg ja. Kaitsealad kokku hõlmavad valla maa-alast – 3289,1 ha, mis teeb 18,9% valla 

pindalast. Alam-Pedja looduskaitseala kuulub ka Natura 2000 linnu- ja loodusalade, Keeri- 

Karijärved loodusalade hulka. Lisaks kaitsealadele kuuluvad valla territooriumil kaitstavate 

objektide hulka ka kaitstavad üksikobjektid ning püsielupaigad. 

Puhja vallas kuuluvad miljööväärtuslike alade nimistusse eelkõige looduslikke väärtuseid 

kandvad alad nagu luhaalad, orud, turbarabad. Muinsuskaitseobjektidest asub valla 

territooriumil 7 arhitektuurimälestist ning 20 arheoloogiamälestist. 

1. jaanuar 2008 seisuga elab Puhja vallas 2410 inimest. Rahvastiku tihedus oli 14 in/km². 

Puhja valla koolivõrk katab vajadused gümnaasiumihariduse osas. Vallas tegutseb üks 

õppeasutus: Puhja Gümnaasium, kus õpib 365 õpilast ja lasteaed, mis on ehitatud 108 lapse 

jaoks. Samuti tegutsevad vallas kolm raamatukogu- Puhja, Ulila ja Uula. Puhja alevikus asub 

seltsimaja, kus toimuvad regulaarselt rahvaüritused. 

101

Vallas on 2 spordirajatist: Puhja Gümnaasiumi võimla ja staadion, mis vajavad 

rekonstrueerimist. Ulilas alevis asuvad pallimänguväljakud. Võimalike harrastustegevustena 

saab tegeleda pallimängude, piljardi, koroona, lauatennise, jõusaali jm. 

Tervishoiu teenust osutatakse valla kahes tervishoiuasutuses: arstiabi on kättesaadaval Puhja 

Alevikus, samuti toimub teatud nädalapäevadel vastuvõtt Ulilas. Apteegid asuvad Puhja ja 

Ulilas alevikes. 

Puhja vallas on tiheasustuses olemas ühisveevärk ja –kanalisatsioon, hajaasustuses lokaalne. 

Vallas teostab olmejäätmete kogumist ja vedu Ragn-Sells AS, Cleanaway AS ja Elva 

Kommunaal Grupp OÜ. Ohtlike jäätmete käitlusettevõtetest tegutseb vallas peamiselt AS 

Epler & Lorenz, mis korraldab nii elanikkonna kui ettevõtluse ohtlike jäätmete käitluse. 

9.2 Kokkuvõte võimalikest keskkonnamõjudest ja leevendavatest 

meetmetest 

Elamualad 

Puhja valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks on säilitada traditsiooniline väljakujunenud 

asustusmuster. Uued elamumaad on planeeritud olemasolevate keskuste laiendustena. Vallas 

on kujunenud asustus koos tööstusega, mistõttu jäävad Puhja, Ulila ja Rämsi perspektiivsete 

elamualade vahetusse lähedusse ka tootmisalad. 

Ulila alevikus asuvad planeeritavad elamualad vähem kui 500 meetri kaugusel taasavatavast 

Laugesoo (Ulila) turbatootmisalast. Lähtudes Soomes läbiviidud mürataseme uuringust, ei 

kujuta müra turbatootmise korral märkimisväärset keskkonnamõju. Kõige mürarikkama 

tegevuse korral (nagu raba ettevalmistamine ja mätaste lõikamine) võib päevane lubatud 

Soome piirnorm 55 dB ulatuda 200 kuni 300 m kaugusele tootmisala piirist ning öise 

piirnormi 50 dB kohaselt kuni 500 m kaugusel turbarabast. Eestis on mürataseme 

normtasemed toodud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 “Müra normtasemed 

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. 

Eesti normid on rangemad, kui Soome normid. Seoses sellega, on ka kaugused, kuhu vastava 

piirnormi müra võib ulatuda, suuremad. Siiski pole ette näha mürataseme ületamist 

elamualade juures. 

Soomes on juba mitmeid aastaid teostatud turbatolmu leviku uuringuid standardiseeritud 

meetodi (SFS 3865) põhjal (Soome Turbatootjate Liit). Võrreldes maksimaalse tolmu 

sadestumisega turbaväljal langeb tolmusadestumine ligikaudu poole võrra juba 5 m kaugusel 

ning veerandini 10 m kaugusel tootmisalast. 

Kaevandamisala vahetus läheduses ei paikne suuri elamupiirkondi (elamualad ei asu lähemal 

kui 250m kaugusel), puhkealasid ega muid hooneid ning raba on piiratud luhaniitude ning 

Elva jõega. Seega ei oma masinate müra, tolm ja ka transport ümbruskonna elanikele olulist 

mõju. Laugesoo (Ulila) turbamaardla puhul on tegemist juba kasutuses olnud turbamaardlaga, 

mistõttu on raba ettevalmistustöödega kaasnev müra märksa väiksem, kui uue rajamisel. 

Peatükis 3.3.1 selgus, et võimalikuks probleemiks vallas on ka radoon. Kontsentratsioonid 

pinnases on kõrged Ulila, Rämsi, Ridaküla, Kaimi, Võsivere ja Härjanurme külade 

piirkondades. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 „Sisekliima“ peab hoonete elu, 

puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bg/m 3 . Sellest 

102

lähtudes on nendes piirkondades oluline võtta kasutusele ehituslikke meetmeid radoonitaseme 

alandamiseks hoonetes. 

Puhja vallas on asustus välja kujunenud koos tootmisaladega. Seetõttu jäävad elamualade 

vahetusse lähedusse ka mitmed tootmisalad. Elanike heaolu tagamiseks tuleb määrata 

farmidele kaitsevööndid (soovituslikult minimaalselt 300 m raadiuses ümber farmi, kuhu ei 

tohi lubada elamuehitust enne farmi likvideerimist, vältimaks haisuprobleeme elamualadel). 


- Radooniriskiga piirkondades vajalike ehitusmeetmete rakendamine; 


saasteallikate ja foonisaastega. 

Tootmismaa 

Täiendavaid tootmismaid nähakse üldplaneeringuga ette peamiselt olemasolevate alade 

laiendusena. Planeeritavad ja ka olemasolevad tootmisalad võivad mõjutada eelkõige õhuning 

veekvaliteeti. Mitmed ettevõtted Puhja alevikus ja Rämsi külas on kinnistupiire ületava 

keskkonnamõjuga. Ka võivad olulist mõju veekvaliteedile omada Rämsi külas asuvad sigalad, 

võttes arvesse sealse piirkonna nõrka põhjavee kaitstust. 

Puhja üldplaneeringu eelnõu maardlate laienemist ette ei näe. Valda kavandatakse Laugesoo 

(Ulila) turbamaardlas kaevandamise jätkumist, samuti on viidud läbi Sangla turbaala põhjaosa 

geoloogiline uuring. Lisaks taotletakse kaevandamisluba Soova karjääris ehitusliiva 

kaevandamiseks. 

Maavarade kaevandamine võib oluliselt kahjustada keskkonna erinevaid komponente, 

sõltuvalt kaevandusala asukohast, tegevuse ulatusest ja kasutatavast tehnoloogiast. Vee- ja 

niiskusrežiimi muututuse mõju planeeritavate maardlate puhul on väiksem, kuivõrd nimetatud 

alasid juba läbib kuivenduskraavide võrgustik. 

Tugevat negatiivset mõju keskkonnale maavarade kaevandamise tõttu on ette näha eelkõige 

Sangla turbamaardla laienemise korral. Nimetatud alal pole varem turvast kaevandatud, samas 

paiknevad varud suhteliselt ulatuslikult. Negatiivseid mõjusid aitab ennetada 

detailplaneeringute koostamine, ehituskeeluvööndite jälgimine ning vajadusel 

keskkonnamõjude hindamise läbiviimine 

Turbamaardlate puhul võib suurim võimalik keskkonnamõju tekkida tulekahju korral. 

Tagajärgedeks võivad olla kasvava taimestiku, seal eluneva loomastiku hävitamine või 

kahjustamine, suitsust õhu ja põlemisjäätmetest vee saastamine, soojuskiirgusest võimalike 

põletushaavade tekitamine ning võimalike liiklushäirete põhjustamine. 

Tuleohutusnõuetele on pööratud suurt tähelepanu ka turbatootmise eeskirjades. Tuleohu 

vältimiseks tuleb instrueerida kõiki rabas töötavaid inimesi ning sissesõidu teedele on 

paigutatud hoiatavad ja keelavad märgid. Rabas peab olemas olema vaatlustorn ja 

tuletõrjumiseks ettenähtud veevõtukoht. Tuleohutusnõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 

15. aprilli 1997. a. määrusega nr. 79 “Turba kaevandamise ja esmatöötlemise ohutuseeskiri”. 


103

- Planeeritavate tootmis- ja ärimaade puhul ei tohi müratase ületada lubatud 

piirnorme; 

- Olulise mõjuga tootmismaad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse 

kaugusesse; 

- Ettevõtete reoveekäitlus tuleb lahendada ühiskanalisatsiooni kaudu, juhtides ettevõtete 

reoveed kesksetesse reoveepuhastitesse. Kanalisatsioonisüsteemis kaugele jäävate 

tootmisalade puhul võib erandjuhul kasutada ka lokaalset puhastust; 

- Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada enne reovee 

ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalset eelpuhastust; 

- Piisava kaitsevööndi-metsariba säilitamine turbatootmisala ja elamualade vahel; 

- Äärmiselt suure tuleohu korral igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas 

viibimise keelamine 

- Turbaväljadel töötavate masinate sädemepüüdjate korrasoleku kontrollimine ja 

heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust regulaarne puhastamine; 

- Freesturbaaunade sisemise temperatuuri regulaarne kontrollimine; 

- Tuletõrjevee varude koguste tagamine; 

- Keskkonnamõju hindamise läbiviimine; 

Puhke- ja virgestusmaad ning haljasalad 

Puhke- ja virgestusmaa ning haljasalad on vajalikud kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks, 

laiendades elanike võimalusi tervislike eluviiside harrastamiseks. Üldplaneering näeb ette 

rohealade säilitamist, puhkealade ja kergliiklusteede rajamist ning vaba juurdepääsu tagamist 

kallasradadele. Sellega on tagatud paremad võimalused spordi harrastamiseks ja vaba aja 

veetmiseks. Seatud arendustingimused on piisavad olulise negatiivse keskkonnamõju 

ennetamiseks. 

Üldplaneeringuga on määratud võimalikud kergliiklusteede asukohad. Neist peamine on 

kavandatud Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde Mõisanurme külast Järva 

külani. Keskkonnamõju strateegiline hindaja teeb ettepaneku üldplaneeringuga näha ette 

kergliiklustee rajamise ka põhimaanteest Ulila alevikku (kõrvalmaantee Ulila-Võllinge, nr 

22111) ja Rämsi külla (kõrvalmaantee Kaimi-Uula, nr 22112). 

KSH’s käsitleti ka Kultuuriministeeriumi poolt soovituslikke vahemaid sportimisvõimaluste 

kättesaadavuse hindamiseks. Võttes arvesse antud soovitusi, ei ole Puhja vallas piisavalt 

kättesaadavad sportimisvõimalused Rämsi elanikele. Seetõttu soovitame reserveerida ka 

Rämsi alevikus perspektiivse sotsiaalmaa, et vajadusel tulevikus sportimisvõimalusi arendada. 

Puhja Vallavalitsus on juhtinud tähelepanu probleemile, et Alam-Pedja looduskaitsealal ei ole 

Emajõe kaldaid piisavalt avalikuks kasutamiseks mõeldud randumis- ja puhkekohti. Ühe 

võimaliku randumiskoha rajamise paigana on pakutud Palupõhja küla. Kohalikul omavalitusel 

on oluline koostöös Riikliku Looduskaitsekeskusega ja maakonna keskkonnateenistusega 

selgitamaks välja parim lahendus võimaliku puhkekoha asupaigaks. 


- Vee ja pinnase saastatuse vältimiseks varustada puhke- ja virgestusmaad prügiurnide 

ja välikäimlatega; 

- Vältida ehituskeelu vööndi vähendamist; 

- Olemasolevate spordiväljakute rekonstrueerimine; 

- Sportimisvõimaluste kättesaadavuse parendamine Rämsi külas. 

104

- Täiendava avalikuks kasutuseks mõeldud randusmikoha reserveerimine Alam-Pedja 

looduskaitsealal Emajõe ääres. 

Miljööväärtuslikud alad 

Üldplaneeringus on määratud miljööväärtuslikeks aladeks Puhja kiriku ümbrus ja Ulila 

aleviku enne 1940 ehitatud tööstus- ja eluhooned. Sätestatud on väärtuslike haljasalade ja 

parkide kaitse- ja kasutamistingimused, samuti määratud miljööväärtuslikud alad 

detailplaneeringu kohustusega aladeks. 

Väärtuslikud maastikud, põllumaa ja niidud 

Tartu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 

kohaselt läbivad Puhja valda kolm väärtusliku maastikuna määratletud ala. Üldplaneeringus 

on arvestatud maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike säilimist tagavate 

tingimustega. 

Maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule (M1), mis hõlmab Elva jõe äärset ala ja 

Laugesood, on üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsed elamualad Ulila alevikus. 

Negatiivseid mõjusid maastikule vähendab asjaolu, et tegemist on olemasoleva asustusmustri 

järgimisega. Hoonete ehitamisel väärtuslikule maastikule kui ka ülejäänud valda tuleb 

planeerida selliselt, et need sobiksid keskkonda ja toetavad erineva juhtfunktsiooniga aladele 

seatud arendustingimusi. Oluline on detailplaneeringute koostamise kohustus. 

Laugesoos (Ulila) turbatootmisalal kavandatakse turba kaevandamise taasalustamist. Olulist 

mõju väärtuslikule maastikule ette ei ole näha, võttes arvesse, et olemasoleva turbamaardla 

taaskasutuselevõtt on positiivsem kui uue rajamine. Turbatootmine on osa ka Puhja valla 

traditsioonilisest tootmistegevusest ning Laugesoo turbarabas osaliselt tootmismaastiku 

säilitamine ja eksponeerimine (eesmärk rajada vana maardla osasse muuseumi) on positiivse 

mõjuga traditsioonilise maakasutuse eksponeerimisel. 

Tugev negatiivne mõju maastikule tuleneks Sangla soo kasutuselevõtust, sest perspektiivsel 

alal pole varem turvast kaevandatud. See nõuaks ulatuslikke melioratsioonitöid. Soova 

liivakarjääri mõju maastikuilmele on väike, kuivõrd karjääris on juba varem kaevandamine 

toimunud. Pikaajalise tugevalt positiivse mõjuga on karjäärialade rekultiveerimise kohustus 

peale sulgemist, millega taastatakse maastikuilme osaliselt. 

Üldplaneeringu kaardil on toodud väärtuslikud põllumaad, sellegipoolest on Ulila aleviku ja 

Rämsi küla ümbruses paiknevatele väärtuslikele põllumassiividele planeeritud perspektiivsed 

elamualad. Planeeringu seletuskirjas on toodud punkt, mis näeb ette väärtuslike põllumaade 

säilimist, seega esineb vastuolu üldplaneeringu seletuskirjas seatud eesmärkide ning 

üldplaneeringuga kavandavate tegevuste vahel. Oluline on säilitada väärtuslikke põllumaid, 

eelkõige lähtudes nende majanduslikust väärtusest. Keskkonnamõju strateegiline hindaja on 

toonud soovitused Rämsi perspektiivsete elamumaade vähendamiseks (ptk 4.8, joonised). 

Üldplaneeringu kohaselt jäävad Ulila perspektiivsed elamualad osaliselt Elva jõe äärsetele 

väärtuslikele niitudele. Niidud on väärtuslikud eeskätt oma poolloodusliku kujunemise käigus 

tekkinud mitmekesise taimestiku ning maastikukujunduse aspekti tõttu. 

105


- Liigniisketel niidualadel Elva jõe luhal ei tohiks edaspidi ehitustegevust lubada, kuna 

selle käigus muudetakse alade niiskusrežiimi (kuivendamine) ning hävitatakse seeläbi 

väärtuslikud kooslused ja liikide elupaigad. Võimalusel tuleb niidud taastada ja 

korraldada nende hooldus; 

- Väärtuslikke põllumaid vähendava maakasutuse vältimine; 

- Miljööväärtuslikel aladel väärtuslike haljasaladel ja parkides ümberkujundustöödel 

professionaalse pargikujundaja kaasamine; 

- Miljööväärtuslikel aladel, väärtuslike haljasaladel ja parkides regulaarne pargi- ja 

aiahooldus; 

- Väärtuslikel niitudel enne arendustegevust koostada ala väärtust täpsustav uuring; 

- Vältida veekogude ehituskeeluvööndite vähenemist; 

- Rekultiveerimise kohustus peale maardlate ammendumist; 

- Täpsustada tingimused maastikul domineerivate objektide püstitamiseks (nt 

tuulepargid ja mobiilsidemastid). Võimalusel tuleb vältida nende püstitamist 

väärtuslikele maastikele ja teistesse ilusa vaatega kohtadesse. Erandkorras nende 

objektide püstitamisel väärtuslikule maastikule tuleb koostada detailplaneering ja 

maastikuanalüüs; 

Looduskaitsealad ja roheline võrgustik 

Puhja valla üldplaneering ei näe ette kaitsealade ja kaitsealuste objektide kaitserežiimide 

täpsustamist. Tartu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad 

keskkonnatingimused” kohaselt asub Puhja vallas kolm tuumala, lisaks piirkondliku tasandi 

ribastruktuure. Üldplaneeringus on toodud rohelise võrgustiku toimimiseks soovitatavad 

tingimused, mis on seatud teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad 

keskkonnatingimused“. 

Bioloogilise mitmekesisuse säilimisele võib kujutada olulist negatiivset mõju 

mäetööstusmaade kasutuselevõtt. Tugev negatiivne mõju tuleneks Sangla soo põhjaosa 

kasutuselevõtust, sest perspektiivsel alal pole varem turvast kaevandatud, mis nõuaks 

ulatuslikke melioratsioonitöid. Sangla soo põhjaosa on looduslikus seisundis, kui välja arvata 

teostatud kuivendus. Ala hõlmab piirkondliku tasandi rohevõrgustiku tuumala ja kohaliku 

tasandi ribastruktuuri (ptk 3.3.5.6, joonis 7). Uuritud piirkond kattub osaliselt ka Alam-Pedja 

looduskaitseala Sangla soo sihtkaitsevööndiga (EELIS, 2007). EELISe (2007) andmetel asub 

läbiviidud geoloogilise uuringu alal metsise mänguala, kes kuulub II kaitsekategooria 

kaitstavate loomaliikide hulka. Võimalikust turbamaardlast võivad olla mõjutatud ka arvukad 

nahkhiired ja väike-konnakotkas, kelle püsielupaigad asuvad vahetult uuringuala läheduses. 

Ka teiste tootmisalade kasutuselevõtuga võib kaasneda teatud negatiivset keskkonnamõju, 

mida on võimalik vähendada rakendades üldplaneeringus toodud leevendavaid meetmeid. 

Laugesoo turbatootmisala asub Alam-Pedja looduskaitseala Laugesoo sihtkaitsevööndi piirist 

ca 150 m kaugusel. Pikaajalise turbakaevandamise tagajärjel on raba looduslik seisund juba 

muutunud ja kaevandatavatelt aladelt hävitatud taimestik ja elupaigad. Juhul kui tootmisala ei 

suurendata, ei muutu oluliselt ka kaevandamise mõju kaitsealale. Olemasoleva taimestiku ja 

loomastiku ning nende elupaikade säilimine sõltub otseselt turbamaardla suurusest. 

Soova liivakarjäär ei asu kaitsealal ega jää rohevõrgustikule. Juba kasutuses olnud karjääri 

varude lõplik ammendamine omab väiksemat mõju taimestikule ja loomastikule kui täiesti 

106

uue karjääri kasutusele võtmine. Pikemas perspektiivis näeb üldplaneering ette karjääride 

rekultiveerimist, mis aitab kaasa ökoliigiliste protsesside taastumisele. 

Nõrgalt negatiivne mõju bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja rohevõrgustiku toimimisele 

on ka Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee Puhja ümbersõidu rajamisel. Uue trassi 

ehitamise korral toimuks seni loodusliku maa-ala killustamine. 

Puhja valla asustuse laienemine on ettenähtud olemasolevat asustusstruktuuri järgides. Tartu 

Maakonnaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt 

jäävad rohekoridorile (K25) Uilila perspektiivsed elamualad. Üldplaneeringuga on tehtud 

ettepanek rohevõrgustiku piiride muutmiseks, selle kohaselt on Ulila asula ja ka 

perspektiivsed elamualad arvatud rohekoridorist välja. Tegemist on olemasoleva asustuse 

laienemisega. Üldplaneeringuga ettenähtud rohekoridori muudatus on väike ja seega ei oma 

olulist mõju selle funktsioneerimisele. Nimetatud alal väheneb rohekoridori laius 180-600 

meetri ulatuses, mis moodustab kuni 1/3 koridori laiusest. Siiski on antud rohekoridori puhul 

oluline vältida kaldaalade täisehitamist ning järgida ka teisi ehitustegevuse piiranguid, mis 

aitavad kaasa võrgustiku funktsioneerimisele. 


• Olulise keskkonnamõjuga tegevuse korral läbi viia keskkonnamõju hindamine; 

• Tiheasustusalade rajamine rohevõrgustiku aladele on keelatud. Elamuehituse 

rajamisel rohevõrgustiku alale, tuleb koostada detailplaneering ning läbi viia 

keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha ja ehitustingimuste 

leidmiseks. Igasuguse arendustegevuse korral peab säilima rohevõrgustiku 

funktsioonides vähemalt 90 % kogu territooriumist; 

• Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamisel tohib aeda ehitada ainult õueala 

ümber, et mitte takistada loomade liikumist; 

• Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega 

tuumalasid läbi lõigata. 

• Lisada detailplaneeringu kohustusega juhtude hulka rohevõrgustiku alad, kui 

soovitakse maa-ala kruntideks jagada ja/või ehitada rohkem kui üks elamu; 

Teed ja liikluskorraldus 

Puhja alevikku läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92. Üldplaneeringus on 

esitatud olulisemad olemasolevad teed koos kaitsetsoonidega. Suuremate ristmike ja 

jalakäijate ülekäigukohtadele on ette nähtud välisvalgustus. Planeeritud on liiklemise 

ohutumaks muutmiseks kergliiklusteede ja –sõiduradade rajamine. Põhimaantee 

rekonstrueerimisel on ette nähtud vähemalt ühele poole teed, kahe meetri kaugusele tee 

servast, vähemalt 3 meetri laiune kergliiklustee. Üldplaneeringus on esitatud ettepanek 

eraldada kergliiklustee haljastusega. 

Tartu maakonnaplaneeringuga on valda kavandatud Puhja aleviku ümbersõit. Puhja valla 

üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ja ümbersõidu tarbeks 

maa mitte reserveerimiseks. Perspektiivse ümbersõidu maa-alaga piirnevale alale nähakse 

üldplaneeringuga ette elamumaade rajamist. 

Olemasoleva ja planeeritava ümbersõidu müra analüüsimiseks, viidi läbi modelleerimine 

spetsiaaltarkvaraga Soundplan 6.5. Tulemuse kohaselt jääb olemasoleva trassi puhul 

liiklusmüra lubatud taotlustaseme (arvestatakse kavandatavatel aladel) piiridesse ca 45 m 

107

kaugusel maantee keskteljest ja seda nii öisel kui ka päevasel ajal (Lisa 4). Kavandatud 

maantee ümbersõidult lähtuv liiklusmüra jääb lubatud taotlustaseme piiridesse ca 65 m 

kaugusel maantee keskteljest ja seda nii öisel kui ka päevasel ajal (Lisa 5). Teostatud müra 

modelleerimise põhjal võib järeldada, et liiklusmüra pole otseselt praeguse liiklussageduse 

põhjal Puhja alevikku läbiva maantee osas probleemiks. 

Elanikkonda ja inimeste tervist mõjutavad ka liiklusohutusega seotud küsimused. 

Maanteeameti (2008) info kohaselt on Puhja alevikus üks liiklusõnnetuste rohkemaid kohti 

sissesõit alevikku Tartu poolt (ptk 4.10, joonis 19). 

Üldplaneeringuga on ettenähtud Puhja aleviku laienemine planeeritava ümbersõidu suunas. 

KSH koostaja hinnangul pole enne Tartu maakonnaplaneeringu muutmist soovitav 

perspektiivse ümbersõidu äärde elamualasid planeerida. Ümbersõidu rajamisel ei täidaks see 

oma funktsiooni, sest muutuks uuesti asulat läbivaks teeks, mis ei taga liiklusohutuse 

seisukohast võrreldes olemasoleva olukorraga olulist situatsiooni paranemist. Ka ei tagaks see 

võitu liikluse sujuvuse, kuivõrd elamuala läbival ümbersõidul oleks tõenäoliselt vajalik 

samuti madalamate lubatud piirkiiruste rakendamine. 

Seoses perspektiivse Puhja ümbersõidu rajamisega pakub KSH koostaja välja alternatiivse 

lahenduse perspektiivsete elamualade paiknemise suhtes (ptk 4.10, joonis 20). Juhul kui 

ümbersõitu ei rajata, saab lähtuda üldplaneeringu poolt välja pakutud lahendustest. KSH 

koostaja hinnangul pole soovitav perspektiivse ümbersõidu äärde elamualasid planeerida enne 

maakonnaplaneeringu muutmist. 


• Uute elamualade planeerimisel ümbersõidu äärde tuleb lähtuda tee kaitsevööndist; 

• Elamualade planeerimisel säilitada maa perspektiiveks ümbersõiduks; 

• Teede sanitaarkaitsevöönditesse jäävate elamualade puhul tuleb detailplaneeringutele 

seada nõue müratasemete hindamiseks ja kui need ületavad kehtestatud piirnorme, 

tuleb ette näha vajalikud leevendavad meetmed. 


Üldplaneeringuga on ettenähtud valda läbiva Tartu-Viljandi-Sindi õhuliini rekonstrueerimine 

330 kV pingele. Liin kulgeb valla territooriumil idast-läände, kuid ei läbi tiheasustusalasid. 

Üldplaneeringuga on määratud kõrgepingeliinide kaitsevööndid. 

Kanalisatsioon ja veevarustus on olemas Puhjas ja Ulilas alevikes ja Rämsi külas. 

Olemaolevad ühisveevärgitrassid on amortiseerunud ning vajavad uuendamist ja arendamist. 

Üldplaneeringuga on määratud reoveekogumisalad Puhja ja Ulila alevikes ning Rämsi külas. 

Nimetatud piirkondadest on nõrgalt kaitstud põhjaveega Rämsi küla. Üldplaneeringus on 

seatud täiendavad tingimused ühisveevärgi ja kanalisatsioonile. 

Valla üldplaneeringuga kehtestatakse kaugküttepiirkond Puhja aleviku keskosa Viljandi tee ja 

Elva tee vahel. Üldplaneeringuga reserveeritakse täiendavad jäätmekäitluse maad. 


- Reoveekogumisalad tuleb tulevikus laiendada vastavalt uute planeeritavate alade 

laienemisega. Kui asustustihedus vastab Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määruse 

108

nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“ seatud nõuetele, peab 

reoveekogumisala laiendama vastavate elamu- ja tootmisaladeni; 

- Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine 

keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. 

Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema 


- Parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduriga (soovituslikult kombineerituna 

liiva-mudapüüduritega). 

- Elektriliinide rekonstrueerimisel tuleb võimalusel eelistada maakaabelliine, seda eriti 

väärtuslikel maastikel. 

109

LISAD 

Lisa 1. KSH programm 

Lisa 2. KSH programmi avaliku arutelu protokoll 

Lisa 3. KSH programmi heakskiitmise otsus 

Lisa 4. Puhja alevikku läbiva Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee mürakaardid 

Lisa 5. Puhja alevikku kavandatava Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee ümbersõidu 

mürakaardid 

Lisa 6. KSH aruande eelnõu avalikustamise teadaanded 

Lisa 7. KSH aruande avalikustamise arutelu protokoll 

Lisa 8. KSH aruande avalikustamise osalejate nimekiri 

Lisa 9. KSH aruande arutelul laekunud ettepanekutega arvestamine 

Lisa 10. KSH aruandele laekunud ettepanekutega arvestamine II 

110

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?