PUHJA VALLA PUHJA ALEVIKU KESKUSE KINNISTU - Puhja vald
PUHJA VALLA PUHJA ALEVIKU KESKUSE KINNISTU - Puhja vald PUHJA VALLA PUHJA ALEVIKU KESKUSE KINNISTU - Puhja vald
PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA KESKUSE KINNISTU OSALINE DETAILPLANEERING Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Müügi- ja huvikeskuse teenindamiseks on rajatud parkla pindalaga 1800m², parkimiskohtade arv 21 autot ( 5+16 autot). Ühe parklakoha suurus 2,5x 5 meetrit Tee ja parklate katend lahendatakse selliselt, et oleks tagatud sadevee kogumine ja ärajuhtimine. 2.6.Säilitatav ja rajatav haljastus. Planeeringuga säilitatakse olemasolev kõrghaljastus. Seoses Tartu-Viljandi maantee rekonstrueerimisega tuleb ehitada uus juurdepääs krundile Saare teelt ja seoses uue sissesõidutee ehitamisega on möödapääsmatu langetada 2-3 puud Saare tee äärest ning krundi kirdeosale pääsemiseks langetada 1 puu krundi keskel asuvast kaskede reast. Kõrghaljastuse rajamise keeluala: Tartu-Viljandi maanteepoolsesse osasse. Kuna kõrghaljastus on piisav, siis võiks juurde lisada madalhaljastust. Jälgima peaks vaatevälja säilimist väljasõidul Saare teele. Kaitsepiiretena kasutada statsionaarset piirdeaeda või pügatavat hekki kõrgusega kuni 1,5m. On võimalus dubleerida hekki statsionaarse piirdeaiaga. 2.7. Tehnovõrgud 2.7.1. Üldosa Tehnovõrkude joonis (lisas joonis nr.3) on aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele liinide ja trasside ehituslikele projektidele. 2.7.2. Olemasolev olukord. Antud hetkel jäävad planeeritavale alale Mahla alajaam, puurkaev, veetrass, kanalisatsioonitrass, 4 settekaevu ja sidekapp. Kuna planeeritaval alal asuvad eelnimetatud tehnorajatised, tuleb uute tehnovõrkude planeerimisel ja paigaldamisel tagada olemasolevate tehnorajatiste toimimine. Perspektiivis kuulub olemasolev veetrass likvideerimisele. 10
PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA KESKUSE KINNISTU OSALINE DETAILPLANEERING 2.7.3. Elektrivarustus, tänavavalgustus Elektrivarustusega kindlustamine on võimalik Mahla 15/0,4 kV alajaama F-3/ Pumpla baasil. Olemasolev liitumiskilp paikneb pumbamaja seinal. Kinnistul on olemas elektrivarustuse liitumisleping nr. 322357002 ja paigaldatud peakaitse maksimaalse läbilaskevõimega 3x80A. Vajadusel on võimalik läbilaskevõimet suurendada. Liitumiskilbist uue hooneni viikse elektritoide maakaabliga. Planeeritaval alal peab arvestama krundil asuva alajaama kaitsetsooniga. Tänava välisvalgustus on soovituslik. 2.7.4. Veevarustus ja tuletõrjevesi Kuna krundil asub toimiv puurkaev, lahendatakse ka planeeritavate ehitiste veevarustus puurkaevu baasil. Puurkaevu ümbrus on soovitav piirata aiaga. Sellel alal on keelatud igasugune majanduslik tegevus, välja arvatud puurkaevuga seotud toimingud, heintaimede niitmine ning veeseire. Keskuse kinnistule planeeritud keskmine ööpäevane summaarne veetarve on kuni 10 m³. Puurkaevu sanitaarkaitsealaks on planeeritud 10m. Vastavalt kekkonnaministri 5.juuli 2004.a.. määrusele nr.84 „Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määruse nr 61 „ Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine“ muutmine punkti 2.1.3 1. juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on alla 10 m 3 ööpäevas ja vett võetakse ühisveevärgi vajaduseks, vähendada 10 meetrini. Veetrass rajatakse teemaa alla. Veetrassi kaitsevöönd on 2 meetrit mõlemale poole trassi. Puurkaevu ümbruses kehtib heitveeimmutamise keeluala ( puurkaevu sanitaarkaitseala + 50m selle välispiirist): vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001.a. määrusele nr.269 “ Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. 11
- Page 3 and 4: PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA K
- Page 5 and 6: PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA K
- Page 7 and 8: PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA K
- Page 9: PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA K
- Page 13 and 14: PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA K
- Page 15 and 16: PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA K
- Page 18 and 19: PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA K
- Page 20 and 21: PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA K
- Page 22: PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA K
<strong>PUHJA</strong> <strong>VALLA</strong>S <strong>PUHJA</strong> <strong>ALEVIKU</strong>S ASUVA <strong>KESKUSE</strong> <strong>KINNISTU</strong> OSALINE DETAILPLANEERING<br />
Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Müügi- ja huvikeskuse teenindamiseks on<br />
rajatud parkla pindalaga 1800m², parkimiskohtade arv 21 autot ( 5+16 autot). Ühe<br />
parklakoha suurus 2,5x 5 meetrit<br />
Tee ja parklate katend lahendatakse selliselt, et oleks tagatud sadevee kogumine ja<br />
ärajuhtimine.<br />
2.6.Säilitatav ja rajatav haljastus.<br />
Planeeringuga säilitatakse olemasolev kõrghaljastus. Seoses Tartu-Viljandi maantee<br />
rekonstrueerimisega tuleb ehitada uus juurdepääs krundile Saare teelt ja seoses<br />
uue sissesõidutee ehitamisega on möödapääsmatu langetada 2-3 puud Saare tee<br />
äärest ning krundi kirdeosale pääsemiseks langetada 1 puu krundi keskel asuvast<br />
kaskede reast.<br />
Kõrghaljastuse rajamise keeluala: Tartu-Viljandi maanteepoolsesse osasse.<br />
Kuna kõrghaljastus on piisav, siis võiks juurde lisada madalhaljastust. Jälgima peaks<br />
vaatevälja säilimist väljasõidul Saare teele.<br />
Kaitsepiiretena kasutada statsionaarset piirdeaeda või pügatavat hekki kõrgusega<br />
kuni 1,5m. On võimalus dubleerida hekki statsionaarse piirdeaiaga.<br />
2.7. Tehnovõrgud<br />
2.7.1. Üldosa<br />
Tehnovõrkude joonis (lisas joonis nr.3) on aluseks planeeringualal edaspidi<br />
koostatavatele liinide ja trasside ehituslikele projektidele.<br />
2.7.2. Olemasolev olukord.<br />
Antud hetkel jäävad planeeritavale alale Mahla alajaam, puurkaev, veetrass,<br />
kanalisatsioonitrass, 4 settekaevu ja sidekapp.<br />
Kuna planeeritaval alal asuvad eelnimetatud tehnorajatised, tuleb uute<br />
tehnovõrkude planeerimisel ja paigaldamisel tagada olemasolevate tehnorajatiste<br />
toimimine.<br />
Perspektiivis kuulub olemasolev veetrass likvideerimisele.<br />
10
Change language