PUHJA VALLA PUHJA ALEVIKU KESKUSE KINNISTU - Puhja vald

PUHJA VALLAS PUHJA ALEVIKUS ASUVA KESKUSE KINNISTU OSALINE DETAILPLANEERING 

6. Kiri Tartu Keskkonnateenistusele puurkaevu sanitaarkaitsevööndi 

vähendamiseks 26.02.2008.a. 

7. Kiri Elioni Ettevõtete AS-ile detailplaneeringu koostamise tingimuste 

saamiseks 18.02.2008 

8. Kiri Maanteeameti Tartu Teedevalitsuselt “ Tingimused planeeringu 

koostamiseks” 20.02.2008 nr. 7.7/193 

9. Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused Nr.8108851, 

22.02.2008 

10.OÜ Jaotusvõrgu Tartu regiooni tehnilised tingimused madalpinge 

liitumiseks nr.136386 11,03.2008.a. 

11.Tartu Maavalitsuse kiri “Planeeringu kooskõlastuste määramine Puhja 

vallas asuva KESKUSE maaüksuse detailplaneeringule 11.03.2008.a. 

nr.9-2/546 

12.Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri 18.03.2008.a. nr.41-11-1/11419-2 

13.OÜ Jaotusvõrgu Tartu regiooni tehnilised tingimused 

detailplaneeringuks nr,137670 20.03.2008.a. 

14.Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri 01.04.2008.a. nr.41-6-2/12384-4 ja 

Keskkonnaministeeriumi kiri 28.03.2008 nr.11-1-5/12384-3 

3


SELETUSKIRI 

1.1.Detailplaneeringu koostamise alus 

Detailplaneeringu koostamise alusteks on Urmas Lutsu (OÜ Motoait juhatuse liige) 

avaldus Puhja Vallavalitsusele 03.juuni 2007 ning Puhja Vallavolikogu 27.06.2007 a. 

korraldus nr. 30 Keskuse kinnistu detailplaneeringu algatamiseks 

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi varemtehtud või koostamisel 

olevaid töid ning dokumente: 

● Planeerimisseadus; 

● Puhja valla ehitusmäärus, kinnitatud Puhja Vallavolikogu määrus nr.4,27. 

okt. 2004 a. 

1.2. Planeeringu eesmärk 

Detailplaneeringu eesmärkideks on planeerimisseaduse kohase õigusliku aluse 

loomine planeeritaval maa-alal ehitusprojektide koostamiseks ja muu 

detailplaneeringu ülesannete hulka kuuluva sätestamiseks: 

● krundile ehitusõiguse määramine; 

● tehnovõrkude asukoha määramine ning varustatuse lahendamine ; 

● liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine); 

● haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 

● servituutide määramine. 

1.3.Planeeritava kinnistu omanik ja krundi olemasolev 

maakasutuse sihtotstarve 

Planeeritaval alal asub järgmine kinnistu: 

Nimetus Pind m² Kinnistu 

nr 

1 KESKUSE 

11519 1128504 

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik 

60501:004:0164 Tootmis- ja 

ärimaa 

OÜ Motoait 

4


1.4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 

- Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tugimaantee rekonstrueerimisprojekt. 

1.5. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid 

Keskuse kinnistu geodeetiline alusplaan M 1:500 on koostatud 04.07.2007a. OÜ 

Geotar (tegevuslitsents nr.453 MA 11.01.2005 a.) poolt. 

1.6. Planeeringu tellija andmed: 

OÜ Motoait, reg. nr. 10124766, Tartumaa, Puhja vald, Puhja alevik. 

1. 7. Planeeringu koostaja andmed: 

Koostaja: OÜ Geotar, Ede Möldre 

Aadress: Teguri 37, Tartu 50107 

Telefon: 7421 057 

E-mail: geotar@hot.ee 

5


2.PLANEERINGU LAHENDUS 

2.1.Olemasoleva olukorra iseloomustus planeeritaval alal 

Planeeringuala asub Puhja vallas Puhja alevikus. Ülevaate asukohast annab joonis 

1. 

Detailplaneering ei hõlma kogu Keskuse kinnistut, vaid selle edelapoolset osa 

suurusega 5018 m2. Planeeringualasse on haaratud ka Puhja-Vihavu 

kõrvalmaantee nr.22114 kü, millet on planeeritud juurdepääsud kinnistule. 

Joonis 1. Planeeringuala asukoht 

6


Planeeritav ala piirneb: 

-loodest Saare tee 3 (60501:004:0163) katastriüksusega ja vaba maaga 

-kirdest planeeritava (60501:004:0164) katastriüksusega 

-kagust Tartu-Viljandi tugimaantee nr. 48 (60501:004:0025) 

katastriüksusega 

-edelast Puhja-Vihavu kõrvalmaantee nr. 22114 (60501:004:0017) 

katastriüksusega 

Olemasoleva olukorra joonis (geodeetiline maa-alaplaan) on esitatud lisas, 

joonis 1 

Reljeef. Planeeringuala jääb kõrgusvahemikku 60.29-62.25 m. Reljeef on tasane, 

ühtlase kaldega edela-kirde suunas 

Haljastus. Olemasoleva haljastuse planeeritaval alal moodustavad kirdeosas 

kasvavate kaskede rivi ning Puhja-Vihavu maantee äärde jäävad tammed. 

Loodepoolsesse serva, Saare tee 3 kinnistu piiri äärde jäävad samuti suured 

lehtpuud. Ülejäänud ala on lage, praegu muru ( looduslik rohumaa). 

Teed ja liikluskorraldus. Juurdepääs Keskuse kinnistule on seni toimunud kinnistu 

kagupoolsel küljel asuvalt Tartu-Viljandi tugimaanteelt. Otseselt mahasõidu kohta 

polefikseeritud. 

Kinnistud ja ehitised. Olemasolevatest hoonetest jääb planeeringualale 

pumbamaja. 

Kommunikatsioonid. Tehnovõrkudest läbivad planeeritavat ala kanalisatsiooni- ja 

veetrass ning sidekaabel, maa-alal asub sidekapp ja alajaam. 

Kehtivad kitsendused. Kitsendusena jäävad planeeringualale: 

● elektripaigaldise kaitsevöönd. Vabariigi Valitsuse 2.07.2002.a. määrus nr 211 

Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (RT I 2002, 58, 366). Vastavalt määrusele 

„Elektripaigaldise kaitsevööndite ulatus“ on õhuliinidel (0,4kv 2m ja 15kv 10m) 

maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini telge paiknevad mõttelised 

vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete umber ulatub kaitsevöönd 2 

meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. 

● riigimaantee kaitsevöönd. Teedega piirnemisel tuleb lähtuda „Maanteeseadusest“ 

(RT I, 1999, 26, 377). Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja 

telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. 

7


● puurkaevu sanitaarkaitsevöönd. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655), 

Keskkonnaministri 16.12.1996. määrus nr.61, Veehaarde sanitaarkaitseala 

moodustamise ja projekteerimise kord. Antud juhul on vööndi ulatuseks 10 

meetrit. 

Planeeritaval alal puuduvad keskkonnakaitsealused ja muinsuskaitse all olevad 

objektid. 

Planeeritava ala lähiümbruses olemasolevad hooned on puidust ja kivist, 

korruselisus varieerub 1-2 korruse vahel. 

Vastavalt Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tugimaantee rekonstrueerimisprojektile 

toimub KESKUSE kinnistust ca 950 m² suuruse maa-ala eraldamine riigiomandisse 

transpordimaa sihtotstarbega maaks. 

2.2. Krundi ehitusõigus. 

Detailplaneeringu põhijoonis (lisas joonis nr.2) on aluseks planeeringualal edaspidi 

koostatavatele ehituslikele projektidele. 

Planeeritavate hoonete ehitusala ei tohi olla lähemal kui 5 m krundipiirile. Et 

planeeritud hoone ja krundi piiri vahele mahuks ka juurdepääsutee puurkaevuni, siis 

kaugus Saare tee 3 kinnistu piirist jääb 7,8 meetrit. Kagupoolsest küljest on piiravaks 

teguriks maantee kaitsevöönd ( 50 meetrit äärmise sõidurea teljest). 

Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga ei määrata. 

Planeeringualale on määratud ehitustingimused äri ja avalikuks kasutamiseks 

mõeldud hoone (huvikeskus, müügisalong ja hooldustöökoda) ehitamiseks. 

Ehitusõigusega määratud ala: 

1) pindala 5018 m², millest perspektiivis 4448 m² jääb KESKUSE kinnistu koosseisu 

ning 570 m² läheb äralõikeks riigiomandisse (riigimaanteele transpordimaaks) 

2) maakasutuse sihtotstarve jääb tootmis- ja ärimaa 

3) planeeringualale on lubatud rajada 1 hoone. 

4) hoone suurim lubatud ehitusalune pindala 700 m² 

5) suurim lubatud korruselisus: kuni 2 

6) lubatud suurim kõrgus maapinnast 10 m 

Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud hoone asukoht. 

8


2.3. Ehitistevahelised kujad 

Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt Eesti Projekteerimisnormide 

EPN 10.1-„Ehitiste tuleohutus“, kus on kehtestatud tuld kartvate hoonete 

minimaalseks kauguseks krundi piirist 5m ja erinevatel kruntidel olevate hoonete 

omavaheliseks kauguseks 10m. Detailplaneeringuga lubatud madalaim 

tulepüsivusklass on TP3- tuld kartvad hooned, samas on lubatud ehitada kõrgema 

tulepüsivusklassiga hooneid. Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse 

projekteerimise käigus. 

2.4. Arhitektuurinõuded ehitistele. 

Planeeringuala krundile on ette nähtud ehitada maksimaalselt 1 hoone. 

Hoonestuse arhitektuursetest nõuetest on planeeringuga piiritletud: 

-katusekalle kuni 30; 

-katuse harjasuund paralleelne Tartu-Viljandi maanteega; 

-lubatud soklijoone kõrgus kuni 60 cm olemasolevast maapinna kõrgusest; 

-välisviimistlusmaterjalidena kasutada kivi, krohvi, puitu ja klaasi, mis 

sobiks kokku ümbritseva keskkonnaga; 

-soovitav leida planeeritaval alal hästi nähtav koht Puhja Spordiseltsi 

kivile (hetkel asub krundi kirdeosas tiigi ääres) . 

2.5. Maa-ala liikluskorralduse põhimõtted. 

Juurdepääs Keskuse kinnistule on seni toimunud kinnistu kagupoolsel küljel asuvalt 

Tartu-Viljandi tugimaanteelt. Maantee rekonstrueerimise käigus kaotatakse 

juurdepääs kinnistule Tartu-Viljandi maanteelt. Käesoleva planeeringuga on 

kavandatud uued juurdepääsud Puhja-Vihavu kõrvalmaanteelt (Saare teelt). 

Planeeritud on kaks juurdepääsu-põhijuurdepääs 5 m laiune hoone külastajate ja 

töötajate tarvis ning abijuurdepääs alajaama, puurkaevu ja krundi 

kommunikatsioonide teenindamiseks. Põhijuurdepääsu kaudu on võimalik ligipääs 

KESKUSE kinnistu kirdepoolsele alale. 

9


Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Müügi- ja huvikeskuse teenindamiseks on 

rajatud parkla pindalaga 1800m², parkimiskohtade arv 21 autot ( 5+16 autot). Ühe 

parklakoha suurus 2,5x 5 meetrit 

Tee ja parklate katend lahendatakse selliselt, et oleks tagatud sadevee kogumine ja 

ärajuhtimine. 

2.6.Säilitatav ja rajatav haljastus. 

Planeeringuga säilitatakse olemasolev kõrghaljastus. Seoses Tartu-Viljandi maantee 

rekonstrueerimisega tuleb ehitada uus juurdepääs krundile Saare teelt ja seoses 

uue sissesõidutee ehitamisega on möödapääsmatu langetada 2-3 puud Saare tee 

äärest ning krundi kirdeosale pääsemiseks langetada 1 puu krundi keskel asuvast 

kaskede reast. 

Kõrghaljastuse rajamise keeluala: Tartu-Viljandi maanteepoolsesse osasse. 

Kuna kõrghaljastus on piisav, siis võiks juurde lisada madalhaljastust. Jälgima peaks 

vaatevälja säilimist väljasõidul Saare teele. 

Kaitsepiiretena kasutada statsionaarset piirdeaeda või pügatavat hekki kõrgusega 

kuni 1,5m. On võimalus dubleerida hekki statsionaarse piirdeaiaga. 

2.7. Tehnovõrgud 

2.7.1. Üldosa 

Tehnovõrkude joonis (lisas joonis nr.3) on aluseks planeeringualal edaspidi 

koostatavatele liinide ja trasside ehituslikele projektidele. 

2.7.2. Olemasolev olukord. 

Antud hetkel jäävad planeeritavale alale Mahla alajaam, puurkaev, veetrass, 

kanalisatsioonitrass, 4 settekaevu ja sidekapp. 

Kuna planeeritaval alal asuvad eelnimetatud tehnorajatised, tuleb uute 

tehnovõrkude planeerimisel ja paigaldamisel tagada olemasolevate tehnorajatiste 

toimimine. 

Perspektiivis kuulub olemasolev veetrass likvideerimisele. 

10


2.7.3. Elektrivarustus, tänavavalgustus 

Elektrivarustusega kindlustamine on võimalik Mahla 15/0,4 kV alajaama F-3/ Pumpla 

baasil. Olemasolev liitumiskilp paikneb pumbamaja seinal. Kinnistul on olemas 

elektrivarustuse liitumisleping nr. 322357002 ja paigaldatud peakaitse maksimaalse 

läbilaskevõimega 3x80A. Vajadusel on võimalik läbilaskevõimet suurendada. 

Liitumiskilbist uue hooneni viikse elektritoide maakaabliga. 

Planeeritaval alal peab arvestama krundil asuva alajaama kaitsetsooniga. 

Tänava välisvalgustus on soovituslik. 

2.7.4. Veevarustus ja tuletõrjevesi 

Kuna krundil asub toimiv puurkaev, lahendatakse ka planeeritavate ehitiste 

veevarustus puurkaevu baasil. 

Puurkaevu ümbrus on soovitav piirata aiaga. Sellel alal on keelatud igasugune 

majanduslik tegevus, välja arvatud puurkaevuga seotud toimingud, heintaimede 

niitmine ning veeseire. 

Keskuse kinnistule planeeritud keskmine ööpäevane summaarne veetarve on kuni 

10 m³. 

Puurkaevu sanitaarkaitsealaks on planeeritud 10m. Vastavalt kekkonnaministri 

5.juuli 2004.a.. määrusele nr.84 „Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määruse 

nr 61 „ Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra 

kehtestamine“ muutmine punkti 2.1.3 

1. juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on alla 10 m 3 ööpäevas ja vett 

võetakse ühisveevärgi vajaduseks, vähendada 10 meetrini. 

Veetrass rajatakse teemaa alla. Veetrassi kaitsevöönd on 2 meetrit mõlemale poole 

trassi. 

Puurkaevu ümbruses kehtib heitveeimmutamise keeluala ( puurkaevu sanitaarkaitseala 

+ 50m selle välispiirist): vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001.a. 

määrusele nr.269 “ Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. 

11


Lähimateks tuletõrje veevõtukohtadeks on kinnistu kaguosas asuv tiik ja Nooruse 

tänaval asuvad veevõtuhüdrandid, mis jäävad Keskuse kinnistust ca 800m 

kaugusele. 

2.7.5. Olmereovee ja sadevee kanaliseerimine 

Kuna antud kinnistut läbib toimiv kanalisatsioonitrass, on kõige otstarbekam liita 

ehitatavad trassid olemasolevaga. Kanalisatsioonitrass suubub settetiiki. 

Trassi kasutavad hetkel Puhja Seltsimaja ja Puhja Perearstikeskus. 

Reoveekogus on võrdne kasutatava vee hulgaga. 

Kui Puhjas käivitatakse tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrasside 

rekonstrueerimisprojekt (Emajõe Veevärk), on plaanis võimalusel liituda uute 

trassidega. 

Planeeringualale sadevee kogumise süsteeme kavandatud ei ole. Haljasaladel on 

ette nähtud sadevesi immutada krundisiseselt. Asfalteeritud pindadelt suunata 

kogutud sadevesi läbi õli- ja mudapüüduri Tartu-Viljandi maantee äärsesse 

sadeveekraavi. Lubamatu on vee suunamine naaberkruntidele ja reovee 

töötlusseadmetesse. 

2.7.6. Sidevarustus 

Planeeringualal asub AS Elion telefonikapp. Tulevikus toimub ühenduste 

projekteerimine ja liitumine vastavalt võrgu valdaja tehnilistele tingimustele. Esialgu 

lahendatakse sidevarustus mobiilside baasil. 

2.7.7. Soojavarustus 

Planeeringualal paiknevate hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt. Soovitav on 

kasutada süsteeme, mis oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda 

saastavad. Võimalikud kütteallikad on elektri-, vedel- või tahkeküte. Keelatud on 

märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja 

kivisüsi. 

12


2.8. Keskkonnakaitse abinõud 

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid 

objekte. 

Keskkonnakaitse abinõud planeeritaval ala on: 

-trasside, reoveepuhastussüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine 

-kinniste konteinerite paigaldamine olmejäätmete ja ohtlike jäätmete 

kogumiseks ning nende äraveo tagamine litsentsi omava ettevõtte poolt 

-haljastuse täiendamine 

-vajadusel õlipüüduri paigaldamine 

2.9. Servituutide vajaduse määramine 

Krunte läbivatele insenerivõrkudele on vajadus määrata servituudid vastavalt 

kaitsevööndi ulatusele asjaõigusseaduse mõistes võrguvaldaja kasuks ( alus: 

Asjaõigusseadus). 

Omanik peab lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ja 

õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (tehnorajatisi), kui nende ehitamine ei ole 

kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab 

ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada oma kinnisasjal 

seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid 

võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal 

paiknevad tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad. 

Tabel 1. 

Teeniv 

kinnisasi 

KESKUSE 

kinnistu 


kinnistu 


kinnistu 

Valitsev 

kinnisasi/isik 

AS Eesti Energia, 

OÜ Jaotusvõrk 

Kanalistsioonitrassi 

valdaja 

Reaalservituudi/isikliku Servituudi sisu 

kasutusõiguse objekt 

madalpingekaabel liiniservituut 

Kanalisatsiooni trass Reoveejuhtimise 

servituut 

Veetrassi valdaja veetrass Veejuhtimisservituut 

13


Teeniv 

Valitsev 

Reaalservituudi/isikliku 

Servituudi sisu 

kinnisasi 

kinnisasi/isik 

kasutusõiguse objekt 


Elioni Ettevõtete 

Sidekaabel, sidetrass 

liiniservituut 

kinnistu 

AS 

Liiniservituut ja veejuhtimisservituut on reaalservituudid, mis koormavad teenivat 

kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on 

teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Reaalservituut tekib 

kinnistusraamatusse kandmisega 

Liiniservituut annab õiguse juhtida läbi võõra kinnisasja oma kinnisasjale elektri, 

side- ja muid liine. 

Teeservituut läbipääsu tagamiseks ( Asjaõigusseadus §156 lg.1). 

2.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 

Vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002 on antud planeeringu puhul reaalne 

kasutada nn. naabrivalvet. Sotsiaalse kontrolli tagamiseks on soovitav jätta krundile 

avatud vaade naaberkruntidelt ja maanteedelt. Ümbruskonda luues on tähtis luua 

niisugune ümbrus, mis paneks sissetungija tunnetama, et ta on kõigile nähtav. 

Vajadusel paigaldada valvekaamerad. 

2.11. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude 

hüvitaja 

Planeeringuala tehnovõrkude rajamine ja hooldus toimub vastavalt krundi valdaja ja 

võrguvaldajate vahelistele kokkulepetele. 

Juhul, kui planeeringu kehtestamisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, 

kohustub kahjud hüvitama krundi omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav 

tegevus. 

14


JOONISED 

1. Olemasolev olukord M 1:1000 

2. Detailplaneeringu põhijoonis M1:500 

3. Detailplaneeringu tehnovõrkude joonis m1:500 

15


16


18


KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE JA KOOSTÖÖ 

VÕRGUETTEVÕTETEGA 

19


20


21


LISAD: 

15.Puhja Vallavalitsuse korraldus KESKUSE kinnistu detailplaneeringu 

algatamise kohta 

16.Detailplaneeringu lähtetingimused 

17.Väljavõte ajalehest Postimees detailplaneeringu algatamise kohta 

18.Kiri Jaotusvõrgule planeeringu koostamiseks tehniliste tingimuste 


19.Kiri Maanteeameti Tartu Teedevalitsusele planeeringu koostamise 

tingimuste saamiseks 18.02.2008 

20.Kiri Tartu Keskkonnateenistusele puurkaevu sanitaarkaitsevööndi 

vähendamiseks 26.02.2008.a. 

21.Kiri Elioni Ettevõtete AS-ile detailplaneeringu koostamise tingimuste 


22.Kiri Maanteeameti Tartu Teedevalitsuselt “ Tingimused planeeringu 

koostamiseks” 20.02.2008 nr. 7.7/193 

23.Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused Nr.8108851, 

22.02.2008 

24.OÜ Jaotusvõrgu Tartu regiooni tehnilised tingimused madalpinge 

liitumiseks nr.136386 11,03.2008.a. 

25.Tartu Maavalitsuse kiri “Planeeringu kooskõlastuste määramine Puhja 

vallas asuva KESKUSE maaüksuse detailplaneeringule 11.03.2008.a. 

nr.9-2/546 

26.Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri 18.03.2008.a. nr.41-11-1/11419-2 

27.OÜ Jaotusvõrgu Tartu regiooni tehnilised tingimused 

detailplaneeringuks nr,137670 20.03.2008.a. 

28.Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri 01.04.2008.a. nr.41-6-2/12384-4 ja 

Keskkonnaministeeriumi kiri 28.03.2008 nr.11-1-5/12384-3 

22

PUHJA VALLA PUHJA ALEVIKU KESKUSE KINNISTU - Puhja vald

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?