Aprill - Puhja vald

More documents

Recommendations

Info

SÕNUMEID ULILAST 8 PUHJA VALLA LEHT 21. märtsil toimus ümarlaud “Ulila hetkeseis ja tulevik” Algas luuakuu Esimesed alustajad olid juba märtsis (Marko Hinto, Rait Lokk, Kuldar Kimask, ja Kenneth Pallon), kes koristasid aleviku mõisaparki. Väga austatud elanikud, teeme oma koduümbruse puhtaks ja kauniks. Talgute korral (jälgige teateid) võtame aktiivselt osa MEIE aleviku korrastamisest. NIINA TOPOLEVA KLAASI- JA PORTSELANIMAALI KURSUSED ÜMARLAUAST OSAVÕTJAD OTOD NIINA TOPOLEVALT Osa võtsid Puhja vallavolikogu esimees Heiki Rokka ja valla vanem Vahur Jaakma Niina Topoleva poolt oli esitatud SWOT analüüsi tulemused ja nende põhjal koostatud nägemus aastani 2012. Osavõtt oli rohkearvuline. Arutelu käigus tõstatusid probleemid, mida oleks vaja koheselt lahendada. Toome selle ära alljärgnevas pingereas: 1. Asula heakord • heakorraarutelude korraldamine (olemasolevate tänavate korrashoid, aleviku san. olukord jne) • hulkuvad koerad – kassid • olemasoleva tänavavalgustuse korrastamine • Ulila allika korrastamine 2. Korteriühistute moodustamise küsimus 3. Vallatöötajate, alatiste komisjonide esimeeste ja konstaabli vastuvõtud 4. Ulila – Uula kruusatee korrastamine 5. Töötajate transport Ulilast Puhja ja tagasi 6. Ulila aleviku tänavate remont ja uute teede rajamine. 7. Tänavavalgustuse edasiarendamine 8. Ulila reovete süsteemide ümbertegemine 9. Detailplaneeringu raames on võimalus anda välja elamukrunte ja täpsustada tööstushoonete asukohad. Järgmine ümarlaud toimub 24. aprillil kell 18.00. Ootame kõiki osalenuid koos teiste huvilistega. MTÜ “Ulila Arengukoda” projekti alusel algasid 22.veebruarist kõigile huvilistele klaasi- ja portselanimaali kursused. Töö toimub laupäeviti kell 13.00 - 17.00. Esimene grupp osavõtjaid lõpetas. 22 märtsist alustas tööd uus grupp. Registreerimine ja info raamatukogus või tel. 740. Kursusi juhendab Sirje Dementjeva: “Kas te teate, mis tunne on saada üle oma hirmust – ma ei oska, mul ei tule välja – ja luua midagi unikaalset? Seda tunnet ei oskagi kirjeldada, seda peab ise tundma ja ennast võib proovile panna näiteks portselanimaali kursustel. Aralt võtad pintsli, pintsliga ettevaatlikult värvi ja teed valgele tassile esimese värvilaigu... siis teise ja kolmanda... See ongi Sinu looming – su mõtted, teostus ja tunded – kõik kordumatu. Süvenedes töösse ununeb kõik muu ning aeg lendab märkamatult. Lõpuks veel viimased pintslitõmbed ja su töö ongi valmis. Kiire pilk kellale ning sa avastad, et need tunnid maalides oled sa olnud eemal argimuredest – maksudest, lastest, naabritest. Selle aja oled sa kinkinud endale ning sa oled muutunud rahulikumaks, rõõmsamaks ja enesekindlamaks, sest tead, et suudad luua midagi erilist. See on üks pisike õnnehetk su argipäevas. Suur tänu klaasi- ja portselanmaali kursustel osalenutele! Teie kaunid tööd valmistasid mulle suurt rõõmu!” SIRJE DEMENTJEVA MTÜ “ULILA ARENGUKODA” ESINDAJAD AKSEL ARST JA NIINA TOPOLEVA , , , 21 – 22 .aprillil kell 12.00 - 17.00 toimub Ulila Keskuses Kodukultuuri Selts “Tõrvandi” käsitööde näitusmüük. Ootan rohkelt käsitööhuvilisi uudistama ja ostma. , , , NIINA TOPOLEVA “TÖÖHOOS” OTO SIRJE DEMENTJEVALT
Aprill 2003 9 Kevademõtteid Panen neid mõtteid paberile just kellaaja äramuutmise aegu. See ajahüpe rõhutab veelgi selle ilma nüüdset haprust ja pidetust. Küllap on ka kevadine aastaaeg siin süüdi. – Järskude muutuste aeg. Suur lumi on üllatavalt äkki kadunud ja pakase asemel peaaegu suvine soojus õuele tulnud. Sügisene tegematajätmine (kust see küll välja kargas?) vaatab teepervelt süüdistavalt vastu. Matuseid on rohkem kui muidu, – bioloogiline suurpuhastus!? Sõda Iraagis, mis pildikastist koju kätte tuleb, võimaldab küll kergendusega ohata: Jumal tänatud, et see madin meist kaugelt mööda läheb. Kuid ikkagi igatseks juba rahusõnumeid ja ega tahakski mõelda neile enamalt jaolt noortele meestele, kelle elukangas enneaegu äkitsi katki käriseb. Seisame ühiselt saatusliku valiku ees: kas Euroliit osutub meie rahvakillule heatahtlikuks Onuks, kes aitab meid oma sante ja vaeseid toita, lagunenud teed korda seada ning puhtust pidada, - või osutub see kellegi globaalse Kaval-Antsu geniaalseks äriplaaniks, kuidas terveid rahvaid alla neelata ohvrite endi aplodismentide saatel?? Suurpuhastus Eesti riigi võimuladvikus kütab üles lihtrahva ootust ja lootust parematele päevadele pärast pikaleveninud kartulikoorte söömise ajastut. (Küll kartulidki kellegi tänuliku kõhu on leidnud, - huvitav ainult, kui palju meie mugulate sisust läheb meretaguste „näljaste” vatsa?) Ennustan häda neile, kes peaks julgema rahva kannatlikkusega veel mängida. Ses mõttes saab võimu võitjatel raske olema. Nagu minööril, kes elus vaid ühe korra võib eksida. (Muide, juudid elasid muiste 7-aastakute kaupa, kus iga seitsmes oli sabati ehk hingamise aasta. Vabal eesti rahval saab varsti juba kaks aastanädalat täis, seega oleme hingetõmbeaja topelt ära teeninud!) Musta ja valge kontrastsus ning valikute saatuslikkus avaldub eriliselt ka kiriklikus paastuajas, Palmipuudepühaga algavas Kannatusnädalas ja Ülestõusmis- pühas. Jumala Poja dramaatiline läbipõrumine maiste mõõdupuude järgi osutub ootamatult Elu Loterii Jackpotiks! See imelik lugu on nii seletamatu, et seda tullakse igal kevadel uuesti kirikusse uudistama. Paljudele käibki see üle mõistuse kui üks muinasjutt, mis on liiga ilus, et seda tõena võtta. Tunnistan, et kuulun nende lapsemeelsete hulka, kes mitte ainult ei usu headuse võitu kurjuse üle, vaid on korduvalt seda kogenud. Jeesuse võit surma üle ja kevade vääramatu tulek õrnroheliste idude, linnulaulu ja lillelõhnaga, - need on kaks asja, mille üle ei väsi ma ikka ja jälle imestamast ja mis aitavad ka elu raskemaidki koormaid ära kanda. TIIT KUUSEMAA Kirikuelu teateid: Laup. 12.04 kl 13.00 Sangaste õp. Ivo Pill kõneleb teemal „EELK – riigi-, rahva- või niðikirik?” (pastoraadis - P) Pühap. 13.04 kl 10.00 Palmipuudepüha jumalateenistus P 17.04 kl 18.00 Suur Neljapäev, armulaud (kirikus – K) 18.04 Suur Reede, armulaud, laulab ansambel K Laup. 19.04. kl. 13.00 Ulila raamatukogus Vaikse Laupäeva mõtisklus – Tiit Kuusemaa: muusika – Eveli Pruuli (laul, viiul) Miina-Liisa Kuusemaa (süntesaator). Pühap. 20.04 Ülestõusmispüha, armulaud, koor ja koguduse ansambel ja solist-viiul E. Pruuli K PEAGI ALGAB JALGRATTA HOOAEG. Õhus on tunda peatset kevade saabumist ning tänavatel ja teedel näeb üha enam jalgrattaga liiklejaid. On saabunud aeg vaadata hoolikalt üle oma jalgratas ning meelde tuletada jalgrattaga liiklemise põhitõed. Sõiduteel liiklemiseks peab jalgrattur olema vähemalt 10 aastane ning omama juhiluba s.t. liikluseeskirja tundmist ning ohutu sõidu alaseid teadmisi kinnitavat tunnistust. Ilma jalgratturi juhiloata tohib sõita ainult “õueala” liiklusmärgiga tähistatud alal, kõnniteel, aias ja seal, kus ei sõida autod KORRAS JALGRATAS : • jalgrattal peavad olema töökorras pidurid • jalgrattal peab olema töötav signaalkell • jalgratta mõlemal küljel peavad olema kollased helkurid • pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites peab jalgrattal olema ees valge ja taga punane tuli • sõidu ohutuseks on soovitav lisada ketikaitse, tahavaatepeegel, mutrivõtmete komplekt, varrashelkur JALGRATTURIL POLE LUBATUD: • sõita lahtiste kätega • lasta ennast vedada teistel sõidukitel • vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või ohustavad teisi liiklejaid • sõidutada sõitjat, kes ei istu kindlalt istmel (jalgratas on mõeldud üksi sõitmiseks ) JALGRATTURI OHUD: jalgratas ebapüsiva sõiduriistana kujutab endast ohtu kui on tegemist kukkumisega, seetõttu on hädavajalik kanda sõidu ajal kaitsekiivrit, omada võiks ka küünarnuki- ja põlvekaitsmeid. VAJALIK TEADA: • kõnniteel võib jalgrattaga sõita alla 10 aastane rattur • kui puudub jalgrattatee on jalgrattur sunnitud sõitmiseks kasutama sõidutee parempoolset äärt • sõites jalgrattaga sõiduteel tuleks jälgida, et ei oldaks teepeenrast või kõnniteest kaugemal kui 1 meeter • vasakule või tagasi pöörates võiks tulla rattalt maha ja sooritada see manööver jalgsi (nii on tagatud ratturi ohutus). KASULIK TEADA: • lukusta alati oma jalgratas • hoia jalgratas lukustatult ka hoiupaigas • kirjuta üles või jäta meelde oma jalgratta mark, värv, raaminumber, eritunnused. See hõlbustab varguse korral sinu ratta leidmist • tee oma rattale turvamärgistus, et vajadusel jalgratas ära tunda • registreeri jalgratas rattaregistris. LAPSEVANEMALE: • tunne ja täida ise liikluseeskirja ja õpeta seda ka lapsele • ära luba last jalgrattaga enne teele, kui lapse vanus kui ka sõiduoskused on piisavad • liikluskasvatus alast õpetust saab laps koolis • suuna laps jalgratturi eksamile OHUTUT LIIKLEMIST ! ELVA POLITSEIJAOSKOND
Page 3 and 4: Aprill 2003 3 kaasa võtta oma tö
Page 5 and 6: Aprill 2003 5 Lõppesid kursused la
Page 7: Aprill 2003 7 Vastlapäev 9. märts
Page 12: 12 PUHJA VALLA LEHT Õnnitleme Tiin

Aprill - Puhja vald

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?