Aprill - Puhja vald

10 PUHJA VALLA LEHT
Algab esimene kvoodiaasta
Selleks, et põllumehed saaksid toodangu
eest kõrgemat hinda, on Euroopa Liidus
juba üle kümne aasta kasutusel tootmiskvoodid.
Tänavu 1. aprillil algaval kvoodiaastal
rakendatakse süsteemi lihtsamal kujul kui
ELs. Kvoodi ületamise korral ei määrata
trahve ja kvoote ei ole võimalik osta ega
müüa. Kvootide jaotamise, andmete kogumise
ja kontrollimisega tegeleb Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni
Amet (PRIA).
Tootmiskvoot jaguneb otseturustuskvoodiks ja
tarnekvoodiks.
Tarnekvoot on toorpiima kogus, mida
põllumees tohib kvoodiaasta jooksul piimatööstusele
müüa. Otseturustuskvoot kehtib
piimale ja piimatoodetele, mida lehmapidaja
müüb otse tarbijale, näiteks naabritele
või lähimas asulas korrusmajade elanikele.
Tootjal, kellele ei ole kvooti määratud,
ei ole õigust toodetud piima turustada.
Kes sai kvoodi
Piimakvooti on vaja ainult neil loomapidajatele,
kes piima turustavad. Kui lehmapidaja
ei turusta omatoodetud piima, vaid
tarvitab selle oma majapidamises ära, siis
tal ei ole piimakvooti vajagi.
Piimakvoodid määrati 14. veebruaril.
Tootmiskvoodi sai 2666 tootjat 110 964
looma kohta ja piimakvoodi suuruseks
kujunes kokku 645 675 tonni. Sellest 95,6%
ehk 617 tuhat tonni moodustab tarnekvoot
ja ülejäänud 28 tuhat tonni on otseturustuskvoot.
Esimene kvoodiaasta
Esimene kvoodiaasta algab 1. aprillil
2003 ja kestab 31. märtsini 2004. Selle aja
jooksul turustatud piima kohta tuleb PRIAle
aru anda.
Need tootjad, kellel on ainult tarnekvoot
ja kes müüvad piima tööstustele, ei
pea aruandeid esitama, sest seda teevad
nende eest piimatöötlejad. Tööstustel tuleb
kord kuus esitada PRIA-le aruandlus
kokkuostetud piima kohta tootjate lõikes.
Kui tootjal on nii tarnekvoot kui ka
otseturustuskvoot, siis tuleb tal esitada
aruanne ainult otseturustatud piima ja
piimatoodete kohta. Tööstusele tarnitud
piima kohta esitab aruande piimatööstus.
Neil loomapidajatel, kellel on otseturustuskvoot,
tuleb arvestust pidada kogu
Teadmiseks loomapidajatele
Riiklike tauditõrjetööde läbiviimiseks
on konkursi korras kinnitatud Puhja vallas
volitatud veterinaararstiks Alla Ikkonen,
kelle volitused lõpevad 01.01.2005.a.
Konkurss toimus 2002. aasta detsembri
kuul ning volituste saamiseks Puhja vallas
kandideeris ainult Alla Ikkonen.
Meie andmetel omavad veterinaararsti
tegevusluba ja seega õigust tegelda
veterinaarpraksisega järgnevad Puhja vallas
elavad loomaarstid:
1. Alla Ikkonen – tel. 051 41 503
2. Viktor Kristov. – tel. 053 921 626
3. Irina Nikulnikova – tel. 07 313 215
4. Anu Ummik – 052 42 712
Siinjuures tuleb arvestada, et rangelt on
reglementeeritud riikliku tauditõrjeprogrammi
raames tehtavad tööd, st. neid
toiminguid võib teha ainult selle piirkonna
volitatud veterinaararst (seega Teie vallas
A, Ikkonen).
Ülejäänud veterinaarpraksisega (näit.
loomade ravi, diagn. uuringud, prof. loomade
vaktsineerimine jne) tohib tegeleda
loomaarst, kellel on Veterinaar- ja Toiduameti
poolt väljastatud veterinaararsti
tegevusluba. Seega, kui Teie valla loomaomanik
leiab, et tema oma vallas elav loomaarst
ei vasta loomaomaniku nõudmistele,
võib ta kutsuda oma loomi ravima loomaarsti
suvalisest Eesti Vabariigi piirkonnast.
Volitatud veterinaararsti riigipoolsed
ülesanded on määratletud Veterinaarkorralduse
Seadusega (Riigi Teataja I 2002, 13,
79, 3. peatükk VOLITATUD VETERI-
NAARARST, TEMA VOLITAMISE
KORD, VOLITATUD VETERINAAR-
ARSTI ÕIGUSED ja KOHUSTUSED § 9
- § 19). Volitatud veterinaararsti poolt
osutatavate teenuste tasumäärad leiate RTL
2002, 145, 2123 (PÕMm, nr. 82,
13.12.2002, Volitatud veterinaararsti
volituste raames osutatud tasu määrad ja
tasustamise kord).
Kui tegevusluba omav veterinaararst
osutab veterinaarteenust (ta on end Maksuametis
või Äriregistris registreerinud IEna),
peab tal olema oma vet. teenuste hinnakiri,
mida ta on kohustatud kliendile
tutvustama ning väljastama kliendile tehtud
tööde eest arve. Hinnakiri on igal loomaarstil
individuaalne ning mingit riigipoolset
regulatsiooni hindade kujunemisel pole
rakendatud.
ANDRES TAMM
TARTUMAA VETERINAARKESKUSE JUHATAJA
toodetud piima kohta. Kirja peab saama nii
oma pere poolt joodud piim kui ka müüdud
piim ja kohupiim ning piimatoodete laoseis.
Tarbitud piima kohta peab jääma aruandlus
kohapeale, et seda oleks vajaduse korral
võimalik kontrollida.
Otseturustuskvoodi omanik peab esitama
PRIA-le pärast iga kvartali lõppu
kvoodi täitmise kohta vormikohase
aruande. Aruandes peavad olema kirjas
otseturustatud toorpiima ja piimatoodete
kogused toodete kaupa.
Uus tootja
Ettevõtjal, kellel ei ole kvooti, kuid kes
soovib alustada lehmapidamist ja/või piima
turustamist, saab PRIAst piimakvooti
taotleda. Seda on praeguseks teinud 89
loomapidajat. PRIA arvutab uuele tootja
kvoodi suuruse, korrutades tootjale
kuuluvate jõudluskontrolli all olevate
piimalehmade arvu 5591 kiloga.
Nagu iga uus asi, vajab ka piimakvoot
harjumist ja selleks esimene kvoodiaasta
ongi. Euroopa Liidus olles tuleb täies
ulatuses kasutusele võtta sealne piimakvoodi
süsteem.
HELI RAAMETS
PRIA PRESSINÕUNIK
Külakoosolekud
Vallavolikogu ja vallavalitsus
hakkavad korraldama külakoosolekuid,
kus üheskoos arutame
hetkeolukorda ja tulevikuplaane.
Uulas ja Ulilas on esimesed koosolekud
lasteaia ja külaelu teemadel
juba toimunud.
Pakume vallaelanikele võimalust
nn jätkukoosolekuteks, et arutatud
teemad ei ununeks ja et koos
saaksime jälgida probleemide
lahenemist.
Kohtume: Uulas neljapäeval,
10. aprillil kell 18.00 lasteaia
ruumides teemal “Uula Päevakeskuse
tulevik”
Ulilas neljapäeval, 24. aprillil
18.00 Ulila Keskuses teemal “Ulila
heakord ja korteriühistute asutamine”
VALLAVOLIKOGU
JA VALLAVALITSUS