Aprill - Puhja vald
Aprill - Puhja vald
Aprill - Puhja vald
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Aprill</strong> 2003 3<br />
kaasa võtta oma töövahendid.<br />
• valla teeäärte koristamine 23.aprillil<br />
kell 9.00 - 14.00<br />
Kogunemine bussipeatustes, valla<br />
poolt jagatakse töökindad ja<br />
prügikotid.<br />
Korraldame ka valla elanikele tasuta<br />
suuremõõtmeliste esemete (mittevajalikud<br />
esemed) kogumisaktsiooni.<br />
Seoses sellega on teil suurepärane<br />
võimalus vabastada oma majapidamine,<br />
eluruum, kelder, garaaþ jne. suuremõõtmelistest<br />
mittevajalikest esemetest.<br />
Suuremõõtmelised esemed tuua<br />
allpool nimetatud vastuvõtukohtadesse ja<br />
anda need üle OÜ Heko Põld poolt<br />
ettevalmistatud kogumismasinatele<br />
märgitud kellaajal ja kuupäeval.<br />
Suuremõõtmeliste esemete kogumismasin<br />
peatub alljärgnevalt:<br />
• Rämsi külas kaupluse juures<br />
25.aprill kell 15.00 - 18.00 ;<br />
• <strong>Puhja</strong> alevikus Mardi äri juures<br />
26.aprill kell 12.00 15.00;<br />
• Ulila alevikus apteegi juures<br />
27.aprill kell 09.00 - 12.00;<br />
Elanikel, kellele jääb nimetatud kogumispunkt<br />
kaugele, kuid neil on mittevajalikke<br />
suuremõõtmelisi esemeid, tuleb<br />
võtta ühendust OÜ Heko Põld esindajaga<br />
telefonil 05091446 ja leppida kokku<br />
esemete üleandmise osas nimetatud<br />
päevadel.<br />
Suuremõõtmelised esemed on mööbel,<br />
külmkapp, elektripliit, televiisor, raadio jne.<br />
Vastu ei võeta olmeprügi ja ehitusjäätmeid.<br />
Ohtlike jäätmete vastuvõtmine<br />
toimub 26.aprillil k.a.:<br />
• Ulila alevikus apteegi juures kell<br />
10.00- 10.30<br />
• Rämsi külas kaupluse juures kell<br />
10.45 - 11.15<br />
• <strong>Puhja</strong> alevikus Mardi äri juures kell<br />
11.30 - 12.30<br />
Informatsiooni suuremõõtmeliste esemete<br />
ja ohtlike jäätmete kogumise osas<br />
saab telefonil 07 451 423 ja 05213290<br />
Jaan Linnaselt.<br />
KAUNIST SAABUVAT KEVADET SOOVIDES<br />
PUHJA VALLAVALITSUS<br />
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise<br />
menetluse lõpetamiseks kehtestatud tähtaegadest<br />
Valla ajalehe septembrikuu väljaandes<br />
ilmus samasisuline artikkel. Pean vajalikuks<br />
seda uuesti korrata ja täpsustada,<br />
sest uued tähtajad on kätte jõudmas.<br />
Kohalik omavalitsus on täidesaatev<br />
organ, seega on Vabariigi Valitsuse poolt<br />
väljaantud määrused meile täitmiseks ja<br />
meie poolt väljastatud informatsioon Teile<br />
täitmiseks.<br />
1.juulil 2002 jõustus Vabariigi Valitsuse<br />
11.juuni 2002 määrus nr 189<br />
“Vabariigi valitsuse 5. Veebruari 1993.a.<br />
määruse nr 36 “Õigusvastaselt võõrandatud<br />
vara tagastamise korra kohta”<br />
muutmine.<br />
Tagastamise korra punktis 56 on<br />
kehtestatud õigustatud subjektidele maa<br />
tagastamise menetluse lõpetamiseks<br />
tähtajad. Tähtajad on sätestatud lähtuvalt<br />
õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise<br />
ja kompenseerimise maakonnakomisjonide<br />
otsuste vastuvõtmise ajast,<br />
kusjuures varem vastuvõetud otsuste osas<br />
tuleb toimingud lõpetada ka varem.<br />
Vastavalt seadusele on õigustatud<br />
subjektiks tunnistatud isik kohustatud maa<br />
tagastamise menetluses vajalikud toimingud<br />
lõpule viima hiljemalt järgmisteks<br />
kuupäevadeks:<br />
1) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise<br />
ja kompenseerimise kohaliku<br />
komisjoni poolt enne 1.jaanuari 1995.a.<br />
vastuvõetud otsuse alusel 1. jaanuariks<br />
2003.a.<br />
2) 1.jaanuarist 1995.a. kuni 31.detsembrini<br />
1998.a. vastuvõetud otsuste alusel<br />
1.juuliks 2003.a.<br />
3) 1.jaanuarist 1999.a. kuni 30.juunini<br />
2002.a. vastuvõetud komisjoni otsuste<br />
alusel 1.novembriks 2003.a.<br />
4) pärast 1.juulit 2002.a. vastuvõetud<br />
komisjoni otsuste alusel ühe aasta<br />
jooksul, arvates komisjoni otsuse<br />
vastuvõtmisest.<br />
Oleme teatanud tähtaja koos vajalike<br />
toimingute loeteluga õigustatud subjektile<br />
kirjalikult. Õigustatud subjekti poolsed<br />
toimingud on sätestatud maa tagastamise<br />
korras ja sõltuvalt asjaoludest on nendeks:<br />
• maa tagastamise soovia<strong>vald</strong>us;<br />
• kokkulepped maa jagamise kohta;<br />
• lepingu sõlmimine maamõõtjaga;<br />
• hoonete omandiõiguse dokument (kui<br />
tagastataval talumaal on õigustatud<br />
subjekti omanduses olev hoone);<br />
• maa tagastamise õigustatud subjekti ja<br />
ehitise omaniku vaheline notariaalselt<br />
tõestatud kokkulepe maale hoonestusõiguse<br />
seadmiseks kui hoone<br />
omanik ei soovi maad erastada;<br />
• pärimisõiguse tunnistus kui õigustatud<br />
subjekti nõudeõigus on üle läinud<br />
pärijatele,<br />
• piirimärkide paigaldamine ja piirisihtide<br />
raiumine jne. mis on vajalikud<br />
maa tagastamise korralduse vastuvõtmiseks.<br />
Kui tähtaegselt ei ole võimalik maa<br />
tagastamise toiminguid lõpule viia, võite<br />
taotleda tähtaja pikendamist. Tähtaja<br />
pikendamiseks on vajalik esitada kohalikule<br />
omavalitsusele kirjalikud tõendid<br />
takistavate põhjuste kohta. Kui kohalik<br />
omavalitsus leiab, et toimingute tegemata<br />
või lõpetamata jätmine ei olenenud Teie<br />
tahtest, pikendatakse maa tagastamise<br />
toimingute lõpuleviimise tähtaega. Kui<br />
näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad<br />
või ei taotleta tähtaja pikendamist,<br />
loetakse isik omandireformi aluste<br />
seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel<br />
nõudest loobunuks ja lõpetatakse korraldusega<br />
tagastamismenetlus ja<br />
kompenseerimismenetlust ei alustata.<br />
Teadmiseks ka nendele, kellel on maa<br />
tagastamine menetluses aga tagastamist<br />
teostav maamõõdufirma ei saa toiminguid<br />
lõpetada sel põhjusel, et teil on sihid sisse<br />
raiumata, piirimärgid paigaldamata või<br />
muu toiming tegemata , mis takistab töö<br />
lõpetamist.<br />
Vallavalitsus teeb OÜ Geotarile järelpärimise<br />
eelpoolnimetatud pooleliolevate<br />
tööde kohta, mille tagastamist on<br />
alustatud, kuid vallavalitsusele teadmata<br />
põhjustel tööd lõpetamata.<br />
Selliseid seisvaid töid on mitmeid.<br />
Saadav informatsioon on abiks otsuse<br />
langetamisel, kas pikendada taotletud<br />
tähtaega kui seda taotletakse või lõpetada<br />
menetlus.<br />
Õigusvastaselt võõrandatud vara<br />
tagastamise saatus on sõltuvalt tähtaegadest<br />
Teie endi otsustada.<br />
Olge tublid ja tegutsege!<br />
EDA VIHAND, MAANÕUNIK<br />
TELEFON 07 451 478<br />
EDA@PUHJA.EE
4 PUHJA VALLA LEHT<br />
Sotsiaalnõunik<br />
teatab<br />
• Puudega inimesed! Kontrollige palun<br />
oma puude tähtaega, et te ei hilineks<br />
selle pikendamisega. Kui on saabunud<br />
VEK-st uus vastus, tuleb Tartu Pensioniametile<br />
esitada uus a<strong>vald</strong>us<br />
puudega isiku toetuse saamiseks. Uus<br />
a<strong>vald</strong>us on vaja teha ka hooldajal.<br />
Võite pöörduda a<strong>vald</strong>use kirjutamiseks<br />
minu poole.<br />
• Ravikindlustuse seaduse alusel on<br />
kindlustatud isikud, kelle eest maksab<br />
sotsiaalmaksu tööandja või riik ( näit<br />
puuetega inimeste hooldajad, alla 3-<br />
aastase lapse vanem jt); isikud, kes<br />
maksavad iseenda eest ise sotsiaalmaksu.<br />
Kindlustatud on ka järgnevad<br />
isikud:<br />
1) rase naine alates 12. nädalast;<br />
2) isik kuni 19-aastaseks saamiseni;<br />
3) isik, kes saab Eestis määratud pensioni;<br />
4) kindlustatud isiku abikaasa, kellel on<br />
vanaduspensionieani jäänud kuni viis<br />
aastat.<br />
5) koolitusluba omavas õppeasutuses<br />
õppiv õpilane kuni 24 aasta vanuseni.<br />
• Haigekassa hüvitab alates 01.01.2003<br />
esitatud a<strong>vald</strong>use ja hambaraviteenuse<br />
eest tasumist tõendava dokumendi<br />
alusel hambaraviteenuste maksumusest<br />
ühe kalendriaasta jooksul:<br />
1) vähemalt 19-aastasele isikule kuni<br />
150.- krooni;<br />
2) rasedale kuni 450.- krooni;<br />
3) alla üheaastase lapse emale kuni 300.-<br />
krooni;<br />
4) isikule, kellel on talle osutatud tervishoiuteenuse<br />
tagajärjel tekkinud suurenenud<br />
vajadus saada hambaraviteenust,<br />
kuni 300.- krooni;<br />
Haigekassa hüvitab vähemalt 63-<br />
aastasele isikule kolme kalendriaasta<br />
jooksul hambaproteeside eest tasutavast<br />
summast 2000.- krooni.<br />
MILVI SEPP<br />
Vaata Maailma tasuta arvutikoolitus<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi arvutiklassis viib<br />
Heiki Rokka läbi Vaata Maailma tasuta<br />
arvutikursuseid. Sihtasutuse Vaata<br />
Maailma samanimelise projekti kaudu on<br />
ajavahemikus oktoober 2002 - veebruar<br />
2003 tasuta arvuti algõpet saanud 110<br />
<strong>Puhja</strong> valla inimest. 2003 aasta märtsist<br />
augustini jätkub koolitusprojekti teine<br />
etapp, mille käigus toimuvad veel 5<br />
algõpetuse kursust. Igal kursusel saab<br />
osaleda maksimaalselt 11 kursuslast.<br />
Usun, et piisava huvitatuse korral on<br />
võimalik saada sihtasutusega kokkuleppele<br />
planeeritud 5-le kursusele lisakursuste<br />
läbiviimise osas. Projekti “Vaata<br />
maailma” algkoolitus on mõeldud kõigile<br />
täiskasvanutele, kellel pole seni olnud<br />
võimalust, vajadust või julgust arvutit ja<br />
internetti kasutada. Ainukesed, keda<br />
kursustele ei võeta, on õpilased, olgu nad<br />
siis põhikoolist, gümnaasiumist või<br />
ülikoolist, sest nendele peaks arvuti<br />
algõppe võimalus koolis leiduma.<br />
Algõppekursused on kahepäevased.<br />
Esimese neljatunnise tsükli jooksul õpib<br />
inimene arvuti hiirt liigutama, klaviatuuri<br />
kasutama, trükkima, kujundama, dokumendikaustu<br />
looma ja muud elementaarset.<br />
Teisel neljatunnisel koolituspäeval<br />
keskendutakse internetile, elektronpostile<br />
ja elektroonilistele teenustele. Kõik<br />
kursuslased saavad omale tasuta 90-<br />
leheküljelise käsiraamatu. Kursuse lõpus<br />
väljastatakse osalejatele kursusel<br />
osalemise tunnistus.<br />
PUHJA VALLA JÜRIPÄEV<br />
23. aprillil <strong>Puhja</strong> staadionil<br />
1. Laste jooks (kuni 12.a.) kell 17.30<br />
2. Avamine kell 18.30<br />
3. Noorte jooks orienteerumisega kell 18.40<br />
1) 5-7 klass<br />
2) 8-9 klass<br />
3) gümnaasiumiealised (alla 19 a)<br />
4) Täiskasvanute jooks orienteerumisega kell 19.30<br />
5) Õhtu jätkub autasustamisega ja tantsuga<br />
<strong>Puhja</strong> seltsimajas kell 20.30 - 23.00<br />
Kursustel käib mitmekesine seltskond.<br />
Seal on noori inimesi, kes ei ole arvutiõpet<br />
saanud või on näiteks pikka aega lastega<br />
kodus olnud, keskealisi, kellel ei ole seni<br />
arvutit vaja läinud, ning pensionäre, kellel<br />
on tekkinud soov arvutiga tutvuda. Samuti<br />
on ka inimesi, kes on kunagi saanud<br />
algõpetust, kuid kellel pole olnud aastaid<br />
võimalust arvuti praktiliseks kasutuseks<br />
või siis pole kunagi saanud õppida<br />
interneti kasutamist. Muidugi ei maksa<br />
oodata, et kursustele tulles saab kohe kõik<br />
selgeks. Siin antakse aga vähemalt<br />
algteadmised, mille põhjal võib inimene<br />
hiljem kas või avalike internetipunktide<br />
arvuteid kasutades ise edasi õppida.<br />
Teisipäeva, 25.märtsi 2003 lõunase<br />
seisuga oli Eestis toimunud 4951 kursust,<br />
milles oli osalenud 45 878 kursuslast.<br />
Kuna projekti kavas on aga 100 000<br />
inimese koolitamine (2004.aasta veebruariks),<br />
võib öelda et suur osa plaanist<br />
on täidetud ning samas on soovijatel veel<br />
piisavalt võimalusi koolitustel osalemiseks,<br />
sest kursusi viiakse läbi rohkem<br />
kui 200 punktis üle Eesti.<br />
Kõige lihtsam võimalus <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumis<br />
toimuvatele kursustele<br />
registreerimiseks on helistada tööpäevadel<br />
telefonil 451 256 või mobiiltelefonil<br />
05148080.<br />
Kursuste toimumisajad täpsustame<br />
peale registreerumist.<br />
ROHKET OSAVÕTTU OODATES<br />
Palume kõikidel võistkondadel<br />
(4-liikmeline, vähemalt 2 naist) registreerida<br />
<strong>Puhja</strong> vallas tel 451 560<br />
Seltsimajas tel 451 344<br />
Täiskasvanute võistkondade liikmed peavad elama või töötama <strong>Puhja</strong> vallas<br />
HEIKI ROKKA<br />
Lugupidamisega<br />
Korraldav komisjon
<strong>Aprill</strong> 2003 5<br />
Lõppesid kursused lapsevanematele<br />
Alates 14. novembrist 2002.a. kuni<br />
20.märtsini 2003.a. toimus <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumis<br />
suhtlemiskursus lapsevanematele.<br />
Koos käidi 12 nädalat kestvusega<br />
kolm tundi korraga.<br />
Kursuse läbiviijaks oli Tartu Rahvaülikooli<br />
psühholoog ja pereterapeut Kiira<br />
Järv. Kursusel kasutati Lapsevanemate<br />
Efektiivsuse Treeningu materjale, mis<br />
põhinevad Thomas Gordoni perekooli<br />
mudelil. Kõik osalejad said teemakohalise<br />
töövihiku, milles oli palju näiteid õpitava<br />
kohta kui ka harjutusi kodus ja kursusel<br />
täitmiseks ning praktiseerimiseks.<br />
Kursusel omandati palju praktilisi<br />
teadmisi. Siinjuures lühike ülevaade<br />
mõningatest teemadest, mida käsitleti.<br />
Kogu kursuse läbivaks teemaks oli selge<br />
suhtlemine. Õpiti eristama mina- ja sinateadete<br />
vahel. Mina teated on suhtlemisel<br />
ohutumad, kuna räägivad minu vajadustest,<br />
soovidest, tunnetest jne. Sina-teated<br />
kipuvad mõnikord olema ründava loomuga<br />
– näiteks sa solvasid mind (sina-teade) või<br />
ma solvusin (mina-teade). Lisaks minateadetele<br />
räägiti aktiivse kuulamise<br />
meetoditest. Sageli juhtub, et me küll<br />
kuuleme, mida teine inimene ütleb, kuid<br />
ei kuula teise sõnumit põhjalikumalt ning<br />
saame seetõttu puuduliku ülevaate<br />
toimuvast. Aktiivne kuulamine tähendab<br />
seda, et me püüame täpsustada ja ümber<br />
sõnastada, mida teine meile ütles ning<br />
peegeldada tema tundeid. Kursuse viimasel<br />
poolel saadi teada, milliseid konflikte<br />
peredes esineb (vajadus- ja väärtuskonfliktid)<br />
ning kuidas neid lahendada nii,<br />
et mõlemad pooled jääksid võitjateks.<br />
Kursuse lõpetasid ning tunnistuse said<br />
15 inimest: Aksel Taavet, Maire Rehme,<br />
Reet Malahhov, Ülle Aruoja, Tiia Karv,<br />
Karin Tuvikene, Kaja Raitar, Hille Deede,<br />
Iige Laas, Merike Pehap, Julia Bassova,<br />
Ülle Sonn, Irina Stvolova, Anneli Uibopin<br />
ning Hiie Silmere.<br />
Lapsevanemate suhtlemiskursuse<br />
raames toimus 22.märtsil ka 4-tunnine<br />
loeng-arutelu vene rahvusest lapsevanematele.<br />
Räägiti, milliste probleemide ja<br />
valikutega puutuvad kokku vene rahvusest<br />
pered ning nende lapsed. Lektoriteks olid<br />
psühholoogid Ivari Vee ja Galina<br />
Poperetskaja-Tðiþik Tallinnast. Loeng toimus<br />
vene keeles. Osalejaid oli kokku 17.<br />
Täname Hasartmängumaksu Nõukogu<br />
ja <strong>Puhja</strong> Vallavalitsust kursuste rahalise<br />
toetuse eest!<br />
HIIE SILMERE<br />
PUHJA GÜMNAASIUMI PSÜHHOLOOG<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumis tähistati<br />
Euroopa kevadpäeva (21. märts)<br />
18. veebruaril toimus Haridus- ja<br />
Teadusministeeriumis Euroopa kevadpäeva<br />
infoseminar. Kõikidest koolidest<br />
olid seminarile kutsutud üks õpetaja ja<br />
õpilane, kes asuksid organiseerima<br />
Euroopa kevadpäeva üritusi oma koolis.<br />
Seminarilt saadud ideedest said <strong>Puhja</strong><br />
Gümnaasiumis ka märkimisväärsed teod.<br />
Euroopa Liidu Infokeskusest kooli<br />
tellitud raamatute ja broðüüride kaasabil<br />
käsitleti kodanikuõpetuse tundides<br />
Euroopa Liidu teemat. Võeti osa Eesti<br />
Õpilasomavalitsuste Liidu poolt välja<br />
kuulutatud esseekonkursist ning Eesti<br />
Euroopa Liikumise poolt korraldatud üleeestilisest<br />
internetiviktoriinist. Viimases<br />
saavutas meie kooli abiturientide<br />
võistkond (Kristi Liiv, Ivo Jäger, Jane<br />
Muts, Darja Nejaskina, Merje Müür,<br />
Mariliis Pedajas) viienda koha. Kahe<br />
nädala jooksul sõidetakse preemiareisile<br />
Tallinnasse. Külastatakse Välisministeeriumit,<br />
Riigikogu (ekskursioon ja<br />
Euroopa kevadpäeva tunnistuste<br />
jagamine), Eurointegratsiooni Bürood ja<br />
Euroopa Liidu Infokeskust. Mai alguses<br />
ootab selle võistkonna kolme esindajat<br />
finaalvõistlus Tartus.<br />
4. aprillil on sama ürituse raames kooli<br />
külastama kutsutud endine välisminister<br />
ja praegune Riigikogu liige Toomas<br />
Hendrik Ilves. Külaline tutvustab vanemale<br />
kooliastmele oma mõtteid Euroopa<br />
Liidust ja Eesti välispoliitilisi suundi.<br />
Soovi korral on õpilastel võimalus hr<br />
Ilvesele ka küsimusi esitada.<br />
Eriti oluline on Euroopa Liidu temaatikaga<br />
tutvuda enne 14. septembrit, mil<br />
toimub Euroopa Liiduga ühinemise referendum.<br />
Õpilastele andis Euroopa<br />
kevadpäeva tähistamine hea võimaluse<br />
Euroopa Liiduga tutvumiseks.<br />
AGNES MÄNNIK<br />
PUHJA GÜMNAASIUMI<br />
ÜHISKONNAÕPETUSE ÕPETAJA<br />
KRISTI LIIV<br />
PUHJA GÜMNAASIUMI 12. KLASSI ÕPILANE<br />
<strong>Puhja</strong> poisid maakonna<br />
meistrid<br />
Veebruar – märts on jalgpallipoistele<br />
olnud väga võistlusterohke. Võisteldi<br />
<strong>Puhja</strong>s, Tarvastus, Tõrvas, Põlvas, Elvas<br />
Tartus. Parimad tulemused saadi Tartumaa<br />
koolinoorte meistrivõistlustelt ja vabariiklikult<br />
Põlva “Lootos” Cup saalijalgpalliturniirilt.<br />
Põlva “Lootos” Cup turniiril võisteldi<br />
1991 a. sündinud poiste vanuserühmas.<br />
Osavõtvad võistkonnad olid väga<br />
tugevad. <strong>Puhja</strong> poisid Märt Järv, Mihkel<br />
Jõe, Siim Kaasik, Mait Tamm, Anton Stvolov,<br />
Even Sinilill ning Elva jalgpalliklubi poisid<br />
Lauri Lehtla, Rait Pastak ja Ats Joandi<br />
saavutasid väga hinnatava kolmanda koha<br />
Tartu “Merkuur” ning SK-10 Tartu järel.<br />
Kolmanda neljanda koha mängus alistati 3-<br />
2 Tartu “Merkuur- Juniori” võistkond.<br />
<strong>Puhja</strong>s toimunud 1991 a. ja hiljem sündinud<br />
Tartumaa koolinoorte saaljalgpalli<br />
meistrivõistlustel saavutas <strong>Puhja</strong> esimene<br />
võistkond tubli teise koha. inaalmängus<br />
jäime penaltite voorus alla Nõo Põhikooli<br />
võistkonnale, kolmandaks tuli Alatskivi<br />
Keskkooli võistkond.<br />
1987 a. sündinud poiste Tartumaa<br />
koolinoorte meistrivõistlustel saalijalgpallis<br />
õnnestus <strong>Puhja</strong> poistel alistada kõik vastased<br />
ning võita Tartumaa koolinoorte<br />
saalijalgpalli meistritiitel. Meist tahapoole<br />
jäid tugevad võistkonnad Elva Gümnaasium,<br />
Alatskivi Keskkool, Nõo<br />
Põhikool ja Kallaste Keskkool.<br />
Esindusvõistkonnas mängisid Siim<br />
Puskai, Argo Hallik, Steven Paavilainen,<br />
Silver Sepp, Rivo Sepping Kaarel Luts,<br />
Even Hurt ja Martin Saksjaak.<br />
Sama vanuseastme vabariiklikul poolfinaalturniiril<br />
Tõrvas üritasime ka<br />
finaalipääsu vabariiklikule finaalturniirile.<br />
Poolfinaali alagrupimängude tulemusel<br />
võitsime alagrupis esimese koha, misjärel<br />
saime poolfinaalmängus vastaseks väga<br />
tugeva Türi Keskkooli võistkonna. Mängu<br />
esimesel poolel õnnestus <strong>Puhja</strong> poistel 1-0<br />
juhtima minna, kuid ei suutnud vastaste<br />
kõiki meeletuid rünnakuid edukalt tagasi<br />
tõrjuda ning Türi poistel õnnestus ikkagi<br />
viigivärav saada. Penaltite löömises oli õnn<br />
sedapuhku Türi poiste poolel, mis tagas<br />
neile ka edasipääsu finaalturniirile.<br />
Kevadisel koolivaheajal võistlesid 17-<br />
19 märtsini <strong>Puhja</strong> 1991, 1992 ja 1993 sündinud<br />
poisid vabariiklikul Tartu Tammeka<br />
kevadturniiril. Sedapuhku juba väljas,<br />
kunstkattega jalgpalliväljakul.<br />
Ilm oli õnneks soodne, ning <strong>Puhja</strong> poisid<br />
said häid kogemusi ning toredaid mänguelamusi.<br />
JAAK RATT
6 PUHJA VALLA LEHT<br />
TOIMUS JÄRJEKORDNE NAISTE JALGPALLI LÖÖMING<br />
Proloog<br />
Naistepäeva üritusena toimus 7. märtsil kooli võimlas<br />
12. klassi tüdrukute ja naisõpetajate vaheline jalgpallimatð.<br />
See oli samalaadse jalgpallisarja teine mäng. Esimene<br />
toimus 1997. aasta kevadel ning lõppes seisuga 3:2 õpilaste<br />
kasuks. Aastaid treeniti vihmas ja lumes ning sel kevadel<br />
otsustatigi pidada maha järjekordne otsustav sarja mäng.<br />
Reportaaþ platsilt<br />
Staaridele omase väikese hilinemisega jooksid<br />
mõlemad naiskonnad hullunud fännide nõudmisel platsile.<br />
Õpetajad olid riietunud <strong>Puhja</strong> jalgapallimeeskonna<br />
võistlussärkidesse ning siin-seal oli märgata erinevaid<br />
mütse ja lipse. Õpilaste naiskond saabus platsile lõbusates<br />
hommikumantlites, ilmselgelt liialdatud jumestusega.<br />
Pärast võistkondade tunnuslaulude kõlamist ja jalgpallurite<br />
lühikest tutvustamist võiski esimese poolaja mäng alata.<br />
Poroloonist pehmet jalgpalli asusid taga ajama kümme naist<br />
korraga. Vahepeal ei suutnud ka väravavahid kaasakiskuvast<br />
võitlusest eemale jääda ning enamasti moodustati platsil<br />
pallipüüdmise puntraid. Naiste taltsutamisega oli kohtunikel<br />
tööd palju. Enamik mänguaega möödus reegleid eirates ning<br />
enim kasutatud võtted olid: kätega palli väravasse viimine,<br />
vastasvõistkonna mängijate kinnihoidmine, palli jalgade vahel<br />
hoides hüppamine, palli peal seismine, pidev kohtunikele<br />
vastuhakkamine jne. Väravaid löödi palju, kuid arvesse läksid<br />
neist vähesed. Suuremate inimpundarde puhul vilistati 12. klassi<br />
mängijatele välja ka paar penaltit. Õpetajatel eesotsas<br />
professionaalse väravavahiga õnnestus ehmatavate jalalöökide<br />
ning muude eksitavate manöövritega rünnakud tõrjuda. Samal<br />
ajal jälgisid mängu andunud jalgpallifännid, kes toetasid oma<br />
lemmikuid kõva kisa, plakatite ning pasunatega. Kõrvulukustava<br />
kära tekitamiseks olid kooli sööklast kohale toodud ka<br />
potikaaned, kausid ja kulbid.<br />
Poolfinaalide vaheajal ergutasid nii võistlejaid kui<br />
pealtvaatajaid prominentsed ning kuumad Vanilla Ninja tibid<br />
(loe – kümnenda klassi poisid). Rahvast küttis veelgi rohkem<br />
üles Eurovisiooni eelvoorust tuntud loo „Kung fu” enneolematu<br />
esitus.<br />
“ÄNNID HOOS”<br />
"PÄRAST VÄSITAVAT MÄNGU GRUPIPILT”<br />
Teine poolaeg möödus samas rütmis esimesega, kuid<br />
võistlejate nägudelt võis juba välja lugeda esimesi<br />
väsimusmärke. Lisaminutitega anti 12.klassile võimalus oma<br />
kaotusseisu parandada, kuid õpetajate moodustatud<br />
inimbarrikaadi tõttu lõppseisu viigistamine ebaõnnestus. Võit<br />
jäigi õpetajate tunduvalt agressiivsemale võistkonnale seisuga<br />
4:3. Jalgpallimatð lõppes sõbralike käepigistustega, iga mängijat<br />
autasustati uhke medaliga.<br />
Epiloog<br />
Võistlusväljalt saabudes loeti üle sinikad ning kriimud, kuid<br />
sellest hoolimata otsustati treeningutega jätkata. Mängusarja<br />
üldseisuks on ju hetkel 1:1, mis peaks olema järgnevaks<br />
kevadeks suureks väljakutseks nii õpetajatele kui abiturientidele<br />
haaramaks tðempionikarikas. Elagu jalgpall ja naised!<br />
KRISTI LIIV (12. KLASSI VÕISTKONNAST)<br />
AGNES MÄNNIK (ÕPETAJATE VÕISTKONNAST)<br />
Õppisime makramee<br />
tehnikat<br />
Kuna makramee tehnikas sõlmitud vööd, käepaelad,<br />
kotid ja muu on jälle moes, kogunes ühel neljapäeva õhtul<br />
seltsimajja hulk huvilisi, kes tahtsid õppida makrameed<br />
ehk sõlmpitsi valmistamist. Meie juhendajaks oli Endla<br />
Gärtner. Saime teada, et makramee tehnika on küllalt vana<br />
ja pärit araabiamaadest. Proovisime teha lihtsamaid sõlmi,<br />
millede kombineerimisel on võimalik koostada mustreid.<br />
Suurema huvi tekitamiseks oli Endla võtnud kaasa<br />
vöösid ja kaelaehteid. Esmapilgul tundus nende<br />
valmistamine keerukas ettevõtmine, kuid paaritunnise<br />
pusimise järel tekkis tunne, et miski pole võimatu.<br />
Jõudu kõigile osavõtnuile oma ettevõetud töö<br />
lõpetamiseks ja loodame, et naisseltsi suvisel<br />
käsitöönäitusel on võimalus kõigil teie osavust hinnata.<br />
KATRE PRUUSAPUU<br />
ÜKS KÄSITÖÖHUVILISTEST.
<strong>Aprill</strong> 2003 7<br />
Vastlapäev<br />
9. märtsil toimus vastlapäev. Vanadest vastlakommetest oli<br />
kutsutud rääkima Anne Maasik ja Heikki-Rein Veroman..<br />
Üritusel osalenud said aktiivselt osaleda lauludes, tantsudes ning<br />
mängudes. Lastele meeldis eriti seade “Ajamine aeda”.<br />
Vastlapäevapeo lõpetas ühine kringli söömine ja tee ning kohvi<br />
joomine. Anne Maasik pakkus kõigile omatehtud karaskit.<br />
Kringlit jagus ka kodustele maitsta viimiseks<br />
NIINA TOPOLEVA<br />
SÕNUMEID ULILAST<br />
VASTLAPÄEV – “PÕNEVAT TEGEVUST JAGUS KÕIGILE”<br />
Mis on ühist Ulilal ja põlevkivil?<br />
Viimastel kümnenditel on muuseumid ja ajaloouurijad kogu<br />
maailmas pööranud suuremat tähelepanu nn. lähiajaloo<br />
uurimisele. Tihtipeale ei oska me tähtsustada ja oluliseks pidada<br />
kümne-kahekümne või isegi viiekümne aasta eest toimunut.<br />
Paljude inimeste, paikade ja sündmuste ajaloos on aga<br />
määravaks saanud just viimane sajand. Sedasama võib julgelt<br />
väita ka <strong>Puhja</strong> vallas asuva Ulila aleviku kohta. Raba servale<br />
eelmise sajandi 20ndail aastail rajatud elektri-ja turbatööstuse<br />
ümber tekkinud töölisasula on igati huvipakkuv nii uurijatele<br />
kui ka kaugemalt kohaletulnuile. Viimastel kümnenditel on<br />
üheks müüvamaks turismiharuks saanud ökoturism. Selle<br />
oluliseks osaks on loodusrajad, -keskused ja teemapargid.<br />
Viimaseid, huvitavaid teemaparke leidub juba ka Eestimaal ja<br />
ühes neist - Kohtla Kaevanduspark-Muuseumis käisid asja<br />
lähemalt uurimas Tartumaa Muuseumi direktor Merike Toomas,<br />
Niina Topoleva Ulila Keskusest ja Sirje Dementjeva Ulila<br />
raamatukogust. Nimetatud Kaevanduspark-Muuseum asub Ida-<br />
Virumaal Kohtla-Nõmmel. 1937.a. rajatud ja 2001.a. kevadel<br />
suletud kaevandus avas teist korda oma uksed huvilistele kohe<br />
pärast põlevkivi kaevandamise lõpetamist. Valla initsiatiivil ja<br />
maakonna ning sponsorite toetusel jätkab muuseum aktiivset<br />
tegutsemist juba kolmandat aastat ning huviliste puudust pole<br />
veel näha. Suure osa külastajatest moodustavad välisturistid,<br />
kes omal maal midagi sellist pole kogeda saanud. Suures osas<br />
maa-all asuvas muuseumis on ainulaadne võimalus külastada<br />
kaevanduskäike ja tutvuda kaevuri elukutsega. On võimalik<br />
nautida sõitu allmaarongis ning proovida puurimist<br />
kaevuripuuriga, tutvuda erinevate masinate ja tööprotsessidega.<br />
Umbes 1,5 tunnine retk on võimalik lõpetada tõelise<br />
kaevurilõunaga sealsamas maa all. Lisaks allmaamuuseumile<br />
on Kohtla Kaevanduspark-muuseumi koosseisus vabaajakeskus,<br />
14. MÄRTSIL KÄISID (PAREMALT) MTÜ ULILA ARENGUKOJA<br />
ESINDAJAD SIRJE DEMENTJEVA JA NIINA TOPOLEVA KOOS<br />
TARTUMAA MUUSEUMI DIREKTRISSI MERIKE TOOMASEGA<br />
KOHTLA-NÕMMEL PÕLEVKIVIKAEVANDUSMUUSEUMIS KOGEMUSI<br />
SAAMAS SEOSES TURBAMUUSEUMI RAJAMISEGA ULILASSE.<br />
kuhu kuuluvad juba olemasolevad suusa-, jalgratta- ja<br />
jooksurajad, matkarajad, kaljuronimisvõimalus ning talvisel ajal<br />
töötav mäesuusakeskus. Kel huvi sealkandis kauem peatuda,<br />
saab ööbida muuseumiga samas majas asuvas hostelis.<br />
Ühesõnaga - kõige peale on mõeldud. Kaevandus ja <strong>vald</strong> on<br />
koos leidnud lahenduse, kuidas end nii Eestis kui Eestist<br />
väljapoole müüa, nime tuntuks teha ja mis kõige olulisem - oma<br />
pärandit säilitada ja edasi anda. Samalaadse teemapargi ja<br />
Tartumaa ökomuuseumi ühe osana näeme ka Ulila alevikku.<br />
Siinne turbatootmise ajalugu, siinsete inimeste elulood ja loodus<br />
väärivad jäädvustamist ja edasiandmist nii järeltulevatele<br />
põlvedele kui neile, kes kaugemalt tulnud. Igal paigal Eestimaal<br />
on oma nägu, tuleb vaid puhtaks pesta ja tulija poole pöörata.<br />
, , ,<br />
MERIKE TOOMAS<br />
TARTUMAA MUUSEUMI DIREKTOR<br />
Väga austatud Ulila elanikud!<br />
Kellel on fotosid, asju (nt tööriistu, mida on<br />
kasutatud turbatöödel), toodangu esemeid<br />
(pesukorvid, aiatoolid, kammitaskud, kõrvaklõpsud<br />
jne), palun neid annetada rajatava muuseumi<br />
kasutusse. Oodatud on ka mälestusi, mida võib esitada<br />
nii kirjalikult kui suuliselt. Tulen kohale ja kirjutan<br />
ülesse diktofoni abil.<br />
ETTE TÄNADES MEELDIVA KOOSTÖÖ EEST.<br />
LUGUPIDAMISEGA NIINA TOPOLEVA<br />
RAJATAVA MUUSEUMI EESTVEDAJA<br />
, , ,
SÕNUMEID ULILAST<br />
8 PUHJA VALLA LEHT<br />
21. märtsil toimus ümarlaud<br />
“Ulila hetkeseis ja tulevik”<br />
Algas luuakuu<br />
Esimesed alustajad olid juba märtsis (Marko Hinto, Rait<br />
Lokk, Kuldar Kimask, ja Kenneth Pallon), kes koristasid aleviku<br />
mõisaparki. Väga austatud elanikud, teeme oma koduümbruse<br />
puhtaks ja kauniks. Talgute korral (jälgige teateid) võtame<br />
aktiivselt osa MEIE aleviku korrastamisest.<br />
NIINA TOPOLEVA<br />
KLAASI- JA PORTSELANIMAALI<br />
KURSUSED<br />
ÜMARLAUAST OSAVÕTJAD<br />
OTOD NIINA TOPOLEVALT<br />
Osa võtsid <strong>Puhja</strong> vallavolikogu esimees Heiki Rokka ja valla<br />
vanem Vahur Jaakma<br />
Niina Topoleva poolt oli esitatud SWOT analüüsi tulemused<br />
ja nende põhjal koostatud nägemus aastani 2012. Osavõtt oli<br />
rohkearvuline. Arutelu käigus tõstatusid probleemid, mida oleks<br />
vaja koheselt lahendada. Toome selle ära alljärgnevas pingereas:<br />
1. Asula heakord<br />
• heakorraarutelude korraldamine (olemasolevate tänavate<br />
korrashoid, aleviku san. olukord jne)<br />
• hulkuvad koerad – kassid<br />
• olemasoleva tänavavalgustuse korrastamine<br />
• Ulila allika korrastamine<br />
2. Korteriühistute moodustamise küsimus<br />
3. Vallatöötajate, alatiste komisjonide esimeeste ja konstaabli<br />
vastuvõtud<br />
4. Ulila – Uula kruusatee korrastamine<br />
5. Töötajate transport Ulilast <strong>Puhja</strong> ja tagasi<br />
6. Ulila aleviku tänavate remont ja uute teede rajamine.<br />
7. Tänavavalgustuse edasiarendamine<br />
8. Ulila reovete süsteemide ümbertegemine<br />
9. Detailplaneeringu raames on võimalus anda välja<br />
elamukrunte ja täpsustada tööstushoonete asukohad.<br />
Järgmine ümarlaud toimub 24. aprillil kell 18.00. Ootame<br />
kõiki osalenuid koos teiste huvilistega.<br />
MTÜ “Ulila Arengukoda” projekti alusel algasid<br />
22.veebruarist kõigile huvilistele klaasi- ja portselanimaali<br />
kursused. Töö toimub laupäeviti kell 13.00 - 17.00. Esimene<br />
grupp osavõtjaid lõpetas. 22 märtsist alustas tööd uus grupp.<br />
Registreerimine ja info raamatukogus või tel. 740.<br />
Kursusi juhendab Sirje Dementjeva:<br />
“Kas te teate, mis tunne on saada üle oma hirmust – ma ei<br />
oska, mul ei tule välja – ja luua midagi unikaalset?<br />
Seda tunnet ei oskagi kirjeldada, seda peab ise tundma ja<br />
ennast võib proovile panna näiteks portselanimaali kursustel.<br />
Aralt võtad pintsli, pintsliga ettevaatlikult värvi ja teed<br />
valgele tassile esimese värvilaigu... siis teise ja kolmanda... See<br />
ongi Sinu looming – su mõtted, teostus ja tunded – kõik<br />
kordumatu.<br />
Süvenedes töösse ununeb kõik muu ning aeg lendab<br />
märkamatult. Lõpuks veel viimased pintslitõmbed ja su töö ongi<br />
valmis. Kiire pilk kellale ning sa avastad, et need tunnid maalides<br />
oled sa olnud eemal argimuredest – maksudest, lastest,<br />
naabritest. Selle aja oled sa kinkinud endale ning sa oled<br />
muutunud rahulikumaks, rõõmsamaks ja enesekindlamaks, sest<br />
tead, et suudad luua midagi erilist. See on üks pisike õnnehetk<br />
su argipäevas.<br />
Suur tänu klaasi- ja portselanmaali kursustel osalenutele!<br />
Teie kaunid tööd valmistasid mulle suurt rõõmu!”<br />
SIRJE DEMENTJEVA<br />
MTÜ “ULILA ARENGUKODA” ESINDAJAD<br />
AKSEL ARST JA NIINA TOPOLEVA<br />
, , ,<br />
21 – 22 .aprillil kell 12.00 - 17.00 toimub Ulila Keskuses<br />
Kodukultuuri Selts “Tõrvandi” käsitööde näitusmüük. Ootan<br />
rohkelt käsitööhuvilisi uudistama ja ostma.<br />
, , ,<br />
NIINA TOPOLEVA<br />
“TÖÖHOOS”<br />
OTO SIRJE DEMENTJEVALT
<strong>Aprill</strong> 2003 9<br />
Kevademõtteid<br />
Panen neid mõtteid paberile just<br />
kellaaja äramuutmise aegu. See ajahüpe<br />
rõhutab veelgi selle ilma nüüdset haprust<br />
ja pidetust. Küllap on ka kevadine aastaaeg<br />
siin süüdi. – Järskude muutuste aeg.<br />
Suur lumi on üllatavalt äkki kadunud ja<br />
pakase asemel peaaegu suvine soojus õuele<br />
tulnud. Sügisene tegematajätmine (kust<br />
see küll välja kargas?) vaatab teepervelt<br />
süüdistavalt vastu. Matuseid on rohkem<br />
kui muidu, – bioloogiline suurpuhastus!?<br />
Sõda Iraagis, mis pildikastist koju kätte<br />
tuleb, võimaldab küll kergendusega ohata:<br />
Jumal tänatud, et see madin meist kaugelt<br />
mööda läheb. Kuid ikkagi igatseks juba<br />
rahusõnumeid ja ega tahakski mõelda<br />
neile enamalt jaolt noortele meestele, kelle<br />
elukangas enneaegu äkitsi katki käriseb.<br />
Seisame ühiselt saatusliku valiku ees:<br />
kas Euroliit osutub meie rahvakillule<br />
heatahtlikuks Onuks, kes aitab meid oma<br />
sante ja vaeseid toita, lagunenud teed<br />
korda seada ning puhtust pidada, - või<br />
osutub see kellegi globaalse Kaval-Antsu<br />
geniaalseks äriplaaniks, kuidas terveid<br />
rahvaid alla neelata ohvrite endi aplodismentide<br />
saatel??<br />
Suurpuhastus Eesti riigi võimuladvikus<br />
kütab üles lihtrahva ootust ja lootust<br />
parematele päevadele pärast pikaleveninud<br />
kartulikoorte söömise ajastut. (Küll<br />
kartulidki kellegi tänuliku kõhu on<br />
leidnud, - huvitav ainult, kui palju meie<br />
mugulate sisust läheb meretaguste „näljaste”<br />
vatsa?) Ennustan häda neile, kes<br />
peaks julgema rahva kannatlikkusega veel<br />
mängida. Ses mõttes saab võimu võitjatel<br />
raske olema. Nagu minööril, kes elus vaid<br />
ühe korra võib eksida. (Muide, juudid<br />
elasid muiste 7-aastakute kaupa, kus iga<br />
seitsmes oli sabati ehk hingamise aasta.<br />
Vabal eesti rahval saab varsti juba kaks<br />
aastanädalat täis, seega oleme hingetõmbeaja<br />
topelt ära teeninud!)<br />
Musta ja valge kontrastsus ning<br />
valikute saatuslikkus a<strong>vald</strong>ub eriliselt ka<br />
kiriklikus paastuajas, Palmipuudepühaga<br />
algavas Kannatusnädalas ja Ülestõusmis-<br />
pühas. Jumala Poja dramaatiline läbipõrumine<br />
maiste mõõdupuude järgi osutub<br />
ootamatult Elu Loterii Jackpotiks! See<br />
imelik lugu on nii seletamatu, et seda<br />
tullakse igal kevadel uuesti kirikusse<br />
uudistama. Paljudele käibki see üle<br />
mõistuse kui üks muinasjutt, mis on liiga<br />
ilus, et seda tõena võtta. Tunnistan, et<br />
kuulun nende lapsemeelsete hulka, kes<br />
mitte ainult ei usu headuse võitu kurjuse<br />
üle, vaid on korduvalt seda kogenud.<br />
Jeesuse võit surma üle ja kevade vääramatu<br />
tulek õrnroheliste idude, linnulaulu<br />
ja lillelõhnaga, - need on kaks asja, mille<br />
üle ei väsi ma ikka ja jälle imestamast ja<br />
mis aitavad ka elu raskemaidki koormaid<br />
ära kanda.<br />
TIIT KUUSEMAA<br />
Kirikuelu teateid:<br />
Laup. 12.04 kl 13.00 Sangaste õp. Ivo Pill kõneleb teemal<br />
„EELK – riigi-, rahva- või niðikirik?” (pastoraadis - P)<br />
Pühap. 13.04 kl 10.00 Palmipuudepüha jumalateenistus<br />
P<br />
17.04 kl 18.00 Suur Neljapäev, armulaud (kirikus – K)<br />
18.04 Suur Reede, armulaud, laulab ansambel K<br />
Laup. 19.04. kl. 13.00 Ulila raamatukogus Vaikse Laupäeva mõtisklus –<br />
Tiit Kuusemaa: muusika – Eveli Pruuli (laul, viiul)<br />
Miina-Liisa Kuusemaa (süntesaator).<br />
Pühap. 20.04 Ülestõusmispüha, armulaud, koor ja koguduse ansambel ja<br />
solist-viiul E. Pruuli<br />
K<br />
PEAGI ALGAB JALGRATTA HOOAEG.<br />
Õhus on tunda peatset kevade<br />
saabumist ning tänavatel ja teedel näeb<br />
üha enam jalgrattaga liiklejaid. On<br />
saabunud aeg vaadata hoolikalt üle oma<br />
jalgratas ning meelde tuletada jalgrattaga<br />
liiklemise põhitõed.<br />
Sõiduteel liiklemiseks peab<br />
jalgrattur olema vähemalt 10 aastane<br />
ning omama juhiluba s.t. liikluseeskirja<br />
tundmist ning ohutu sõidu alaseid<br />
teadmisi kinnitavat tunnistust. Ilma<br />
jalgratturi juhiloata tohib sõita ainult<br />
“õueala” liiklusmärgiga tähistatud alal,<br />
kõnniteel, aias ja seal, kus ei sõida autod<br />
KORRAS JALGRATAS :<br />
• jalgrattal peavad olema töökorras<br />
pidurid<br />
• jalgrattal peab olema töötav signaalkell<br />
• jalgratta mõlemal küljel peavad olema<br />
kollased helkurid<br />
• pimeda ajal või halva nähtavuse korral<br />
sõites peab jalgrattal olema ees valge<br />
ja taga punane tuli<br />
• sõidu ohutuseks on soovitav lisada<br />
ketikaitse, tahavaatepeegel, mutrivõtmete<br />
komplekt, varrashelkur<br />
JALGRATTURIL POLE LUBATUD:<br />
• sõita lahtiste kätega<br />
• lasta ennast vedada teistel sõidukitel<br />
• vedada esemeid, mis takistavad<br />
juhtimist või ohustavad teisi liiklejaid<br />
• sõidutada sõitjat, kes ei istu kindlalt<br />
istmel (jalgratas on mõeldud üksi<br />
sõitmiseks )<br />
JALGRATTURI OHUD:<br />
jalgratas ebapüsiva sõiduriistana<br />
kujutab endast ohtu kui on tegemist<br />
kukkumisega, seetõttu on hädavajalik<br />
kanda sõidu ajal kaitsekiivrit, omada võiks<br />
ka küünarnuki- ja põlvekaitsmeid.<br />
VAJALIK TEADA:<br />
• kõnniteel võib jalgrattaga sõita alla 10<br />
aastane rattur<br />
• kui puudub jalgrattatee on jalgrattur<br />
sunnitud sõitmiseks kasutama sõidutee<br />
parempoolset äärt<br />
• sõites jalgrattaga sõiduteel tuleks<br />
jälgida, et ei oldaks teepeenrast või<br />
kõnniteest kaugemal kui 1 meeter<br />
• vasakule või tagasi pöörates võiks tulla<br />
rattalt maha ja sooritada see manööver<br />
jalgsi (nii on tagatud ratturi ohutus).<br />
KASULIK TEADA:<br />
• lukusta alati oma jalgratas<br />
• hoia jalgratas lukustatult ka hoiupaigas<br />
• kirjuta üles või jäta meelde oma<br />
jalgratta mark, värv, raaminumber,<br />
eritunnused. See hõlbustab varguse<br />
korral sinu ratta leidmist<br />
• tee oma rattale turvamärgistus, et<br />
vajadusel jalgratas ära tunda<br />
• registreeri jalgratas rattaregistris.<br />
LAPSEVANEMALE:<br />
• tunne ja täida ise liikluseeskirja ja<br />
õpeta seda ka lapsele<br />
• ära luba last jalgrattaga enne teele, kui<br />
lapse vanus kui ka sõiduoskused on<br />
piisavad<br />
• liikluskasvatus alast õpetust saab laps<br />
koolis<br />
• suuna laps jalgratturi eksamile<br />
OHUTUT LIIKLEMIST !<br />
ELVA POLITSEIJAOSKOND
10 PUHJA VALLA LEHT<br />
Algab esimene kvoodiaasta<br />
Selleks, et põllumehed saaksid toodangu<br />
eest kõrgemat hinda, on Euroopa Liidus<br />
juba üle kümne aasta kasutusel tootmiskvoodid.<br />
Tänavu 1. aprillil algaval kvoodiaastal<br />
rakendatakse süsteemi lihtsamal kujul kui<br />
ELs. Kvoodi ületamise korral ei määrata<br />
trahve ja kvoote ei ole võimalik osta ega<br />
müüa. Kvootide jaotamise, andmete kogumise<br />
ja kontrollimisega tegeleb Põllumajanduse<br />
Registrite ja Informatsiooni<br />
Amet (PRIA).<br />
Tootmiskvoot jaguneb otseturustuskvoodiks ja<br />
tarnekvoodiks.<br />
Tarnekvoot on toorpiima kogus, mida<br />
põllumees tohib kvoodiaasta jooksul piimatööstusele<br />
müüa. Otseturustuskvoot kehtib<br />
piimale ja piimatoodetele, mida lehmapidaja<br />
müüb otse tarbijale, näiteks naabritele<br />
või lähimas asulas korrusmajade elanikele.<br />
Tootjal, kellele ei ole kvooti määratud,<br />
ei ole õigust toodetud piima turustada.<br />
Kes sai kvoodi<br />
Piimakvooti on vaja ainult neil loomapidajatele,<br />
kes piima turustavad. Kui lehmapidaja<br />
ei turusta omatoodetud piima, vaid<br />
tarvitab selle oma majapidamises ära, siis<br />
tal ei ole piimakvooti vajagi.<br />
Piimakvoodid määrati 14. veebruaril.<br />
Tootmiskvoodi sai 2666 tootjat 110 964<br />
looma kohta ja piimakvoodi suuruseks<br />
kujunes kokku 645 675 tonni. Sellest 95,6%<br />
ehk 617 tuhat tonni moodustab tarnekvoot<br />
ja ülejäänud 28 tuhat tonni on otseturustuskvoot.<br />
Esimene kvoodiaasta<br />
Esimene kvoodiaasta algab 1. aprillil<br />
2003 ja kestab 31. märtsini 2004. Selle aja<br />
jooksul turustatud piima kohta tuleb PRIAle<br />
aru anda.<br />
Need tootjad, kellel on ainult tarnekvoot<br />
ja kes müüvad piima tööstustele, ei<br />
pea aruandeid esitama, sest seda teevad<br />
nende eest piimatöötlejad. Tööstustel tuleb<br />
kord kuus esitada PRIA-le aruandlus<br />
kokkuostetud piima kohta tootjate lõikes.<br />
Kui tootjal on nii tarnekvoot kui ka<br />
otseturustuskvoot, siis tuleb tal esitada<br />
aruanne ainult otseturustatud piima ja<br />
piimatoodete kohta. Tööstusele tarnitud<br />
piima kohta esitab aruande piimatööstus.<br />
Neil loomapidajatel, kellel on otseturustuskvoot,<br />
tuleb arvestust pidada kogu<br />
Teadmiseks loomapidajatele<br />
Riiklike tauditõrjetööde läbiviimiseks<br />
on konkursi korras kinnitatud <strong>Puhja</strong> vallas<br />
volitatud veterinaararstiks Alla Ikkonen,<br />
kelle volitused lõpevad 01.01.2005.a.<br />
Konkurss toimus 2002. aasta detsembri<br />
kuul ning volituste saamiseks <strong>Puhja</strong> vallas<br />
kandideeris ainult Alla Ikkonen.<br />
Meie andmetel omavad veterinaararsti<br />
tegevusluba ja seega õigust tegelda<br />
veterinaarpraksisega järgnevad <strong>Puhja</strong> vallas<br />
elavad loomaarstid:<br />
1. Alla Ikkonen – tel. 051 41 503<br />
2. Viktor Kristov. – tel. 053 921 626<br />
3. Irina Nikulnikova – tel. 07 313 215<br />
4. Anu Ummik – 052 42 712<br />
Siinjuures tuleb arvestada, et rangelt on<br />
reglementeeritud riikliku tauditõrjeprogrammi<br />
raames tehtavad tööd, st. neid<br />
toiminguid võib teha ainult selle piirkonna<br />
volitatud veterinaararst (seega Teie vallas<br />
A, Ikkonen).<br />
Ülejäänud veterinaarpraksisega (näit.<br />
loomade ravi, diagn. uuringud, prof. loomade<br />
vaktsineerimine jne) tohib tegeleda<br />
loomaarst, kellel on Veterinaar- ja Toiduameti<br />
poolt väljastatud veterinaararsti<br />
tegevusluba. Seega, kui Teie valla loomaomanik<br />
leiab, et tema oma vallas elav loomaarst<br />
ei vasta loomaomaniku nõudmistele,<br />
võib ta kutsuda oma loomi ravima loomaarsti<br />
suvalisest Eesti Vabariigi piirkonnast.<br />
Volitatud veterinaararsti riigipoolsed<br />
ülesanded on määratletud Veterinaarkorralduse<br />
Seadusega (Riigi Teataja I 2002, 13,<br />
79, 3. peatükk VOLITATUD VETERI-<br />
NAARARST, TEMA VOLITAMISE<br />
KORD, VOLITATUD VETERINAAR-<br />
ARSTI ÕIGUSED ja KOHUSTUSED § 9<br />
- § 19). Volitatud veterinaararsti poolt<br />
osutatavate teenuste tasumäärad leiate RTL<br />
2002, 145, 2123 (PÕMm, nr. 82,<br />
13.12.2002, Volitatud veterinaararsti<br />
volituste raames osutatud tasu määrad ja<br />
tasustamise kord).<br />
Kui tegevusluba omav veterinaararst<br />
osutab veterinaarteenust (ta on end Maksuametis<br />
või Äriregistris registreerinud IEna),<br />
peab tal olema oma vet. teenuste hinnakiri,<br />
mida ta on kohustatud kliendile<br />
tutvustama ning väljastama kliendile tehtud<br />
tööde eest arve. Hinnakiri on igal loomaarstil<br />
individuaalne ning mingit riigipoolset<br />
regulatsiooni hindade kujunemisel pole<br />
rakendatud.<br />
ANDRES TAMM<br />
TARTUMAA VETERINAARKESKUSE JUHATAJA<br />
toodetud piima kohta. Kirja peab saama nii<br />
oma pere poolt joodud piim kui ka müüdud<br />
piim ja kohupiim ning piimatoodete laoseis.<br />
Tarbitud piima kohta peab jääma aruandlus<br />
kohapeale, et seda oleks vajaduse korral<br />
võimalik kontrollida.<br />
Otseturustuskvoodi omanik peab esitama<br />
PRIA-le pärast iga kvartali lõppu<br />
kvoodi täitmise kohta vormikohase<br />
aruande. Aruandes peavad olema kirjas<br />
otseturustatud toorpiima ja piimatoodete<br />
kogused toodete kaupa.<br />
Uus tootja<br />
Ettevõtjal, kellel ei ole kvooti, kuid kes<br />
soovib alustada lehmapidamist ja/või piima<br />
turustamist, saab PRIAst piimakvooti<br />
taotleda. Seda on praeguseks teinud 89<br />
loomapidajat. PRIA arvutab uuele tootja<br />
kvoodi suuruse, korrutades tootjale<br />
kuuluvate jõudluskontrolli all olevate<br />
piimalehmade arvu 5591 kiloga.<br />
Nagu iga uus asi, vajab ka piimakvoot<br />
harjumist ja selleks esimene kvoodiaasta<br />
ongi. Euroopa Liidus olles tuleb täies<br />
ulatuses kasutusele võtta sealne piimakvoodi<br />
süsteem.<br />
HELI RAAMETS<br />
PRIA PRESSINÕUNIK<br />
Külakoosolekud<br />
Vallavolikogu ja vallavalitsus<br />
hakkavad korraldama külakoosolekuid,<br />
kus üheskoos arutame<br />
hetkeolukorda ja tulevikuplaane.<br />
Uulas ja Ulilas on esimesed koosolekud<br />
lasteaia ja külaelu teemadel<br />
juba toimunud.<br />
Pakume vallaelanikele võimalust<br />
nn jätkukoosolekuteks, et arutatud<br />
teemad ei ununeks ja et koos<br />
saaksime jälgida probleemide<br />
lahenemist.<br />
Kohtume: Uulas neljapäeval,<br />
10. aprillil kell 18.00 lasteaia<br />
ruumides teemal “Uula Päevakeskuse<br />
tulevik”<br />
Ulilas neljapäeval, 24. aprillil<br />
18.00 Ulila Keskuses teemal “Ulila<br />
heakord ja korteriühistute asutamine”<br />
VALLAVOLIKOGU<br />
JA VALLAVALITSUS
12 PUHJA VALLA LEHT<br />
Õnnitleme<br />
Tiina Peedo & Martti Lääts<br />
sündis poeg Margo<br />
14.02.2003<br />
eE<br />
Triin Pall & Toivo Uibokand<br />
sündis poeg Rasmus<br />
19.03.2003<br />
g.G<br />
EAKAD SÜNNIPÄEVALAPSED APRILLIS<br />
91 EUGENIE ÄÄREMAA 12 04 Ridaküla<br />
84 ELEONORE POROSCHNA 18 04 Mõisanurme küla<br />
84 ENDLA PÜVI 28 04 Tännassilma küla<br />
82 ARMILDA HASANOVA 25 04 Ridaküla<br />
80 LINDA RAITS 25 04 Mõisanurme küla<br />
75 IVAN TJULIKOV 04 04 Rämsi küla<br />
75 VIRVE RÜBELUS 07 04 Kaimi küla<br />
PALJU ÕNNE!<br />
g.G<br />
Oled õunapuuõite valgus,<br />
mitte lõpp, vaid alati algus.<br />
Oled kastaniküünalde roosa<br />
ja kokku nii luule kui proosa.<br />
Oled sireli kohev sülem,<br />
nii üllas, siiras ja ülev,<br />
pääsusilmade lillakas silm<br />
ja Eestimaa tujukas ilm.<br />
Oled hurmav kui piibeleht,<br />
oled ainulaadne ja eht!<br />
18. märts<br />
Minna Tamsalu – 80<br />
PAKUN TÖÖD<br />
AS Kaubi Ettevõtted seoses töömahu<br />
suurenemisega võtab tööle LAOHOIDJA.<br />
Eeldame<br />
- täpsust<br />
- pingetaluvust<br />
- väga head suhtlemisoskust<br />
- kohusetundlikkust<br />
- arvuti kasutamise oskust (excel, word, internet)<br />
Pakume:<br />
- konkurentsivõimelist töötasu<br />
- arenemisvõimalust<br />
CV palume saata hiljemalt 17. aprilliks AS Kaubi Ettevõtted.<br />
<strong>Puhja</strong> <strong>vald</strong>, Tartumaa või tuua sekretäri kätte AS Kaubi<br />
Ettevõtted kontorisse.<br />
AIVAR JUHKOV<br />
juhatuse liige<br />
•••<br />
Politsei vastuvõtuajad Ulilas<br />
Seekord 15. aprillil kella 10.00 - 12.00 Ulila Keskuses.<br />
Edaspidi iga kuu teisel teisipäeval kell 10.00-12.00<br />
Vallavalitsus<br />
•••<br />
OTSIN PEREMEEST<br />
Uulasse on tulnud suur noor must pruunide käppadega<br />
hästitoidetud koer.<br />
Kaelas metallnaastudega rihm. Omanikul palun järele tulla.<br />
MÄLESTAME<br />
25. aprill<br />
Linda Raits – 80<br />
23. aprill<br />
Kaja Kress – 55<br />
Tervist ja õnne meie kauaaegsete ringijuhtidele!<br />
Soovib seltsimaja ja isetegevuslased.<br />
ALMA RAITAR<br />
06.03.1912 – 22.03.2003<br />
PUHJA VALLA LEHT<br />
VÄLJAANDJA PUHJA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS 61301<br />
TARTUMAA TEL. 451 241<br />
TOIMETAJA GERLI RATAS TEL/AKS 351 268;<br />
E-POST: GERLI.RATAS@MAIL.EE<br />
TRÜKITUD OÜ TARTUMAA TRÜKIKOJAS<br />
TIRAAÞ: 1050<br />
ELLE VALTNER<br />
13.06.1956 – 25.03.2003
Change language