Puhja Valla Leht november 2009 - Puhja vald
Puhja Valla Leht november 2009 - Puhja vald
Puhja Valla Leht november 2009 - Puhja vald
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Toimetaja veerg<br />
Päivi Märjamaa,<br />
toimetaja<br />
Valimised on selleks korraks läbi.<br />
Meie ühine tantsuplats on meie<br />
endi valitud muusikutega täidetud<br />
ja jääb loota, et uus orkester nooti<br />
tunneb ja sümfooniast koheselt<br />
kakofoonia ei saa.<br />
Oma elukoha võimu esifiguure<br />
vabalt valides on vastutus olnud<br />
loodetavasti siiski suurem kui<br />
selvesööklast meelepärast praadi<br />
välja sortides või riiulilt suvalise<br />
kingapaari kasuks otsustades.<br />
Kui sõbra, kaastöötaja, tööandja<br />
või pereliikme eelistus ja maailmavaade<br />
sinu valikut kallutaski, on<br />
see lõppkokkuvõttes ikkagi olnud<br />
sinu valik. Kui muidu kena naabrimees<br />
või lahe kaaslane valituks<br />
saades sinu ootustele äkki enam<br />
ei vasta, siis kas pole asi ikkagi väheses<br />
sisulises süvenemises kandidaatide<br />
võimekusse.<br />
Muretsemine tuleviku pärast kuulub<br />
praegu nagunii iga eestimaalase<br />
igapäevarepertuaari, muutused<br />
kohalikus elus suurendavad paratamatult<br />
veelgi ebakindlust.<br />
Diktatuuri tingimustes poleks olnud<br />
oluline, kelle poolt hääletada,<br />
siis oleks tähtis olnud ainult see,<br />
kes hääli kokku loeb. Seega on igasugune<br />
demokraatia ikka etem kui<br />
diktatuur.<br />
Ootame kõige paremat.<br />
<strong>november</strong> <strong>2009</strong> Nr. 10 (143)<br />
Viive Paltseri,<br />
valla valimiskomisjoni esimees<br />
Valimisliit Tarmukad – 501 häält,<br />
Valimisliit Hooliv <strong>Puhja</strong> <strong>vald</strong> – 322<br />
häält,<br />
Valimisliit Optimistid – 254 häält,<br />
Eesti Keskerakond – 42 häält,<br />
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit – 35<br />
häält.<br />
REGISTREERITUD<br />
VOLIKOGU LIIKMED<br />
Valimisliit Hooliv <strong>Puhja</strong> <strong>vald</strong><br />
1) Vahur Jaakma<br />
2) Urmas Päevloo<br />
3) Arvi Müürsepp<br />
4) Kristina Ermel<br />
Valimisliit Optimistid<br />
1) Kalle Kivaste<br />
2) Tõnu Hallik<br />
3) Jaak Jõeleht<br />
Valimisliit Tarmukad<br />
1) Heino Kõrgeperv<br />
2) Milvi Sepp<br />
3) Heiki Rokka<br />
4) Eduard Aan<br />
5) Liilia Nõmmik<br />
6) Anti Mets<br />
Volikogu liige Milvi Sepp lõpetas oma<br />
volitused seoses töötamisega valla ametnikuna<br />
ning asendusliikmeks määrati<br />
Karita Kirbits (Valimiskomisjoni otsus<br />
nr 10, 22.10.<strong>2009</strong>).<br />
VALIMISTULEMUSED<br />
KANDIDAATIDELE ANTUD HÄÄLI<br />
kandidaadi<br />
nr<br />
Nimi<br />
Hääli<br />
kokku<br />
101 Kalmer Tera 35<br />
102 Vahur Jaakma 98<br />
103 Urmas Päevloo 30<br />
104 Kaarel Tuvike 16<br />
105 Janek Raid 19<br />
106 Esta Järve 16<br />
107 Kristina Ermel 19<br />
108 Inna Samoilova 18<br />
109 Niina Topoleva 9<br />
110 Arvi Müürsepp 27<br />
111 Alla Ikkonen 7<br />
112 Jaan Naarits 9<br />
113 Veera Keeldoja 10<br />
114 Oleg Kromanov 16<br />
115 Jaan -Arvo Taska 4<br />
116 Gabriel Matt 7<br />
117 Päärn Hint 3<br />
118 Margo Ratassepp 10<br />
119 Aarne Remmelkoor 4<br />
120 Märt Gusev 14<br />
121 Tõnu Hallik 32<br />
122 Jaak Jõeleht 31<br />
123 Marika Kangro 3<br />
124 Kalle Kivaste 143<br />
125 Kuldar Kuus 11<br />
126 Peep Pehap 4<br />
127 Aivi Pukki 1<br />
128 Enn Pärnpuu 2<br />
129 Reet Viks 13<br />
130 Eduard Aan 38<br />
131 Paul Kangro 6<br />
132 Karita Kirbits 30<br />
133 Nikolai Konovalov 13<br />
134 Heino Kõrgeperv 116<br />
135 Innart Lettens 18<br />
136 Andrus Lummo 4<br />
137 Airi Mahla 29<br />
138 Anti Mets 32<br />
139 Liilia Nõmmik 37<br />
140 Jaak Ratt 10<br />
141 Heiki Rokka 51<br />
142 Margus Sepp 19<br />
143 Milvi Sepp 51<br />
144 Alik Säde 7<br />
145 Hilja Toomiste 10<br />
146 Andres Toompere 5<br />
147 Talis Toompere 7<br />
148 Auli Uiboupin 18<br />
149 Meelis Pure 42<br />
KOKKU 1154
2 PUHJA VALLA LEHT<br />
Viive Paltseri,<br />
vallasekretär<br />
KESKKOND<br />
Volikogu esimene istung<br />
Volikogu esimese istungi kutsus kokku ja viis läbi valla valimiskomisjon.<br />
Istungi avas valla valimiskomisjoni esimees Viive Paltseri.<br />
Kohal olid kõik 13 vastvalitud volikogu liiget. <strong>Valla</strong> valimiskomisjon<br />
õnnitles volikogu liikmeid ja soovis neile järgnevaks<br />
neljaks aastaks jõudu, arukust edasiste otsustuste langetamisel,<br />
head läbisaamist kõikide valimisliitude vahel ja tulemusrikast<br />
koostööd tulevase vallavalitsuse ja valla ametnikega. <strong>Valla</strong> ca<br />
2400 elanikku ootab neilt õigeid otsuseid ja edasiminekut kõigis<br />
elu<strong>vald</strong>kondades.<br />
Istungi esimese päevakorrapunktina oli väljakuulutatud volikogu<br />
esimehe valimine. Kandidaate volikogu esimehe kohale<br />
esitati kaks: Tõnu Hallik (Valimisliit Optimistid) ja Heiki Rokka<br />
(Valimisliit Tarmukad). Valimiskomisjon viis läbi volikogu<br />
esimehe valimiseks salajase hääletamise, mille tulemusena osutuks<br />
volikogu esimeheks valituks hr Tõnu Hallik poolthäälte<br />
enamusega 7:6.<br />
Seejärel asus istungit juhatama volikogu esimees hr Tõnu<br />
Hallik, kes viis läbi volikogu aseesimehe valimise protseduuri,<br />
esitades volikogu aseesimehe kohale hr Kalle Kivaste kandidatuuri.<br />
Läbiviidud salajase hääletamise tulemusena osutus volikogu<br />
aseesimehe kohale valituks hr Kalle Kivaste poolthäälte<br />
enamusega 7:6.<br />
Volikogu rahuldas vallavalituse poolt esitatud kollektiivse<br />
lahkumispalve. Senine vallavalitsus jätkab töötamist kuni uue<br />
valitsuse koosseisu kinnitamiseni.<br />
Lepiti ka kokku uue istungi toimumise aeg s.o. 4. novembril<br />
k.a, kus otsustatakse vallavanema valimine ja volikogu alatiste<br />
komisjonide moodustamine.<br />
Keskkonnasõprade projekt<br />
jääb talvituma<br />
Mariann Karja,<br />
projekti eestvedaja<br />
<strong>Puhja</strong> valla haridusasutuste keskkonnaprojekti 8 kuud on<br />
selja taha jäänud, aeg on teha kokkuvõtteid ja plaane uueks<br />
hooajaks.<br />
Projekt „Keskkonnasõbrad <strong>Puhja</strong> koolis ja lasteaias“ leidis<br />
rahastuse Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja <strong>Puhja</strong> <strong>Valla</strong>valitsusest<br />
5-ndat aastat järjest, nii saame rääkida järjepidevusest<br />
kohalikus keskkonnahariduses ja isegi mõnede traditsioonide<br />
tekkest. Keskkonnaprojekti tegevusi aitasid ette valmistada<br />
ja läbi viia juhtrühma liikmed (Lea End-Kärmas, Mariann<br />
Karja, Maarja Kikerpill, Karita Kirbits, Helari Kährik, Liisi Lehemets,<br />
Riin Massur, Einike Reinvelt, Elle Salo, Madli Tuvike)<br />
ja mitmed pedagoogid nii koolist kui lasteaiast.<br />
Usume, et eemärgid, mida märtsis seadsime, on saavutatud:<br />
1) lastel, õpilastel ja täiskasvanutel paranesid keskkonna- ja<br />
loodusalased teadmised ning suhtumine loodusressurssidesse,<br />
seda kinnitavad konkursid, näitus, keskkonnaalane<br />
mälumäng, matkamängu ülesanded, keskkonnamängude<br />
päev, metsa istutamine, loengud, õppus „Otsi Otti“, õppekäigud<br />
ja matkad, looduslaager, õppevahendite, metoodiliste<br />
materjalide ja raamatute, soetatud 2004–<strong>2009</strong> keskkonnaprojektide<br />
käigus, väljapanek õpetajatele, õpetajate<br />
koolitus Karula rahvuspargis ning looduslodjal.<br />
Sügist siirdesoos jäädvustab Merle Lint.<br />
Foto autor Mariann Karja.<br />
Oktoobris toimunud loodusfotokoolitusel Alam-Pedja<br />
LKA-l said mõned fotograafia nipid ja võtted taas meelde<br />
tuletatud ja ära proovitud. Kuigi taevas oli pilvine ja valgust<br />
vähevõitu, said õpilased ja õpetajad hulga pilte mälukaardile,<br />
millised neist pikemaajalist säilitamist väärivad, otsustavad<br />
autorid, aga millised paberile kanda, seda grupitööna<br />
tehtav analüüs. Fotokoolituse juhendaja Jaanus Järva rääkis<br />
põnevalt loodusest, looduses viibimisest ning fotograafiast;<br />
2) projektis osalejad väärtustavad elutervet keskkonda ja on<br />
ise aktiivsed kodukoha keskkonnaprobleemide teadvustamisel:<br />
õuesõppe tegevused ja -tunnid, õppekäik jäätmekäitlusettevõttesse,<br />
looduslaager, loomingukonkurss.<br />
Õuesõppeaasta lõpu puhul toimus 14. oktoobril koolis väga<br />
meeleolukas sügislaat. Sügisandide müüjaid oli küll 19, aga<br />
hilisemad laadakülastajad said vaid muljeid kuulata ja teiste<br />
ostetud kaupu kadestada. Häälekat laadamelu aitas tekitada<br />
10. klass loteriiga, kus iga loos võitis ja peaauhinnaks oli<br />
kõrvits.
<strong>november</strong> <strong>2009</strong> 3<br />
3) projekti tegevusi kajastati <strong>Puhja</strong> <strong>Valla</strong> Lehes (mai kuni <strong>november</strong><br />
<strong>2009</strong>) ja teavitati vallaelanikke loodus- ja keskkonnaalasest<br />
tegevusest <strong>Puhja</strong> haridusasutustes;<br />
4) piirkondlikel üritustel (lasteaialaste näitemängu päev, õpilaste<br />
matkamäng) osalenud õpetajatele jagati kogemusi<br />
loodushariduse ja õuesõppe <strong>vald</strong>konnas, sh tutvustati 2005.<br />
aastast alates toimunud projekte;<br />
5) mainimist väärivad ka projekti temaatikaga seotud lisategevused:<br />
osalemine „Minu Eesti“ mõttetalgutel, projektis<br />
„Tere, kevad!“, RMK ja VVV SA õppeprogrammides, üleeestilisel<br />
võistlusel „Energiasäästlik kool“ ja TÜ koordineeritud<br />
üle-euroopalises projektis „Ökoloogiline jalajälg“.<br />
Keskkonnaharidusliku tegevusega tahame kindlasti jätkata,<br />
sest taoliste ettevõtmiste kaudu õpetame väärtustama looduslikku<br />
mitmekesisust, mõistma inimese ja keskkonnavahelisi<br />
seoseid ning näitama üles isiklikku eeskuju turvalise keskkonna<br />
saavutamise eest.<br />
Sügislaada parimad kurgid. Foto autor Mariann Karja.<br />
Juhtgrupp tänab projektis osalejaid ning vallavalitsust toetuse eest!<br />
Talgutest<br />
Kaja Udso,<br />
<strong>Puhja</strong> Seltsimaja juhataja<br />
Fotode autor Heiki Rokka.<br />
<strong>Puhja</strong> Seltsimaja igasügisesele murele,<br />
kuidas ja mis jõududega taas <strong>Puhja</strong> park<br />
korda saada, tuli väga meeldiv lahendus.<br />
Valimisliit Tarmukad, Tantsuselts Opsal<br />
ja Spordiselts Strohh ulatasid seltsimaja<br />
rahvale abikäe ning kutsusid ka teisi<br />
puhjalasi head tahet üles näitama.<br />
Neli tundi tublit tööd ja võimegi taas<br />
talvele rahuliku südamega vastu minna.<br />
Talgutel lõid kaasa: Karita Kirbits, Jaak<br />
Ratt, Milvi Sepp, Enn Pokk, Margus<br />
Sepp, Heiki Rokka, Karoly Kaljuvee, Reet<br />
Malahhov, Kristin Kasesalu, Katri Udso,<br />
Kaja Udso, Heino Kõrgeperv, Anti Mets,<br />
Kristo Hark, Kaul Karja, Mariann Karja,<br />
Eduard Aan, Miina-Liisa Kuusemaa,<br />
Kristiina Pokk, Kersti Variksaar, Jaanus<br />
Variksaar, Rivo Sepping, Sven Käiro, Ingrid<br />
Pokk, Anneli Hark, Liilia Nõmmik,<br />
Sirje Vetesalu, Asti Käiro, Ülle Jaakma,<br />
Simo Saar ja Triin Pall. Täiskasvanute<br />
tubli eeskuju järgisid ja toetasid ka lapsed:<br />
Liisa Aan, Karla Mets, Ott Mets,<br />
Rainis Pedajas, Rasmus Uibokand, Triine<br />
Uibokand, Hanna Paalmäe, Lembi<br />
Laine Kuusemaa ja Tiiu Piibe Kuusemaa.<br />
Kokku osales talgutel 31 täiskasvanut ja<br />
9 last. Olge kõik südamest tänatud tubli<br />
töö ja abivalmi suhtumise eest! On rõõm,<br />
et <strong>Puhja</strong>s on nii palju hoolivaid inimesi,<br />
kellele läheb korda meie ühine elukeskkond<br />
ning kes on nõus selle paremaks<br />
muutmisel oma panuse andma!<br />
Kuna talgud toimusid hingedepäeva<br />
eel, süütasid talgulised mälestusküünlad<br />
ka <strong>Puhja</strong> Vabadussamba jalamil.
4 PUHJA VALLA LEHT<br />
Raido Kutsar,<br />
majandusnõunik<br />
Pakendikonteiner ei asenda olmeprügikonteinerit<br />
Paljudele <strong>Puhja</strong> valla elanikele on kindlasti<br />
saanud harjumuseks kasutada sihipäraselt<br />
vallas asuvaid pakendikonteinerid.<br />
Kahjuks leidub ka inimesi, kes<br />
neid sihipäraselt ei kasuta ning viivad<br />
oma kodumajapidamises tekkinud prügi<br />
pakendikonteinerisse.<br />
Pakendikonteinerisse viidud prügi<br />
rikub konteineris oleva pakendi kvaliteedi<br />
ning kogu konteineri sisu tuleb viia<br />
ladestamisele prügimäele. Kõigil konteineritel<br />
on infokleebised (sinine kleebis<br />
paber/papp ja kollane segapakend), kus<br />
on selgitatud, millised pakendid konteinerisse<br />
panna. Info jäätmete sorteerimisest,<br />
konteinerite asukohtadest ning<br />
<strong>Puhja</strong> aleviku jäätmepunkti vastuvõetavatest<br />
jäätmetest on kättesaadav valla<br />
kodulehelt.<br />
Kuigi palju jäätmeid on võimalik sorteeritult<br />
üle anda (pakendid pakendikonteinerisse,<br />
ohtlikud jäätmed, suurjäätmed<br />
ja vanarehvid jäätmepunkti viia),<br />
tekkib jäätmeid, mis tuleb panna ainult<br />
olmeprügikonteinerisse. Olmeprügikonteinerisse<br />
lähevad määrdunud pakendid,<br />
riideesemed, aknaklaas väikeses koguses,<br />
toidujäätmed, hügieenitarbed, mänguasjad<br />
jne – kõik, mis ei kuulu eraldi<br />
sorteerimisele. Kõigil valla (nii eramajade<br />
kui ka kortermajade) elanikel peab<br />
olema korraldatud kodumajapidamises<br />
tekkinud olmejäätmete äravedu. Selleks<br />
tuleb sõlmida jäätmekäitlejaga leping<br />
olmeprügi äraveoks. Sageli on kuulda<br />
jutte, et „mul ei tekigi prügi“. Sellist juttu<br />
ei tahaks uskuda, sest iga inimese elutegevuse<br />
tulemusena tekib tahtmatult jäätmeid.<br />
Kahjuks sageli käitlevad sellised<br />
inimesed oma prügi ebaseaduslikul- põletavad,<br />
matavad maha, sokutavad metsa<br />
alla või kellegi teise konteinerisse.<br />
Siinkohal räägiks veel toimetamisest<br />
kalmistul. Kalmistul hauaplatsi korrastades<br />
tuleb praht viia vastavasse kohta.<br />
Lehed, oksad, närtsinud lilled ja muu<br />
selline orgaaniline praht tuleb panna<br />
kalmistul tähistatud kompostplatsidele,<br />
kuid MITTE konteinerisse. Konteinerisse<br />
tuleb panna küünlad, klaas- ja metalltopsid,<br />
kunstlilled ja muu selline prügi,<br />
mida ei ole võimalik kompostida. Tuletaks<br />
veel meelde, et konteinerid on mõeldud<br />
kalmistu külastajatele mitte koduse<br />
olmeprügi jaoks.<br />
TEADAANNE<br />
Emajõe-Võhandu jõe valgala veemajanduse<br />
arendamise projekti, mida rahastab<br />
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond,<br />
raames käivad torustike ehitustööd paljudes<br />
asulates. Luuakse liitumisvõimalus<br />
ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga<br />
paljudele kinnistutele, kus varem seda<br />
ei ole olnud. Siinkohal annaks väikese<br />
ülevaate sellest, mismoodi käib antud<br />
projekti raames liitumisprotsess nendel<br />
kinnistutel, kellele on juba välja ehitatud<br />
või ehitatakse liitumispunkt, millega on<br />
võimalik liituda.<br />
Kõigile, kelle kinnistule antud projekti<br />
raames võimaldatakse liitumist, st<br />
kinnistu piirneb rajatavate torustikega,<br />
on saadetud või saadetakse posti teel<br />
koju kiri ja ettepanek liitumiseks. Liitumine<br />
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga<br />
ei ole kohustuslik, kuid nendele, kes teevad<br />
seda enne 31. detsembrit 2010.a ning<br />
asuvad teenust kasutama, on liitumistasu<br />
0 krooni. Hilisem liitumine on tasuline.<br />
Täidetud liitumisleping koos teiste vajalike<br />
dokumentidega palume tagastada<br />
posti teel või tuua AS Emajõe Veevärk<br />
kontorisse. Soovijad võivad ka lepingu<br />
digitaalallkirjastada ning edastada e-kirja<br />
teel. Täpsemad juhised ja vajaminevate<br />
dokumentide loetelu on toodud lepingu<br />
kaaskirjas, täiendav informatsioon<br />
saadetakse teistkordselt inimestele, kes ei<br />
ole veel liitunud, posti teel. Alati võib ka<br />
küsimustega pöörduda AS Emajõe Veevärgi<br />
poole telefonil 7 311 840. Samuti<br />
palume ühendust võtta inimestel, kes<br />
mingil põhjusel ei ole meie poolt saadetud<br />
liitumislepingut kätte saanud, kuigi<br />
peaks selle saama.<br />
Kinnistu omanik teostab peale liitumislepingu<br />
sõlmimist kinnistuveevärgi<br />
trasside ehitamise, see on omaniku ülesanne.<br />
Kui vastava ehituse teostamiseks<br />
on kohalik omavalitsus ette näinud loa,<br />
siis kinnistu omanik taotleb selle loa vastavalt<br />
kehtivale seadusandlusele. Enne<br />
ehitamise algust on kinnistu omanik<br />
kohustatud teavitama AS Emajõe Veevärki<br />
tööde algusest ja planeeritavast<br />
lõpetamise kuupäevast, samuti sellest,<br />
kes teostab ühendamise. Ühenduse võib<br />
teostada ainult vastavat väljaõpet omav<br />
spetsialist. Vastasel juhul on kohustuslik<br />
AS Emajõe Veevärgi esindaja juuresolek<br />
ühenduse teostamisel. Kanalisatsiooniga<br />
ühendamist ei või teha enne, kui AS<br />
Emajõe Veevärk on ehitajalt magistraaltrassi<br />
vastu võtnud, alles siis võib alustada<br />
ühendamist. Järelvalvet kinnistu siseste<br />
torustike ehitamisel ja ühendamisel<br />
liitumispunktidega teostab AS Emajõe<br />
Veevärk.<br />
Liituja esitab peale tööde lõppu ASile<br />
Emajõe Veevärk digitaalse teostusmõõdistuse.<br />
Kinnistu omanik on kohustatud välja<br />
ehitama ka veemõõtesõlme, kui seda ei<br />
ole varem nõuetekohaselt välja ehitatud.<br />
Veearvestit liituja paigaldama ise ei pea,<br />
selle paigaldab piirkonna vee-ettevõtja.<br />
Kui veemõõtesõlm on valmis arvesti<br />
paigaldamiseks, siis tuleb sellest teavitada<br />
vee-ettevõtjat, kes tuleb ja paigaldab<br />
arvesti. Juhul kui veemõõtesõlm ei ole<br />
välja ehitatud, nii et sinna saaks paigaldada<br />
veearvesti, siis piirkondades, kus<br />
vee-ettevõtjaks on AS Emajõe Veevärk,<br />
võib puudused likvideerida ja muudatused<br />
veemõõtesõlme teha küll AS Emajõe<br />
Veevärk, kuid nimetatud tööde eest tuleb<br />
liitujal tasuda, need ei kuulu tasuta paigaldatava<br />
arvesti juurde.<br />
Kui klient kasutas eelnevalt isiklikku<br />
kaevu ning soovib isikliku kaevu kasutamist<br />
jätkata, siis on klient kohustatud paigaldama<br />
veearvesti omal kulul sellele osale<br />
tarbitavale kaevust võetavale veele, mis<br />
peale kasutamist suunatakse ühiskanalisatsiooni.<br />
Klient on kohustatud tellima<br />
piirkonna vee-ettevõtjalt isikliku kaevuvee<br />
veearvesti plommimise ning süsteemi<br />
ülevaatamise. NB! Ühisveevärgi torustikku<br />
ja isiklikust kaevust tulevat torustikku<br />
kokku ühendada ei ole lubatud!<br />
Enne teenuse või teenuste kasutama<br />
hakkamist peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga<br />
liitunud klient sõlmima ka<br />
teenuselepingu. Kliendid, kes eelnevalt<br />
kasutasid ühte teenust ning liitusid nüüd<br />
teise teenusega, peavad uuendama olemasolevat<br />
teenuselepingut, eelneva teenuselepingu<br />
puudumisel sõlmitakse uus<br />
teenuseleping.
<strong>november</strong> <strong>2009</strong> 5<br />
Teenuseleping sõlmitakse lähtuvalt teenuselepingu sõlmimise<br />
protsessist (http://www.emajoevv.ee).<br />
Peale teenuselepingu sõlmimist võib klient alustada tarbimist<br />
juhul, kui lepingus ei ole märget hilisemast tarbimise<br />
võimaldamise algusest. Eriti oluline on see kanalisatsioonitrassi<br />
puhul, sest kasutamist ei tohi alustada varem, kui on tehtud<br />
kõik vajalikud ühendused magistraaltrassil. Juhul, kui tarbimise<br />
alustamiseks tuleb avada enne ka maakraan ning seda ei<br />
ole varem tehtud, siis maakraani avamise õigus on piirkonna<br />
vee-ettevõtjal. Maakraani avamise soovist palume anda teada<br />
vee-ettevõtjale. Liituja vastutab selle eest, et kinnistuveevärgile<br />
paigaldatud sulgarmatuurid oleks suletud ning ei tekiks<br />
LASTEAIA TEGEMISED<br />
Õpetajate päev <strong>Puhja</strong> lasteaias<br />
Reet Malahhov,<br />
<strong>Puhja</strong> lasteaia juhataja.<br />
Õpetaja, sinu headus<br />
rohkem väärt kui kõik su teadus...<br />
...on öelnud keegi tark mees. Kuidas on lood meie lasteaia<br />
õpetajate headuse ja teadusega ja mismoodi elavad nende võsukesed<br />
oma igapäevaelu siis, kui nad ema-isa silma alt ära on,<br />
said mõned meie lastevanemad ise oma silmaga näha ja kogeda.<br />
Nimelt 2. oktoobril, kui kõik õpetajad nii koolis kui lasteaias<br />
oma päeva tähistasid, olid meil palutud lapsevanemad rühmadesse<br />
ja tulla võisid kõik soovijad. See võimaldas neil proovida,<br />
kuidas maailma parim amet (meie arvates) leivateenimiseks<br />
sobib ja tänu sellele saime meie, õpetajad, oma päeva nautida.<br />
Siinkohal ütlemegi suure ja südamest tuleva tänu Greete emale<br />
Piia Kingsepale, Annabeli emale Darja Menšikovale, Rihardi<br />
emale Niina Iljinale, Raico emale Reelika Portnovale, Eliisabeti<br />
emale Maire Judinile, Kaspari emale Maia Mälgule, Marii-<br />
Merelli emale Pille Pukkile ja Matvei emale Inna Rauale. Meie<br />
maja töötajate ja ka abis olnud lastevanemate arvates oli päev<br />
igati korda läinud ja tekitas <strong>vald</strong>avalt positiivseid emotsioone.<br />
Mõned arvamused lastevanematelt:<br />
• Mulle endale oli see uueks kogemuseks ja oli nii tore. Te<br />
võite mind edaspidigi kutsuda, kui on vaja.<br />
• Minu jaoks oli see täielik puhkepäev, huvitav ja tore. Mulle<br />
meeldis ja ma olen väga rahul.<br />
• Lapsed olid tublid, aga ma ei kujuta ette, kuidas õpetajad<br />
mõne lapsega hakkama saavad, kes üldse ei kuuletu. Muidu<br />
oli väga tore ja näiteks mina sain oma lapse kohta uusi asju<br />
veekahjustusi. Kui kahjustused peaks tekkima, siis selle eest AS<br />
Emajõe Veevärk ei vastuta.<br />
Peale tarbimise alustamist toimub igapäevane teenuse tarbimine<br />
kliendi poolt kooskõlas kehtivate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni<br />
kasutamise eeskirjadega.<br />
AS Emajõe Veevärk loodab, et projekti raames läbi viidud<br />
ehitus- ja rekonstrueerimistööd parandavad inimeste elukvaliteeti<br />
ning tagavad kvaliteetse teenuse.<br />
AS Emajõe Veevärk on meeleldi nõus vastama kõigile tekkinud<br />
küsimustele telefonil 7 311 840 või elektronposti aadressil<br />
emajoevv@emajoevv.ee.<br />
teada, sest kodus on ta teistsugune. Aga niisuguseid päevi<br />
võiks rohkem korraldada, mitte ainult õpetajate päeval ja<br />
see võiks kõigile kohustuslik olla, siis vanemad näevad, kuidas<br />
nende lapsel siin läheb ja kuidas ta käitub.<br />
• Kokkuvõtteks oli see üks õpetlik päev meile kõigile. Loodan,<br />
et lapsed ja õpetajad jäid meiega rahule. Mina õppisin<br />
nägema lastes palju rohkem häid omadusi, siirust ja heatahtlikkust<br />
kui varem. Ja loomulikult oskan nüüd hinnata<br />
palju rohkem õpetajate tööd, teades, kui palju pühendumist<br />
nõuavad neilt meie lapsed.<br />
Lapsed arvasid selle päeva kohta nii:<br />
David: Kui emad olid rühmas, oli hea, sest nad lubasid puu otsas<br />
ronida.<br />
Karmen: Nemad lubasid kõike teha, aga õpetaja ei luba.<br />
Rasmus: Emad tulid rühma, et meid hoida. Lapsed karjusid, aga<br />
õpetaja tahtis puhata.<br />
Greete: Tore oli! Palju tegevusi oli, teistmoodi oli see päev!<br />
Rainis: Me saime hoopis teisi mänge mängida.<br />
Astrid: Ronisime toru peal ja kiikusime. Siis läks Ronni ema ära.<br />
Kahju oli!<br />
Eliisabet: Me mängisime ja Ronni oli ka seal. Emme oli parem tädi.<br />
David: Meile meeldis. Tädi lubas meid värava juurde sõita.<br />
Krete-Ly: Meil olid Raico ema, Eliisabeti ema ja Ronni – Eliisabeti<br />
vend. Nad olid head ja oli huvitav. Kui tädi Maire ära läks, siis<br />
hakkas Eliisabet nutma.<br />
Laura: Tädid ei keelanud meid.<br />
Marii-Merell: Talle meeldib, et ta on lasteaias. Mulle meeldis sellepärast,<br />
et mulle meeldib, kui emme on lasteaias. Kasvatas ja Rainisega<br />
pahandas, et ta ei kuuland sõna. Mulle meeldib, et ta kasvatab<br />
siin mind ja teisi lapsi. Matvei emme tuli väikse titaga.<br />
Triine: Kaspari emme ütles, et suppi peab sööma, siis sa saad<br />
suureks kasvada, koolilapseks. Ja väga hea, et nad tulid. Nad olid<br />
rõõmsad ja Marii ema oli täitsa hea ja Kaspari emme oli rõõmsa<br />
näguga. Kaspari emme andis meile süüa.<br />
Matvei: Kaspari ema tõi söögi. Marii emme vaatas lapsi. Meeldis<br />
nendega mängida. Minu emme tuli titaga, istus siin ja rääkis lastega.<br />
Küsis, mis nimi on, vaatas lapsi.<br />
Lisett: Kaspari ema oli söögitädi. Siis tegi süüa. Kui sõime ära, siis<br />
läksime õue Kaspari ja Marii emmega. Hästi oli.<br />
Raimo: Vaatasime titat. Beebi oli Matvei oma. Mängisid ja ei kakelnud<br />
keegi. Natuke kaklesid ja see on paha lugu.<br />
Loodan, et sellest päevast said innustust kõik lapsevanemad<br />
ja on edaspidi julgemad meie elust ja tegemistest osa võtma.<br />
Veel kord suur tänu meil abis olnud lastevanematele!
8 PUHJA VALLA LEHT<br />
vastama. Nii sai näiteks uurida teenuste<br />
hindade kohta või töötajate tööpäeva<br />
puudutavat infot. Lahkumise ajaks oli<br />
igaühel meist taskus ka väike meene,<br />
olgu siis miniatuurne mõõdulint-võtmehoidja<br />
Metroserdi logoga või ettevõtet<br />
tutvustav Metroserdi 90. sünnipäevaks<br />
välja antud raamat.<br />
AS Metrosert külastamisele järgnes<br />
lühike bussisõit ja poekülastus ning õige<br />
pea väljusime bussist juba A. Le Coq’i<br />
nime kandva ettevõtte parklas. Usun, et<br />
see ettevõte ei vaja pikemat tutvustamist,<br />
sest on teada-tuntud fakt, et tegemist on<br />
sellise firmaga, mis on juba väga pikka<br />
aega hoolitsenud eestimaalaste janu<br />
kustutamise eest. Sellest pikast ja kirjust<br />
ajast, mille vältel A. Le Coq tegutsenud<br />
on, võttis enda kohustuseks rääkida härra<br />
Ilmar Kõrgesaar, kes kogu oma tööinimese<br />
elu õlletehases töötades veetnud.<br />
Ekskursioon algas tehase tootmisruumidest,<br />
kus võis näha iga sammu õllevalmistamise<br />
protsessist. Kuna tehases<br />
tehakse õlut linnastest, siis esimene peatus<br />
toimuski linnaseveski juures, kus toimub<br />
linnase jahvatamine. Nii, nagu veskist<br />
saadav produkt, suundusime meiegi<br />
järgmisesse tsehhi – õllekeedutsehhi.<br />
Siin keedetakse jahvatatud linnastest õllemeski<br />
ning pärast hoolikat filtreerimist<br />
saadetakse see käärimismahutitesse, kus<br />
„õllebeebist“ saab täisväärtuslik õlu. Erinevatel<br />
õllesortidel võtab valmimine erinevas<br />
koguses aega, kuid nagu piiritles<br />
Õllemuuseumis rääkis hr Ilmar Kõrgesaar<br />
Tartu Õlletehase ajaloost.<br />
seda ajavahemikku härra Kõrgesaar, kulub<br />
õlle käärimiseks umbes 17–23 päeva.<br />
Sealjuures käärib kõige kauem kõige<br />
kangem neist õllesortidest – Bock. Ühe<br />
sellise protseduuride tsükli jooksul saab<br />
valmis ligi 28 000 liitrit õlut.<br />
Tootmisprotsess nähtud, suundusime<br />
villimistsehhi, kus mööda erinevaid liine<br />
lausa voolasid „Bockijõed“ – lõpmatud<br />
pudelite hulgad, mis täideti Bock’iga,<br />
kleebiti sildid peale ning laoti siis aluse<br />
peale. Meil oli võimalus jälgida kogu villimisprotsessi<br />
algusest peale: kolvikujulistest<br />
toorikutest pudelite vormimisest<br />
kuni valmistoodangu ladumiseni aluse<br />
peale.<br />
Olles põhjalikult uurinud õlle teekonda<br />
linnastest valmispudelini, suundusime<br />
õllemuuseumi, kus meile tutvustati<br />
õlle ja Tartu õlletehase ajalugu, pakkudes<br />
palju põnevaid eksponaate ja illustreerivat<br />
materjali, mis võimaldasid näha järkjärgulist<br />
õlletootmistehnoloogia arengut.<br />
Mõnevõrra šokeerivaks faktiks oli see,<br />
et kunagi sisaldasid meskifiltrid asbesti,<br />
mida käsitletakse praegu ohtliku materjalina.<br />
Härra Kõrgesaar kiirustas meid<br />
aga rahustama – kahjulik on vaid asbestitolm,<br />
kuna see võib sattuda kopsudesse.<br />
Pärast seda, kui muuseumi eksponaatide<br />
arsenal oli end ammendanud, jõudis kätte<br />
hetk, mida kõik olid ekskursiooni algusest<br />
peale oodanud – meil avanes võimalus<br />
degusteerida erinevaid A. Le Coq’i<br />
tooteid. Pika laua taga istudes sai proovitud<br />
nii karastusjooke kui ka õlletehase<br />
tähtsaimat toodet – õlut. Ekskursiooni<br />
jooksul kogutud tarkuse kinnistamiseks<br />
näidati meile telekast nn. „videoekskursiooni“,<br />
kus üsna tihti figureeris ka meie<br />
giid.<br />
Tehases ringkäiku tehes said<br />
julgemad paarikümnemeetri kõrguste<br />
käärimahutite otsast heita pilgu ka<br />
sügisesele Supilinnale.<br />
Fotode autor Einike Reinvelt<br />
Sügise algus <strong>Puhja</strong> valla pensionäridel<br />
Eeva Kukk,<br />
pensionär<br />
9. septembril sõitsid <strong>Puhja</strong> valla pensionärid<br />
traditsioonilisele ekskursioonile.<br />
Sihiks oli Põhja-Lätimaa.<br />
Esimene peatus puumõis – Ungurmoisa.<br />
Elamuseks oli puust õhkuv aura,<br />
lõhn, hingus, kuidas kellelegi. Kõrval<br />
asus täiesti terve mõisniku ehitatud koolimaja<br />
talulastele (18. sajand). Iidne park<br />
neljasaja-aastaste tammede ja teemajaga<br />
tekitas igikestmise tunnet.<br />
Läti ürgne loodus, Turaida kindlus<br />
ja Turaida Roosi haud, Sigulda parkide<br />
rahu ja vaikus, Läti väikelinnade puhtus<br />
maitseka haljastusega oli elamus.<br />
Jäime rahule ja ootame järgmist reisi.<br />
1. oktoobril tähistasime eakate päeva.<br />
Meile oli külla tulnud meie eakaaslane<br />
Voldemar Kuslap. Tore oli kuulata ilma<br />
mikrofonita muusikat ja laulja sulandus<br />
meie seltskonda. Voldemar Kuslapi laulud<br />
tuletasid meile meelde meie noorust.<br />
Täname <strong>Puhja</strong> <strong>Valla</strong>valitsust meelespidamise<br />
eest.
<strong>november</strong> <strong>2009</strong> 9<br />
SPORT<br />
Spordist <strong>Puhja</strong>s<br />
Jaak Ratt,<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi kehalise kasvatuse<br />
õpetaja ja treener<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi võrkpallimeeskond<br />
võitis Tartumaa koolide võrkpalli karikaturniiril<br />
teise koha. Jalgpallimeeskond<br />
Eesti Koolispordi Liidu finaalturniiril 4.<br />
koha.<br />
Nõos toimus kuue meeskonna osavõtul<br />
maakonna võrkpalli karikaturniir. <strong>Puhja</strong><br />
võitis esimese alagrupimängu kohtumises<br />
2:0 Hiie Kooli. Teises alagrupimängus<br />
kaotas aga 0:2 Rannu Keskkoolile. Finaalringi<br />
läks <strong>Puhja</strong> võistkond kaotusega<br />
Rannu Keskkooli vastu. Võidud 2:1 Rõngu<br />
Keskkooli ja 2:0 Nõo Reaalgümnaasiumi<br />
üle tagasid <strong>Puhja</strong> meeskonnale Tartumaa<br />
koolide võrkpalli karikaturniiril II koha.<br />
Võitis Rannu Keskkool ja kolmandaks tuli<br />
Rõngu Keskkool.<br />
Rakveres toimus üheteistkümne meekonna<br />
osavõtul Eesti Koolispordi Liidu<br />
rahvaliiga jalgpalli finaalturniir.<br />
Võistkonnad loositi kolme alagruppi.<br />
Alagruppide võitjad mängisid finaalringis<br />
medalitele. Teises finaalringis<br />
selgitati kohad 4-6. Omas alagrupis võitis<br />
<strong>Puhja</strong> meeskond Haljala Gümnaasiumi<br />
4:2 ja Noarootsi Gümnaasiumi<br />
2:0. Otsustavas kolmandas kohtumises<br />
<strong>Puhja</strong> võistkonnas mängisid S. Säde, M. Järvet, K. Luhamaa, K. Kangro, A. Schütz,<br />
H. Kährik, K. Siimer, S. Markov.<br />
Foto autor J. Ratt.<br />
Tartu Vene Lütseumi vastu piisanuks<br />
esimesse finaalringi pääsemiseks meie<br />
meeskonnale viigist, kuid 0:3 kaotus viis<br />
meid kahjuks II finaalringi. Kaotus 1:2<br />
Taebla Gümnaasiumi vastu ja võit 2:0<br />
Vinni Pajusti Gümnaasiumi üle andis<br />
meie meeskonnale 5. koha. Kuna Tartu<br />
Vene Lütseumi võistkond diskvalifitseeriti,<br />
siis lõppkokkuvõttes saavutas <strong>Puhja</strong><br />
Gümnaasium 4. koha. <strong>Puhja</strong> võistkonnas<br />
mängisid A. Stvolov, M. Järvet, N.<br />
Konovalov, P. Pokk, K. Kimask, J. Samoilov,<br />
K. Kangro, M. Tamm. Turniiri võitis<br />
Rakvere Gümnaasium.<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi 1994.-1996.aastal<br />
sündinud poiste võistkond võistles traditsioonilisel<br />
FC Elva jalgpalliklubi ja<br />
Rõngu <strong>Valla</strong>valitsuse ühiskorraldusel<br />
toimunud Palupera Cup <strong>2009</strong>-l.<br />
Seitse võistkonda loositi kahte alagruppi.<br />
Omas alagrupimängus võitis<br />
meie võistkond 1:0 Puka Keskkooli ja 4:0<br />
Otepää Gümnaasiumi. 0:0 viiki mängiti<br />
Elva Gümnaasiumiga. Poolfinaalis tuli<br />
aga vastu võtta 0:1 kaotus Pühajärve Põhikoolilt.<br />
3.- 4. koha mängus võitsime 2:0<br />
Rõngu Keskkooli. Seega <strong>Puhja</strong> poistele<br />
pronksmedalid.<br />
Turniiri parim väravakütt kuue väravaga<br />
oli meie võistkonna ründaja E. Vorobjovski.<br />
Turniiri võitis Puka Keskkool.<br />
E. Vorobjovski, D. Samoilov,<br />
R. Vorobjovski. Tagareas T. Lainevool,<br />
R. Männiste, M. Menšikov, G. Judin.<br />
Foto autor J. Ratt.
10 PUHJA VALLA LEHT<br />
KULTUURIPREEMIA “KULTUURIPÄRL”<br />
20. novembrini ootab Eesti Kultuurkapital koostöös Tartu Maavalitsuse ja<br />
Tartumaa Omavalitsuste Liiduga kultuuripreemia Kultuuripärl kandidaatide<br />
esitamist Tartu maakonnas. Preemia suurus 30 000 krooni.<br />
Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis loomeinimeste erialast<br />
pühendumist Tartumaal.<br />
Kandidaadiks võib esitada maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja organisatsioone, kellel on<br />
silmapaistvaid teeneid Tartumaa kultuuri- ja spordielu edendamisel.<br />
Taotlusi preemia Kultuuripärl eraldamiseks võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Esitada võib korraga ainult ühe<br />
kandidaadi.<br />
Taotlemiseks saata Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupile(Riia 15, 51010 Tartu) või e-mailile tartumaa@kulka.ee<br />
vabas vormis taotlus, milles peavad olema märgitud:<br />
- loomingulised saavutused <strong>2009</strong>. aastal<br />
- põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid<br />
- kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon, E-mail)<br />
Info: Suire Ratassepp tel. 5571248, e-post: tartumaa@kulka.ee<br />
IGAPÄEVAELU TOETAMISE TEENUS MTÜ-s ISESEISEV ELU<br />
Igapäevaelu toetamise teenus on mõeldud täisealistele inimestele, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga<br />
psüühikahäire. Igapäevaelu toetamise teenus on tasuta, teenuse eest tasub riik ja kohalik omavalitsus.<br />
MTÜ Iseseisev Elu on Uula huvikeskuses osutanud igapäevaelu toetamise teenust nüüdseks juba 5 aastat.<br />
Meie tegevusajad on teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 10.00–14.00.<br />
Teenuse eesmärgiks on parima võimaliku toimetuleku õpetamine inimesele tavapärases keskkonnas. Lisaks isiku<br />
toetamisele tema kodus ja ametiasutustes, on võimalik käia päevakeskuses. Teenusel olemine ei kohusta millekski,<br />
vaid annab tuge ning teadmise, et on, kelle poole pöörduda. Igapäevaelu toetamise teenusel õpime ja arendame<br />
konkreetsele inimesele vajalikke oskusi. Teenuse raames on võimalik osaleda käelistes ja sportlikes tegevustes.<br />
Teenuse saamiseks on vajalik Sotsiaalkindlustusameti suunamiskiri. Dokumentide vormistamisel saab aidata<br />
tugikeskuse tegevusjuhendaja või sotsiaaltöötaja.<br />
Lisainformatsiooni saamiseks on võimalik pöörduda:<br />
1. Ülle Kokk, tugikeskuse tegevusjuhendaja, 745 1737, iet@iseseisev-elu.ee<br />
2. Merili Mänd, igapäevaelu toetamise teenuse osakonna juhataja, 56092533 / 7310157, merili@iseseisev-elu.ee<br />
PÄÄSTEAMET TOETAB MITTETULUNDUSÜHINGUTE<br />
OHUTUSTEEMALISI PROJEKTE 300 000 KROONIGA<br />
Taotluste esitamise tähtaeg on 14. detsember.<br />
Projektikonkursi “Õnnetuste ennetamine 2010” kaudu rahastatakse ideid, mis aitavad kaasa õnnetuste ja nende<br />
tagajärgede ära hoidmisele.<br />
Iga-aastase projektikonkursi eesmärk on ärgitada kodanikeühendusi leidma lahendusi ohutusalastele kitsaskohtadele,<br />
peamine eesmärk on vähendada tulesurmasid ja veeõnnetusi. Eelistatud on kogukonda kaasavad tegevused.<br />
Konkursil osalemiseks tuleb vormikohane taotlus ühes eksemplaris esitada paberkandjal või elektrooniliselt 14.<br />
detsembril <strong>2009</strong>. a kell 17.00 Päästeametisse aadressil Raua 2, Tallinn 10124 või e-postil rescue@rescue.ee<br />
Projektikonkursi infopäev toimub 13. novembril kell 10.00 Lõuna-Eesti Päästekeskuse koolituskeskuses (Papli<br />
4, Tõrvandi, Ülenurme <strong>vald</strong>, Tartumaa). Infopäeval tutvustatakse konkursil osalemise tingimusi ning räägitakse<br />
projektitaotluste koostamisest.<br />
Täiendavat infot projektikonkursi kohta saab lugeda http://www.rescue.ee/projektikonkurss/<br />
Eelregistreerimine ja info: Erki Remmelkoor, tel. 733 7315, 534 56248, e-post: erki.remmelkoor@rescue.ee<br />
Tänades,<br />
Evelin Uibokand, Lõuna-Eesti Päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja,<br />
tel. 521 7622, 733 7315, e-post: evelin.uibokand@rescue.ee, www.rescue.ee/louna
<strong>november</strong> <strong>2009</strong> 11<br />
ULILA KESKUS TEATAB<br />
Eesti Kultuurkapital eraldas MTÜ Sooveerele oktoobrikuu alguses stipendiumi.<br />
Samal kuul toimusid ka juba mõningad õpitoad.<br />
Talvekuul ehk novembris on plaanis korrata õpitoad ning tulemas ka uued õpitoad:<br />
07. nov kell 13.00 kangatrükk<br />
11. nov kell 12.00 Beebipäev<br />
17. nov kell 17.30 akrüülmaal (Kulka projekti raames)<br />
19. nov. kell 16.30 kraklee õpituba lastele<br />
21. nov. kell 13.00 siidisallid ja siidirätid vol 2 (Kulka projekti raames)<br />
28. nov kell 14.00 klaasimaal vol 2 (Kulka projekti raames)<br />
03. dets kell 17.30 värviliste ja mitmekülgsete jõulukaartide meisterdamine<br />
10. dets kell 13.00 paberivoolimistehnika jõulukaartidel.<br />
Vajalik eelnev registreerumine! Kõik huvilised oodatud!<br />
Täpsem info õpitubade kohta telefonil 55542025 või meilil kristina@puhja.ee<br />
Ulila käsitööhuvilised tunnevad huvi peenvillaste lõngajäätmete vastu.<br />
Headel inimestel, kes soovivad neid ära anda, palun võtta ühendust Ulila Keskuse juhataja Kristinaga<br />
telefonil 55542025.<br />
Tänan!<br />
<strong>Puhja</strong> Seltsimajas<br />
29. novembril kell 12.00<br />
ADVENDIKONTSERT<br />
Süütame esimese<br />
advendiküünla<br />
Jõulumeeleolu aitavad luua<br />
<strong>Puhja</strong> ja Rannu koguduse<br />
ansambel DIONYSIUS<br />
ja<br />
<strong>Puhja</strong> Seltsimaja<br />
naiskoor LÄTE<br />
Tasuta<br />
<strong>Puhja</strong> Seltsimajas<br />
6. detsembril kell 12.00<br />
ADVENDIKONTSERT<br />
Süütame teise<br />
advendiküünla<br />
Jõulumeeleolu aitavad luua<br />
Konguta Segakoor,<br />
Kaia Köörna<br />
ja<br />
Marta Külaots<br />
Tasuta
12 PUHJA VALLA LEHT<br />
Novembrikuu<br />
õnnesoovid<br />
AINO MÄGI<br />
ANNA LAITINEN<br />
ANASTASIA SAFRONOVA<br />
ELSA LIIV<br />
ANASTASSIA BERJOZOVA<br />
MARIA KANGRO<br />
LEHTE LOKK<br />
ARTUR METSIK<br />
ALEKSANDER KUUS<br />
LEIDA PAAL<br />
HELJO KASS<br />
ASTA RAAMETS<br />
MARIA PIIRIKIVI<br />
REIN REINHOLD<br />
ARVO RUUL<br />
HEI, ARMAS AEROOBIKAHUVILINE!!!<br />
ALATES 12. NOVEMBRIST ON SUL SUUREPÄRANE<br />
VÕIMALUS HARRASTADA AEROOBIKAT IGAL<br />
NELJAPÄEVAL KELL 18.30 PUHJA SELTSIMAJAS!<br />
<strong>Valla</strong> uued kodanikud<br />
Marko Soots ja Kadri Raudsepp<br />
08. oktoobril sündis tütar<br />
ANNELIISE<br />
Janno ja Meelika Reinomägi<br />
20. oktoobril sündis poeg<br />
HUGO OSKAR<br />
Sygmar Arras ja Kersti Luik-Arras<br />
20. oktoobril sündis poeg<br />
KERT<br />
MÄLESTAME<br />
JAAN TAMMEPÕLD surn 07.10.<strong>2009</strong><br />
ERNA VANJA 14.12.1930 – 17.10.<strong>2009</strong><br />
VILMA ALTEMENT surn 18.10.<strong>2009</strong><br />
OLGA KORBERG surn 24.10.<strong>2009</strong><br />
DIMITRI GRIGORJEV surn 30.10.<strong>2009</strong><br />
TÄNUAVALDUS<br />
Täname kõiki, kes tundsid meile kaasa kalli Erna Vanja<br />
kaotuse puhul ja kaunistasid kalmu lillede ja pärgadega.<br />
Täname kirikuõpetaja Tiit Kuusemaad ja organist Miina<br />
Kuusemaad südamliku matusetalituse läbiviimise eest,<br />
kursusekaaslast Ants Nilsonit ja töökaaslast Asta Järvet<br />
ilusate meenutuste eest.<br />
Jaanust, Margust ja teisi sõpru täname osutatud abi eest.<br />
Meiepoolsed tänusõnad ka <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
direktorile Heiki Rokkale ja <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi söökla<br />
juhatajale Asta Ottile.<br />
Omaksed<br />
EI OLE TÄHTIS, KAS OLED VAREM AEROOBIKAGA<br />
TEGELENUD VÕI MITTE. NÜÜD ON ÕIGE AEG<br />
KÕIK KOOS TERVISLIKULT LIIKUMA HAKATA NING<br />
LIHTSATE, KUID TÕHUSATE SAMMUDE JA MÕNUSA<br />
MUUSIKAGA END KORRAKS ARGIELUST VÄLJA<br />
LÜLITADA!<br />
SELGA MUGAVAD TREENINGRIIDED NING<br />
TREENINGJALATSID VAHETUSJALATSINA KAASA!<br />
VÄGA SOOVITAV ON HAARATA ENDAGA KAASA KA<br />
PISIKENE RÄTIK NING PUDEL VETT!<br />
ÜHE TREENINGU HIND: 15.-KROONI<br />
Lisainformatsioon:<br />
kadriksk@gmail.com või tel: 53408193<br />
KOHTUME TREENINGUL!<br />
Kadri<br />
<strong>Puhja</strong> lasteaed Pääsusilm a<strong>vald</strong>ab tänu<br />
AARNE REMMELKOORELE,<br />
kes paigutas lasteaia väravatele turvariivid.<br />
Ülle <strong>Puhja</strong> postkontorist tänab<br />
tähelepanelikku ja ausat klienti<br />
NIINA KUZNETSOVAT.<br />
Valimisliit Tarmukad tänab<br />
oma valijaid ja toetajaid!<br />
PUHJA VALLA LEHT<br />
VÄLJAANDJA: PUHJA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS<br />
61301 TARTUMAA; TEL. 730 0641<br />
TOIMETAJA: PÄIVI MÄRJAMAA, TOIMETAJA@PUHJA.EE<br />
TRÜKITUD OÜ TARTUMAA TRÜKIKOJAS<br />
TRÜKIARV: 1090
Change language