ihaldatakse võrreldamatud puhastest vallas lahtisemate parimate välishooldus
Puhja vald juuli 2007
Puhja vald juuli 2007
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
juuli 2007 Nr. 7 (118)<br />
Toimetaja veerg<br />
Päivi Märjamaa,<br />
toimetaja<br />
Hiljuti juhtusin kusagilt meediast<br />
lugema tsitaati, mis kõlas järgmiselt:<br />
„Kui elate iga päeva nagu see<br />
oleks teie viimane, siis ühel päeval<br />
see tõesti nii ongi.”<br />
Elul on aga kuni selle viimase<br />
päevani igaühe jaoks varuks ahvatlusi<br />
ja võimalusi, põnevust ja<br />
hingevalu.<br />
Mõned meist saavad võimaluse<br />
osaleda eestlaste hiigelüritustel<br />
– laulu- ja tantsupidudel, mõnedele<br />
saab osaks luua ilu enda ümber<br />
ja mõned on inimesed, kes on pika<br />
elu jooksul teistele kinkinud armastust<br />
ning kindlustunnet.<br />
Elus on ikka nii, et alati on keegi<br />
kellestki vanem ja põlvkondade<br />
vahe ei kao kusagile.<br />
Meie selleaastastel koolilõpetajatel<br />
pole ballastiks veel edukuse ja<br />
vastutuse koormat, nemad võivad<br />
nautida algajaks olemise kergust<br />
ja teadmatust. Neil pole vaja väga<br />
muretseda oma elu esimeste läbikukkumiste<br />
pärast, pigem on kasulik<br />
teada, et elu lihtsalt virutab<br />
vahel malakaga, sellepärast ei tasu<br />
kaotada huvi ja usku.<br />
Esimese nooruse läbinud<br />
inimesedki pannakse korduvalt<br />
tundma, et nad on maha pillanud<br />
teatepulga just selle üleandmisel.<br />
Asjad, mis alles äsja olid meie täiskasvanuelu<br />
keskmes, kaovad ja see<br />
on laostav.<br />
Ainus võimalus ikkagi oma elu<br />
ja tegemisi nautida on neid armastada.<br />
Ilusat suve ja armastust!<br />
Jaanipäeval tunnustati kodukaunistajaid<br />
President Meri kuulutas kümme aastat<br />
tagasi välja heakorrakonkursi „Kaunis<br />
kodu“. Konkursi sügavaim idee seisneb<br />
tegelikult mõttes, et kodu ei alga sinu<br />
enese õuega, kodu on kogu Eestimaa.<br />
Kauni kodu konkurss tuletab inimestele<br />
eelkõige ikka meelde eraisiku kaunist<br />
kodu, samas vaatavad hindajad omavalitsustes<br />
ka asutusi, tööstushooneid ja muid<br />
ühiskondlikke paiku.<br />
Kodukonkurss on suutnud igal pool<br />
Eestis kümne aastaga väga suurt tuntust<br />
koguda ja on inimeste seas suur sündmus.<br />
Seda oodatakse ja sügaval südames <strong>ihaldatakse</strong><br />
järele jõuda teistele tiitli saanutele.<br />
Tegelikult on kaunid kodud ikkagi <strong>võrreldamatud</strong>,<br />
neid ühendab vaid inimeste<br />
soov ilu ja korra järele.<br />
Meiegi <strong>vallas</strong> on ajalehes korduvalt<br />
puudutatud heakorrateemat, tähtsustatud<br />
töökultuuri ja innustatud inimesi oma<br />
ümbrust kauniks muutma. Lasteaias ja<br />
koolis on korraldatud fotonäituseid <strong>puhastest</strong><br />
ja prügistest paikadest Puhja <strong>vallas</strong>,<br />
seegi peaks motiveerima inimesi <strong>lahtisemate</strong><br />
silmadega ringi käima, märkama<br />
ilusat ja kõrvaldama koledat.<br />
Põhilised hindamiskriteeriumid <strong>parimate</strong><br />
väljaselgitamiseks olid objekti <strong>välishooldus</strong>,<br />
haljastus, dekoratiivelemendid ja<br />
loomulikult üldmulje.<br />
Selle aasta tunnustuse saajad on:<br />
Puhja valla tänukirja ja 1000 kroonise<br />
preemia pälvis:<br />
• Puhja alevikus Viljandi tee 23, Haimi<br />
Grünberg.<br />
Peaministri tänukirja ja mastiviiru said:<br />
• OÜ Heko Põld, hästi haritud ja ilusate<br />
põllumassiivide eest;<br />
• Vilsi talu Poriküla külast, Kadri ja<br />
Andres Tuvike.
2 PUHJA VALLA LEHT<br />
Viive Paltseri, <strong>vallas</strong>ekretär<br />
Volikogu viimane istung enne suvepuhkusi<br />
toimus 27. juunil k.a. Istungil osales<br />
8 volikogu liiget, puudusid Galina Rannula-Matikainen,<br />
Jaan Naarits, Aivi Pukki,<br />
Niina Topoleva ja Heiki Rokka.<br />
Volikogu istungilt<br />
Istung algas vallavanema ülevaatega<br />
vallavalitsuse tegevustest:<br />
• AS Emajõe Veevärgis toimus täna<br />
enne volikogu istungit aktsionäride<br />
üldkoosolek, kus jagati kõige<br />
uuemat infot toimuva kohta, nimelt<br />
22. augustil on ehitaja leidmiseks<br />
pakkumiste avamine; pakkumiskutsed<br />
võtsid välja 7 firmat<br />
(K&H, Waterser, WT Wassertechnik,<br />
YIT, Aspi, Merko, Skanska);<br />
23.septembriks peaks olema ehitusleping<br />
sõlmitud; lisarahastamise<br />
otsuse ja omaosaluse suuruse otsuse<br />
võtavad vastu Peaministri Büroo<br />
ja Keskkonnaministeerium; septembris<br />
asutatakse ettevõte Emajõe<br />
Veevärk Opereerimine OÜ, kes<br />
hakkab osades valdades opereerima<br />
(vajalik min arv inimesi – 3000,<br />
teenuse hind 25 kr/m 3 ).<br />
• 31. mail toimus vallamajas KSH<br />
programmi avalik arutelu, kus osales<br />
16 inimest;<br />
• sõlmiti vallavalitsuse ja Lõuna Politseiprefektuuri<br />
vaheline finantseerimisleping<br />
summas 10 000 krooni<br />
abipolitsei tegevuse toetamiseks;<br />
• eelmisel volikogu istungil vastuvõetud<br />
otsuste alusel viis vallavalitsus<br />
läbi avalikud suulised enampakkumised<br />
vallavara võõrandamiseks,<br />
mille käigus müüdi ära tuletõrjeauto<br />
(20 000 krooni) ja korter Ulila<br />
alevikus Kesk 14-4 (180 000 krooni);<br />
• jätkub Puhja raamatukogu kolimine<br />
uutesse ruumidesse Puhja alevikus<br />
Nooruse 2a ja lugejatele on raamatukogu<br />
suletud kuni septembrini<br />
2007;<br />
• remonditud on järgmised valla<br />
teed: Järvaküla–Kalmistu–Soova<br />
tee, Kaimi–Sibula tee koos kõrvalharuga,<br />
Põdramäe ümbersõit,<br />
Rämsi bussipeatus, Oru-Mõisanurme<br />
tee. Alustatud on Ridaküla<br />
tee remonti;<br />
• Puhja Seltsimaja käsitööruumide<br />
remont on lõppjärgus;<br />
• 19. juunil sõlmiti ostu-müügileping<br />
AS Revo Kommertsiga Ulila<br />
aleviku vee- ja kanalisatsioonirajatiste<br />
omandamiseks hinnaga 250<br />
000 krooni eest;<br />
• välja on saadetud pakkumiskutsed<br />
Puhja Gümnaasiumi töökojahoone<br />
remondiks;<br />
• Nooruse tänavalt on likvideeritud<br />
2 ajutist ehitist – Mardi Äri ja Nooruse<br />
16 Väike Pood;<br />
• AS-iga Maves sõlmiti leping Puhja<br />
valla jäätmekava koostamiseks,<br />
eelnõu üleandmise tähtaeg on<br />
25.10.07<br />
Volikogu liikmed võtsid vallavanem<br />
Vahur Jaakma poolt esitatud informatsiooni<br />
teadmiseks.<br />
Maanõunik Eda Vihand oli ette valmistanud<br />
maaküsimused:<br />
1) vallavalitsus võttis tagasi eelnõu<br />
Kaimi külas Vello Lauri omanduses oleva<br />
Tuule kinnistu jagamise kohta, kuna<br />
Vello Lauri esitas vahetult enne istungi<br />
algust avalduse jagatud katastirüksuste<br />
sihtotstarvete muutmiseks; kuna uut<br />
eelnõud polnud võimalik eelnevalt arutamata<br />
ette valmistada, tuleb Vello Lauri<br />
taotlus uuesti päevakorda sügisel peale<br />
puhkust;<br />
2) arutati Ridaküla külas August Raidi<br />
omanduses oleva Liivaku kinnistu I<br />
maatüki sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast<br />
elamumaaks ilma detailplaneeringut<br />
algatamata; volikogu võttis<br />
vastu otsuse Liivaku kinnistu sihtotstarbe<br />
muutmise kohta;<br />
3) arutati kinnisasjaga liitmiseks sobivate<br />
maa-alade munitsipaalomandisse<br />
mittetaotlemise ettepanekut järgmistele<br />
maa-aladele:<br />
3.1 Puhja alevikus Viljandi tee 18 ja<br />
Viljandi tee 20 kinnistutevaheline ca 200<br />
m 2 suurune ala;<br />
3.2 Puhja alevikus Muru tn 4, Muru<br />
tn 6 ja Õhtu tn 7 kinnistutevaheline ca<br />
890 m 2 suurune ala;<br />
3.3 Puhja alevikus Muru tn 8 ja Õhtu<br />
tn 9 kinnistutevaheline ca 380 m 2 suurune<br />
ala;<br />
3.4 Rämsi külas Heko Sigala, AS Kavilda<br />
ja Uula Lihatööstuse ca 2,5 ha suurune<br />
ala;<br />
3.5 Vihavu külas Juraku kuivati, Puhja<br />
Liimpuidu ja Juraku hoidla ca 6000 m 2<br />
suurune ala.<br />
Volikogu ei pidanud vajalikuks loetletud<br />
maa-alade munitsipaalomandisse<br />
taotlemist ning neid on võimalik piirnevate<br />
maadega kinnistute omanikel taotleda<br />
enda kinnisasjaga liitmiseks.<br />
Volikogu langetas ka otsused järgmiste<br />
valla varade kohta:<br />
1) Ulila alevikus Kesk 4 valla bilansis<br />
olevate esimese korruse ruumide tasuta<br />
kasutusse andmiseks:<br />
1.1. OÜ Ülikooli Perearstikeskusele<br />
Ulila Perearsti vastuvõturuumideks 33<br />
m 2 ;<br />
1.2. OÜ Kogu Pere Apteegile Ulila<br />
apteegi müügiruumideks 35 m 2 ;<br />
1.3. AS Eesti Postile Ulila postipunkti<br />
teenindusruumideks üldpinnaga 18 m 2 .<br />
Vara kasutusse andmise lepingud lubati<br />
sõlmida kuni 2017 aastani.<br />
2) Puhja Gümnaasiumi bilansis olev<br />
autobuss PAZ-672 kui koolile mittevajalik,<br />
lubati kinkida Eesti Maanteemuuseumile.<br />
Probleemseks kujunes arutelu õiguse-<br />
ja korrakaitsekomisjoni ettepanekul<br />
vallavalitsuse poolt etteval mis tatud alkohoolsete<br />
jookidega kauplemise öise<br />
müügi (23.00–7.00) keelustamise eelnõu.<br />
Korrakaitsekomisjoni esimehe<br />
Tõnu Halliku arvamuse kohaselt on kuritegevus,<br />
avaliku korra rikkumised ja<br />
alkohoolsete jookide tarbimine noorte<br />
hulgas oluliselt suurenenud, mille üheks<br />
põhjuseks on alkohoolsete jookide kättesaadavus<br />
ööpäevaringselt. Loetletud<br />
rikkumiste suurenemist tõendavad ka<br />
politsei aruanded. Kultuurikomisjon oli<br />
piirangu kehtestamise poolt, samas aga<br />
alatise sotsiaalkomisjoni esimehe Liilia<br />
Nõmmiku seisukoht oli piirangut mitte<br />
kehtestada. Viimase seisukohalt ei saa<br />
kuritegevus ja rikkumised alguse mitte<br />
piirangutest, vaid inimeste sotsiaalsest<br />
taustast ja kontrolli puudumisest kaubanduseeskirjade<br />
täitmisel.<br />
Volikogu esimees Enn Pokk arvas<br />
kokkuvõtlikult, et antud teema tõstata-
juuli 2007 3<br />
mine on positiivne, kuid väljapakutud<br />
kellaaegade suhtes oli ta kahtlev. Küsimusega<br />
peaks tegelema Vabariigi Valitsus<br />
ja võtma vastu ühtse seisukoha selles<br />
küsimuses. Mõelda tuleks sisuliste tegevuste<br />
peale ja vajadusel teha märgukiri<br />
Vabariigi Valitsusele.<br />
Tõnu Hallik ei jäänud rahule volikogu<br />
liikmete seisukoha ja tegevusetusega<br />
alkoholi müügi öise keelustamise otsustamisel.<br />
Hääletamisele pandud otsuse projekti<br />
poolt oli 1, erapooletuid 3 ja vastu 4 volikogu<br />
liiget.<br />
Eelmisel istungil oli teemaks arengukava<br />
muutmise vajaduse. Volikogu otsustas<br />
seekord algatada Puhja valla arengukava<br />
muutmise aastateks 2008–2021<br />
ning otsuse poolt olid kõik kohalolnud<br />
volikogu liikmed. Eelnõu ettevalmistaja<br />
majandus nõunik Raido Kutsar lisas ka<br />
ajalise tegevusplaani.<br />
Vallavalitsuse poolt ettevalmistatud<br />
eelnõud Puhja Huvikeskuse moodustamise,<br />
selle põhimääruse ja personali<br />
kinnitamiseks esitamise kohta, oli vallavanem<br />
sunnitud tagasi võtma alatise<br />
kultuurikomisjoni esindaja Karita Kirbitsa<br />
poolt istungil väljaöeldud komisjoni<br />
seisukoha tõttu. Kultuurikomisjon ei<br />
toeta huvikeskuse moodustamist, pigem<br />
näeksid nad Nooruse 2a teisele korrusele<br />
raamatukogu laiendamist. Samas sotsiaalkomisjon<br />
toetas igati vallavalitsuse<br />
ettepanekut, kuna ruume on hädasti vaja<br />
sotsiaalteenuste osutamise laiendamiseks<br />
ning noorte tänavalt äratoomiseks ja peavad<br />
ruumide eraldamist ainult raamatukogule<br />
liigseks ruumide raiskamiseks.<br />
Kuigi ruumid on väikesed huvikeskuse<br />
tööks, oleks see ikkagi parem kui mitte<br />
midagi. Kultuurikomisjoni seisukoht ei<br />
olnud vallavalitsusele eelnevalt teatavaks<br />
tehtud, mis oli ka eelnõude tagasivõtmise<br />
põhjuseks.<br />
Volikogu esimees Enn Pokk oma<br />
lõppsõnas märgib, et toetab igati huvikeskuse<br />
rajamist täisfunktsionaalse asutusena<br />
Puhja Gümnaasiumi töökotta.<br />
Teema jätkamiseks otsustati korraldada<br />
ümarlaud kõikide asjaosaliste osavõtul.<br />
Sellega lõpetas volikogu oma sisulise<br />
istungi töö ja siirdus suvepuhkusele. Istung<br />
lõppes õnnitlustega suvisele sünnipäevalapsele<br />
Kaarel Tuvikesele.<br />
Keskuse kinnistu.<br />
Muru tn 5 kinnistu.<br />
Raido Kutsar, majandusnõunik<br />
Puhja valla jäätmekava koostamine<br />
Jäätmeseaduse kohaselt peab kohaliku<br />
omavalitsuse üksus koostama oma<br />
arengukava osana jäätmekava.<br />
Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse<br />
olukorda kohaliku omavalitsuse<br />
üksuses, jäätmehoolduse korraldamise<br />
ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid<br />
eesmärkide saavutamiseks. See on kohaliku<br />
omavalitsuse üksuse arengukava<br />
osa, mis käsitleb valla jäätmehoolduse<br />
arendamist.<br />
Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve<br />
jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade<br />
järelhooldus. Jäätmekäitlus<br />
on terviklik süsteem, mis hõlmab<br />
jäätmete kogumist, jäätmete vedamist<br />
ja taaskasutamist ning kõrvaldamist. Järelvalve<br />
jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade<br />
järelhooldus on vallavalitsuse<br />
ülesanded.<br />
Jäätmekäitluse paremaks korraldamiseks<br />
ja probleemide ärahoidmiseks on<br />
vald asunud koostama Puhja valla jäätmekava.<br />
Jäätmekava koostamiseks on<br />
vald sõlminud lepingu konsultatsioonifirmaga<br />
AS Maves.<br />
Jäätmekava koostamine koosneb<br />
järgmistest etappidest:<br />
1. Jäätmekava eelnõu koostamine.<br />
2. Jäätmekava eelnõu kooskõlastamine<br />
TEATED<br />
maavanemaga ja kohaliku keskkonnateenistusega.<br />
3. Jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja<br />
vajadusel avalik arutelu.<br />
4. Jäätmekava vastuvõtmine volikogus.<br />
Vallavalitsus ootab jäätmekava tegemise<br />
käigus elanike ja ettevõtete ettepanekuid,<br />
arvamusi, soovitusi jäätmekava<br />
koostamiseks. Palun saata ettepanekud<br />
vallavalitsuse postiaadressile või e-postile<br />
raido@puhja.ee. Kontaktisikuks<br />
jäätmekava koostamisel on Puhja valla<br />
majandusnõunik Raido Kutsar, tel 7 300<br />
649, e-post raido@puhja.ee .<br />
Sotsiaalnõunik on puhkusel 5. juulist kuni 18. augustini 2007.<br />
Lastekaitsetöötaja Õie Männik võtab kodanikke vastu ja asendab sotsiaalnõunikku juulikuus teisipäeviti kell 9.00–16.00.<br />
Milvi Sepp võtab kodanikke puhkuse ajal vastu 7. ja 14.august 2007.<br />
Üliõpilased!<br />
Avaldused edukate üliõpilaste toetuse taotlemiseks esitada 15. sept. 2006. a.
4 KOOLI ERI PUHJA VALLA LEHT<br />
Üks aeg, mis piire võtab ümber<br />
seada…<br />
Haridus on eesmärk ja ülesanne, mille<br />
kõigepealt seavad lapsele vanemad ja<br />
seejärel igaüks iseendale. Haridus on<br />
ühiskonna arengu eeldus. Haridus on<br />
mineviku tundmine ja tuleviku aimamine.<br />
Haridus on mõistmine ja arusaamine.<br />
Kõige tähtsam koolitarkus: õhtul<br />
targem kui hommikul.<br />
2006/2007 õppeaasta lõpul oli Puhja<br />
Gümnaasiumis õppimas 347 õpilast,<br />
neist lõpetasid kooliaasta kiituskirjaga<br />
40 õpilast ja „4“-„5“-ga tunnistusel 83<br />
õpilast, seega tublisid õppijaid oli üle<br />
kolmandiku õpilastest.<br />
Puhja Gümnaasium on keskkoolina<br />
ellu saatnud 37 lendu ja gümnaasiumina<br />
lõpetas kooli sel kevadel 11. lend.<br />
Medaliga lõpetajaid oli neli:<br />
kuldmedaliga lõpetas kooli Mirjam<br />
Malahhov;<br />
hõbemedaliga lõpetasid Getter<br />
Hark, Aire Schütz ja Keiu Sonn.<br />
Puhja Gümnaasium autasustab lennu<br />
parimat lõpetajat au-öökulliga, selle<br />
pälvis Mirjam Malahhov. Mirjamile<br />
kuulusid ka U. Lutsu stipendium õppeaasta<br />
parimale gümnaasiumiõpilasele<br />
ja Puhja Gümnaasiumi stipendium.<br />
Huvitegevuse kõrgeim autasu Puhja<br />
Gümnaasiumis on au-tõru, sellega<br />
autasustati lõpuaktusel Keiu Sonni ja<br />
Siim Supsi.<br />
Huvitegevuse tõrukestega autasustati<br />
järgmisi lõpetajaid: Gunnar Gimbutas,<br />
Egon Jäger, Tave Karv, Mariana<br />
Martinova, Leili Sinilill, Kaarel Sootla,<br />
Katri Udso.<br />
Mälestusmedalite ja tänukirjaga autasustati<br />
maakondlikel ja vabariiklikel<br />
võistlustel edukaid sportlasi: Gunnar<br />
Gimbutas, Egon Jäger, Kaarel Sootla,<br />
Siim Sups.<br />
Kaitseliidu tänukirja aktiivse tegevuse<br />
eest Kodutütarde organisatsioonis<br />
pälvisid Tiina Raud, Kaili Pehap, Gerttu<br />
Rein, Keiu Sonn ja Katri Udso.<br />
Puhja Gümnaasiumi tänu-öökulliga<br />
autasustati tublit klassijuhatajat Kersti<br />
Aadusood.<br />
Kuidas elab Puhja Gümnaasium?<br />
Puhja Gümnaasiumi XI lennu lõpetajad<br />
Tajo Andressoo<br />
Gunnar Gimbutas<br />
Getter Hark lõpetas HÕBEMEDALIGA<br />
Egon Jäger<br />
Liisa Kaasik<br />
Tave Karv<br />
Sander Kauer<br />
Laura Koemets lõpetas „4“ ja „5“-ga<br />
Maarja Kolga lõpetas „4“ ja „5“-ga<br />
Hanno Koms<br />
Simo Kriit<br />
Kiilian Lemberg ainekiituskirjad arvutiõpetuses<br />
Meelis Luik<br />
Mirjam Malahhov lõpetas KULDME-<br />
DALIGA, ainekiituskirjad eesti keeles,<br />
inglise keeles, ajaloos, keemias, matemaatikas;<br />
Tartu Ülikooli kiituskirjad<br />
suurepäraste õpitulemuste eest kursustel<br />
„Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale“<br />
Mariana Martinova lõpetas „4“ ja „5“-ga<br />
Riina Pajumäe<br />
Tiina Raud<br />
Kaili Pehap<br />
Gerttu Rein<br />
Kaisa Ristov<br />
Rita Sala<br />
Aire Schütz lõpetas HÕBEMEDALIGA,<br />
ainekiituskirjad eesti keeles, inglise keeles<br />
Paul Sepp<br />
Leili Sinilill lõpetas „4“ ja „5“-ga<br />
Keiu Sonn lõpetas HÕBEMEDALIGA<br />
Kaarel Sootla<br />
Siim Sups lõpetas „4“ ja „5“-ga<br />
Katri Udso<br />
Põhikooli lõpetajad<br />
Puhja Gümnaasiumi põhikooli parima<br />
lõpetaja tänu-öökulli vääriline oli<br />
Kristina Marmõš.<br />
Huvitegevuse au-tõru pälvis Kristel<br />
Võsang.<br />
Tõrukestega huvitegevuses ja spordis<br />
autasustati järgmisi lõpetajaid: Märt<br />
Järv, Olev Järvala, Martin Järvet, Nikolai<br />
Konovalov, Margit Leinus, Kristina<br />
Marmõš, Marge Milistver, Kärt Pütsep,<br />
Kerli Rätsep, Jevgeni Samoilov, Leiki<br />
Sild, Anton Stvolov, Mait Tamm, Toomas<br />
Paavilainen ja Kaisa Pehap.<br />
Mälestusmedalite ja tänukirjaga väga<br />
heade tulemuste eest jalgpallis maakondlikel<br />
ja vabariiklikel võistlustel autasustati<br />
järgmisi põhikooli lõpetajaid: Märt<br />
Järv, Olev Järvala, Martin Järvet, Nikolai<br />
Konovalov, Mait Tamm, Toomas Paavilainen.<br />
Tänukirja aktiivse sporditöö eest<br />
said: Sigmar Markov, Sander Konoplitski,<br />
Margus Taavet, Igor Vozijan.<br />
Kaitseliidu tänukirja aktiivse tegevuse<br />
eest Kodutütarde organisatsioonis<br />
pälvisid Anli Härma, Margit Leinus,<br />
Kärt Pütsep, Kristel Võsang.<br />
Tänukirja said tublid lastekoori<br />
lauljad: Kristina Marmõš, Marge Milistver,<br />
Leiki Sild, Sirli Soolind, Kristel<br />
Võsang.<br />
Puhja Gümnaasiumi põhikooli lõpetajad<br />
9 A klass<br />
Klassijuhataja Päivi Märjamaa<br />
Rauno Aljas<br />
Merily Annuk<br />
Kristina Bondar<br />
Anli Härma lõpetas „4“ ja „5“-ga<br />
Märt Järv<br />
Olev Järvala<br />
MartinJärvet<br />
Kaspar Kitsnik<br />
Nikolai Konovalov lõpetas KIITUSEGA,<br />
ainekiituskirjad eesti keeles, inglise keeles,<br />
matemaatikas<br />
Liisa Kuusemaa<br />
Margit Leinus<br />
Kaur Luhamaa<br />
Sigmar Markov lõpetas „4“ ja „5“-ga, ainekiituskiri<br />
ühiskonnaõpetuses<br />
Kristina Marmõš lõpetas KIITUSEGA,<br />
ainekiituskirjad eesti keeles, keemias,<br />
matemaatikas<br />
Marge Milistver lõpetas „4“ ja „5“-ga<br />
Kadri Pajo lõpetas „4“ ja „5“-ga, ainekiituskiri<br />
matemaatikas<br />
Kärt Pütsep lõpetas „4“ ja „5“-ga<br />
Kerli Rätsep lõpetas „4“ ja „5“-ga<br />
Jevgeni Samoilov ainekiituskiri vene keeles<br />
Leiki Sild lõpetas „4“ ja „5“-ga, lõpetas<br />
muusikaklassi väga heade tulemustega<br />
Sirli Soolind<br />
Anton Stvolov<br />
Mait Tamm lõpetas „4“ ja „5“-ga, ainekiituskirjad<br />
inglise keeles, matemaatikas<br />
Aljona Treffner<br />
Taavi Tuvikene<br />
Kerli Uras<br />
Regina Vares<br />
Kristel Võsang
juuli 2007 KOOLI ERI 5<br />
Puhja gümnaasiumi abituurium ja õpetajad, foto Kalev Zimmermann.<br />
Puhja Gümnaasiumi põhikooli lõpetajad, foto Kalev Zimmermann.<br />
9 B klass<br />
Klassijuhataja Lea Järv<br />
Rasmus Eist<br />
Madis Hanni<br />
Sander Jürgenson<br />
Kerli Kaaver<br />
Rauno Kaljurand<br />
Sander Konoplitski<br />
Margarita Olefirenko<br />
Toomas Paavilainen<br />
Kaisa Pehap<br />
Piret Pärn<br />
Margus Taavet<br />
Igor Vozijan
8 LAULUPIDU PUHJA VALLA LEHT<br />
Laulupidu südameasjaks...<br />
Ruth Luts, Puhja Gümnaasiumi lastekoori dirigent<br />
Aeg-ajalt kuuleb ikka räägitavat, et laulupidu ei ole enam<br />
moes. Lennart Meri aga ütles selle kohta nõnda: “See on rumal<br />
jutt, laulupidu ei ole moeasi, laulupidu on südameasi.“ Selle<br />
südamega on aga tihtipeale keerulised lood. Laulupidu südameasjaks<br />
saada on pikk teekond: tuleb kordades laulda Laulud<br />
nüüd lähevad... , Mu isamaa on minu arm... või Ta lendab<br />
lillest lillesse... või Kaunimad laulud pühendan sul... Kui koolinoortega<br />
koos läheb lavale laulma seltsimaja juhataja, sest<br />
see on NII hea tunne, siis on ju laulupidu talle südameasjaks<br />
saanud! Ja on saanud ka õnneks paljudele-paljudele eestimaalastele,<br />
aukartustäratavad numbrid tõestavad seda.<br />
Osa võttis 35000 lauljat-pillimängijat, 9000 tantsijat, pealtvaatajaid<br />
oli laulupeol ligi 50000 ja tantsupeol ligi 23000. Mudilaskooris<br />
laulis oma tõenäoliselt kõige esimesel laulupeol<br />
7815 mudilast. Puhja Gümnaasiumist oli lauljaid 21, dirigent<br />
Anne Soosaar, saatja-õpetaja Milvi Haavandi. Lastekooride peres<br />
osales 231 koori 6448 lauljaga, Puhja Gümnaasiumi lastekoor<br />
oli esindatud 19 lauljaga, dirigent Ruth Luts, saatja-õpetaja<br />
Lea Järv. Neiduderühmas tantsis 409 neidu, Puhja Seltsimaja<br />
tantsurühm Puhjapiigad oli kohal 8 paariga, juhendaja Vaike<br />
Podar. Laval oli 51 puhkpilliorkestrit 1294 muusikuga, nende<br />
hulgas ka Puhja puhkpilliorkester, juhendaja Ants Malkus.<br />
Tänavune X Noorte laulupidu kandis nime ILMAPUU ,<br />
tantsupeo motoks oli LÄVEL, ühendatult ILMAPUU LÄVEL.<br />
Kõigepealt on Ilmapuu lihtsalt kaunikõlaline sõna. Kuid mitte<br />
ainult. Ta on ka tajutava väega sõna. Selle väe annab talle tema<br />
iidne, üleilma tuntud märgiline tähendus. Muinasrahvad, nende<br />
hulgas ka meie esivanemad, on uskunud, et ILMAPUU kasvab<br />
maailma keskel, tema võras elavad taevased jumalad, tema<br />
tüve pidi kulgeb inimese elutee, juurte vahel on aga varasemate<br />
põlvkondade asuala. Nii ühendab ILMAPUU omavahel taeva,<br />
maa ja allilma ning kehastab sellist maailmamudelit, kus valitseb<br />
erinevate jõudude koostoimimise ja tasakaalu põhimõte.<br />
Üheks ILMAPUU sümboliks on PÜSTKODA, mis on olnud<br />
meie esivanemate KODU võrdkujuks, kust lahkumiseks<br />
ja kuhu tagasijõudmiseks tuleb astuda üle tema LÄVE. Sestap<br />
seisata ILMAPUU LÄVEL, vaata koos teistega enesesse ja näe<br />
MAAILMA. Nõnda selgitas ILMAPUU LÄVEL meeskonna<br />
mõtteid ja sidus need ühtseks tervikuks lavastaja Margus Kasterpalu.<br />
Laulupeo kunstiliseks juhiks oli Aarne Saluveer, tantsupeo<br />
kunstiliseks juhiks Maido Saar.<br />
Emotsioonid laulupeolt on alati erilised, tunnetad väga tugevalt<br />
ühtekuuluvust Eesti rahvaga. Näha ja kuulda pühendunud<br />
inimesi, saada osa sellest energiast – see on tõesti eriline<br />
tunne. Kindlasti sai laulupeo uueks kangalaseks Jarek Kasar,<br />
kunstnikunimega Chalice. Üks noor mees hoolib oma rahvast<br />
niivõrd, et kirjutab neile laulu „Minu inimesed“, see on väga<br />
liigutav:<br />
mu inimesed minu rahvas mu<br />
seltskond<br />
mu inimesed siin seal kõikjal<br />
igalpool<br />
Laulupidu koondas lauluväljakule tohutult huvilisi.<br />
mu inimesed teavad ise et<br />
nad on<br />
mu inimesed minu inspiratsioon<br />
mu inimesed<br />
üks seis siht ja suund<br />
mu inimesed minu elu<br />
armastus<br />
nad on mu oma inimesed<br />
ja kõik mis teen on<br />
neile pühendatud<br />
Laulupeo proove kuulates oli aega mõtiskleda. Kõik kooriliigid<br />
laulsid nii hästi, et üldjuhtidel ei olnudki midagi viimistleda,<br />
ammugi parandada, kodutöö oli tehtud väga hästi. Nautides<br />
laulu ilu, meenus ka ränk töö terve aasta jooksul. Laulud<br />
on muutunud järjest keerulisemaks, nõuavad häid vokaalseid<br />
oskusi ja teravat kõrva. Kõik see nõuab lastelt kannatlikkust ja<br />
väsimatut harjutamist, õpetajatelt aga tohutult energiat ja ka<br />
närvikulu. Lisaks oli repertuaar väga mahukas, lastekooril tuli<br />
ära õppida 17 laulu! Tulemus oli muidugi vapustav, väga kõrgel<br />
tasemel kontsert, seda kinnitasid ka kõik üldjuhid.<br />
Lastekoori lauljate muljed olid ülevad, kuigi suur rahvamass<br />
omajagu ka väsitas. Meeldis kooslaulmine ülisuures kooris,<br />
põnev oli staare kohata ja nendega koos laulda, muidugi<br />
vaimustas Tõnis Mägi ja Chalice, lemmiklaulud olid „Palve“ ja<br />
„Isamaa ilu hoieldes“, rongkäik oli vahva ja üldsegi mitte väsitav,<br />
laulupeo lõpp oli võimas, imetore oli tantsupidu, aga ka<br />
bussidega oli tore seigelda.<br />
Lastekoori dirigendina kiidan lauljaid! Arukad, distsiplineeritud,<br />
teisi arvestavad, kannatlikud, usaldusväärsed ja<br />
rõõmsameelsed neiud. Nende noorte kätte võime rahulikult<br />
tuleviku usaldada. Tänan lauljate vanemaid, kes toetasid oma<br />
lapsi terve laulupeoaasta vältel. Tänan ka kõiki puhjalasi, kes<br />
olid tulnud laulu- ja tantsupeole meile kaasa elama ja rongkäigulistele<br />
rõõmsalt lehvitama ning elagu hüüdma. Kindlasti on<br />
teie kodudes saanud laulupidu südameasjaks...<br />
Loodan väga, et viime noored ikka uutele ja uutele laulupidudele<br />
ja võin lõpetada rahuliku südamega lauluisa Ernesaksa<br />
sõnadega: „LAULMISENI“.
Juuli 2007 LAULUPIDU 9<br />
Mida panin tähele laulupeol?<br />
Lea Järv, Puhja Gümnaasiumi huvijuht<br />
Teatud suursündmuste ajal me tahame rohkem olla eestlased.<br />
Me tunneme, et eestlane olla on uhke ja hää. Selline tunne tekib<br />
laulu-ja tantsupidudel.<br />
Lisaks rekordarvulisele publikule märkasin lehvimas enam<br />
trikoloore ja mitte ainult peo ajal, vaid ka paljudel autodel teel<br />
koju. (ehk siiski südameasi, mitte moes).<br />
Panin tähele publiku huvi, head käitumiskultuuri ja kuulsin<br />
positiivseid kommentaare suurpeo kohta.<br />
Ahhetavalt ja peadvangutavalt olid vaimustuses ka tippjuhid<br />
lauljate ja tantsijate väga kõrgest tasemest ja heast distsipliinist,<br />
mida võis kuulda proovipäevadel laululava läheduses<br />
istudes.<br />
Kui tantsupeo kunstiline juht Maido Saar lauljate peaproovil<br />
rivistas tantsijaid lõpulooks „Puu on puude kõrgune“<br />
ja korraldusi jagas, sõnas kultuuriminister Laine Jänes: „Kõik<br />
saavadki kohe aru, super“. Neidude koori dirigent Triin Koch:<br />
„Milline distsipliin!“<br />
See kõik näitab, et õpetajad on ära teinud väga suure eeltöö<br />
ja noorte jaoks on tähtis osaleda laulupeol, tunda tõelise eestlase<br />
tunnet.<br />
Kõik meeled ja mõtted selleks ajaks ühinevad ju.<br />
Lisaks emotsionaalsel peol esinemisele annab see suur rahvavägi<br />
ka enamat. On võimalus näha teisi koole, maakondi,<br />
valdasid. Suhtumist ja arusaamist. Pingetaluvust ja tolerantsust<br />
kollektiivis.<br />
Rõõm oli kas ee, et rongkäigu ajal oli puhjalastele palju kaasaelajaid.<br />
Suur pidu tekitas võimsa ja meeliühendava tunde pikaks<br />
ajaks.<br />
Aitäh teile, Puhja valla noored ja nende juhendajad, et võisime<br />
jälle tunda end tõeliste eestlastena.<br />
Pealtvaatajad innustasid rongkäigulisi.<br />
Lastekoor lauluisa kuju juures.<br />
Laulukaare all.<br />
Lastekoori dirigent Ruth Luts ja kooli huvijuht Lea Järv.
10 LAULUPIDU PUHJA VALLA LEHT<br />
Mudilaskoori laulupeoelamus<br />
Anne Soosaar,<br />
Puhja Gümnaasiumi mudilaskoori dirigent<br />
X Noorte laulupidu andis esimesed laulupeokogemused 20-le<br />
Puhja Gümnaasiumi mudilaskoori lauljale.<br />
Kui neid kogemusi pisut lahti kirjutada, siis võiksid need<br />
olla järgmised.<br />
Praktilised kogemused:<br />
• kohustus toimetada raskete kottide-kompsudega, mis ema<br />
abil pakitud<br />
• vajadus ise ette valmistada oma magamiskoht ülikitsastes<br />
tingimustes<br />
• oskus magama jääda suures võimlas, kus sebib ringi rohkem<br />
kui 150 laulupeolist<br />
• kogemus sõita ülerahvastatud elektrirongis, trammis või liinibussis,<br />
hoides kaenla all oma natukest varandust (rahakott,<br />
mobiiltelefon jne)<br />
• kohustus orienteeruda suures inimmassis, et leida üles koori<br />
pesapaik<br />
• igatsus koduse toidu järele, sest lauluväljaku ühiskatlas keedetud<br />
supp ei jõudnud lühikese ajaga meeldima hakata<br />
• oskus arukalt jagada oma taskuraha, et viimasel päeval kitsikus<br />
ei kimbutaks<br />
• valus kogemus virisemata toime tulla rongkäigus tekkinud<br />
veriste villide ja suure väsimusega<br />
Aga häid emotsionaalseid kogemusi on ka küllaga!<br />
• hasart õpetaja Milvi Haavandi kingitud Kumakese mõistatuste<br />
lahendamisel bussis ja majutuspaigas<br />
• kirevad muljed ühiselt külastatud õpilastööde näitusest Õuepuu<br />
• positiivsed emotsioonid valutavaid jalgu merevees ravides ja<br />
lainetes hüpates<br />
• elevus merel sõitvaid laevu imetledes<br />
• iseseisvuse ja vabaduse tunnetamine Viru Keskuses aega veetes<br />
• uhke tunne omada käepaela ja kaelakaarti, mis tõestas laulupeo<br />
peategelaseks olemist<br />
• mõnus meeleolu laulupeo rongkäigus kui mudilaskoori tervitusele<br />
saime koos vastata: „Jaaa...”<br />
• eriline au kanda rongkäigus koori nimesilte või ilmapuu linti<br />
• rõõm laulupeo tule süttimisel ja nukrus selle kustumisel<br />
• võimas kogemus laulda 8000-liikmelises mudilaskooris oma<br />
lemmiklaule „Pesapuu” ja „Samblalõhnaline laul”<br />
• suur imestus laulukaare alt tohutut pealtvaatajate hulka tajudes<br />
Nüüd ka koorijuhi rõõmsad kogemused möödunud laulupeost<br />
(praktilised kogemused on paljude pidude käigus juba<br />
omandatud).<br />
• Nõustun täielikult mõttega, mille on öelnud Aarne Saluveer:<br />
„Lauldes mudilaskooris kasvab laps suuremaks nii kehalt kui<br />
vaimult.”<br />
• Selle laulupeo laulud jäävad igavesti nii laulikutesse kui ka<br />
meie mõtetesse<br />
• Mu silma ette tulevad ikka ja jälle armsad unised näod hommikusel<br />
äratusel. Ja vaatamata napile uneajale olid need näod<br />
naeratavad ja sõbralikud.<br />
• Tõnis Mägi ja „Palve”, Liisi Koikson ja „Puu on puude kõrgune”,<br />
Jarek Kasar ja „Minu inimesed”, President rahvaga kõne-<br />
Laulu ja muusikat on alati peetud kõige arusaadavamaks<br />
ühiskeeleks erinevate rahvuste vahel, muusikalisi sõprussildu<br />
kutsus ehitama juba Gustav Ernesaks. 15. juuni hommikul<br />
alustaski Puhja Naiskoor Läte oma 15 lauljaga teekonda Soome<br />
läänerannikule Pori linna, et osa võtta teisest Soome-Eesti<br />
ühislaulupeost Südamete laulusild. Vahetult enne peole sõitu<br />
oli valmis saanud ka meie ühine vorm – kaunid helesinised<br />
särgid koori nimetusega seljal.<br />
Soome laulupidude traditsioon sai 19. sajandil eeskuju<br />
Eestist ja on paarkümmend aastat meie omast noorem. Aastal<br />
2000 peeti esimene ühine laulupidu Tallinnas, nüüd oli Porisse<br />
kogunenud rohkem kui 5000 lauljat ja pillimängijat, et kolme<br />
päeva jooksul laulda ja musitseerida kirikutes, parkides, kontserdisaalides<br />
ja põhilisel peoplatsil Arenal linna läbiva Kokemäenjoe<br />
keskel asuval saarel.<br />
Peost osavõtjad sõidutati Eestist Soome kahe spetsiaalse<br />
laevareisiga, Helsingist Porisse kestis bussisõit veel umbes kolm<br />
tundi. Nii nagu meie laulupidudelgi tavaks, majutati laulupeolised<br />
6 kohalikku koolimajja, kus toimus ka hommikune ja õhlemas...<br />
Pisarad silmas ja klimp kurgus. Kaasalaulmine ei õnnestunud<br />
karvavõrdki. See ülim tunne jääb kauaks energiat<br />
andma ja tegutsemistahet säilitama. Siinkohal minu suurim<br />
lugupidamine ja sügav kummardus kõigile laulupeo korraldajatele,<br />
laulude loojatele ja dirigentidele.<br />
• Iga Puhja mudilaskoori laulja on sel peol osalemise eest suurt<br />
kiitust ja pikka pai väärt. Te tulite kõigega toime ja saite hästi<br />
hakkama. Olen uhke oma mudilaste üle!<br />
Tänan südamest lauljaid, nende vanemaid ja õpetaja Milvi<br />
Haavandit. Aga ka oma peret, kes mind kuuma sauna, värske<br />
viha ja küpsetatud koogiga koju ootas.<br />
Lõpetan sõnadega meie Buratino laulust:<br />
„See on juba väga hea!<br />
See on tõesti väga hea!<br />
See on lausa väga hea!”<br />
Teel lauluväljakule.<br />
Naiskoor Läte laulis Soomes<br />
Urve Hämäläinen, naiskoori laulja
juuli 2007 11<br />
tune toitlustamine, lõunasöögid sõime Pori lütseumi õuel.<br />
Avatseremooniaks koguneti laupäeval Pori Raekoja parki,<br />
kus kuulati Pori (nais)linnapea, Soome Kooriliidu – Sulasoli<br />
– ja laulupeo nii soome- kui eestipoolsete korraldajate tervituskõnesid<br />
ning lauldi kolm ühislaulu eesti ja soome keeles.<br />
Pühapäev algas pidulike jumalateenistustega Pori kirikutes ja<br />
jätkus uhke rongkäiguga läbi linna. Puhja naised olid oma tubli<br />
dirigendi Ruth Lutsu käe all terve pika talve hoolega tööd teinud,<br />
12-st õpitud laulust olid 4 eestikeelsed, 6 soomekeelsed ja<br />
hümni olime valmis laulma lausa kolmes keeles.<br />
Eks seetõttu olimegi veidi kurvad, et õigeks ajaks Porist<br />
Helsingisse laevale jõudmiseks pidime enne laulupeo lõppu ära<br />
tulema ja laulmata jäid viimased ühislaulud, nende seas ka peo<br />
nimilaul – Veljo Tormise poolt Kalevala ja eesti rahvalaulude<br />
ainetel loodud Laulusild, mis kõlas juba 2000. aastal Tallinnas<br />
esimesel ühislaulupeol.<br />
Koju tagasi jõudes oskame nüüd paremini näha ja hinnata<br />
ka oma pidude ja peokorraldajate vigu ja voorusi. Kindlasti on<br />
kõigil Lätte laulunaistel nüüdseks juba transpordiga seotud sekeldused<br />
ununenud ja hing ootamas ülejärgmise suve laulupidu<br />
Tallinnas. Nagu Gustav Ernesaks ikka ütles – laulmiseni!<br />
Naiskoor Läte Soomes laulupeol.<br />
Meenutades Puhja vanimat<br />
inimest Leida-Agathe Tuvikest<br />
Rutt Tuvike ,<br />
Sääniku talu<br />
13. juunil k.a andis Leida-Agathe Tuvike (sündinud Valgepea)<br />
Puhja valla vanima inimese tiitli üle järgmisele, lahkudes meie<br />
hulgast jäädavalt. Leida-Agathe elu on olnud üks hea ja halva<br />
karussell. Ta on sündinud tsaari valitsemise ajal, elanud I Eesti<br />
Vabariigi ajal, Saksa ja Vene ajal ja siis taas Eesti Vabariigis.<br />
Nii kõrge vaimsusega, töökat, mitmekülgsete huvidega<br />
inimest annab otsida. Oma noorusaastatel osales Leida-Agathe<br />
Puhja Haridusseltsi tegevuses. Vanade fotode tagaküljelt<br />
on lugeda, et Puhja Haridusseltsi näitering on esitanud 1934.<br />
a näidendi „Kui torm vaikib“, 31. oktoobril 1936. a näidendi<br />
„Naismetsavaht“,16. jaanuaril 1937. a „Tohter Baldrian“, 24.<br />
juunil 1939. a „Õnn hulgub“.<br />
Nendes etendustes on olnud osaline Leida-Agathe ja tema<br />
abikaasa Eduard Tuvike. Suviti lõi Puhja näitetrupiga kaasa ka<br />
siin kandis suvitamas olev tuntud näitleja Hugo Laur.<br />
Leida-Agathe osales Puhja Haridusseltsi poolt korraldatud<br />
polsterdamise, kangakudumise ja käsitöökursustel. Ta tegi ääretult<br />
peent ja kaunist käsitööd. Enne abiellumist teeniski ta<br />
leiba kudujana.<br />
Leida-Agathe osales naiskodukaitse liikmena rahvuslike<br />
tuluõhtute korraldamisel.<br />
19. juunil 1937. a toimus Puhja kirikus Eduard Tuvike ja<br />
Leida-Agathe Valgepea laulatus. Pulmakingituseks Puhja Haridusseltsi<br />
poolt noorpaarile, aktiivsetele seltsi liikmetele oli<br />
kirjutuslaud (mis on praegugi Sääniku talu eestoas).<br />
Leida-Agathe on osalenud Puhja pargi rajamisel ja surnuaeda<br />
viiva allee istutamisel.<br />
Pärast kolhoosi astumist tunnistati Tuvikeste pere kulaklikuks,<br />
kogu vara konfiskeeriti ja pereisa Eduard viidi vangi.<br />
Vara äravõtmiseks kulus päev, aga tagastamine pole tänasenigi<br />
lõppenud.<br />
Leida-Agathe on selle valla maa ja kultuuri püsimise nimel<br />
tööd rabanud, kõhu kõrvalt lastele hariduse andnud. Meie kõigi<br />
kohus on seda hinnata.<br />
Austa uut, kuid vanast hooli,<br />
hoia asju püsivaid...<br />
Heiki Vilep<br />
Kodukandi ajalugu vajab jäädvustamist!<br />
Rein Järlik endine Puhja kooliõpetaja mälestuskõnet pidamas.
12 PUHJA VALLA LEHT<br />
Karita Kirbits, Puhja Lasteaia juhataja<br />
Juuni alguses saatis Puhja Lasteaed ning õpetajad Reet Malahhov,<br />
Aila Selleke ja Marju Erikson lendu 23 väikest pääsusilma.<br />
29. lennus lõpetasid:<br />
Liisa Aan, Raul Haug, Pruno Hämäläinen, Marian Jaarman,<br />
Raimond Keerdo, Hanna-Maria Kukk, Mari Laar, Karl Ander<br />
Maran, Thomas Miil, Kaupo Müürsepp, Helena Olep, Natalia<br />
Opikova, Alo Paavilainen, Evelin Persidski, Kelly Reisbich,<br />
Lasteaia lõpetas 29. lend<br />
Edvin Sander, Eerik Sidorov, Mauri Markus Sitin, Taimar Tooming,<br />
Annaliis Täheväli, Maarja Ujamägi, Eero Vidrik, Kattre<br />
Voznjuk.<br />
Huvitav ja sündmusterohke lasteaiaaeg on lõppenud ja ees<br />
ootamas kool. Enamus poisse ja tüdrukuid alustab oma kooliteed<br />
Puhja Gümnaasiumis. Soovime neile toredat kooliaega,<br />
vanematele palju jõudu ning õpetajatele uusi vahvaid õpihimulisi<br />
õpilasi!<br />
Kõigile ilusat päikeserohket suve ja kohtumiseni 1.augustil<br />
kui lasteaed pärast suvepuhkust oma uksed avab!<br />
Lasteaia lõpetajad ja nende õpetajad.<br />
Tartumaa Arendusselts koostab piirkonna strateegiat<br />
(algus leheküljel 7)<br />
Kogu planeerimise käigus on väga tähtis jõuda selgusele<br />
selles, kuidas püstitatud eesmärke saavutada. Strateegia koostamisel<br />
ei saa me üle ega ümber väliskeskkonnast tulenevatest<br />
teguritest ja enim mõjutab Tartumaa arengut Tartu linn, sest<br />
Tartu linna mõjupiirkond ulatub pea-aegu maakonna piirideni.<br />
Milline on meie tulevikupilt? Aastal 2013 on Tartumaa<br />
Arendusseltsi piirkond aktiivse noortetegevusega, puhta ja<br />
tervisliku elukeskkonnaga, loodusliku potentsiaali säästliku<br />
kasutamisega, mitmekülgse ja atraktiivse ettevõtluskeskkonnaga,<br />
piirkondlikku ja rahvusvahelist kolme sektori koostööd<br />
arendav, tervikuna stabiilselt arenev ning inimest väärtustav<br />
kogukond siin ja sealpool Emajõge.<br />
Juunis oli liikmetel võimalus kuulata Soome ühe Leader<br />
tegevusgrupi Viisari RY kogemusi, nende tegevusgrupi rolli<br />
ja tähtsust oma piirkonnas ning Viisari plaane aastateks 2007-<br />
2013. Viisari juhatus pöörab suurt tähelepanu uuenduslikele<br />
väljakutsetele, tugevdab organisatsiooni nii kohalikul, riikliku<br />
kui ka rahvusvahelisel tasandil. Viisari tegevusgrupi toel on<br />
tekkinud 31 uut firmat, 123 uut töökohta ja erinevatel koolitustel<br />
on osalenud ca 2000 inimest. Läbi erinevate projektide<br />
on Viisari oma piirkonda toonud 7 miljonit eurot. Pärast külaprojektide<br />
elluviimist täheldati külade tunduvalt aktiivsemaks<br />
muutumist. Uuel perioodil 2007–2013 jätkatakse kahe peamise<br />
teljega: 1. mitmekesisem väikeettevõtlus, 2. kvaliteetne ja mugav<br />
elu kodukandis. Ettevõtjad peavad Viisari tegevusgruppi<br />
väga tähtsaks väikeettevõtluse arendamisel.<br />
Meie tegemistest saab infot oma piirkonna liikmetelt, seltsi<br />
juhatuse liikmelt (Vahur Jaakma) ja tegevjuhilt (Sille Kerner tel<br />
5291171, akkitalu@hot.ee).<br />
Peatselt saab valmis ka meie uus kodulehekülg www.tas.ee.<br />
Seni on infot üleval www.kodukanttartumaa.ee/TAS
juuli 2007 13<br />
SELTSIMAJA ANNAB TEADA<br />
10.–18. juuli<br />
COUNTY-WANDERING FESTIVAL UNGARIS<br />
Osaleb segarühm Opsal<br />
29. juuli – 03. august<br />
laste ja noorte balletitrupp Sinilind<br />
PUHKE- JA TREENINGLAAGER PÄRNUS<br />
Pühapäeval, 12. augustil kell 12.00 Puhja pargis<br />
PUHJA LAAT<br />
Ootame kauplejaid ja ostjaid!<br />
Pühapäeval, 19. augustil Lähte pargis<br />
KIIGEPIDU<br />
Osalevad naisrühm Rukkilill ja<br />
eakate seltskonnatantsurühm Sügisõied<br />
TÄNUAVALDUS<br />
Avaldame siirast tänu Andrus Lummole ja täname<br />
kõiki töökaaslasi, sõpru ja tuttavaid, kes aitasid meid<br />
raskel momendil ja tundsid kaasa meie sügavale leinale<br />
kalli tütre, tütrepoja ning õe ja õepoja HILLE ja ALAR<br />
HIRVESOO traagilise hukkumise puhul.<br />
Leinavad omaksed ja õde Ülle perega<br />
TÄNU<br />
Kirjutamine on üks raske töö.<br />
Minu lugupidamine inimestele, kes lisaks<br />
oma põhitööle leiavad aega ja sisemist kohustust<br />
amatöörajakirjaniku ametiks!<br />
Tänan ja soovin päikest!<br />
Järgmine Puhja Valla Leht ilmub septembris 2007.<br />
Päivi Märjamaa, Puhja Valla Lehe toimetaja<br />
KINOLODI 2007<br />
14. augustil 17.00 randub Rekul kinolodi<br />
vabaõhukino, filmiõpituba, filmitelgid,<br />
toitlustamine, bussiring<br />
Üritus on TASUTA<br />
Korraldajad: Kinobuss MTÜ ja Puhja Vallavalitsus<br />
Jälgige täpsustavaid teateid valla infostendidel!<br />
TSIRKUS MARCEL PRAHA ESITLEB:<br />
Ainulaadselt kogu Euroopas koos areenil: lõvi, panter ja jaaguar!<br />
Lisaks: Araabia albiino hobune ja poni, väike ahv dzegid, dresseeritud koerad, laama.<br />
Samuti akrobaadid ja ekvilibristika ning loomulikult lõbusad klounid.<br />
ETENDUSED TOIMUVAD PUHJA PARGIS<br />
14. JUULIL KELL 19:00<br />
15. JUULIL KELL 15:00<br />
Piletid enne etendust kohapeal<br />
Lapsed 75 krooni, täiskasvanud 100 krooni, VIP kohad 150 krooni, kuni kolmeaastased lapsed tasuta<br />
Etendus toimub iga ilmaga suures tsirkusetelgis ja kestab 1,5 tundi.
14 PUHJA VALLA LEHT<br />
Juunikuu õnnesoovid<br />
86 TŠORI HASSANOV 27. 07 Ridaküla külast<br />
83 AINO HIIEMÄE 17. 07 Teilma külast<br />
82 HELJO-MELANIE OJAMAA 20. 07 Puhja alevikust<br />
80 EVALD LAAS 10. 07 Puhja alevikust<br />
79 HELENE POLIN 20. 07 Rämsi külast<br />
76 KALEV NIGUL 21. 07 Ulila alevikust<br />
75 ZOYA KORZOVA 13. 07 Ulila alevikust<br />
75 INGRID ELKEN 18. 07 Teilma külast<br />
74 MAIRE POLAKESE 29. 07 Ulila alevikust<br />
72 LEO MITT 10. 07 Mäeselja külast<br />
72 OSVALD LEMBERG 11. 07 Võllinge külast<br />
72 LAINE LINT 13. 07 Puhja alevikust<br />
71 ENNO PÜTTSEPP 19. 07 Kaimi külast<br />
Augustikuu õnnesoovid<br />
92 LYDIA REHME 12. 08 Kaimi külast<br />
87 GUSTAV PEEDO 27. 08 Poriküla külast<br />
84 LEIDA TOSS 19. 08 Puhja alevikust<br />
83 ENDLA KAUTS 22. 08 Puhja alevikust<br />
78 ILSE RAUDSEPP 11. 08 Poriküla külast<br />
78 ALBERT LEIMAN 13. 08 Järvaküla külast<br />
76 ALEKSEI VOROBJEVSKI 08. 08 Kaimi külast<br />
74 MIRALDA PLESKOVSKAJA 04. 08 Ulila alevikust<br />
74 MAIE JURAK 20. 08 Puhja alevikust<br />
74 ALEXANDER MARMYSH 20. 08 Ulila alevikust<br />
73 VLADIMIR VAHTER 15. 08 Ulila alevikust<br />
72 HELMUT POOLAKESE 04. 08 Rämsi külast<br />
72 NIINA VINOGRADOVA 05. 08 Ulila alevikust<br />
72 ÜLLE-REET PEEDO 16. 08 Puhja alevikust<br />
72 ROSALIA HOKKANEN 24. 08 Ulila alevikust<br />
72 VAIKE TOBRELUTS 29. 08 Ulila alevikust<br />
71 SIIRI METSIK 03. 08 Puhja alevikust<br />
70 AINU NAARITS 09. 08 Puhja alevikust<br />
70 VIRVE VAINER 10. 08 Rämsi külast<br />
70 VICTOR KISELEV 14. 08 Puhja alevikust<br />
70 ENDLA KESA 20. 08 Tännassilma k<br />
PUHJA VALLA LEHT<br />
VÄLJAANDJA: PUHJA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS<br />
61301 TARTUMAA; TEL. 730 0641<br />
TOIMETAJA: PÄIVI MÄRJAMAA, TOIMETAJA@PUHJA.EE JA PAIVI@PUHJA.EE<br />
TRÜKITUD OÜ TARTUMAA TRÜKIKOJAS<br />
TRÜKIARV: 1050<br />
Valla uued kodanikud<br />
Kadri Bernhardt<br />
Roman Vozijan<br />
01. juunil 2007 sündis tütar<br />
ANETE VOZIJAN<br />
Gloria Põldsepp<br />
Veiko Paland<br />
04. juunil 2007 sündis poeg<br />
HEIKKO PALAND<br />
Angela Reinhold<br />
Urmas Reinhold<br />
13. juunil 2007 sündis tütar<br />
ANNALIIS REINHOLD<br />
Kaija Piirsoo<br />
Raivo Leiaru<br />
21. juunil 2007 sündis tütar<br />
LISETE LEIARU<br />
MÄLESTAME<br />
Leida-Agathe Tuvike 03.08.1909 – 13.06.2007<br />
Hilda Raissar 12.12.1913 – 13.06.2007
Change language