(propüülalkohol)
Orgaaniline keemia: funktsionaalrühmad Alkoholid Alkoholid Orgaaniline keemia: funktsionaalrühmad Alkoholid Alkoholid
Karboksüülhapped • Karboksüülhappeid saadakse tavaliselt alkoholide või aldehüüdide oksüdeerimisel. • Mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse oksüdeerida karboksüülrühmaks, nt p-ksüleeni oksüdeerimisel tereftaalhappeks. CH 3 + 2H 2 O CH 3 + 3O 2 COOH COOH Estrid • Alkoholi ja karboksüülhappe vahelise reaktsiooni tulemusena tekivad estrid. • Näiteks etanool ja äädikhape reageerivad tugeva happe juuresolekul 100 °C juures. H 3 C C O OH H O CH 2 CH 3 H 3 C C + + H 2 O O OCH 2CH 3 Kondensatsioonireaktsioon • Estri moodustumise reaktsioon on näiteks kondensatsioonireaktsioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreaktsiooni korral vesi). • Kondensatsioonireaktsioonid on orgaanilises keemias üsna tavalised ja leiavad kasutamist näiteks polümeeride sünteesil. 6
Estrid • Paljudel estritel on tugev ja meeldiv lõhn ning nad annavad maitse paljudele puuviljadele. • Ka rasvad ja toiduõlid on estrid. – Alkoholiks on reeglina glütserool (1,2,3- propaantriool). – Karboksüülhapped on siin reeglina pika süsinikahelaga ja võivad sisaldada kordseid sidemeid. Amiinid • Amiinid on orgaanilised ühendid, mis on saadud ammoniaagi (NH 3 ) molekulis ühe või mitme vesiniku asendamisel süsivesinikrühmaga. – Ühe vesiniku asendamisel saadakse primaarne amiin, kahe vesiniku asendamisel sekundaarne ja kolme vesiniku asendamisel tertsiaarne amiin. – Kvaternaarne ammooniumioon saadakse ammooniumioonis kõigi nelja vesiniku asendamisel. Amiinid • Primaarsetes amiinides on aminorühm -NH 2 . • Amiinid on looduses laialt levinud, neist paljudel on ebameeldiv lõhn. • Amiinid on orgaanilise aine üheks laguproduktiks ja koos väävliühenditega on nad näiteks laiba lõhna põhjustajateks. • Amiinid, nagu ka ammoniaak, on nõrgad alused. 7
- Page 1 and 2: Orgaaniline keemia: funktsionaalrü
- Page 3 and 4: Fenoolid • Fenoolides on hüdroks
- Page 5: Aldehüüdid ja ketoonid • Formal
- Page 9: Kondensatsioonireaktsioon • Kuna
Karboksüülhapped<br />
• Karboksüülhappeid saadakse tavaliselt<br />
alkoholide või aldehüüdide oksüdeerimisel.<br />
• Mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse<br />
oksüdeerida karboksüülrühmaks, nt p-ksüleeni<br />
oksüdeerimisel tereftaalhappeks.<br />
CH 3<br />
+ 2H 2 O<br />
CH 3<br />
+ 3O 2<br />
COOH<br />
COOH<br />
Estrid<br />
• Alkoholi ja karboksüülhappe vahelise<br />
reaktsiooni tulemusena tekivad estrid.<br />
• Näiteks etanool ja äädikhape reageerivad<br />
tugeva happe juuresolekul 100 °C juures.<br />
H 3 C<br />
C<br />
O<br />
OH<br />
H<br />
O<br />
CH 2 CH 3<br />
H 3 C C<br />
+ + H 2 O<br />
O<br />
OCH 2CH 3<br />
Kondensatsioonireaktsioon<br />
• Estri moodustumise reaktsioon on näiteks<br />
kondensatsioonireaktsioon, kus kaks<br />
suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks<br />
väike molekul (esterdamisreaktsiooni korral<br />
vesi).<br />
• Kondensatsioonireaktsioonid on orgaanilises<br />
keemias üsna tavalised ja leiavad kasutamist<br />
näiteks polümeeride sünteesil.<br />
6
Change language