Orgaaniline keemia alifaatsed süsivesinikud Orgaaniline keemia Süsivesinikud
10. loeng: Orgaaniline keemia. Alifaatsed süsivesinikud.
10. loeng: Orgaaniline keemia. Alifaatsed süsivesinikud.
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Alkaanid<br />
• Alkaanid on küllastunud <strong>süsivesinikud</strong>, s.t<br />
sisaldavad vaid üksiksidemeid.<br />
• Võivad olla hargnemata ahelaga (butaan),<br />
hargnenud ahelaga (metüülpropaan),<br />
tsüklilised (tsüklobutaan).<br />
• Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused<br />
on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid<br />
mittepolaarsed.<br />
Alkaanid<br />
• Alkaani molekulide vahel on valdavalt<br />
Londoni ehk dispersioonijõud.<br />
– Dispersioonijõud kasvab elektronide arvu<br />
kasvuga ja seega on tugevam suurema<br />
molekulmassiga alkaanides.<br />
• Alkaanide korral alates butaanist C 4 H 10<br />
tuleb arvestada isomeeride esinemise<br />
võimalusega.<br />
Alkaanid: nomenklatuur<br />
• Hargnemata ahelaga alkaane nimetatakse<br />
lähtudes süsinike arvust järgmiselt: metaan,<br />
etaan jne. Järelliide on –aan.<br />
• Hargnenud ahelaga alkaanide korral<br />
lähtutakse pikimast süsinikuahelast ja<br />
kõrvalahelaid vaadeldakse asendajatena, mille<br />
nimetus saadakse vastava alkaani nimetuses<br />
lõpu –aan asendamisel lõpuga –üül.<br />
3