Analüütilise keemia lühikonspekt tudengile

Solvendi valikust sõltub aine aluselisus/happelisus tugevus.
K A - happelisuse konstant
pK A = - log K A
K B - aluselisuse konstant
pK B = - logK B
pK A + pK B = pK S
pK S – solvendi HA + H 2 O ↔ H 3 O + + A - tasakaalu konstant.
Happelisuse konstant iseloomustab antud happe suutlikust reageerida vee
molekulidega, lõhustades, dissotseerides neid.
K A
=
[
−
][ ⋅ A ]
][ ⋅ ]
+
H
3O
[ H O HA
2
−
[ H O] = [ H O
+
] ⋅[ ]
K A
= K 2
3
A
Mida väiksem on pK A väärtus, seda tugevam on vastav hape.
Mida väiksem on K B väärus, seda nõrgem on vastav alus. See on oluline, kuna
ravimid teatud pH juures mõjuvad (maos on happeline keskkond, süljes aluseline).
Happelist solventi kasutades aine aluselised omadused suurenevad.
H 2 SO 4
CH 3 COOH
CCl 3 COOH
H 2 O
C 2 H 5 OH
NH 3
a
K =
a
H3O
HA
⋅ a
⋅ a
−
A
H 2O
K
Pingerida happelisuse järgi.
HA
= a
H 2O
Prootoni aktseptoorsed omadused
suurenevad, donoorsed vähenevad.
a
⋅ K =
H3O
a
⋅ a
HA
−
A
HCl + CH 3 COOH ↔ CH 3 COOH + + Cl -
Kas soolhape käitub ka selles solvendis happena.
HCl + C 2 H 5 ONa ↔ NaCl + C 2 H 5 OH
Vees C 2 H 5 ONa sool, kuid mõnes teistes solvendis (HCl) käitub alusena.
Na- atsetaat on vees sool teistes solvendites (Metanool, Atsetoon,..) on alus.
Protolüütiline tasakaal puhverlahustes.
Solvolüüsuvad e. hüdrolüüsuvad ained.
CH 3 COOH + NaOH ↔ CH 3 COONa + H 2 O
NaHCO 3 + H 2 O ↔ Na + + CO 3 2- + H 3 O +
amfoteerne ühend
Sool laguneb ioonideks- tekib tagasi CH 3 COOH ja NaOH. Tekkinud on
aluseline reaktsioon. Tasakaal on suunatud lähteproduktide, OH - ioonide tekke
suunas.
[ H
+
] = K ⋅c
A A
1
pH =
2
( − log )
pK A
c A
Puhverlahus koosneb:
nõrk hape + tema sool
nõrk alus + tema sool