Analüütilise keemia lühikonspekt tudengile

Alused
neutraalsed- NH 3
anioonsed- HSO 4
-
katioonsed- hüdroksiidid Al(OH) 3
+
Vee protolüütiline tasakaal. Vee ioonkorrutis on 10 -14 .
K
a
= a + ⋅a
−
H OH
pH on võimalik määrata indikaatori ehk pH elektroodi abil lihtsamal juhul ka
maitsmismeelt või punase kapsa taime mahla kastades.
H 2 O ↔ H + + OH -
assotsiaadid (seotud veemolekuliga)
pH määramine. Indikaatorid. pH ja pOH arvutamine hapete ja aluste vesilahustes
Kasutusel on ka instrumentaalne meetod. Elektrokeemiline rakk, mille potentsiaal
sõltub keskkonnas olevate H + ioonide aktiivsusest, kontsentratsioonist.
Protolüüs, autoprotolüüs ise tegemine, iselagundamine, iseenese dissotsiatsioon.
K =
[ H
+ −
][ ⋅ OH ]
H
2
O
HA + B ↔ A - + BH +
hape1 alus2 alus1 hape2
pH määramisel kasutatakse keemilisi meetodeid näiteks indikaatoreid
(metüüloranz, lakmus, fenoolftalein).
H Ind ↔ H + + Ind - . Indikaatori värvus sõltub keskkonna pH-st.
Kui on tegemist H + defitsiidiga ehk puudusega, siis on keskkond aluseline.
Happelises ja neutraalses keskkonnas on fenoolftaleiini molekul värvitu. Kui
lisame alust keskkonna pH muutuse tõttu indikaatori värvus muutub, fenolftaleiin
muutub punaseks. Metüüloranž muudab oma värvust pH suurenedes punasest
oranžiks).
pH määramisel kasutatakse tänapäeval ka väljatransistoriga andureid.
Kasutusel ka instrumentaalne meetod klaaselektroodi kasutamisega, mis kujutab
endast elektrokeemilist rakku, mille potentsiaal sõltub keskkonnas olevate H +
ioonide kontsentratsioonist.
Lahuse solvendi konstant pK s = pH + pS
pK w - kui tegemist on veega.
Tasakaaluprotsessi solvendis kirjeldab tasakaalu konstant, mis näitab kui suur osa
molekulidest on lagunenud, ehk protolüüsunud.
CO 2 + H 2 O ↔ H 2 CO 3 ↔ 2H + + CO 2-
Vesinik- ja hüdroksiid ioonide tasakaaluline konts. aluses iseloomustab ja on antud
solvendi aluselisuse või happelisuse mõõt.
Happe molekul esineb vesilahuses ioonsel kujul: HCl ↔ H + + Cl -