Analüütilise keemia lühikonspekt tudengile

sõltub elektronstruktuurist. Iooni laengu suurus annab vihjeid millist meetodit
kasutada aine määramisel.
Lahuste teooria
Väga paljud ained on kasutavad lahustites. Enamik tahkeid aineid on
mugavam analüüsida kui nad on viidud lahusesse. Lahustumisega kaasnevad
soojusefektid- lahus võib soojendada või jahtuda. Lahustamisel kaob tahketele
ainetele omane korrastatud struktuur. Lahustumise, mis allub keemilise reaktsiooni
materiaalse bilansi mõistele, mõeldakse aine oleku muutust ühest olekust teise- aine
ei teki ega kao kuhugi. Lahustes kehtib ka elektroneutraalsuse seadus, s.t. kõikide
ainete ioonide laengute summa lahustes on 0 st. lahusel tervikuna puudub laeng..
Termodünaamika uurib keemilises süsteemis toimuvaid muutusi. Seejuures on oluline
aine tasakaaluline aktiivsus (a) või kontsentratsioon [A].
Vesi (H 2 O) peaks normaaltingimustel tegelikult olema gaasilises olekus
kuid ei ole tänu oma struktuurile, mille tekitab vee molekuli on polariseeritus.
Seetõttu vee molekulid moodustavad assotsiaate vees lahustunud teiste ainete
molekulidega. Seega pole lahustunud aine molekulid vees vabad, vaid nad on
ümbritsetud mitme polaarse vee molekuli poolt. Seetõttu on aine osakeste liikuvus
vees tugevasti pidurdatud. Mendelejev vaatles vesilahust keskkonnana, mille struktuur
pole sama mis puhta vee korral. Dielektriline läbitavus (ε) iseloomustabki antud
keskkonnas mõjuvate tõmbe-tõukejõudude erinevuse määra võreeldes vaakumiga.
Tõmbe- tõukejõud laetud osakeste vahel on iseloomustatavad vastavalt seosele:
q1
⋅ q2
F =
2
r
, kus q 1 , q 2 on osaksete laengud, r nende vaheline kaugus, ε keskkonna dielektriline
läbitavus.
Solvatsiooni puhul on vee puhul iseloomulik assotsiaatide moodustamine.
Solvendi valik on oluline, tuleb vaadelda milline on molekulide struktuur kui ei
õnnestu uuritavat ainet vedelikus lahustada siis tuleb valmistada emulsioon või ka
suspensioon ( tahke aine segu solvendiga ), mis moodustavad suhteliselt püsiva
keskkonna. Kui ravimis on amino-, karboksüül jne. polaarsed rühmad, siis sobivad
polaarsed solvendid. Solvendiga saab parandada ja kiirendada vedeliku imendumist
organismi. .
-NH 2
-OH
-O-
=O
polaarsete
solvendite jaoks
Sarnane lahustub sarnases. Kui tegu on hüdrofoobse uuritava ainega, siis
tuleb valida ka õlitaolised solvendid või emulsioonid, suspensioonid. Ioonne jõud
tuleneb lahuses sisalduvatest ioonidest. Paljudel juhtudel ained lagunedes
moodustavad positiivse või negatiivse laenguga ioone. Lahuse ioonne jõud väljendab
lahuses olevate ioonide aktiivsust. Selle pakkus 1901 a. välja G. Lewis- lahuse ioonne
jõud on võrdeline lahuses olevate kõikide ioonide ja nende laengute korrutise
summaga.