Analüütilise keemia lühikonspekt tudengile

Positiivsus:
väikseim võimaliku konsentratsiooni määramine.
Negatiivsus:
Hg soolad on mürgised, põhjustavad tervisehäireid.
Tiotsüanomeetria
Titrant – AgNO 3 + NH 4 SCN → AgSCN↓ + NH 4 NO 3 .
Positiivsed omadused:
• võimaldab määrata väiksemaid ainekoguseid;
• saame määrata põhiainete kontsentratsiooni;
• kasutatakse ka Cl - , Br - , I - kontsentratsioonide määramiseks, kuid tagasitiitrimisel:
Etapid:
1) HgNO 3 + NaCl → AgCl↓ + NaNO 3
liias
2) AgNO 3 + NH 4 SCN → AgSCN↓ + NH 4 NO 3
Titrant – BaCl 2 , H 2 SO 4 , K 2 SO 4 , Na 2 SO 4 .
Sulfatomeetria.
Indikaator – sõltub üldiselt määratavast ioonist. Orgaanilised ained (metallokroomsed
indikaatorid), mis moodustavad kompleksühendeid. Tekib lilla Ba-kompleks,
ligandi värvus lõheroosa. Kasutatakse põhiliselt absorbsiooniindikaatorit.
Positiivsed omadused:
• Röntgenkontrastained (sisaldavad Ba-soolasid);
• Aparatuur on lihtne, odav.
Negatiivsed omadused:
• Indikaatori üleminek ei ole hästi fikseeritav;
• Ei ole täpseimad.
Määratav kontsentratsioonide vahemik on 0,1mM – 1M.
Kompleksonomeetria
Titrant – metallide soolad nt. MgSO 4 , metallide oksiidid, nt. ZnO, CaO või
spetsiaalsed orgaanilised ligandid – kompleksoonid.
Meetod võeti kasutusele 1944. aastal Schwrzenhoffi poolt, mil titrandina hakati
kasutama kompleksoon 1 (K I):