Analüütilise keemia lühikonspekt tudengile
Analüütiline keemia I (FKKM.01.049) lühikonspekt (pdf) Analüütiline keemia I (FKKM.01.049) lühikonspekt (pdf)
• merivaikhape – H 2 C 4 H 4 O 4 , • booraks, • kaaliumhüdroftalaat. Stöhh. punkti määramine: metüüloranz, fenüülftaleiin, pH meeter, lahuse elektrilise juhtivuse määramine. Indikaatorid – happed või alused, muudavad värvust vastavalt olekule (protoneeritud või protoneerimata olek) kromofoorsuse muutus - valguse neeldumine muutub. Kui värvus muutub, st on segavärvus siis see ala on indikaatori pöördeala. Tiitrimiskõver aitab valida indikaatorit ja hinnata tiitrimise viga. HInd ↔ Ind - + H + Metüüloranzi puhul on pK A = 3,7 pöördeala ± 1. Happes punane, neutraalses oranz. Lakmus on happes punane, aluses sinine. H + + IndOH ↔ H 2 O + H + tugev hape + tugev alus – kui pH ≠ 7, siis ei teki väga suur määramisviga. titrant Fiksanaalid – 0,1M; 1M – saab täpse kontsentratsiooniga lahuse. Tiitrimis kõver 100 ml 0,1 M HCl lahust, mida tiitrime 0,1M NaOH lahusega. Integraalne tiitrimiskõver. Tiiter võetakse enne stöhh. punkti saabumist, arvutuslikult viga ei ole väga suur alla 1%. Ebatäpsus suureneb lahuste lahjendamisel. Kõverad aitavad valida sobivat indikaatorit. Nõrga aluse/happe tiitrimisel tugeva happe/alusega ei asu stöhh. punkt pH=7 juures. Ilmsesti asub see madalamal kui 7/ kõrgemal kui 7. Seega peab ka indikaatori pöördeala jääma ülespoole pH > 7/ alla poole pH < 7. Nõrkade hapete/ aluste tiitrimine nõrkade aluste/hapetega juures on stöhh. punkti fikseerimine praktiliselt võimatu. Selleks, et see siiski määrata tuleb kasutada
asendustiitrimist. Või teisel juhul tuleb valida teine veest erinev solvent nt: nõrga happe puhul aluseline solvent. Saab kasutada ka kompleksi viimise reaktsiooni. Sellega saab tiitrida kaudselt. Uuritav aine peab olema hape või alus. Nõrga aluse puhul peaks valima indikaatori, mille pöördeala on happelises piirkonnas. Reaalne (optimaalne) ainete kontsentratsioonide vahemik on 0,001M – 1M. Tiitrimistäpsust mõjutab indikaatori ja büreti valik. Negatiivsed omadused: • aeganõudev; • reaktiive kulub palju. Positiivsed omadused: • lihtne; • odav; • ei vaja spetsiaalset väljaõpet; • suhteliselt suur täpsus. Tiitrimine solventides. 1. Happeliste omadusetga lahustid – prootoni doonor, aluste tugevus suureneb: • Äädikhape • Sipelghape Näiteks aniliin vees pK B = 9,42, sipelghappes pK B = 0,44. Kofeiin vees pK B = 13,4, sipelghappes pK B = 0,7. 2. Aluseliste omadustega lahustid – prootonite aktseptorid, aluste jaoks omavad diferentseerivat efekti. Võimalik eristada aluste tugevusi, suurendavad hapete tugevust: • Püridiin,
- Page 1 and 2: Analüütilise keemia lühikonspekt
- Page 3 and 4: Analüütilised meetodid - kuidas j
- Page 5 and 6: sõltub elektronstruktuurist. Iooni
- Page 7 and 8: Alused neutraalsed- NH 3 anioonsed-
- Page 9 and 10: Solvendi valikust sõltub aine alus
- Page 11 and 12: Kompleksühendid e. doonoraktseptor
- Page 13 and 14: takistavad kompleksi teket. Ligandi
- Page 15 and 16: K L = [ A] ⋅[ B] või K = [ A] m
- Page 17 and 18: Sademe puhtust (homogeensust) mõju
- Page 19 and 20: • vähelahustuva ühendi tekke re
- Page 21 and 22: Redoksreaktsioon on küllaltki komp
- Page 23 and 24: Sade tavaliselt pestakse - vabastat
- Page 25: Mõõtnõud: 1. Pipetid: • mahtpi
- Page 29 and 30: Urotropiini hüdrolüüsitakse tuge
- Page 31 and 32: Positiivsus: väikseim võimaliku k
- Page 33 and 34: • titranti lisatakse ülehulgas,
- Page 35 and 36: - Titrant - joodilahus (KI), kus ok
• merivaikhape – H 2 C 4 H 4 O 4 ,<br />
• booraks,<br />
• kaaliumhüdroftalaat.<br />
Stöhh. punkti määramine:<br />
metüüloranz, fenüülftaleiin, pH meeter, lahuse elektrilise juhtivuse määramine.<br />
Indikaatorid – happed või alused, muudavad värvust vastavalt olekule (protoneeritud<br />
või protoneerimata olek) kromofoorsuse muutus - valguse neeldumine muutub. Kui<br />
värvus muutub, st on segavärvus siis see ala on indikaatori pöördeala. Tiitrimiskõver<br />
aitab valida indikaatorit ja hinnata tiitrimise viga.<br />
HInd ↔ Ind - + H +<br />
Metüüloranzi puhul on pK A = 3,7 pöördeala ± 1. Happes punane, neutraalses oranz.<br />
Lakmus on happes punane, aluses sinine.<br />
H + + IndOH ↔ H 2 O + H +<br />
tugev hape + tugev alus – kui pH ≠ 7, siis ei teki väga suur määramisviga.<br />
titrant<br />
Fiksanaalid – 0,1M; 1M – saab täpse kontsentratsiooniga lahuse.<br />
Tiitrimis kõver<br />
100 ml 0,1 M HCl lahust, mida tiitrime 0,1M NaOH lahusega.<br />
Integraalne tiitrimiskõver. Tiiter võetakse enne stöhh. punkti saabumist, arvutuslikult<br />
viga ei ole väga suur alla 1%. Ebatäpsus suureneb lahuste lahjendamisel. Kõverad<br />
aitavad valida sobivat indikaatorit.<br />
Nõrga aluse/happe tiitrimisel tugeva happe/alusega ei asu stöhh. punkt pH=7 juures.<br />
Ilmsesti asub see madalamal kui 7/ kõrgemal kui 7. Seega peab ka indikaatori<br />
pöördeala jääma ülespoole pH > 7/ alla poole pH < 7.<br />
Nõrkade hapete/ aluste tiitrimine nõrkade aluste/hapetega juures on stöhh. punkti<br />
fikseerimine praktiliselt võimatu. Selleks, et see siiski määrata tuleb kasutada
Change language