Analüütilise keemia lühikonspekt tudengile

Redoksreaktsioon on küllaltki komplitseeritud reaktsioon, suhteliselt aeglane ja
mitmeastmeline (toimub mitmes etapis). Tasakaalu saabumine võtab aega – see on nii
plussiks kui ka miinuseks.
Redoksreaktsioone saab kiirendada järgmiselt:
1. tõstes temperatuuri;
2. vähendades pH-d;
3. lisades süsteemi katalüsaatorit (aine, mis moodustab reaktsiooni
aktiveeriva ühendi, mis reaktsiooni käigus vabastab katlüsaatori uuesti N:
Mn 2+ ).
Aeglaselt kulgevad tavaliselt need reaktsioonid, mille tulemusena tekib gaas.
Redoksmeetodid on kasutusel tiitrimisel, mille puhul läheb vaja ka indikaatorit.
Kaaliumpermaganaadi kontsentratsiooni määramine:
H 2 C 2 O 4 → CO 2
oblikhape
MnO 4 - + C 2 O 4 2+ ↔ Mn +2
oksalaat
Redoksindikaatorid.
Redoksindikaatorid – ained, mis muudavad oma värvust sõltuvalt keskkonna
redokspotensiaalile. Sellised ained võivad olla pöörduvad või mittepöörduvad –
võivad võtta või mitte võtta oma esialgse värvuse. Pöörduvateks on orgaanilised
värvained. Neid kasutatakse redokspotensiaali hindamiseks ja määramiseks,
tiitrimiseks, stöhhiomeetriapuhkti leidmisel.
N: -- difenüülamiin.
H
N
Kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs.
Gravimeetriline meetod.
Gravimeetriline meetod (kaalanalüüs) – aine määramine, kasutades aine massi
kaalumist, aine koguse või kontsentratsiooni määramine uuritavas segus.
Gravimeetriline meetod on üks vanimaid, lihtsamaid ja töömahukamaid meetodeid.
Meetod eeldab:
1. uuritava aine väljasadestamist uuritavast lahusest (pestakse, kaalutakse jne.). Sade
ei tohi sisaldada lisandeid.