Analüütilise keemia lühikonspekt tudengile

M + L ↔ ML
L+ H + ↔ LH +
Näide: Elavhõbeda lahustumiseks tuleb moodustada kompleksühend
Hg ↔ HgI 2-
H + -ioonide kontsentratsioon lahuses väheneb. Naturaalse kompleksi ehk
aquakompleksi E erineb lähteaine E-st. Ained, mis lähevad kompleksi, muudavad
oma redoksomadusi. Kui keskkonnas on kompleksimoodustajaid, peab seda
arvestama.
Ligandiga reaktsioonil väheneb oksüdeeritud vormi kontsentratsioon. Mida suurem on
tekkiva ühendi püsivuskonstant ehk stabiilsus, seda rohkem väheneb
redokspotensiaali väärtus ja seega ka aine redoksomadused.
Raskesti lahustuva ühendi lahustamine tuleb kõne alla siis, kui saadus on lenduv või
on kõik saadused lahustuvad.
Zn + 2HCl ↔ ZnCl 2 + H 2
Cu + HCl ≠ pingerida! Mõlemad on redutseerivate omadustega.
Cu + HNO 3 ↔ Cu NO 3 + NO + H 2 O
Elavhõbedaga on sama asi. Kui viia jodiidioonid ühendisse, tekivad kompleksühendid
(reakts. keskkonnas elavhõbeda ioonid eemalduvad joodi mõjul).
MnO 2 + 4HCl ↔ MnCl 2 + Cl 2 + 2H 2 O
vähelahustuv
Vee redoksomadused.
Vesi on amfolüüt – võib olla nii hape kui alus. Vesi võib olla ka nii redutseerija kui
oksüdeerija:
• Kui vesi käitub oksüdeerijana, eraldub H 2 . Vee lagunemisel on tasakaalus
H + -ioonid ja gaasiline vesinik H 2 .
E = −0,413
.
+ V
2H
/ H2
Vee taandajad ehk redutseerijad ei tohiks olla madalama E-ga kui vee E.
• Kui vesi käitub redutseerijana, eraldub O 2 .
EO 0,82 .
2 / H
V
2O
=
Vees on püsivad ja kasutatavad ainult need redokssüsteemid, mille E jääb –0,413V ja
0,82V vahele.
Redoksreaktsioonide kiirus ja mehhanism.