Analüütilise keemia lühikonspekt tudengile

Sademe puhtust (homogeensust) mõjutavad:
1. Kaasasadenemine – kui lahuses on teisigi aineid, mille lahustuvuskorrutised on
sarnased. Selliseid aineid tuleb vältida, nad mõjutavad ka protsessi kiirust.
Kaasasadenemine on tingitud ka sellest, et me sadestame liiga kiiresti või
kasutame liiga suure kontsentratsiooniga aineid. Et vältida oklusiooni, tuleb
sadestada aeglaselt. Võib kasutada ka tekkiva sadesti meetodit (tagab sadesti tekke
optimaalse kiiruse). Sademe pesemine – pesuvee või solvendi kogus ei tohi olla
liiga suur. Pesu korrata väikeste vee ehk solvendi kogustega.
2. Absorbtsioon – aine molekulide kinnijäämine sademe pinnal. Absorbtsioon sõltub
temperatuurist – mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on aine absorbtsioon.
3. Oklusioon – kui sade tekib väga kiiresti, tekib kristall, kuhu koos solvendiga
lisandub teisi ioone või aineid. Seda põhjustab kiire sadestamisprotsess.
4. Peptisatsioon – kolloidsete osakeste teke sademe pesemisel aga ka kiirel
sadestamisel. Lisades lahusesse elektrolüüdi ioone saame vältida või
minimiseerida kolloidosaksete teket. Elektrolüüdi (N: ammooniumsoolad)
lisamisel pesulahusele saab vältida sdademe peptiseerumist.
Raskesti lahustuvate ainete lahustamine
Paljud ravimid ei ole vees lahustuvad.
1. Nõrgad elektrolüüdid lagunevad tugevates hapetes. N: Lisades Ca 2 C 2 O 4 tugevat
hapet tekib nõrk hape ja aine laguneb tugevas happes. CaHCO 3 lahustumisel
tugevas happes eraldub CO 2 .
2. Kompleksi moodustumine – tuleb valida sobiv ligand, mis sademe katiooniga
moodustaks püsiva kompleksi, tulemuseks on sademe lahustumine.
3. Redoksreaktsioon – oksüdatsiooniastme muutmine. MnO 2 (raskesti lahustuv)
lahustamiseks kasutatakse HCl.
MnO 2 + 4HCl ↔ MnCl 2 + Cl 2 + 2H 2 O
4. Lahusti valik on äärmiselt oluline. Tuleb lähtuda printsiibist, et sarnane armastab
sarnast. St, et polaarne ühend tuleks lahustada polaarses lahustis, apolaarne
apolaarses.
5. Suspensiooni meetod – kolloidlahus on üks võimalus, kuidas viia organismi
ravimeid. Ainete pihustamiseks on mitmeid meetodeid:
a) elektrikaar;
b) ultraheli;
c) sademe peptiseerumine
Redoksreaktsioonide kasutamine analüütilises keemias.