Analüütilise keemia lühikonspekt tudengile
Analüütiline keemia I (FKKM.01.049) lühikonspekt (pdf) Analüütiline keemia I (FKKM.01.049) lühikonspekt (pdf)
• Kuna palju ravimid on nõrgad happed või alused, siis nende määramine tiitrimeetriliselt on keeruline, et seda siiski teha viiakse läbi reaktsiooni sobiva kompleksi moodustajaga. Tekkiv kompleks on tugevam hape või alus ja on paremini tiitritav vesilahuses. Sadestustasakaalud ja nende kaasnähtused. Sadestustasakaaluks nimetatakse keemilise tasakaalu seisundit tahke keemilise ühendi ja tema küllastunud lahuse vahel. Sadestustasakaalu saab soovitud suunas nihutada: • temperatuuriga; • lahuse koostise muutumisega; • keemilise reaktsiooniga (milles sadestustasakaalus osalev ühend on reaktsiooni üks lähteainetest või saadustest). Kui lähteaine, siis põhjustab see reaktsiooni tasakaalu nihkumist tahke aine lahustumise suunas. Nii saab lahustada ka äärmiselt väikese lahustuvusega ühendeid. Kui saaduseks, siis kaasneb reaktsioonis tekkiva ühendiga ja lahuse küllastumine. Siis üleküllastusseisundi teke ja vähelahustuva reaktsioonisaaduse eraldumine tahke faasina (sade). Sadestusreaktsioon - üks saadustest on vähelahustuv ja eraldub sademena. Sadestustasakaal A B mA m n ↓↔ + nB AgCl ↔ Ag + + Cl - Tasakaalukonstant K = a a m A ⋅ a A m ⋅ B n n B Tahke aine aktiivsust ei saa mõõta. K L = a m A ⋅ a n B Vähelahustuva elektrolüüdi A m B n lahustuvuskorrutis Kui lahustuvus on väike ja kõrvalised ioonid puuduvad, siis [ ] m [ ] n Lahustuvus [ A] [ B] p = K p = = mol/dm 3 L m n Küllastunud lahuses on kehtivad seosed: K L = A ⋅ B
K L = [ A] ⋅[ B] või K = [ A] m ⋅[ B] n L Kui ülehulgas on B ioonid: [ ] m A = K L [ B] n n L Kui ülehulgas on A ioonid: [ B ] = [ ] [ A] m K B = n K L m [ A] A ⋅ B > K Üleküllastus: [ ] [ ] L Milliste protsessidega seotud ligand antud solvendis. Solvendis võib kulgeda: L + H + ↔ HL + - protoniseeritud ; tasakaal sõltub pH-st. Kompleksi püsivus ( lisame hapet ) väheneb alg produktide tekke suunas (kulgeb reaktsioon). • teine protsess on redoksreaktsioon, millest võtab osa ligandi ioon. • ka temperatuur mõjutab kompleksi moodustumise püsivust- temperatuur, suureneb ligandi kontsentratsioon suureneb. • sõltub ka sellest , kas ligand annab raskesti lahustuva ühendi. Sademete teke ja lahustamine. aA + bB ↔ A a B b ↓ aA + aL ↔ A a L n Paljud ained tuleb viia ühel või teisel otstarbel lahustuvasse olekusse. AgCl ↔ Ag + + Cl – Hõbekloriid on raskesti lahustuv ühend. Et suurendada selle lahustuvust tuleks, vähendada ühe lõpp-produkti Ag + või Cl - hulka lahuses. Ag + + Cl - ↔ AgCl↓ Ag + + I - ↔ AgI↓ Sademe tekkimist mõjutab: 1. Aine lahustuvus antud solvendis (N: vees). 2. Keskkonna pH väärtus; 3. Temperatuur – kui reaktsioon toimub kõrgemal temperatuuril, siis tuleb jahutada. 4. Kompleksi moodustumise võimalus.
- Page 1 and 2: Analüütilise keemia lühikonspekt
- Page 3 and 4: Analüütilised meetodid - kuidas j
- Page 5 and 6: sõltub elektronstruktuurist. Iooni
- Page 7 and 8: Alused neutraalsed- NH 3 anioonsed-
- Page 9 and 10: Solvendi valikust sõltub aine alus
- Page 11 and 12: Kompleksühendid e. doonoraktseptor
- Page 13: takistavad kompleksi teket. Ligandi
- Page 17 and 18: Sademe puhtust (homogeensust) mõju
- Page 19 and 20: • vähelahustuva ühendi tekke re
- Page 21 and 22: Redoksreaktsioon on küllaltki komp
- Page 23 and 24: Sade tavaliselt pestakse - vabastat
- Page 25 and 26: Mõõtnõud: 1. Pipetid: • mahtpi
- Page 27 and 28: asendustiitrimist. Või teisel juhu
- Page 29 and 30: Urotropiini hüdrolüüsitakse tuge
- Page 31 and 32: Positiivsus: väikseim võimaliku k
- Page 33 and 34: • titranti lisatakse ülehulgas,
- Page 35 and 36: - Titrant - joodilahus (KI), kus ok
• Kuna palju ravimid on nõrgad happed või alused, siis nende määramine<br />
tiitrimeetriliselt on keeruline, et seda siiski teha viiakse läbi reaktsiooni<br />
sobiva kompleksi moodustajaga. Tekkiv kompleks on tugevam hape või<br />
alus ja on paremini tiitritav vesilahuses.<br />
Sadestustasakaalud ja nende kaasnähtused.<br />
Sadestustasakaaluks nimetatakse keemilise tasakaalu seisundit tahke<br />
keemilise ühendi ja tema küllastunud lahuse vahel.<br />
Sadestustasakaalu saab soovitud suunas nihutada:<br />
• temperatuuriga;<br />
• lahuse koostise muutumisega;<br />
• keemilise reaktsiooniga (milles sadestustasakaalus osalev ühend on<br />
reaktsiooni üks lähteainetest või saadustest).<br />
Kui lähteaine, siis põhjustab see reaktsiooni tasakaalu nihkumist tahke aine<br />
lahustumise suunas. Nii saab lahustada ka äärmiselt väikese lahustuvusega<br />
ühendeid.<br />
Kui saaduseks, siis kaasneb reaktsioonis tekkiva ühendiga ja lahuse küllastumine.<br />
Siis üleküllastusseisundi teke ja vähelahustuva reaktsioonisaaduse eraldumine<br />
tahke faasina (sade).<br />
Sadestusreaktsioon - üks saadustest on vähelahustuv ja eraldub sademena.<br />
Sadestustasakaal<br />
A<br />
B<br />
mA<br />
m n<br />
↓↔ +<br />
nB<br />
AgCl ↔ Ag + + Cl -<br />
Tasakaalukonstant<br />
K<br />
=<br />
a<br />
a<br />
m<br />
A<br />
⋅ a<br />
A m ⋅ B n<br />
n<br />
B<br />
Tahke aine aktiivsust ei saa mõõta.<br />
K<br />
L<br />
= a<br />
m<br />
A<br />
⋅ a<br />
n<br />
B<br />
Vähelahustuva elektrolüüdi A m B n<br />
lahustuvuskorrutis<br />
Kui lahustuvus on väike ja kõrvalised ioonid puuduvad, siis [ ] m<br />
[ ] n<br />
Lahustuvus<br />
[ A] [ B]<br />
p = K<br />
p = = mol/dm 3 L<br />
m n<br />
Küllastunud lahuses on kehtivad seosed:<br />
K<br />
L<br />
=<br />
A<br />
⋅<br />
B
Change language