Analüütilise keemia lühikonspekt tudengile
Analüütiline keemia I (FKKM.01.049) lühikonspekt (pdf) Analüütiline keemia I (FKKM.01.049) lühikonspekt (pdf)
Kui on nõrk alus ja tugev hape: NH 3 H 2 O + HCl ↔ NH 4 Cl + H 2 O Happeline reaktsioon. Soola vesilahus on ka happelise reaktsiooniga. [ OH − ] = K ⋅ c B B 1 pH = 14 − ( pK B − logcB ) 2 Puhverlahused- lahused, mis stabiliseerivad või püüavad stabiliseerida pH väärtust. CH 3 COOH + B ↔ CH 3 COO - + BH + nõrk hape tugev alus Lisame hapet. CH 3 COONa ↔ CH 3 COO - + Na + + H + ↔ CH 3 COOH + Na + Puhversegu toimib nii aluse, kui happe lisamisel. HCO 3 - + H + ↔ H 2 CO 3 HCO 3 - + A- ↔ CO 3 - + BH + Ka amfolüütilised ained käituvad puhverlahustena. Puhvermahtuvus- on vesinik või hüdroksiidioonide hulk moolides, mille toimel 1 dm 3 puhverlahuse pH väärtus muutub ühe ühiku võrra. Sõltub sellest, kui kontsentreeritud on puhverlahus ise. + [ H ] = K A⋅c c S A hape sool Soola kontsentratsiooni suurenedes suureneb ka puhvermahutavus. Happe ja tema soola vahekord on seotud puhvermahutavusega. + [ H ] = pK A + log c c S A C S = CH 3 COONa C A = CH 3 COOH Kui log =1, siis on C S ja C A võrdne. cS pH = 14 − ( pK B + log ) c A C S =NH 4 Cl C A = NH 3 H 2 O Aminohapped on sisuliselt ka amfolüüdid. NH 2 CH 2 COOH aminoetaanhape esineb ioonsel kujul nii aniooni kui ka katioonina, seda sõltuvalt keskkonna pH-st. NH 2 CH 2 COO - NH 3 + CH 2 COOH Tsitter-ioon- omab kahesuguste laengut. N: NH 3 + CH 2 COO - Happelises keskkonnas domineerib põhiliselt katioon. N: NH 3 + CH 2 COOH Aluselisess keskkonnas domineerib põhiliselt anioon. N: NH 2 CH 2 COO -
Kompleksühendid e. doonoraktseptorsidet omavad ühendid. Def. Molekulaarne või ioonne ühend, mis on lahustunud või tahkes olekus sama koostisega ning mis on moodustunud koordinatiivse sideme kaudu. Koordinatiivne side tekib ühe aatomi vaba elektroonpaari orbitaali kattumisel teise aatomi tühja elektronorbitaaliga. Osakest, millelt koordinatiivsidet moodustav elektronpaar pärineb, nim. ligandiks ( nim. ka elektronpaari doonoriks ). Üks element käitub elektronpaari aktseptorina, teine doonorina. Ligandid saavad olla nii neutraalsed ja laengut omavad nii kui ka mono- kui polüdentantsed. Monodentantsed - NH 3, CO, Cl - , CN - . Polüdentantsed - C 2 O 4 2- , CO 3 2- , SO 4 2- Elektroneutraalne molekul - NH 3, CO, H 2 O Liigitus: 1) neutraalsed molekulid; 2)katioonsed molekulid- positiivne laeng; 3)anioonsed molekulid- negatiivne laeng. Ligandi tüübi järgi liigitatakse: 1)atsidokompleks; 2)akvakompleks 3)amiinkompleks. Aatomeid, mis käituvad ligandide suhtes tsentraalaatomina (-iooni) ja annavad koordinatiivse sideme kõigi temaga seotud ligandiga nim. kompleksimoodustajaks (elektronpaari aktseptor). Tavaliselt on tsentraalaatomid katioonid. Ligandidel peaksid olema paardumata elektronide paarid. Kompleksi moodustajat iseloomustab koordinatsiooni arv, mis näitab mitu sidet moodustub ligandiga. Tsentraalaatomi ja ligandide ühinemisel tekkivat koordinatiivset liitosakest nim. kompleksiks, mis võib olla laenguga või ilma. [ Fe( C ) ] K 3 2O4 - kaaliumtrioksaferraat(III); 3 bidentantne ligand, koord. arv on 6. [ Fe( ) ] K 4 CN 6 - kaaliumheksatsüanoferraat(II); monodentantne, koord. arv on 6.
- Page 1 and 2: Analüütilise keemia lühikonspekt
- Page 3 and 4: Analüütilised meetodid - kuidas j
- Page 5 and 6: sõltub elektronstruktuurist. Iooni
- Page 7 and 8: Alused neutraalsed- NH 3 anioonsed-
- Page 9: Solvendi valikust sõltub aine alus
- Page 13 and 14: takistavad kompleksi teket. Ligandi
- Page 15 and 16: K L = [ A] ⋅[ B] või K = [ A] m
- Page 17 and 18: Sademe puhtust (homogeensust) mõju
- Page 19 and 20: • vähelahustuva ühendi tekke re
- Page 21 and 22: Redoksreaktsioon on küllaltki komp
- Page 23 and 24: Sade tavaliselt pestakse - vabastat
- Page 25 and 26: Mõõtnõud: 1. Pipetid: • mahtpi
- Page 27 and 28: asendustiitrimist. Või teisel juhu
- Page 29 and 30: Urotropiini hüdrolüüsitakse tuge
- Page 31 and 32: Positiivsus: väikseim võimaliku k
- Page 33 and 34: • titranti lisatakse ülehulgas,
- Page 35 and 36: - Titrant - joodilahus (KI), kus ok
Kompleksühendid e. doonoraktseptorsidet omavad ühendid.<br />
Def. Molekulaarne või ioonne ühend, mis on lahustunud või tahkes olekus sama<br />
koostisega ning mis on moodustunud koordinatiivse sideme kaudu.<br />
Koordinatiivne side tekib ühe aatomi vaba elektroonpaari orbitaali kattumisel teise<br />
aatomi tühja elektronorbitaaliga.<br />
Osakest, millelt koordinatiivsidet moodustav elektronpaar pärineb, nim. ligandiks<br />
( nim. ka elektronpaari doonoriks ).<br />
Üks element käitub elektronpaari aktseptorina, teine doonorina.<br />
Ligandid saavad olla nii neutraalsed ja laengut omavad nii kui ka mono- kui<br />
polüdentantsed.<br />
Monodentantsed - NH 3, CO, Cl - , CN - .<br />
Polüdentantsed - C 2 O 4 2- , CO 3<br />
2-<br />
, SO 4<br />
2-<br />
Elektroneutraalne molekul - NH 3, CO, H 2 O<br />
Liigitus: 1) neutraalsed molekulid;<br />
2)katioonsed molekulid- positiivne laeng;<br />
3)anioonsed molekulid- negatiivne laeng.<br />
Ligandi tüübi järgi liigitatakse: 1)atsidokompleks;<br />
2)akvakompleks<br />
3)amiinkompleks.<br />
Aatomeid, mis käituvad ligandide suhtes tsentraalaatomina (-iooni) ja annavad<br />
koordinatiivse sideme kõigi temaga seotud ligandiga nim. kompleksimoodustajaks<br />
(elektronpaari aktseptor). Tavaliselt on tsentraalaatomid katioonid.<br />
Ligandidel peaksid olema paardumata elektronide paarid.<br />
Kompleksi moodustajat iseloomustab koordinatsiooni arv, mis näitab mitu sidet<br />
moodustub ligandiga.<br />
Tsentraalaatomi ja ligandide ühinemisel tekkivat koordinatiivset liitosakest nim.<br />
kompleksiks, mis võib olla laenguga või ilma.<br />
[ Fe( C ) ]<br />
K<br />
3 2O4<br />
- kaaliumtrioksaferraat(III);<br />
3<br />
bidentantne ligand, koord. arv on 6.<br />
[ Fe( ) ]<br />
K<br />
4<br />
CN<br />
6<br />
- kaaliumheksatsüanoferraat(II);<br />
monodentantne, koord. arv on 6.
Change language