04.09.2015 Views

JAOTUSFUNKTSIOONID MÕÕTEMÄÄRAMATUSED

II vihik - Tartu Ülikool

II vihik - Tartu Ülikool

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

5.8. Mõõtmistulemuste graafiline töötlemine. Vähimruutude meetod<br />

5.8. Mõõtmistulemuste graafiline töötlemine. Vähimruutude meetod<br />

Katsetes kasutatakse sageli suuruste x ja y paare, kusjuures üks neist, näiteks y , osutub teise,<br />

näiteks x -i, funktsiooniks. Seejärel kantakse leitud suurused graafikule ja püütakse leida sile<br />

joon, mis läheks katsepunktidest võimalikult lähedalt läbi ja kirjeldaks funktsiooni<br />

y =<br />

f (x)<br />

kõige paremini (täpsemalt, optimaalsemalt). Oleks vale nõuda, et joon läheks läbi kõikide<br />

mõõdetud punktide. Niisuguse siksakilise graafiku ehitamine oleks tegelikult jäme viga, sest on<br />

ette teada, et mõõtmisvigade tõttu punktid ei paikne reeglina mitte graafikul, vaid selle läheduses<br />

(joonis 8.1).<br />

Joonis 8.1<br />

Kõige korrektsem meetod selle funktsiooni f leidmiseks on vähimruutude meetod.<br />

Vaatleme vähimruutude meetodit kõige lihtsama näite – lineaarse sõltuvuse<br />

korral. Olgu meil mõõdetud N arvupaari { x , }<br />

y = ax + b<br />

(8.1)<br />

i<br />

y i<br />

, millest teame, et mõõtmisvigade<br />

puudumisel nad paikneksid sirgel y = ax + b . Ülesanne seisneb parameetrite a ja b ning<br />

nende määramatuste leidmises. Vähimruutude meetodil saadakse sirge tõusu a ja algordinaadi<br />

b sellised väärtused, mille puhul summa<br />

N<br />

∑( yi<br />

− axi<br />

− b)<br />

S( a,<br />

b)<br />

=<br />

(8.2)<br />

i=<br />

1<br />

2<br />

67

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!