JAOTUSFUNKTSIOONID MÕÕTEMÄÄRAMATUSED
II vihik - Tartu Ãlikool
II vihik - Tartu Ãlikool
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
5.8. Mõõtmistulemuste graafiline töötlemine. Vähimruutude meetod<br />
5.8. Mõõtmistulemuste graafiline töötlemine. Vähimruutude meetod<br />
Katsetes kasutatakse sageli suuruste x ja y paare, kusjuures üks neist, näiteks y , osutub teise,<br />
näiteks x -i, funktsiooniks. Seejärel kantakse leitud suurused graafikule ja püütakse leida sile<br />
joon, mis läheks katsepunktidest võimalikult lähedalt läbi ja kirjeldaks funktsiooni<br />
y =<br />
f (x)<br />
kõige paremini (täpsemalt, optimaalsemalt). Oleks vale nõuda, et joon läheks läbi kõikide<br />
mõõdetud punktide. Niisuguse siksakilise graafiku ehitamine oleks tegelikult jäme viga, sest on<br />
ette teada, et mõõtmisvigade tõttu punktid ei paikne reeglina mitte graafikul, vaid selle läheduses<br />
(joonis 8.1).<br />
Joonis 8.1<br />
Kõige korrektsem meetod selle funktsiooni f leidmiseks on vähimruutude meetod.<br />
Vaatleme vähimruutude meetodit kõige lihtsama näite – lineaarse sõltuvuse<br />
korral. Olgu meil mõõdetud N arvupaari { x , }<br />
y = ax + b<br />
(8.1)<br />
i<br />
y i<br />
, millest teame, et mõõtmisvigade<br />
puudumisel nad paikneksid sirgel y = ax + b . Ülesanne seisneb parameetrite a ja b ning<br />
nende määramatuste leidmises. Vähimruutude meetodil saadakse sirge tõusu a ja algordinaadi<br />
b sellised väärtused, mille puhul summa<br />
N<br />
∑( yi<br />
− axi<br />
− b)<br />
S( a,<br />
b)<br />
=<br />
(8.2)<br />
i=<br />
1<br />
2<br />
67