JAOTUSFUNKTSIOONID MÕÕTEMÄÄRAMATUSED
II vihik - Tartu Ãlikool
II vihik - Tartu Ãlikool
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
5.6. Halvima olukorra meetod<br />
5.6. Halvima olukorra meetod<br />
Mõnikord kasutatakse ka lihtsamat meetodit kaudmõõtmise määramatuse hindamiseks, nn<br />
halvima olukorra meetodit. “Halvimaks” nimetatakse olukorda, kus kõik mõõtehälbed<br />
mõjustavad määratavat suurust ühes suunas, näiteks vähendavad minimaalset suurust y. Nii võib<br />
ja ülempiiri y + . Selleks tuleb iga<br />
hinnata kaudmõõdetud suuruse y väärtuse alampiiri y –<br />
argumendi jaoks eraldi välja selgitada, kas y vähendamiseks tuleb argumenti x suurendada või<br />
vähendada. Kui on nõutav argumendi suurendamine, siis pannakse suuruse y arvutusvalemisse<br />
argumendi x asemele x + u C (x), kui argumenti on vaja vähendada, siis x – u C (x). Selliselt<br />
toimime kõikide argumentidega ja arvutame välja y – ja y + . Otsitava määramatuse jaoks saame<br />
kaks väärtust u – C (y) = y – y – ja u + C (y) = y + – y.<br />
Toome siin halvima olukorra määramatuse hinnangud kahel tähtsamal erijuhul:<br />
(A) väljundsuurus on sisendsuuruste algebraline summa ja (B) väljundsuurus on sisendsuuruste<br />
korrutis ja jagatis.<br />
A. Olgu väljundsuurus<br />
kus<br />
Z = X1 + X<br />
2<br />
+ ... + X<br />
j<br />
− ( Y1<br />
+ Y2<br />
+ ... Yk<br />
),<br />
X<br />
i, Yl<br />
on sisendsuurused. Siis halvima olukorra hinnang on mõõtemääramatustele<br />
u Z)<br />
u(<br />
X ) + u(<br />
X ) + .... + u(<br />
X ) + u(<br />
Y ) + u(<br />
Y ) + .... + u(<br />
Y ).<br />
(<br />
1 2<br />
j 1 2<br />
k<br />
B. Olgu väljundsuurus<br />
≤ (6.1)<br />
Z<br />
=<br />
X<br />
1<br />
Y ⋅Y<br />
1<br />
⋅ X<br />
2<br />
2<br />
⋅...<br />
⋅ X<br />
⋅...<br />
⋅Y<br />
siis halvima olukorra hinnang on suhtelistele mõõtemääramatustele<br />
u(<br />
Z)<br />
Z<br />
u(<br />
X<br />
x1<br />
kus { i},<br />
{ yl}<br />
väärtus.<br />
) u(<br />
X<br />
+<br />
x2<br />
) u(<br />
X<br />
+ .... +<br />
x j<br />
k<br />
j<br />
,<br />
) u(<br />
Y1<br />
) u(<br />
Y<br />
+ +<br />
y y<br />
) u(<br />
Y<br />
+ .... +<br />
y<br />
1<br />
2<br />
j<br />
2<br />
k<br />
≤ (6.2)<br />
1 2<br />
k<br />
x ja Z on sisendsuuruste mõõdetud väärtused ja väljundsuuruse arvutatud<br />
)<br />
.<br />
“Halvima olukorra meetod” on suhteliselt lihtne, aga tal on ka tõsine puudus. Nimelt ta tõstab<br />
põhjendamatult usaldusnivood, s.t me hindame määramatust üle. Kui ei ole spetsiaalselt vaja<br />
määramatust üle hinnata, siis “halvima olukorra meetodit” me ei kasuta. Kui aga eksisteerib oht,<br />
et argumentide määramatused pole täiesti sõltumatud või kui ei tohi määramatust kindlasti alla<br />
hinnata, siis tuleb kasutada “halvima olukorra meetodit”.<br />
65