JAOTUSFUNKTSIOONID MÕÕTEMÄÄRAMATUSED
II vihik - Tartu Ãlikool
II vihik - Tartu Ãlikool
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
5.5. Mõõtmistulemuse mõõtemääramatus mitme sisendsuuruse korral<br />
u(<br />
z)<br />
=<br />
| z |<br />
2<br />
⎛ u(<br />
x)<br />
⎞<br />
⎜ ⎟<br />
⎝ x ⎠<br />
2<br />
⎛ u(<br />
y)<br />
⎞<br />
+ ⎜ ⎟<br />
⎝ y ⎠<br />
z x / y<br />
Täpselt samasugune valem kehtib ka jagatisele = (kontrollida iseseisvalt). Seega<br />
korrutamisel ja jagamisel suhtelise mõõtemääramatuse ruut on tegurite (resp. jagatava ja jagaja)<br />
suhteliste mõõtemääramatuste ruutude summa.<br />
Eelneva kahe näite varal võime sõnastada reegli: mõõdetavate suuruste summeerimisel<br />
(sisaldab ka lahutamise võimalust) liituvad absoluutsete mõõtemääramatuste ruudud,<br />
korrutamisel ja jagamisel aga liituvad suhteliste mõõtemääramatuste ruudud.<br />
Matemaatiliselt on see reegel suvalisele arvule ( j + k)<br />
sisendsuurusele sõnastatav järgmiselt.<br />
A. Olgu väljundsuurus<br />
kus<br />
Z = X1 + X<br />
2<br />
+ ... + X<br />
j<br />
− ( Y1<br />
+ Y2<br />
+ ... Yk<br />
),<br />
X<br />
i, Yl<br />
on sisendsuurused. Siis Z absoluutne mõõtemääramatus on<br />
u(<br />
Z)<br />
=<br />
=<br />
u<br />
2<br />
( X<br />
1<br />
) + u<br />
B. Olgu väljundsuurus<br />
2<br />
( X<br />
2<br />
) + .... + u<br />
siis Z suhteline mõõtemääramatus on<br />
u(<br />
Z)<br />
=<br />
Z<br />
=<br />
u<br />
2<br />
( X<br />
1<br />
) u<br />
+<br />
2<br />
( X<br />
2<br />
Z<br />
=<br />
X<br />
) u<br />
+ .... +<br />
2<br />
( X<br />
1<br />
Y ⋅Y<br />
2<br />
1<br />
⋅ X<br />
( X<br />
) + u<br />
( Y ) + u<br />
.<br />
( Y<br />
) + .... + u<br />
2<br />
2<br />
2<br />
j 1<br />
2<br />
Y k<br />
j<br />
2<br />
2<br />
⋅...<br />
⋅ X<br />
⋅...<br />
⋅Y<br />
) u<br />
+<br />
2<br />
2<br />
2<br />
2<br />
2<br />
( x1) ( x2<br />
) ( x j ) ( y ) ( y ) ( y )<br />
kus { i},{<br />
l}<br />
väärtus.<br />
2<br />
k<br />
j<br />
,<br />
( Y1<br />
) u<br />
+<br />
1<br />
2<br />
( Y<br />
2<br />
2<br />
) u<br />
+ .... +<br />
(<br />
2<br />
( Y<br />
k<br />
).<br />
k<br />
2<br />
)<br />
,<br />
(5.10)<br />
(5.11)<br />
x y ja Z on sisendsuuruste mõõdetud väärtused ja väljundsuuruse arvutatud<br />
Näide 4. Pöördume tagasi üldvalemi (5.7) juurde. Olgu meil vaja määrata vahelduvvoolu<br />
keskmine võimsus. Selleks tuleb ampermeetriga mõõta vahelduvvoolu- ja voltmeetriga<br />
vahelduvpinge efektiivväärtused (vastavalt I ja U) ning fasomeetriga voolu ja pinge vaheline<br />
faasinihe ϕ . Võimsuse saab arvutada valemist<br />
P = I ⋅U<br />
⋅cosϕ .<br />
63