JAOTUSFUNKTSIOONID MÕÕTEMÄÄRAMATUSED
II vihik - Tartu Ãlikool
II vihik - Tartu Ãlikool
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
5.2. Mõõtevead ja mõõtemääramatus<br />
Astronoomiatehnika arenedes selgus, et troopiline aasta lüheneb sajandis ca 0.5 s [tõusu-mõõna<br />
tõttu ookean “loksub”, mis analoogselt hõõrdumisega aeglustab Maa liikumist, kiiruse<br />
vähenemise tõttu väheneb tsentrifugaaljõud ja väheneb Päike–Maa kaugus, väiksem orbiit<br />
läbitakse kiiremini]. Kuna aasta osutus olevat aja t funktsiooniks, siis leiti lahendus aasta<br />
defineerimises ühel konkreetsel ajahetkel. Selleks hetkeks valiti 31. detsembri 1899 keskpäev.<br />
Sekund defineeriti kui 1/31 556 925.9747 osa troopilisest aastast 31.12.1899 kell 12.00. See<br />
definitsioon kehtis 1956–1967. (Troopiliseks aastaks nimetatakse ajavahemikku Päikese<br />
keskpunkti kahe järjestikuse kevadpunktist läbimineku vahel.)<br />
Aatomifüüsika areng võimaldas veelgi paremat looduslikule konstandile tuginevat sekundi<br />
definitsiooni:<br />
133<br />
sekund on võrdne Cs aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuurinivoo<br />
vahelisele siirdele vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga.<br />
5.2. Mõõtevead ja mõõtemääramatus<br />
Oletame, et meil on teada mõõdetava suuruse tõeline väärtus x<br />
t<br />
(tegelikult muidugi ei ole teada,<br />
aga mõttelise eksperimendi korras võib nii oletada). Mõõtmistulemuse x ja mõõdetava suuruse<br />
tõelise väärtuse vahe ∆ x = x − xt<br />
on mõõtmistulemuse viga (kasutatakse ka pikemat terminit<br />
ühekordse mõõtmise konkreetne mõõteviga). Vead jagunevad süstemaatilisteks ja juhuslikeks.<br />
5.2.1. Süstemaatilised vead<br />
Süstemaatilised vead liigitatakse:<br />
1. Vead, mille põhjused on teada ja millede suurusi on võimalik piisavalt täpselt määrata.<br />
Näiteks<br />
• testri 0 võib olla paigast ära<br />
• keha massi määramisel üleslükkejõu arvestamata jätmine<br />
• termomeetri skaala võib olla nihkes.<br />
Võimaluse korral tuleb seda liiki vead kindlasti kõrvaldada või äärmisel juhul arvesse võtta<br />
parandite abil. Teadaoleva (aditiivse) süstemaatilise vea arvestamisel saame mõõtmistulemuse<br />
parandatud väärtuseks<br />
~ x = x + q , kus q on aditiivsest süstemaatilisest veast tingitud parand.<br />
Aditiivne viga ei sõltu mõõtmistulemuse väärtusest.<br />
Mõnikord võib meil tegemist olla ka multiplikatiivse veaga, s.t veaga, mis kasvab<br />
võrdeliselt mõõtmistulemuse kasvuga. Sellisel juhul tuleb parandatud mõõtmistulemuse<br />
saamiseks mõõtmistulemus parandusteguriga läbi korrutada<br />
~ x = Q ⋅ x , kus Q on<br />
multiplikatiivset süstemaatilist hälvet arvestav parandustegur.<br />
Nihkes skaalaga seadmete kasutamiseks lisatakse taatlemisel seadme dokumentatsioonile<br />
parandite tabel, kust saab leida vajaliku väärtuse parandi (või parandusteguri) jaoks.<br />
2. Vead, millede põhjused on teada, kuid suurused mitte.<br />
Siia alla käivad kõik riistavead. Need on põhjustatud ebatäpsest gradueerimisest. Nagu<br />
edaspidi näeme on siin sisuliselt tegu B-tüüpi (mõiste täpsustame edaspidi)<br />
mõõtemääramatusega ja seda viga saab iseloomustada mõõtemääramatuse abil.<br />
Põhimõtteliselt aga saab sellisest süstemaatilisest veast ka vabaneda, kui kontrollida<br />
mõõteriista mõne teise tunduvalt täpsema mõõteriistaga ja koostada vastava parandite<br />
tabeli.<br />
44
Change language