JAOTUSFUNKTSIOONID MÕÕTEMÄÄRAMATUSED

5.1. Füüsikalised suurused ja nende mõõtmine
TABEL 3. Erinimetusega tuletatud ühikud
Hz herts (sagedus) S siimens (el. juhtivus)
N njuuton (jõud, kaal) Wb veeber (magnetvoog, magn. induktsiooni voog)
Pa paskaal (rõhk, meh. pinge) T tesla (magnetvoo tihedus, mag. induktsioon)
J džaul (töö, soojus, energia) H henri (induktiivsus)
C kulon (elektrilaeng) V volt (el.pinge, potentsiaal, potentsiaalide vahe)
lm luumen (valgusvoog) lx luks (valgustatus)
W vatt (võimsus) Bq bekerell (radioaktiivse aine aktiivsus)
nt nitt (heledus) Sv siivert (ekvivalentne kiirgusdoos)
F farad (el. Mahtuvus) Gy grei (neeldunud kiirguse doos)
Ω oom (el. Takistus) rad radiaan (nurk)
sr steradiaan (ruuminurk)
Mitme mõõtühikute süsteemi olemasolu tekitab vajaduse teisendada ühikuid ühest süsteemist
teise. On selge, et baasühikute muutmine toob kaasa ka tuletatud ühikute muutumise. Näiteks
võttes teepikkuse ühikuks meetri asemel kilomeetri ja ajaühikuks sekundi asemel tunni, saame
kiirusühikuks kilomeetri tunnis (1 m s -1 = 3,6 km h -1 ). Seetõttu on ilmselt soovitav leida
niisugune seos, mis näitaks, kuidas muutub baasühikute muutmisel meid huvitava suuruse
tuletatud ühik. Niisuguseid seoseid kutsutakse dimensioonvalemiteks.
5.1.5. Dimensioonivalem
Mistahes füüsikalise suuruse dimensiooni saab avaldada Tabelis 1 toodud seitsme põhisuuruse
kaudu. Vastavat avaldist nimetatakse dimensioonivalemiks. Üldkujul võib dimensioonvalemi
üles kirjutada järgmiselt:
dimU
α β
= L M T
Tähised kirjutatakse alati sellises tähestikulises järjekorras.
Näide 1: Dimensioonvalem pinge jaoks avaldub järgmiselt:
dim
γ
I
δ
Θ
ε
N
2 −3
−1
U = L M T I .
SI süsteemi baasühikute asendamisel dimensioonvalemisse saame pinge ühikuks SI süsteemis
Seda ühikut nimetatakse voldiks.
[
2 −3
−1
U ]
SI
= m kg s A .
υ
J
κ
.
Näide 2: Eespool nägime, et jõud F avaldub Newtoni teise seaduse järgi valemiga F = m a.
−
SI süsteemi ühikuks saime [ F ] = kg m s
2 = N.
Dimensioonvalemiks võime seega
−2
kirjutada dim F = L M T .
SI
41