JAOTUSFUNKTSIOONID MÕÕTEMÄÄRAMATUSED

II vihik - Tartu Ülikool II vihik - Tartu Ülikool

04.09.2015 Views

4.3. Kahemõõtmeline pidev juhuslik vektor Sõltumatuteks nimetamine on õigustatud sellega, et siin ühe suuruse realiseerumise tõenäosus ei sõltu sellest, milline on parajasti teise suuruse väärtus. Näide 1. Olgu juhuslikuks sündmuseks konkreetse inimese valimine kogu maakera elanikkonna (inimsoo) hulgast. Selle inimese pikkus X on juhuslik suurus, samuti tema vanus (sekundites) Y . Koos moodustavad pikkus ja vanus kahemõõtmelise vektori ( X , Y ) . Ilmselt ei ole siin tegu sõltumatute juhuslike suurustega, kuna vananedes (vähemal esimese 15–20 aasta jooksul) suureneb ka kasv. Märkus. Vaadates lisaks vanusele ja kasvule ka kehakaalu Z , saame iga juhusliku sündmusega juba siduda kolmemõõtmelise juhusliku vektori ( X , Y, Z) . Vektori dimensiooni on võimalik veelgi jätkata, sest inimesel on kaugelt suurem hulk juhuslikke („kordumatuid“) parameetreid kui siinnimetatud kolm. Näide 2. Kahemõõtmelise, piirkonnas Ω ühtlaselt jaotunud juhusliku vektori jaotustihedus on f ( x, y) = ⎧ 1 ⎪ , ⎨S( Ω) ⎪⎩ 0, ( X , Y ) ∈ Ω, ( X , Y ) ∉ Ω, kus S (Ω) on kujundi Ω pindala. Jaotustihedus on konstantne ala Ω kõigis punktides (see konstantsus tähendabki ühtlast jaotumust). Et konstant on just parajasti võrdne ala pindala pöördväärtusega, see järeldub normeerimistingimusest (3.2) (näidata iseseisvalt). Kahemõõtmelise ühtlaselt jaotunud juhusliku suuruse jaotustiheduse näide on toodud joonisel 3.3a. Joonis 3.3a Joonis 3.3b Et ühtlase jaotusega kahemõõtmelise vektori komponendid X ja Y oleksid vastastikku sõltumatud, peab piirkond Ω olema ristkülik, mis on orienteeritud x, y -telgede sihiliselt (joonis 3.3b). Sel ja ainult sel juhul on jaotustihedus alas Ω esituv ühedimensionaalsete jaotuste korrutisena: 30

kus (x) g ja (y) b c, d : lõikudel [ a, ] ja [ ] 4.4. Juhusliku kahemõõtmelise vektori keskväärtus 1 f ( x, y) = g( x) h( y) ( b − a)( d − c) = , h on vastavad ühemõõtmelised ühtlased jaotused, mis on lokaliseeritud ⎧ 1 ⎪ , a ≤ x ≤ b , g ( x) = ⎨( b − a) x < a, x > b, ⎪⎩ 0, h ( y) = ⎧ 1 ⎪ , ⎨( d − c) ⎪⎩ 0, c ≤ y y < c, ≤ d y > , d. Lihtne on veenduda, et kõik selles näites esitatud jaotused on korrektselt normeeritud ühele. Näide 3. Kahe normaalselt jaotunud (vt punkt 2.7), vastastikku sõltumatu juhusliku suuruse, mille jaotusfunktsioonid on vastavalt 2 2 1 ⎛ ( x − a) ⎞ 1 ⎛ ( y − b) ⎞ g ( x) = exp⎜ − ⎟, ja h ( y) = exp⎜ − ⎟, 2 2 σ 2π ⎝ 2σ ⎠ µ 2π ⎝ 2µ ⎠ ühine jaotusfunktsioon esitub korrutisena f 2 1 ⎛ ( x − a) ( y − b) ( x, y) = g( x) h( y) = exp⎜− − 2 2 2π σµ ⎝ 2σ 2µ 2 ⎞ ⎟. ⎠ Selle funktsiooni (kvalitatiivne) graafik on juhul a = b = 0 , = µ = 1 σ esitatud joonisel 3.2. 4.4. Juhusliku kahemõõtmelise vektori keskväärtus Kahemõõtmeline juhuslik vektor komponentidega ( X , Y ) on täielikult iseloomustatud kahemõõtmelise jaotustiheduse f ( x, y) poolt. Sealhulgas, kahemõõtmelisest jaotustihedusest saab arvutada ka suuruste X ja Y ühemõõtmelised jaotustihedused g (x) ja h (y) vastavalt eelnevas punktis toodud valemitele (3.3 ) ja (3.4). Järgnevates punktides anname sama vektori statistilise kirjelduse esimest ja teist järku momentide tasemel. 31

kus (x)<br />

g ja (y)<br />

b c, d :<br />

lõikudel [ a, ] ja [ ]<br />

4.4. Juhusliku kahemõõtmelise vektori keskväärtus<br />

1<br />

f ( x,<br />

y)<br />

= g(<br />

x)<br />

h(<br />

y)<br />

( b − a)(<br />

d − c)<br />

= ,<br />

h on vastavad ühemõõtmelised ühtlased jaotused, mis on lokaliseeritud<br />

⎧ 1<br />

⎪ , a ≤ x ≤ b ,<br />

g ( x)<br />

= ⎨(<br />

b − a)<br />

x < a,<br />

x > b,<br />

⎪⎩ 0,<br />

h ( y)<br />

=<br />

⎧ 1<br />

⎪ ,<br />

⎨(<br />

d − c)<br />

⎪⎩ 0,<br />

c ≤ y<br />

y < c,<br />

≤ d<br />

y ><br />

,<br />

d.<br />

Lihtne on veenduda, et kõik selles näites esitatud jaotused on korrektselt normeeritud ühele.<br />

Näide 3. Kahe normaalselt jaotunud (vt punkt 2.7), vastastikku sõltumatu juhusliku suuruse,<br />

mille jaotusfunktsioonid on vastavalt<br />

2<br />

2<br />

1 ⎛ ( x − a)<br />

⎞<br />

1 ⎛ ( y − b)<br />

⎞<br />

g ( x)<br />

= exp⎜<br />

− ⎟,<br />

ja h ( y)<br />

= exp⎜<br />

− ⎟,<br />

2<br />

2<br />

σ 2π<br />

⎝ 2σ<br />

⎠ µ 2π<br />

⎝ 2µ<br />

⎠<br />

ühine jaotusfunktsioon esitub korrutisena<br />

f<br />

2<br />

1 ⎛ ( x − a)<br />

( y − b)<br />

( x,<br />

y)<br />

= g(<br />

x)<br />

h(<br />

y)<br />

= exp⎜−<br />

−<br />

2<br />

2<br />

2π<br />

σµ ⎝ 2σ<br />

2µ<br />

2<br />

⎞<br />

⎟.<br />

⎠<br />

Selle funktsiooni (kvalitatiivne) graafik on juhul a = b = 0 , = µ = 1<br />

σ esitatud joonisel 3.2.<br />

4.4. Juhusliku kahemõõtmelise vektori keskväärtus<br />

Kahemõõtmeline juhuslik vektor komponentidega ( X , Y ) on täielikult iseloomustatud<br />

kahemõõtmelise jaotustiheduse f ( x,<br />

y)<br />

poolt. Sealhulgas, kahemõõtmelisest jaotustihedusest<br />

saab arvutada ka suuruste X ja Y ühemõõtmelised jaotustihedused g (x)<br />

ja h (y)<br />

vastavalt<br />

eelnevas punktis toodud valemitele (3.3 ) ja (3.4). Järgnevates punktides anname sama vektori<br />

statistilise kirjelduse esimest ja teist järku momentide tasemel.<br />

31

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!