JAOTUSFUNKTSIOONID MÕÕTEMÄÄRAMATUSED
II vihik - Tartu Ãlikool
II vihik - Tartu Ãlikool
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3.9. Ühetaoliselt jaotunud suuruste summa keskväärtus ja dispersioon<br />
[ x N sN<br />
xN<br />
+ sN<br />
]<br />
[ x 2 s , x + 2s<br />
]<br />
N<br />
− , = [197,199] mm ja tõenäosusega 95% vahemikus<br />
− = [196,200] mm.<br />
N<br />
N<br />
N<br />
c) lõpuks, arvutame keskmise pikkuse enese hajuvuse valemist (9.4). See annab vastuse<br />
küsimusele (3). Konkreetse numbrilise väärtuse<br />
N<br />
u<br />
s = 1 mm korral saame<br />
[ X ] = s / N = 1/ 30 = 1/5,48 = 0, 18<br />
N N<br />
mm.<br />
x D , s<br />
Terminoloogiat. Summad N ,<br />
N N<br />
kujutavad enesest keskmisi paljudest sõltumatutest<br />
muutujatest. Nende ühiseks tunnuseks on, et nad iseloomustavad juhusliku suuruse keskmisi<br />
karakteristikuid tunduvalt paremini kui üks juhuslik suurus eraldi võttes. Niisuguseid<br />
funktsioone nimetatakse matemaatilises statistikas statistikuteks.<br />
Definitsioon. Valimil x<br />
1<br />
, x2,.....<br />
xi<br />
− 1,<br />
xi,<br />
xi<br />
+ 1,......<br />
., xN<br />
määratud funktsiooni y ( x 1<br />
,..., x N<br />
)<br />
nimetatakse selle valimi statistikuks.<br />
Nii näiteks on keskväärtuse hinnang (7.3) keskväärtuse statistik ja dispersioonihinnang (8.2)<br />
on dispersiooni statistik.<br />
25