Termodünaamika I seadus Termodünaamika Süsteemid
Termodünaamika I seadus Termodünaamika Süsteemid Termodünaamika I seadus Termodünaamika Süsteemid
Hessi seadus • Nii saab arvutada näiteks oktaani mittetäieliku põlemisreaktsiooni: 2C 8 H 18(v) + 17O 2(g) = 16CO (g) + 18H 2 O (v) ∆H 1º = ? Arvutada entalpia, lähtudes täieliku põlemise entalpiast: 2C 8 H 18(v) + 25O 2(g) = 16CO 2(g) + 18H 2 O (v) ∆H 2º = -10942 kJ ja CO põlemisentalpiast: 2CO (g) + O 2(g) = 2CO 2(g) ∆H 3º = -566 kJ ∆H 1º = ∆H 2º – 8·∆H 3º = -6414 kJ Reaktsioonisoojused • Kütteväärtuste hindamisel on kasulik kasutada standardseid põlemisentalpiaid ∆H cº , s.o aine täielikule põlemisele (CO 2 , H 2 O, N 2 jne) vastavaid reaktsioonientalpiaid. • Soojusefekti arvutamisel võib reaktsioonientalpiat vaadelda kui reaktsiooni produkti (või lähteainet). Standardsed tekkeentalpiad • Võimalikke reaktsioone on palju ja nende reaktsioonientalpiate mõõtmine ning tabuleerimine on kallis. • Lihtsam on anda kõigi ainete standardsed tekkeentalpiad ja seejärel nende kaudu arvutada reaktsioonientalpia (aineid on vähem kui reaktsioone). 14
Standardsed tekkeentalpiad • Standardne tekkeentalpia ∆H º f on defineeritud kui 1 mooli aine tekkimisreaktsiooni entalpia, lähtudes vajalikest elementidest nende kõige stabiilsemates vormides (v.a fosfor – lähtutakse valgest fosforist). 2C (gr) + 3H 2(g) + 0,5O 2(g) = C 2 H 5 OH (v) ∆H fº = -277,69 kJ • Seega on elemendi tekkeentalpia tema kõige stabiilsemas vormis 0. Standardsed tekkeentalpiad • Kui ainet elementidest otse sünteesida ei saa, kasutatakse tema põlemisentalpiat ja Hessi seadust. • Reaktsioonientalpia saab lihtsalt arvutada: ∆H rº = Σn∆H fº (saadused) – Σn∆H fº (lähteained) n on reaktsioonivõrrandis vastava aine ees olev stöhhiomeetriakordaja. Born-Haberi tsükkel • Ioonilise tahkise tekkeenergia isoleeritud ioonidest arvutasime varem järgmisest valemist: E P z1z2 N Ae = −A× 4πε d • See valem eeldab, et põhilise panuse energiasse annab kuloniline interaktsioon. • Valemi kontrollimiseks on vaja eksperimendi andmeid. 0 2 15
- Page 1 and 2: Termodünaamika I seadus • Süste
- Page 3 and 4: Siseenergia molekulaarne olemus •
- Page 5 and 6: Paisumistöö • Süsteem saab oma
- Page 7 and 8: Kalorimeetria • Lihtne kalorimeet
- Page 9 and 10: Entalpia • Konstantsel rõhul on
- Page 11 and 12: Aurustumine ja kondenseerumine •
- Page 13: Seos reaktsioonientalpia ja siseene
- Page 17: Sidemeentalpia • Reaktsiooniental
Standardsed tekkeentalpiad<br />
• Standardne tekkeentalpia ∆H<br />
º<br />
f on defineeritud<br />
kui 1 mooli aine tekkimisreaktsiooni entalpia,<br />
lähtudes vajalikest elementidest nende kõige<br />
stabiilsemates vormides (v.a fosfor – lähtutakse<br />
valgest fosforist).<br />
2C (gr) + 3H 2(g) + 0,5O 2(g) = C 2 H 5 OH (v) ∆H fº = -277,69 kJ<br />
• Seega on elemendi tekkeentalpia tema kõige<br />
stabiilsemas vormis 0.<br />
Standardsed tekkeentalpiad<br />
• Kui ainet elementidest otse sünteesida ei saa,<br />
kasutatakse tema põlemisentalpiat ja Hessi<br />
<strong>seadus</strong>t.<br />
• Reaktsioonientalpia saab lihtsalt arvutada:<br />
∆H rº = Σn∆H fº (saadused) – Σn∆H fº (lähteained)<br />
n on reaktsioonivõrrandis vastava aine ees olev<br />
stöhhiomeetriakordaja.<br />
Born-Haberi tsükkel<br />
• Ioonilise tahkise tekkeenergia isoleeritud<br />
ioonidest arvutasime varem järgmisest valemist:<br />
E<br />
P<br />
z1z2<br />
N<br />
Ae<br />
= −A×<br />
4πε d<br />
• See valem eeldab, et põhilise panuse energiasse<br />
annab kuloniline interaktsioon.<br />
• Valemi kontrollimiseks on vaja eksperimendi<br />
andmeid.<br />
0<br />
2<br />
15
Change language