06.08.2015 Views

kuhlela umndeni - (NERCHA), the Info Centre

kuhlela umndeni - (NERCHA), the Info Centre

kuhlela umndeni - (NERCHA), the Info Centre

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Lombiko uchaza kafishane imiphumela yeLucwaningo LweTemphilo lolwentiwe nga 2006-07, lihhovisi leTekubalaiCentral Statistical Office-CSO libambisene nelitiko leTemphilo neNhlalakahle. Inhlangano yakaMacro Internationalyadlala indzima lebanti ngekweluleka kulomsebenti kutsi ube yimphumelelo. Letinye tinhlangano letasitakulolucwaningo tifaka ekhatsi iHuman Sciences Research Council (HSRC) yaseNingizimu Afrikha, kanyeneGlobal Clinical Viral Laboratory (GCVL) nayo leyaseNingizimu Afrikha.Timali tekuchuba lomsebenti tavela kuHhulumende wakaNgwane, inhlangano yemaMelika iUnited States Agencyfor International Development (USAID), inhlangano yetifo mhlaba wonkhana (<strong>Centre</strong> for Disease Control)lekanekise kuleMelika lesekelwa Sikhwama seMengameli waseMelika lesisita emave lahlaselwe ngulolubhubhane(PEPFAR).Tinhlangano letilapha kaNgwane (letinye tato takamhlabuhlangene) letafaka timali tifaka ekhatsi<strong>NERCHA</strong>, HAPAC, UNAIDS, UNFPA, UNICEF, WHO, inhlangano yemaTaliyane-Italian Cooperation kanye nePopulation Services International (PSI).Lokubhalwa kwalobhukwana kusekelwe yinhlangano yeMamelika iUnited States Agency for International Development(USAID). Noko-ke imivo lecuketfwe ngulobhukwana yebaBhali hhayi iUSAID..Uma ufuna kutfola lolunye lwati ngalolucwaningo tsintsana nelihhovisi leTekubala (Central Statistical Office­CSO) kulo liTiko leTe<strong>kuhlela</strong> Umnotfo kanye neNtfutfuko ku P. O. Box 456, Mbabane Swaziland HI00; lucingo: 4042151/4, ifax; 404 3300.Uma ufuna kwati kabanti ngekusebenta kwe DHS tsintsana nebaka Macro International kunali likheli 11785BeltsvilleDrive, Calverton, MD 20705, USA: lucingo: 301-572- 0200, ifax: 301 572 0999:Internet; www.measuredhs.com.Lesitfombe salombiko sitsetfwe baka Lens Prol~COOPERAZIONEITAllANA...­ ••••. •*1 UNAIDS\lNU«-lJWJeN'·WU·UlIM-UNftA~~~~WOODum:unicef •World Health..OrganizationHNIAlOS Preventionand____ .~_~l'!:'!!!!'!t __~ _


1LOKUMAYELANA NALOLUCWANINGO LWETEMPHILO LWA2006-07Lolucwaningo lweTernphilo lwa 2006-07 lwentelwa kutsi lukhiphe tinkhornba letirnayelana nekubuka sirnoseternphilo esiveni sernaSwati. Lungelwekucala ngca kutsi lwentiwe kulelive lakaNgwane. Ingcikitsi rngornoyalolucwaningo kutsi kutfolakale lwati lolusha rnayelana nekutala, te<strong>kuhlela</strong> irnindeni, kufa kubanftwanalabangephansi kwerninyaka lesihlanu, tindlela tekondleka kwebantfwana kanye netinswane, imphilo yarnakelotetfwele kanye nernnntfwana, kufa kwabornake lokuharnbisana nekubeleka, lwati nge HIVjAIDS kanyenekutiphatsa. Lolucwaningo luphindze lufake ekhatsi kuhlolwa kweligciwane iHIV kanye nekuba nengati leyeneleerntirnbeni.lwangenelwabobani lolucwaningo?Incenye yabornake letinkhulungwane letine nernakhulu layirnfica nernashurni lasiphohlongo nesikhornbisa (4,987)nencenye yabobabe letinkhulungwane letine nelikhulu linye linernashurni lasihlanu nesitfupha (4, 156) lesukelaerninyakeni lelishurni nesihlanu kuya kulengemashumi larnane nernfica (15-49) yabutwa irnibuto. Loku kushokutsi bornake labangernashurni layirnfica nabane ekhulwini (94%)bayiphendvula lernibuto yalolucwaningo, bobabebona labayiphendvula lernibuto baba ngernashurni lasiphohlongo nernfica ekhulwini (89%).Ngalokungaketayelekikulornsebenti welucwaningo lweTernphilo rnhlaba wonkhana, live lakaNgwane langeta irnibuto letsite kubukatingoni letahlukahlukene kubantfwana labanerninyaka lesukela kulelishurni nakubili kuya erninyakeni lelishurninakune (12-14),kanye nebantfu lesebakhulile irninyaka yabo lesukela ernashurnini lasihlanu kuya etulu (50+).Kuhlolwa kweHIV kwentiwa kubo bonkhe bantfu labanerninyaka lesukela kulernibili kuya etulu kulawo rnadladlalangenela lolucwaningo. Lencenye yalesive lesangenela lolucwaningo yenta kutsi kuphurne tinkhornba letirnelelive lakaNgwane lonkhana, tindzawo Ietisemadolobheni, ernaphandleni kanye netifundza totine takuleli.


2Kuba netimphahlatendluLolucwaningo lutfole kutsiemadladla langemashumilasikhombisa nesihlanu kulalikhuluanayo iwayilesiEmadladla langacishe abalelweemashumini lamabili nesihlanukulalikhulu(25%) lasetindzawenitasemadolobheni anayo imotonoma iloli, kantsi emadladlalasetindzawenilanayo imototasemaphandleninoma iloli wonaalishumi nesitfupha ekhulwini(16%). Kodvwa-ke emadladlalasetindzaweni tasemaphandleniwona aveta kutsi anawo umhlabawekulimakanye nemfuyo.Emadladla langetululasihlanu kulalikhulukwa 50%) atfolakalamunye lonelibhukuyasebhange.(75%). Emadladlalangetulu kwalangemashumilamatsatfu nakutsatfu nencenyeekhulwini (Iangetulu kwa 33%)atfolakalakutsi anaye mabonakudze.Emadladla langemashumiekhulwini(60%)lolubitwaanalo lucingongamahlalekhukwini,lasitfuphanemadladla langemashumilamatsatfu nakutsatfu nencenyeekhulwini (Iangetulu kwa 33%)atfolakala anayo ifriji.kwemashumi(Iangetulukutsi anayenoma iaccountTIMPHAWUSakhiwo semadladlaTEMADLADLAngekwebantfuEmadladla alapha eSwatini anebantfu labangacishe babe sihlanu(4.6). Bomake batinhloko temadladla langacishe abe ngemashumilasihlanu ekhulwini (50%).Simo setindluSimo setindlu siyashiyana kuye ngekutsi uhlalaphi. Emadladlalangaphose abe mabili kulamatsatfu lasemadolobheni asebentisagesi kantsi kulawa lasetindzaweni tasemaphandleni mabilikulasihlanu anaye gesi. Emadladla langetulu kwemashumilasitfupha-nesitfupha ekhulwini (66%) asebentisa emanti lahlobile,kantsi emadladla lamatsatfu kulamane akuwatsatsi sikhatsilesingaba ngetulu kwemizuzu lelishumi nesihlanu kufinyelelalapho kutfolakala khona emanti ekunatsa. Emadladla lamanyentilasemadolobheni anemanti ngekhatsi endlini noma ngephandleebaleni (angemashumi lasikhombisa namatsatfu ekhulwini (73%)kantsi kulawa lasemaphandleni kutfolakale kutsi angemashumilamabili nakutsatfu ekhulwini (23%) lanemanti ladvonswangemaphayiphi. Emadladla lasemaphandleni asebentisa kakhulutimpompi temmango (alishumi nemfica ekhulwini; 19%), emantiasemfuleni (angemashumi lamabili nakubili ekhulwini; 22%),emantilatfolakala eticojeni letingakakhelwa (alishumi nakubili ekhulwini;12%). Uma sibuka live lonkhana angemashumi lasihlanu ekhulwini(50%)emadladla lanemthoyi lowakhiwe ngendlela lesembili futsi kelendlu akayihlanganyeli nalamanye emadladla.Imfundvo yalabo labangenela lolucwaningoLiningi lemaSwati linemfundvo letsite, labangetulu kwehhafu befikaesecondary noma bengca. Basiphohlongo kuphela ekhulwini (8%)bomake nabobabe labaneminyaka lesuka kulelishumi nesihlanukuya kulengemashumi lamane nemfica (15-49) labangazangebaye esikolweni. Bantfu labahlala emadolobheni nalabo labahlalaetifundzeni takaHhohho nakaManzini bafundze nconywanakunalabo labahlala etindzaweni tasemaphandleni noma etifundzenitaseShiselweni naseLubonjeni.Linani ekhulwini labomake nabobabe labaneminyaka lesukelakulelishumi nesihlanu kuya kulengemashumi lamane nemfica (15-49)ngekwemfundvo lephakeme labafinyelela kuyoBomako III.7. I 2.\ "I 3.Labanga- Imfu.ndvokafundzi yeprlmaryImfu~dvoyeprlmaryImfundvolephansi lephakeme yasecondaryBobabelI/I7l 24' I 2918Infundvoyehighschool217Imfundvoyekolishi8Lesitfombe sitsetfwe baka Lens ProI


KUTALA NALOKO LOKUKUBHEBHETELAKOlizinga lekutalaLizingalekutalalaphakaNgwanelikhombakutsilehlekakhulukusukela nga 1986 uma sicatsanisa Lubalo kanye naleminyeimisebenti yelucwaningo leke yaba khona. Kwamanje bomakebalapha eSwatini batala bantfwana Iabaphose babe bane (3.8)uma sibuka kutsi Ienkhomba beyingu 4.5 nga 1997 kantsibeyingu 5.6 nga 1991.Lizingalekutalakumakeamunyelizinga lekutala NgekweminyakaEyahlukahlukeneLizinga Iekutala liyashiyana kuye ngekutsi loyo make uhlalaedolobheni, emaphandleni noma kusiphi sifundza. BomakeLubalo Lucwaningo Lubalo Lucwaningolabahlala emadolobheni batala bantfwana labalinganiselwaIwa Iwetindlu Iwa IweTemphilokulabatsatfu (make amunye) kantsi bomake labahlala1986 nebantfu 1997 Iwa 2006-07emaphandleni bona batala bantfwana labangu 4.2 (makeIwa 1991amunye). Lizinga lekutala lisetulu esifundzeni saseShiselweni,lapho khona make amunye utala bantfwana labalinganiselwa ku 4.3 kantsi esifundzeni sakaHhohho lelizingaliphansi kunato tonkhe tifundza ngoba make amunye utala bantfwana labangu 3.6.Lizinga lekutala liphindze lishiyane ngekutsi make ufundze kanganani nangesimo sakhe semnotfo. Bomakelabafundze befika emakolishi banebantfwana labalinganiselwa ku 2.4 (make amunye) kantsi lenombolo lenaiphindvwe kabili kubomake labangakafundzi sanhlobo (4.9 make amunye). Lizinga lekutala liya ngekwenyukakuye ngekutsi make umphofu kanganani. Bomake labaphuye kakhulu banebantfwana labaphindvwe ngalokubiliuma sibacatsanisa nabomake labanotsile (Make lophuye kakhulu unebantfwana labangu 5.5 kantsi make lonotsileyena unebanftwana labangu 2.6).6.43lizinga lekutala Ngekwemfundvo Nangekunotsa Kwabomake5.54.9Lizingalekutalakumakeamunye3.93.32.6labanga- Imfundvo Imfundvo Imfundvo Infundvo Imfundvokafundzi yeprimary yeprimary yase- yehlgh yekolishilephansi lephakeme secondary schoolImfundvolabaphasikakhuluLabaphuye kakhuluBesibili labasem- Besine labasetulukhatsinikakhulu~ LabanotsekakhuluTigamu temnotfo


4Inombolo lencomekako yebantfwanaBomake balapha eSwatini bancoma kutfola bantfwana labangu 2.5 make amunye. Bomake labasetindzawenitasemaphandleni bona bancoma inombolo lengetulu kunabomake labasetindzaweni tasemadolobheni (2.6kubomake labasemaphandleni uma sicatsanisa na 2.3 kubomake basemadolobheni).Umnyaka bantfu labatsatsana ngawo kwekucalaKutfolakele kutsi bomake lapha eSwatini bayephuta kwendza.Bangeshumi lamabili nesitfupha ekhulwini (26%) kuphelabomake labendza bangakahlanganisi emashumi lamabilieminyaka. Kubomake labanemashumi lamatsatfu kuya kulabolabanemashumi lamane nemfica (30-49) kuHolakale kutsiimvamisa yabo bendza sebaneminyaka lengemashumi lamabilinakune nencenye (24.3),kantsi bobabe bona bavamise kutsatsabafati sebahlanganise iminyaka lengemashumi lamabilinesikhombisa nencenye (27.7). Bomake labasetindzawenitasemadolobheni bayephutaphuta kwendza (bendzasebaneminyaka lengemashumi lamabili nesikhombisa nenceye(27.9) uma bacatsaniswa nebalingani babo labasetindzaweniletisemaphandleni (bonake bendza baneminyakalengemashumi lamabili nakubili nencenye (22.8). Bomakelabanemfundvo lephakeme bayephuta kwendza, kutfolakalekutsi iyaphela iminyaka lesihlanu make longakafundzisanhlobo endzile, andzube kwendze make lowafundzawefika ekolishi (Kubomake labanemashumi lamatsatfu kuyaemashumini lamane nemfica (30-49) kutfolakale kutsi kulabo labafundze befika ekolishi bendza sebahlanganiseiminyaka lengemashumi lamabili nesitfupha nencenye (26.8)kantsi labo labangakafundzi sanhlobo bona bendzabaneminyaka lengemashumi lamabili nakunye nencenye.)Umnyaka bantfu labacala ngawo kuya ecasini (kulalana)Vma kubukwa bantfu labaneminyaka lesuka emashumini lamabili nesihlanu kuya eminyakeni lengemashumilamane nemfica (25-49) kutfolakale kutsi bomake labangefika ehhafini basuke sebavele bacalile kulala umabahlanganisa iminyaka lelishumi nesiphohlongo (18), ngakubobabe lesibalo sikhomba kutsi bangemashumilamatsatfu ekhulwini (30%) lesebavele bacale kulala uma bahlanganisa iminyaka lelishumi nesiphohlongo (18).Bomake labalishumi namunye kulabalikhulu (11%),nabobabe labatsatfu kulabalikhulu (3%) basuke sebacalilekulala uma bahlanganisa iminyaka Ielishumi nesihlanu. Liningi labomake labaneminyaka lesuka emashuminilamabili anesihlanu kuya eminyakeni Iengemashumi lamane nemfica (25-49) licala kulala lineminyaka lelishuminesiphohlongo (18),bobabe bona bayephutaphuta, bacala uma sebaneminyaka lelishumi nemfica nencenye (19.5).Bomake labasetindzaweni letisemaphandleni bashesha ngemnyaka munye kucala (kulala) uma sibacatsanisanabomake labasemadolobheni. Bomake labanemfundvo lephakeme bayephuta kucala (kulala) uma sibacatsanisanabomake labangakafundzi (bomake labafundzile bacala kulala sebahlanganise iminyaka lengemashumi lamabilinakunye (21.0)kantsi bomake labangakafundzi bona bacala kulala baneminyaka lelishumi nesitfupha nencenye16.6).Umnyaka bomake labacala kutala ngawoInsha yabomake balomuhla seyiyephuta kucala kutala uma siyicantsanisa nabomake labayitalako. Kulabomakelabangenela lolucwaningo labaneminyaka lesuka kumashumi lamabili kuya eminyakeni lengemashumilamabili nane (20-24),kutfolakale kutsi baba ngemashumi lamabili nesiphohlongo ekhulwini (28%)lebe sebavelebanebantfwana ngalesikhatsi bahlanganisa iminyaka lelishumi nesiphohlongo (18). Kulesicheme sabomakelesineminyaka lesuka emashumini lamane lanesihlanu kuya eminyakeni lengemashumi lamane nemfica (45-49)kutfolakale kutsi labalinganiselwa emashumini lamane ekhulwini (40%) bese bavele banabo bantfwana umabahlanganisa iminyaka lelishumi nesiphohlongo (18).Vma kubukwa bomake labaneminyaka lesuka emashumini lamabili nesihlanu kuya emashumini lamane nemfica(25-49),kuHolakale kutsi liningi labo lisuke selinaye umntfwana wekucala uma lihlanganisa iminyaka lelishuminemfica nencenye (19.5). Bomake labasetindzaweni tasemadolobheni bephuta ngemnyaka munye kucala kutfola


5bantfwana uma sibacatsanisa nabomake labahlala etindzaweni tasemaphandleni. Lolucwaningo luvete kutsibomake labafundzile nalabo labanotsile bayephuta kucala kutfola bantfwana, lokuphuta kuya ngekutsi loyo makeufundze noma unotse kanganani. Make lofundze noma lonotse kakhulu uyephuta kutfola umntfwana wekucalauma acatsaniswa namake lofundze noma lonotse kancane. Liningi labomake labangakafundzi bacala kutfolabantfwana baneminyaka lelishumi nesikhombisa nencenye (17.8)kantsi bomake labafundze befika ekolishi bonabacala kutfola bantfwana sebahlanganise emashumi lamabili anakutsatfu nencenye (23.1).Lizinga lekutala kumantfombatana langakahlanganisi iminyaka lengemashumi lamabiliKutfolakale kutsi incenye lelinganiselwa emashumini lamabili nesihlanu ekhulwini (25%) kumantfombatanalaneminyaka lesuka eshumini nesihlanu kuya emashumini lamane nemfica (15-49) isuke seyicalile kutfolabantfwana. Emantfombatana laIishumi nemfica kulalikhulu (19%) asuke asatele kantsi ematfombatana lamaneekhulwini (4%)wona asuke asatetfwele (umntfwana wekucala). Bomake labasebancane kakhulu bavame kubasetindzaweni tasemaphandleni ngekuhlala kunasemadolobheni. Bomake labanemfundvo lephasi yaseprimarybanematfuba laphindwve kabili ekucala kutfola bantfwana bangakahlanganisi iminyaka lelishumi nemfica (19)umabacatsaniswa nabomake labemfundvo lephakeme yehigh school (emantfombatana langemashumi lasitfupanayinye ekhulwini (61%)lanemfundvo lephasi yaseprimary asuke asatele uma ahlanganganisa iminyaka lelishuminemfica (19) kantsi emantfombatana lanemfundvo lephakeme lasuke asatele wona alinganiselwa kulalishuminesihlanu ekhulwini (15%».KUHLELA UMNDENILwati nge<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>Lwati ngetindlela te<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong> lapha kaNgwaneluyafana; bonkhe bomake labaneminyaka lesukaeshumini nesihlanu kuya eminyakeni lengemashumilamane nemfica (15-49) banalo lwati lokungenanilwayinye indlela ye<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>. Tindlela te<strong>kuhlela</strong><strong>umndeni</strong> letatiwa kakhulu tifaka ekhatsi ikhondomuyabobabe (bomake labangemashumi layimfica nemficakulabalikhulu (99%) banalo lwati nge khondomuyabobabe), umjovo, (bomake labangemashumilayimfica nesitfupha kulabalikhulu (96%) banalolwati ngemjovo lovikela kutala), emaphilisi (bomakelabangemashumi layimfica nesihlanu kulabalikhulu(95%)banalo lwati ngemaphilisi lavikela kutala), kanyenekhondomu yabomake (bomake labangemashumilayimfica namunye kulabalikhulu (91%) banalo lwatinge ngekhondomu yabomake).UmjovoIkhondomuyabobabeEmaphilisiKuvala intalokwabomakeKuhlela UmndeniLinani ekhulwini labomake lebendzile labaneminyakalesukela kulelishumi nesihlanu kuya kulengemashumilamane nemfica (15-49) labahlela <strong>umndeni</strong>Noma nguyiphiindlela ye<strong>kuhlela</strong>Noma nguyihi indlelaye<strong>kuhlela</strong> lesilungu51Lokwentekako ngekusentjentiswa kwetindlela te<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>Bomake labalinganiselwa emashumini lamane nesiphohlongo kulabalikhulu (48%) batfolakala basebentisaindlela yesilungu kuvikela kutala. Bomake labatsatfu kulabalikhulu (3%)batfolakala basebentisa indlela yesintfu.Tindlela te<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong> letisetjentiswa kakhuIu kwatfolakala kutsi ngumjovo kanye nekhondomu yabobabe(bomake labatfolakala basebentisa umjovo baba lishumi nesikhombisa ekhulwini (17%),labatfolakala basebentisaikhondomu yabobabe baba lishumi nababili ekhulwini (12%).Bomake labangakendzi labalalako bakusebentisakakhulu <strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>, balinganiselwa emashumini lasitfupha nakutsatfu ekhulwini (63%) bomakelabangakendzi labahlela <strong>umndeni</strong> ngendlela yesilungu; kulelinani leli labangemashumi lamatsatfu nakuneekhulwini (34%)bavikela kutala ngekhondomu yabobabe bese kutsi bomake labalishumi nesikhombisa ekhulwini(17%)bona bavikela kutala ngekusebentisa umjovo.Kusetjentiswa kwe<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong> kushiyana ngekutsi umuntfu ukusiphi sifundza nekutsi uhlalaphi. Bomakelabendzile labahlala etindzaweni tasemadolobheni, labasebentisa tindlela tesilungu te<strong>kuhlela</strong> umnderu,balinganiselwa kubomake labangemashumi lasihlanu nesitfupha ekhulwini (56%)kantsi balingani babo labahlalaetindzaweniletisemaphandleni bona bangemashumilamanenesihlanu ekhulwini (45%).Kusentjetiswakwetindlelaletisilungu te<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong> kubomake labendzile kusukela kubomake labalinganiselwa kumashumi lamane


6nakubili ekhulwini (42%)esifundzeni saseShiselweni kuya kubomake labalinganiselwa emashumini lasihlanunakunye ekhulwini (51%)esifundzeni sakaHhohho.Kusentjetiswa kwetindlela Ietisilungu tekuhIeIa <strong>umndeni</strong> kuya ngekutsi make ufundze kanganani. Bomakelabendzile nalabanemfundvo lephakeme (imfundvo yasekolishi) Iabasebentisa tindlela tesilungu <strong>kuhlela</strong><strong>umndeni</strong> balinganiselwa emashumini Iasikhombisa nesihlanu ekhulwini (75%).Linani Iabomake Ielendzile,lelingakafundzi Ielisebentisa tindlela tesilungu <strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>, Iona lilinganiselwa emashumini Iamabilinesikhombisa ekhulwini (27%)..Titfolakalaphi tindlela te<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>Bomake labalinganiselwa kulabangemashumi lamane nesihlanu ekhulwini (45%)labahlela <strong>umndeni</strong>, bahIeIaetindzaweni tesive fana netibhedlela, tibhedlela letincane kanye nemakliniki akaHuIumende. Bomake labahlela<strong>umndeni</strong> etibhedlela nemakliniki langasiwo ahhulumende njengetinkapani netimishini balinganiseIwa eshumininakune ekhulwini (14%).Bomake Iabahlela <strong>umndeni</strong> emitfolamphilo lengaphansi kweIuphiko IwetinhIanganoIetingekho kuHulumende (NGO's)balinganiselwa emashumini lamabili nakune (24%).Bomakelabahlela ngemjovonoma ngemaphilisi bavame kukutfola IokokuIemitfolamphilo yakaHuIumende. Besekutsi emakhondomu abobabewona avame kutfolakala etitolo, kubangani kanye nasetihlotjeni.SIDZINGOSEKUHLELA UMNDENIInhloso ye<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>Bantfu labendzile labalinganiselwa kuIabasitfupha eshumini Iabangawuhleli <strong>umndeni</strong> bavete kutsi bayafisakuhleIa <strong>umndeni</strong> esikhatsini lesitako. Hhafu waIabantfu bafisa kusebentisa umjovo.Sifiso sekwephuta noma kuyekela kutfola bantfwanaBomake lababili kulabatsatfu sebate sHiso sekuphindze batfole labanye bantfwana. Labalishumi nesihlanuekhulwini (15%) bafisa kumayima sikhatsi lesingaba yiminyaka lemibili andzube beIamise. LabomakebanguIabanye Iabangasebentisa <strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong> esikhatsini lesitako. NgetuIu kwaloku, bomake Iabasitfuphaekhulwini (6%)sebavele bayivalile intaIo yabo.Sidzingo lesingakafezeki se<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>Sidzingo Iesingakafezeki se<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong> sichazwa ngekutsi yincenye yabomake labendzile Iabafunakwephuta kulamisa noma labafuna kuyekeIakutala kodvwa Iabangasebentisi Iutfokuvikela kutaIa. LolucwaningoIweTemphilo Iwa 2006-07 luvete kutsi bomake Iabendzile labangemashumi Iamabili nakune ekhulwini (24%)banesidzingo lesingakafezeki sekuhIela <strong>umndeni</strong>, labasikhombisa ekhuIwini (7%)banesidzingo sekwephutakweIamisa bese kutsi labalishumi nesikhombisa ekhulwini (17%)bona banesidzingo sekuyekeIakutaIa. LesidzingoIesingakafezeki se<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong> sikhulu kakhulu etindzaweni tasemaphandleni, kubomake labanemfundvolephansi kanye nabomake labamphofu.EmatfubalalahlekileLiningi lebantfu labasha aliyiva imilayeto .ye<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong> ewayilesini, kubomabonakudzenakumaphephandzaba. Linani lelilinganiselwa emashumini lamane ekhulwini (40%)kubomake labaneminyakalesuka eshumini nesihIanu kuya eshumini nemfica (15-19)alikeva lutfongekuhIela <strong>umndeni</strong>, kungaba kuwayiIesi,kubomabonakudze noma-ke lokubhaIwe kumaphephandzaba. Bobabe labangemashumi Iamane nesitfuphaekhulwini (46%)labaneminyaka lesuka eshumini nesihlanu kuya eshumini nemfica, 15-19nabo abakeva lutfonge<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong> kungaba kuwayiIesi, mabonakudze noma emaphephandzabeni.Kubomake bonkhe labangahleli <strong>umndeni</strong>, basikhombisa kuphela ekhulwini (7%) labavakashelwa ngulabolabasebentela emimangweni kutawucocisana nabo ngetindzaba te<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>, balishumi nakubili kuphelaekhuIwini (12%)bomake labatsi bavakashela emtfolamphilo lapho loyo Iosisebenti seTemphilo wacocisananabo ngetindzaba tekuhIela <strong>umndeni</strong>. Sebabonkhe, bomake Iabangawuhleli <strong>umndeni</strong>, bangetulu kwalabanekuIabasihIanu labangazange bacocisane nesisebenti seTemphilongekuhIela <strong>umndeni</strong>.


7Sidzingo Se<strong>kuhlela</strong> Umndeni Ngetifundza• Kwephuta kwelamisa • Kukala inombolo • Bonkhe labanesidzingoyebantfwanase<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>28Linani ekhulwinilabomake labendzifelabanesidzingose<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>7Live lonkhana Hhohho Manzini Shiselweni LubomboKukhetsa lokunemfundzisoLabolabasebentisa tindlela te<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>kumele batiswengalokungahlekuvelenomakwentekengekusebentisaindlela letsite ye<strong>kuhlela</strong>, nekutsi kumele batisite kanjani baphindze batjelwe ngekusebenta kwaletinye tindlelatekuvikela. Ngenhlanhla lembi, munye kubomake labatsatfu bemaSwati akatfolanga kufundziseka ngalesikhatsiagcina kuvakashela emtfolamphilo kuyawucala kusebentisa indlela lensha yekuvikela. Bomake labalinganiselwaemashumini lasihlanu nesiphohlongo ekhulwini (58%) batiswa ngalokungahle kwenteke ngekusebentisa leyondlela yekuvikela lebebayikhetsile. Bomake labangemashumi lasitfupha nesikhombisa ekhulwini (67%)batiswangaletinye tindlela tekuvikela letingasentjetiswa.


8KUFA KWETINSWANENEBANTFWANALizinga nyalo, neminyaka leyengcileKufa kwebantfwana laphaKufa Kwebantfwana BasebancaneeSwatini kuya ngekwenyukalokungahle kube kubangwa iHIVI• Iminyaka lelishumi kuya • Iminyaka lesihlanu • Iminyaka lemineAIDS. Kwamanje kulinganiselwakulelishumi nane kuya kuleyimfica leyandvulelakutsi umntfwana munye leyandvulela lolucwaningo leyandvulela lolucwaningo (2002-2006)kulabasiphohlongo lapha eSwatini (1992-1996) lolucwaningo (1997-2001) 120ufa angakahlanganisi iminyakalesihlanu.Lizinga lekufa letinswanekuleminyakalesihlanuleyendvulela lolucwaningo (2001-kuya ku 2006)likhomba kutsi kufatinswane letibalelwa emashuminiInomb%ebantfwana/abafi/eku/abayinkhu/umgane/abate/we baphilalasiphohlongo nesihlanukubantfwana layinkulungwaneKufa kwebantfwana Kufa kwebantfwana Kufa kwebantfwanalabatelwe baphila (85/1000 live(kusukela atelwe (kusukela atelwe ate labangephasibirths). Kufa kwebantfwanaate ayohlanganisa ayohlanganisa kweminyakaumnyaka) iminyaka lesihlanu) lesihlanulabangephansi kweminyakalesihlanu kona kulinganiselwaekhulwini nebantfwana labangemashumi lamabili, kubantfwana labayinkulungwane labatelwe baphila (120/1000live births). Kusukela nga 1997 kuya ku 2001lizinga lekufa letinswane belingemashumi lasitfupha nesikhombisabese kutsi lebantfwana labangaphansi kweminyaka lesihlanu Iona libe ngemashumi layimfica (90/1000 livebirths).Akubonakali kunemehluko lotseni kulelizinga lekufa etindzaweni talapha eSwatini. Lizinga lekufa etindzaweniletisemadolobheni naleto letisemaphandleni licishe liyafanana. Umehluko lokhona ubonakala kulelizinga lekufalebantfwana labangephansi kweminyaka lesihlanu lasibona sifundza sakaHhohho sinelizinga lelingemashumilayimfica nesitfupha (96)bese kutsi eLubonjeni khona libe likhulu nelishumi nesihlanu (115).Umgamu wekutalaKwelamisa lokungumgamu weminyaka lemitsatfu kunciphisaematfupha ekufa kwetinswane. Lapha eSwatini kulinganiselwakutsi umgamu wekutala uba iminyaka lemitsatfu lelekelangetinyanga letimbili (38). Luswane lolutalwa kungakapheli.iminyaka lemibili lomunye umntfwana atelwe lusengotinilenkhulu kutsi lufe lungakacedzi umnyaka (lesibalo silinganiselwakubantfwana labangemashumi layimfica kubantfwanalabayinkhulungwane labatelwe baphila (90/1000) kantsi umaucatsanisa lelizinga lekufa nalelo lebantfwana labelamiswasekuphele iminyaka lemitsatfu litfolakele lingemashumi lasihlanunesikhombisa kubantfwana labayinkhulungwane labatelwebaphila (57/1000).Munye etinswaneni letisitfupha lapha kaNgwanewelanyiswa ingakapheli iminyaka lemibili Iona lamelamakoatelwe.Lesitfombe sitsetfwe baka Lens Pro


9IMPHILOYEBANTFWANALizinga lekujovaLolucwaningo IweTemphilo lwa 2006-07, lutfole kutsi lakaNgwane, bantfwanalabalinganiselwa emashumini lasiphohlongo nakubiIi (82%)labanetinyanga letisukelakuletilishumi natimbiIi kuya etinyangeni letingemashumi lamabiIi nakutsatfubayijovele yonkhe imijovo lenconywa beTemphilo (umjovo wekuvikela sifo savendle(Polio), umjovo lovikela lukhwehlekhwehle, umphimbolomkhulu, namhlatsi ngci(DPT), umjovo lovikela sibinjana (HBV), umjovo wekuvikela sifuba sengati (BCG)kanyenemjovo wekuvikela incubulunjwane). Bantfwana labatsatfu kuphela kulabalikhulu(3%)labangazange bajove sanhlobo.Lizinga lekujova kubantfwana liphakeme kakhulu etindzaweni letisemadolobhenikunasemadolobheni (bantfwana labangeshumi lasiphohlongo nakutsatfu ekhulwini(83%) labahlala etindzaweni letisemaphandleni batfolakala bajove ngalokuphelelekantsi kulabo bantfwana labahlala etindzaweni tasemadolobheni lesibalo satfolakalaLesitfombe sitsetfwe bakaLens Prosingemashumi lasikhombisa nesiphohlongo ekhulwini (78%).Kunemehluko lomncanekulelizingalekujova umasikubukangetifundza,kusukelakubantfwanalabalinganiselwaemashuminilasikhombisanesitfupha ekhulwini (76%)esifundzeni saseLubonjeni kuya kubantfwana labangemashumi lasiphohlongo nakuneekhulwini (84%) esifundzeni sakaHhohho naseShiselweni. Lizinga lekujova lebantfwana lisetulu nakubomakelabangakafundzi. Balinganiselwa kubantfwana labangemashumi lasikhombisa nesikhombisa ekhulwini (77%)bantfwana labatalwa bomake labangakafundzi labajove ngalokuphelele.Linani ekhulwinilebantfwanalabanetinyangaletilishumi nambilikuya kuletingemashumilamabili nakutsatfu(12-23 months)97 96 95 92Sifuba 1 2 3sengati LukhwehlekhwehleLizinga Lekujova Kubantfwana93 97 95 96 9591 92-,3Incubu- Yonkhe Kutelunjwane imijovoumntfwanalafanelekuyijovelaKugula lokutfolakala kubantfwanaBantfwana labasiphohlongo ekhulwini (8%) kubantfwana labangephansi kweminyaka lesihlanu batfolakalakutsi babe nato timphawu tekugula ngesifuba uma kubutelwa lamaviki lamabili lendvulela lolucwaningo.Labangemashumi lamabili lanesiphohlongo ekhulwini (28%)batfolakala kutsi bake bashisa (ifever) kulamavikilamabili lendvulela lolucwaningo.Kulamaviki lamabili lendvulela lolucwaningo bantfwana labangaphansi kweminyaka lesihlanu labalinganiselwakulabalishumi nabatsatfu ekhulwini (13%)batfolakala kutsi babe nako kugula kwemsheko. Lomsheko wahlaselakakhulu bantfwana labanetinyanga letisukela kuletisitfupha kuya kuletiIishumi nakunye (6-11 months), bonakesibalo sabo siIingasiselwa emashumini lamabili nesikhombisa ekhulwini (27%). Bantfwana labaphose babengemashumi lasikhombisa nesihlanu ekhulwini (75%) bamikiswa emtfolamphilo kuyowelashelwa lomsheko.Bantfwana labahlaselwe ngumsheko kumele banatse lokutinatfo ikakhulu lamanti lanaswayi nashukela (ORS).Bomake labalinganiselwa emashumini layimfica nesiphohlongo ekhulwini (98%) labatfolakala banebantfwanalabangephasi kweminyaka lesihlanu bakhombisa kuba nalo lwati ngalamanti eluswayi nashukela (ORS).Kulamaviki lamabili lendvulela lolucwaningo bantfwana labangemashumi lasiphohlongo nesitfupha ekhulwini(86%) labahlaselwa ngumsheko banikwa lamanti eluswayi nashukela. Bese kutsi kubo bona labantfwanalabahlaselwa ngumsheko, labangemashumi lamabili nesihlanu ekhulwini (25%) banikwa lokunatfwako


10lokwengetiwe bese kutsi labangazange belashwe (kungaba semtfolamphilo noma ekhaya) bona-ke baba sitfuphakuphela ekhulwini (6%).KuvikelwakwamalalevevaKulolonkhe laMswati, asitfupha ekhulwini (6%)emadladla lanalamanethi ekuvikela kusutelwa timbuzulwane(lokungenani yinye inethi ngelidladla). Liningi lawo lamadladla (lamane ekhulwini-4%)analenethi lenalomutsilocosha timbuzulwane. Emadladla lanawo lamanethi esukela kulamabili kuya kulamatsatfu ekhulwini (2-3%)esifundzeni sakaHhohho, Manzini naseShiselweni bese kutsi eLubonjenikhona abe lishumi nakutsatfu ekhulwini(13%).Kusetjentiswa kwawo lamanethi kwatfolakala kutsi kusezingeni leliphasi kakhulu, kungephansi kwamunyeumntfwana kulabalikhulu loneminyaka lengaphasi kwalesihlanu lowatfolakala asebentise lenethi kulobusukulobendvulela lolucwaningo.Kulondvoloteka kwamalaleveva kubantfwanaKulamaviki lamabili lendvulela lolucwaningo, bantfwana labangemashumi lamabili nesiphohlongo kubantfwanalabalikhulu (28%) labangephansi kweminyaka lesihlanu bebanemkhuhlane fever (kushisa kwemtimba)lokungulenye yetimphawu tamalaleveva. Kulabantfwana laba, ungephansi kwamunye ekhulwini umntfwanalowanikwa emaphilisi lalwa namalaleveva. Liphilisi lelisetjentiswa kakhulu lelibitwa ngekutsi iSPjFansidar.TINDELA TEKUDLA NEKONDLEKA KWABOMAKENEBANTFWANAKumunyisa nekucala kudla lokucinileKumunyisa kuyintfo leyandze kakhulu emaSwatini, kutfolakele kutsi bantfwana labangemashumi lasiphohlongonesikhombisa ekhulwini (87%)bayamunya. Inhlangano yeTemphiloyakaMhlabuhlangene (WHO) incoma kutsibantfwana kufanele banikwe lubisi lwelibele kuphela bate bahlanganisetinyanga letisitfupha. Lolucwaningo lutfole kutsi urnntfwana munyekulabatsatfu labangephansi kwetinyanga letisitfupha udla lubisilwelibelekuphela. Tinswane kumele tinganikwa kudla lokunye lokufana nemanti,ijusi, letinye tinhlobo telubisi, noma kudla lokutsite tingakahlanganisitinyanga letisitfupha. Ngenhlanhla lembi, lolucwaningo lutfole kutsiurnntfwana munye kulababili longakahlanganisi tinyanga letisitfupha,uyakudla loku losekubaliwe. Kutfolakale nekutsi bantfwana laphaeSwatini bamunya sikhatsi lesingalinganiselwa etinyangeni letilishuminesikhombisa (17).Kudla lokwengeta lolubisi lwelibele kufanele urnntfwana acalisweasahlanganise tinyanga letisitfupha, kuvikela ingoti yekungondleki kahle.Lapha eSwatini, balinganiselwa emashumini lasikhombisa nesitfuphaekhulwini (76%)bantfwana labanetinyanga letisuka kuletisitfupha kuyakuletisiphohlongo labadla kudla lokungeta kulolubisi lwelibele.Lesitfombe sitsetfwe baka Lens ProLenchubo yetindlela tekudla kubantfwana netinswane incomakutsi bantfwana labanetinyanga letisukela kuletisitfupha kuyakulabanetinyanga letingemashumi lamabili natintsatfu (6-23)labadla lubisi, kufanele badle nalokunye kudlakwalamanye emaseko lokungaba tinhlobo letintsatfu noma tibe ngetulu. Bantfwana labatsatfu kulabane kulelilaseSwatini bayasilandzela lesincomo. Kuyanconywa futsi kutsi bantfwana labangamunyi baphiwe lubisinoma kudla lokwakhiwe ngelubisi nekudla-ke kwakulamanye emaseko lokutinhlobo letine noma tibe ngetulu.Bantfwana lababili kulabatsatfu labangamunyi bemaSwati, badla lubisi noma kudla lokwakhiwe ngelubisi besekutsi labangemashumi lasitfupha ekhulwini (60%)baphiwa kudla lokutinhlobo letine noma ngetulu tekudlalokwehlukene.


11Simo sekondlekakwebantfwanaLolucwaningo lweTemphilo lukala kondleka kwebantfwanabakuleli ngekubacatsanisa nebantfwana lokwavunyelwana ngabomhlaba wonkhana ngekusebentisa budze kanye nesisindvo sabo.Lolucwaningo lwe Temphilo lwa 2006-07,lutfole kutsi bantfwanalabangemashumi lamabili nemfica ekhulwini (29%)labangephansikweminyaka lesihlanu bafisha uma kubukwa leminyaka yabo. Lokukukhomba simo lesibi mayelana nekondleka kwabo labantfwana.Lesimo lesi (kuba mfisha kuneminyaka yakho) sivame kakhuluetindzaweni letisemaphandleni (kwatfolakala kutsi bantfwanalabatsatfu kulabalishumi (30%) bafisha uma kubukwa iminyakayabo) kunaleto letisemadolobeni (bona kutfolakale kutsi bantfwanalabangemashumi lamabili nakutsatfu ekhulwini (23%) bafishakunaleminyaka yabo). Bantfwana labatalwa bomake labafundzilenalabo labanotsile abakavami kuba nayo lenkinga. Kondza nekungabinesisindvo lesifanelenebudze lobutsite,nekuba ngaphasi kwesisindvo,akusiyo imvama fana nalesimo sekubamfisha kuneminyaka yakho.Kungakhuli Kahle KubantfwanaNgekwemfundvo YamakeUnani ekhulwini 38lebantfwanalabangaphansi.kweminyakalesihlanulabangakhulikahlengekwemfundvoyamakeLabanga- Imfundvo Imfundvo Imfundvo Infundvo Imfundvokafundzi yeprimary yeprimaryyasecondaryyehigh yekolishilephansi lephakeme schoolKwengeta nga vitamin Ane nswayi yengati iayoniTinswayi lesititfola ekudlenitidzingekile kute umtimba uhlaleuphilile. Vitamin A uvikela kungaboninekutsi singatfoli tifo kalula, kungakonje abaluleke kakhulu kubantfwananakubomake labasandza kubeleka.Kulama awa langemashumi lamabilinakune (24) lendvulela lolucwaningo,bantfwana labangemashumilasikhombisa nemficaekhulwini (79%) labanetinyangaletisukela kuletisitfupha kuyakuletingemashumi lamatsatfunesihlanu (6-35) badla titselonetibhidvo letinotsile kulovitamin A. Bantfwana labanekulabasihlanu (4 in5) labanetinyangaletisukela kuletisitfupha kuyakuletingemashumi lasihlanu nemfica(6-59) batfola liphilisi la vitamin Aetinyangeni letisitfupha letendvulelalolucwaningo. Baba ngemashumilamane nane kuphela ekhulwini(44%) bomake labebasandza kutalalabatfola vitamin A.Bomake labatetfwele kufanele bad leemaphilisi e-ayoni noma umutsilonalenswayi ye-ayoni lokungenaniemalanga langemashumi layimfica(90) ngalesikhatsi basesetetfwelekuvikela kungabi nengati leyaneleemtimbeni (anemia) naletinyenje ke tinkinga. Lolucwaningolutfole kutsi munye nje kuphelamake kubomake labatsatfu lobeanatsa lamaphilisi lokungenaniemalanga langemashumi layimfica(90) ngalesikhatsi atetfwele sisusekugcina. Kunatsa kahle lamaphilisie-ayoni kwatfolakala kusezingenilelisetulu kaManzini, kubomakelabatetfwele, labangemashumilamane nesitfupha ekhulwini (46%)bawadla lamaphilisa lengeta i-ayoniemtimbeni lokungenani emalangalangemashumi layimfica kuya etulu(90+).


12Simo sekondlekakubomakeBomake beMaswati nabo banetinkingalababhekane nato kulendzaba yekondlekakahle. Kodvwa-ke bambalwa impelabomake lokutfolakele kutsi bondzekakhulu, munye make kulababili (51%)ushaya ngetulu kwesisindvo sakhe.Lobukhulu kubomake buya ngekukhulakweminyaka yakhe make, nangelizingalakhe lekufundza kanye nekunotsakwakhe.Linani ekhulwini labomakelabaneminyaka lesukelakulelishumi nesihlanu kuyakulengemashumi lamanenemfica (75-49)labakhuluphele kakhulungekwesigaba semnotfoKukhuluphala Kakhulu KubomakeNgekwesigaba Semnotfo3946 48Labaphasi Besibili Labasem- Besine Labasetulukakhulu khatsini kakhulu5460Kungabi nengati(Aneamia)leyaneleLabaphuye kakhulu> Lilbanotse kakhuluBantfwana lababili kulabasihlanu (42%)labesukela etinyangeni letisitfupha kuya kuletingemashumi lasihlanu nemfica (6-59) abanayo ingati leyenele.Bantfwana lesibahlasele kakhulu lesimo babalelwa kumunye kulabasihlanu (20%). Lesimo sekungabi nengatileyenele sandze kakhulu etindzaweni letisemadolobheni kunaleto letisemaphandleni (munye kulababilibantfwana lohlala endzaweni lesedolobheni longaphasi kweminyaka lesihlanu unaso lesimo, kantsi kubantfwanalabahlala etindzaweni letisemaphandleni lesibalo sikhomba kutsi babili labahlaselwe ngulesimo. LolucwaningolweTemphilo lwa 2006-07 lwaluphindze lufake ekhatsi kuhlola nebantfwana labasukela eminyakeni lesihlanukuya kulelishumi nakune (5-14).Imiphumela ikhomba kutsi labalishumi nesiphohlongo ekhulwini (18%)banayolenkinga yekungabi nengati leyenele emtimbeni.Bomake labangemashumi lamatsatfu ekhulwini (30%) labaneminyaka lesukela kulelishumi nesihlanu kuyakulengemashumi lamane nemfica (15-49) banayo nabo lenkinga yekungabi nengati leyenele emtimbeni wabo.Liningi labo,(emashumi lamabili nakutsatfu ekhulwini, 23%)) banalenkinga lengasiyo lembi kakhulu (mild).Bomake labatetfwele ngibo labavame kuba nalenkinga.Bangemashumi lamane ekhulwini (40%) bomakelabatetfwele labanalenkinga.Lenkinga ayikavami kubomake lesebakhulile.Babe ngemashumi lamabili nakunyeekhulwini (21%)bomake labaneminyaka lengemashumi lasihlanu kuya etulu (50+) labatfolakale banalenkinga.Kubobabe lenkinga ayikavami kakhulu ngoba babe lishumi nakutsatfu ekhulwini (13%)bobabe labaneminyakalesukela kulelishumi nesihlanu kuya kulengemashumi lamane nemfica (15-49) labatfolakale banalenkinga.Nakhona ngilena lesengakabi yimbi kakhulu (mild).TEMPHILO YABOMAKE LETIHAMBELANA NEKUTALWAKWEBANTFWANAKunakekeleka kwamake lotetfweleCishe bonkhe (labangemashumi layimfica nesikhombisaekhulwini (97%) bomake bemaSwati batfola lusito umabatefwele kumuntfu losisebenti setemphilo loceceshiwe.Lokuvame kakhulu lusito lolutfolakala kubonesifbabelekisi(emashumi lasikhombisa nesitfupha ekhulwini (76%)).Bangemashumi lamabili nesitfupha ekhulwini (26%) bomakelabaya emitfolamphilo ngenyanga yabo yesine kuyotfola lusitongekutetfwala njengemfundziso yebeTemphilo. Noma cishebonkhe bomake bemaSwati batfola lusito ngekutetfwala,kungenteka kutsi abatfoli tonkhe letingoni lekubhekeke kutsibatitfole njengoba kunconywa.Lolucwaningo lwetemphilo lwa 2006-07 lukhomba kutsibangemashumi lasihlanu nakune ekhulwini (54%) bomakelabafundziswa ngetimphawu letikhombisa tinkinga kumake


lotetfwele, kwatsi bomake labapotjolwa ngekwemtimba bona baba ngemashumi lasikhombisa nesiphohlongoekhulwini (78%).Cishe bonkhe bomake labatfola lusito ngekutetfwala banikwa emaphilisi e-ayoni, bayakalwa,nengati yabo ihlolwa iBP (ihigh-high). Kuhlolwa kwemchamo nengati kona kwentiwa kubomake labangetulukwemashumi layimfica ekhulwini (90%)labeta emtfolamphilo ngetekutetfwala. Lolucwaningo lwatfola kutsikulokutetfwala kwekugcina lokwendvulela lolucwaningo, bomake labatsatfu kulabane bebajovile kuvikelabantfwana babo kumhlatsi ngci (neonatal tetanus).Kusetjentiswa kwemaphilisi ekuvikela malaleveva ngumake lotetfweleMalaleveva lohlasela make lotetfwele uyenta kutsi loyo make atale umntfwana·lonesisindvo lesilula, kufa kwetinswanenaletinye tinkinga. Ngesikhatsi kwentiwa lolucwaningo, kwanconywa kutsi bomake labatetfwele kumelebatfole kabili emaphilisi labitwa ngekutsi ichloroquine kuvikela malaleveva. Basikhombisa ekhulwini (7%)bomake labanatsa lamaphilisi kuvikela malaleveva kulokutetfwala kwabo kwekugcina.Bomake labanatsa lamaphilisi ekuvikela malaleveva ngalesikhatsi batetfwele abefiki kumunye ekhulwini. Balinganiselwakumunye ekhulwini bomake labalala ngaphansi kwenethi yekuvikela kusutelwa timbuzulwane ngalobusukulobendvulela lolucwaningo.13Kubeleka nekunakekelwa emva kwekubelekaBomake labatsatfu kulabane lapha eSwatini babelekelaemitfolamphilo, labangemashumi lamane nakutsatfuekhulwini (43 %) babelekela emitfolamphilo yaHulumendekantsi labangemashumi lamabili nesikhombisa ekhulwini(27 %) bona babelekela emitfolamphilo yemaMishini nomayetiNkapani. Munye make kulabane ubelekela ekhaya.Kubelekela ekhaya kuyimvama etindzaweni tasemaphandleni(bomake labangemashumi lamabili nemfica ekhulwini (29%)labahlala etindzaweni letisemaphandleni babelekela ekhayakantsi labo labahlala etindzaweni letisemadolobheni bonabalishumi namunye ekhulwini (11%). Bomake labatsatfukulabane babelekiswa sisebenti seTemphilo lesiceceshiwengetekubelekisa (kungaba ngudokotela, nesi/umbelekisi nomaloyolositanesi. Bomakelabasihlanu ekhulwini (5%)babelekiswabomake labanelikhono lekubelekisa kuleyo ndzawo bese kutsibomake labalishumi nesitfupha ekhulwini (16%)babelekiswatihlobo noma bangani labangakafundziswa ngekubelekisa.Kunakekeleka emva kwekubeleka kuyasita kuvikela tinkingaletiye tivele emva kwekubeleka. Bomake labangemashumilasikhombisa nesihlanu ekhulwini (75%)abazange bapotjolweemva kwekubeleka.LokusitakoKute4%Uma Ubeleka\Umbelekisiwemdzabu5%Kufa kwabomakenababelekaLolucwaningo lweTemphilo lwalubuta bomake ngekufa kwabodzadze babo khona kutobonakala kutsi kufakwabomake nababeleka kunganani eveni, loku kuphindze kufake ekhatsi kufa lokuhambelana nekutetfwala.Kulomnyaka waloLucwaningo 2006-07kutfolakale kutsi bomake labafa ngetizatfu tekubeleka noma ngekutetfwalabangemakhulu lamane nemashumi lasiphohlongo nakubili kubomake labatinkhulungwane letilikhululababelekako (482per 100000).


14LWATI NEKUTSIITSATSEKA NJANI iHIV/AIDS EVENILwatiLolucwaningo lweTemphilo lwa 2006-07lutfole kutsi cishe bonkhe bantfu labadzalalapha eveni bevile nge AIDS, kepha lwatingetindlela tekuvikela iHIV luncane. Bomakelabasukela eminyakeni lelishumi nesiWanukuya kulengemashumi lamane nemfica(15-49) labangemashumi lasiphohlongonesikhombisa ekhulwini (87%) bayati kutsiingoti yekuvikela kutfola iHIV ingancishiswangekusebentisa ikhondomu nekutsi ulalanenemuntfu munye, bobabe bona bangemashumilasiphohlongo nakutsatfu ekhulwini (83%).Lwatingekuvikela iHIV lusetulu kakhulu etindzaweniletisemadolobheni nakulabo imfundvo yabolesetulu. Lwati ngetindlela tekuvikela iHIVkubantfulabaneminyaka lengemashumilasihlanu(50) kuya etulu luncane uma lucatsaniswa nalabolabaneminyaka lesukela kulelishumi nesihlanukuya kulengemashumi lamane nemfica (15-49),bangemashumi lasikhombisa ekhulwini (70%)nje kuphela bantfu labadzala labatiko kutsiiHIV ungayivikela ngekusebentisa ikhondomu .Liningi labobabe nabomake liyati kutsi iHIVungayitfola ngekumunyisa, bese kutsi labatsatfukulabane bayati kutsi ingoti yekutsi make atseleleumntfwanakhe uma atetfwelwe ingancishiswangekutsi anatse emaphilisi latsite.Kulalana nemutfumunye kuphelalongenalo leligciwaneKutselela umntfwana iHIV ngumake wakheLinani ekhulwini lelati loku:iHIV iyatsatselwanangekumunyisaKuvikela kutselela umntfwanakungancishiswa ngekutsimake anatse emaphilisi tsitengesikhatsi atetfweleLwati NgekuvikelaLinani ekhulwini lelatiko kutsiiHIV ingavikeleka ngekwenta naku:KusebentisaKusebentisaemakhondomuemakhondomunekulalana nemutfu munyekuphela longenalo leligciwaneiHIV• Bomake• BobabeLinani ekhulwini labobabe nabomake labaneminyaka lesukelakulelishumi nesihlanu kuya kulengemashumi lamane nemfica (15-49)Cishe bonkhe (labangemashumi layimfica ekhulwini, 90%)bantfu labaneminyaka lesukela kulelishumi nesihlanukuya kulengemashumi lamane nemfica (15-49)bayati kutsi emakhondomu abobabe atfolakala kuphi. Munye makekulababili uyati lapho kutfolakala ikhondomu yabomake kantsi munye babe kulabane uyati lapho kutfolakala khonalekhondomu yabomake. Manengi emaSwati langacondzisisi kahle nge HIVj AIDS. Bantfu lababili kulabatsatfu(bomake nabobabe) bayati kutsi iHIV ungeke uyitfole ngekusutelwa yimbuzulwane.Itsatseka njani lendzaba ye HIV/AIDS emaSwatini?Kusekuningi kubandlululwa lokuhambelana neHIV lapha eSwatini. Noma bobabe nabomake labanengi batsibangakwemukela kunakekela lomunye wemndeni loneligciwane leAIDS, bangemashumi lasitfupha ekhulwini(60%)nje kuphela labatsi ngeke bafihle kutsi lomunye emndenini uneAIDS. Labatsatfu kulabane batsi bangatitsengatibhidvo kumuntfu loneligciwane leAIDS.Bantfu labaneminyaka lengemashumi lasihlanu (50) kuya etuluababemukeli kahle labo labaphila neAIDS, Munye kulababili angatitsenga tibhidvo kumuntfu lonaleligciwaneleAIDS.Timfundziso ngekuvikela iHIV tisihloko lesinekuba yimphicabadzala lapha eSwatini. Bantfu labangaphosebalinganiselwe kulabatsatfu kulabane (bobabe nabomake) bayavumelana nekutsi bantfwana labaneminyakalesukela kulelishumi nambili kuya kulelishumi nane (12-14)kumele bafundziswe ngekusetjentiswa kwekhondomukuze kuvikelwe iAIDS.Uncenga njani kutsi nilalane ngalokuphephile newakakho?Liningi labobabe nabomake litsi bomake bangakhona kuncenga emadvodza abo kutsi balalane ngalokuphephile.Bomake lababili kulabatsatfu kanye nabobabe labatsatfu kulabane bakholelwa kutsi bomake bangala kulalanemadvodza abo nangabe leyo ndvodza inesifo sagcunsula (STI). Bomake nabobabe labangetulu kwemashumilayimfica ekhulwini (90%) bakholelwa kutsi make angayincenga indvodza yakhe kutsi kusetjentisweikhondomunangabe leyo ndvodza yakhe inagcunsula (STI).


15iHIV/AIDS NEKUTIPHATSAKuhlolwaiHIVLiningi lemaSwati alikaze lihlolwe iHIV. Cishe bonkhe bomake labaneminyaka lesukela kulelishumi nesihlanukuya kulengemashumi lamane nemfica (15-49) bayati lapho ungahlola khona iHIV, kantsi batsatfu nje kuphelabobabe kulabane labatiko lapho kuhlolwa khona iHIV. Esikhatsini lesinengi utfola kutsi ngabo bomake lesebakebahlolwa iHIV- bangemashumi lamatsatfu nesitfupha ekhulwini (36%)bomake lebake bahlolwa baphindze batfolanemiphumela, kantsi bobabe bona balinganiselwa kulabalishumi nesikhombisa ekhulwini (17%).Kuletinyangaletilishumi nambili (12) letendvulela lolucwaningo, bomake labangemashumi lamabili nambili ekhulwini(22%) nabobabe labayimfica ekhulwini (9%) bahlolelwa iHIV nemiphumela bayitfola. Bomake labangemashumilamane nakubili ekhulwini (42%) lebe batetfwele kuleminyaka lemibili lendvulela lolucwaningo, bahlolwa iHIVemitfolamphilo yekunakekela bomake labatetfwele. Kuhlolelwa iHIV kubomake labatetfwele kuvame kakhuluetindzaweni letisemadolobheni (bomake labahlala etindzaweni letisemadolobheni labangemashumi lasihlanunakutsatfu ekhulwini,53%, labatetfwele bahlolaKuhlola iHIV Lokuke KwentekaiHIV, kantsi labo labahlalaBomake (15-49) Bobabe 15-49etindzaweniletisemaphandlenibangemashumi lamatsatfunemfica ekhulwini, 39%).LabakeKuhlola iHIV kubonakalabahlolwakuyimvama kubomakenemiphumelalabafundzebefikabayitfolaemakolishi noma enyuvesi,17%(bangemashumi lasihlanunakune ekhulwini 54%,bomake labafundze befikaekolishi noma enyuvesi labakebahlolwa iHIV).Labake bahlolwakepha imiphumelabangayitfoli5%Labake bahlolwakepha imiphumelabangayitfoli2%Kulalana lokuyingoti nekusetjentiswa kwekhondomuKulolucwaningo IweTemphilo lwa 2006-07, kulalana lokuyingoti kuchazwa ngekutsi kulalana nemuntfulongakatsatsani naye noma longakahlalisani naye kuletinyanga letilishumi nambili letendvulela lolucwaningo.Uma kubukwa bomake bonkhana, bangemashumi lamane nane ekhulwini (44%)bomake labalala ngalokuyingotikulomnyaka lowendvulela lolucwaningo kantsi bobabe bona baba ngemashumi lasihlanu nesitfupha, 56%ekhulwini. Bomake labacishe befike kuhhafu kulabo labalala ngalokuyingoti basebentisa ikhondomu kulokulalakwabo kwekugcina. Bobabe lababili kulabatsatfu labalala ngalokuyingoti nabo basebentisa ikhondomu kulokulalakwabo kwekugcina.Kusetjentiswa kwekhondomuLiningi labobabe labaneminyaka lesukela kulelishuminesihlanu kuya kulengemashumi lamane nemfica(15-49) lasebentisa ikhondomu kuletinyangaletilishumi nambili (12) letendvulela lolucwaningo.Bobabe labasebentisa emakhondomu labawatfolaemitfolamphilo yakaHhulumende baba ngemashumilamatsatfu nesikhombisa ekhulwini (37%), besekutsi labo labasebentisa eluhlobo lwe Trust babangemashumi lamane nakutsatfu ekhulwini (43%).Lokuvamile kutsi bobabe batsenge emakhondomuetitolo, (baba ngemashumi lamane nane ekhulwini (44%)bobabe labatsenga emakhondomu). Bobabe labatfolaemakhondomu etibhedlelajetibhedlela letincanejnasemitfolamphilo balishumi nesitfupha ekhulwini(16%).Kulalana Lokuyingoti NekusebentisalkhondomuLinani ekhulwini labomake nabobabe labaneminyaka lesukelakulelishumi nesihlanu kuya kulengemashumi lamane nemfica (15-49)labalalana nemuntfu labangakatsatsani naye noma labangahlalisaninaye kuletinyanga letilishumi nambili letendvulela lolucwaningo44Kulelinani labomake,labangemashumilasihlanunesikhombisabasebentisaikhondomukulokulalana} ekhulwlni kwekugcina (57%),Bomake58BobabeKulelinani labobabe,labangemashumilasihlanuekhulwlnl (56%),basebentlsaIkhondomukulokulalana} kwekugcinanesitfupha


16LIZINGA LE HIVLizinga le HIVLolucwaningo IweTemphilo lwa 2006-07Iwafaka ekhatsikuhlolwa kweHIV kubantfu labatinkhulungwaneletilishumi nesihlanu (15,000) bobabe, bomakenebantfwana. Bomake labangemashumi lasiphohlongonesikhombisa ekhulwini (87%) labaneminyakalesukela kulelishumi nesihlanu kuya kulengemashumilamane nemfica (15-49) bavuma kuhlolwa iHIY.Bobabe labangemashumi lasikhombisa nesiphohlongoekhulwini (78%) labaneminyaka lesukela kulelishuminesihlanu kuya kulengemashumi lamane nemfica (15­49)nabo bavuma kungenela loluhlolo lwe HIY. Kubantfulabaneminyaka lesukela kulelishumi nesihlanu kuyakulengemashumi lamane nemfica (15-49) munyeLizinga leHIV kubantfu labadzala labaneminyakalesukela kulelishumi nesihlanu kuyakulengemashumi lama ne nemfica (15-49)• Bomake 15-49 • Bobabe 15-49 • Bantfu bonkhe 15-49Live lonkhana37Emadolobhenikulabane unayo iHIY. Leligciwane libonakala landze kakhulu kubomake kunabobabe,etindzaweni letisemadolobheni kunaleto letisemaphandleni.EmaphandleninakulabolabahlalaKuyacala ngca ngelive lakaNgwane kutsi lolucwaningo IweTemphilo luhlole iHIV kubantfwana labaneminyakalesukela kulemibili kuya kulelishumi nane (2-14)nebantfu labadzala labaneminyaka lesukela kulengemashumilasihlanu kuya etulu (50+). Bantfwana labane kulabalikhulu (4%) labaneminyaka lesukela kulemibili kuyakulelishumi nane (2-14)batfolakele baneHIY. Kutfolakele kutsi iHIV yandze kakhulu kubantfu labasha.Munye make kulababili loneminyaka lesukela emashumini lamabili nesihlanu kuya kulengemashumi lamabilinemfica (25-29) utfolakale aneHIY. Bomake labalishumi nababili kulabalikhulu (12%), labaneminyaka lesukelakulengemashumi lasihlanu kuya etulu (50+),batfolakele baneHIY. Bobabe labalishumi nesiphohlongo ekhulwini(18%)labaneminyaka lesukela emashumini lasihlanu kuya etulu (50+)batfolakele kutsi bane HIY.50";::.~ ~ 40'-- 10-..J";::"5~ "~ 30 20o 2-4Lizinga leHIV Ngekweminyaka5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54Lizinga le HIV lisetulu kuto totine tifundza takaNgwane,lisukela emashumini lamabili nakutsatfu ekhulwini(23%) esifundzeni saseShiselweni (Kubobabenabomake labaneminyaka lesukela kulelishumi nesihlanukuya kulengemashumi lamane nemfica (15-49»,liye emashumi lamabili nemfica ekhulwini (29%) esifundzenisakaHhohho.Lizinga le HIV landze kakhulu kubafelokati, nakulabolabehlukene ngalokuphelele noma kwesikhashana(Bangemashumi lasihlanu nesitfupha ekhulwini(56%) bafelokati labanalo leligciwane kantsi bobabelabashonelwe bafati babo bona bangemashumi lasitfuphanesiphohlongo ekhulwini, 68%).Lizinga leHIV Ngesigaba Sekwendza/Sekutsatsana• Bomake 15-49 • Bobabe 15-4968Labangazange Labatsatsene Labehlukene Bafelokatibatsatsane nabomasihlalisane ngalokuphelelenalabolabasesigabenisekwehlukana


17BUNTSANDZANEKubantfwana labangephansi kweminyaka lelishumi nesiphohlongo (18)munye kulabane uhlala nebatali bakhebobabili. Munye kulabatsatfu bantfwana akahlali nabo bobabili batali bakhe. Munye kulabane bantfwanawashonelwa ngumake, noma babe noma bobabili batali bakhe. Kubo bona labantfwana labaneminyakalengephansi kwalelishumi nesiphohlongo, munye kulabatsatfu uyintsandzane noma weswele. Bantfwanalabatsatfu kulabalishumi labatintsandzane abahlali nebantfwana bakabo.Bantfwana labatintsandzane nalabo labeswele abafani nebantfwana labanebatalf noma labo labangakesweli, umakubukwa tinshwana letimcokaletisidzingo semphilo fana nekuba neticatfulo, kokwembatsa, nekudla lokungenanikanye ngelilanga. Bantfwana labatintsandzane nalabo labeswelebanesisindvo lesiphansi uma bacatsaniswa nalabolabanebatali noma labangakesweli. Naloku munye umntfwana kulabatsatfu labatintsandzane nalabeswele atfolalusito lolucondzene nesikolwa, emadladla langemashumi lasihlanu nemfica ekhulwini (59%)akatfolanga lutfolokulusito loluchamuka ngaphandle kulomnyaka lowendvulela lolucwaningo.Banakekeli balabantfwana labatintsandzane nalabo labeswelekumele bahlele kutsi uma kungenteka bona bagule,ngubani lomunye longachubeka abanakekele labantfwana. Lolucwaningo IweTemphilo lutfole kutsi munyekulabane umnakekeli lohlelile kutsi labantfwana bangachubeka banakekelwe ngubani uma kungenteka kutsiyena agule.(cl 2004 Tjekisa James Hall, Photoshare


18TEKUDLONDLOBALISAUmsebentiBOMAKEBomake labangaphose balinganiselwe ehhafini labaneminyaka lesukela kulelishumi nesihlanu kuyakulengemashumi lamane nemfica (15-49) labangenela lolucwaningo IweTemphilo bayasebenta. Bobabelabasebentako bona bangemashumi lasiphohlongo nesitfupha ekhulwini (86%). Kulemisebenti yabomakenabobabe, kuvamile kutsi bobabe kube ngabo labaholewa imali, bese kutsi bomake bona bangatfoli lutfo. Labobomake labahola imali bavame kutfola liholo lelingephasi kunalelo lemadvodza.Kuba yincenye yekutsatfwa kwetincumo ekhayaLiningi labomake bemaSwati bete emandla ekutsatsatincumo kumadladla labahlala kuwo. Kuvamile kutsibomake kube ngabo lababambe ematomu ekutsengwakwetintfo temalanga onkhe telikhaya. Esikhatsinilesinyenti tincumo tekutsi make angavakashelayini ekhaya kubo noma avakashele tihlobo takhetitsatfwa ngabo bobabe. Bobabe babonakala kungabolabanemandla ekutsenga tintfo letinkhulu telikhaya.Bomake labalishumi ekhulwini (10%)abatingenelisanhlobo tinkhulumo letimayelana nekutsatfwakwaletincumo letibukwe ngulolucwaningo.Kutsiwani ngekushaywa kwebafati nabalakulalwa?Munye make kulabatsatfu, nabobabe labanekulabalishumi bayavuma kutsi babe angamshayaumkakhe ngetizatfu letahlukahlukene. Lababilikulabatsatfu (bobabe nabomake) bayavuma kutsimake ufanele kwala kulala nendvodza yakhengetizatfu letehlukene.Tekudlondlobalisa bomake nenzuzo kuTemphiloBomake labanemandla ekwenta tintfo letinyenti fananekutisebentela, bavame kuba nematfuba lanconoekutinakekela ngetemphilo uma bacatsaniswa nalabolabangenawo lawo mandla. Lolucwaningo luvete kutsibomake labavame kungenela tinkhulumo tekutsatsatincumo kumadladla abo nalabo labangavumelani nekutsimake angashaywa yindvodza yakhe, banematfuba lasetuluekutsi basebentise tindlela te<strong>kuhlela</strong> <strong>umndeni</strong>. Kanjalo bonalabomake labavame kungenela tinkhulumo tekutsatsatincumo kumadladla abo banematfuba lasetulu ekubelekelaemitfolamphilo kunalabo lebete lawo mandla. Bomakelabangemashumi lasikhombisa nesikhombisa ekhulwini(77%)labangenela tinkhulumo tekutsatsa tincumo letintsatfukuya kuletine kumadladla abo, babelekela emitfolamphilokantsi kulabomake labangatingeneli letinkhulumo babangemashumi lasitfupha nesikhombisa ekhulwini (67%)labafinyelela kuyawubelekela emtfolamphilo.Kutsatfwa Kwetincumo BomakeLinani ekhulwini labomake labendzile labaneminyakalesukela kulelishumi nesihlanu kuya kulengemashum;lamane nemfica (15-49) ngemuntfu lovame kutsatsa sincumoKutinakekelakwakhokutemphiloKutsengwakwetintfotelikhayaletinkhuluKutsengwakwetintfotelikhayatamalanga onkheKuvakashelabakininetihlobo36j22945• Kakhulukati umfati• Umfati nendvodzakanyekanye57 • KakhulukatiindvodzaLesitfombe sitsetfwe baka Sri Poedjastoeti


19TALABASHAKwenta imitamo yekutsi kutfolakale loko lokufaka bantfu labasha engotini yekutfola iHIVjAIDS, lolucwaningo IweTemphilolwa 2006-07 lwafaka ekhatsi imibuto leyayicondzene nabo labantfwana. Lemibuto yabutwa banifwana labangetulu kwemakhululasiphohlongo (800) labaneminyaka lesukela kulelishumi nakubili kuya kulelishumi nakune (12-14).BanakelelinekubalandzelelaBantfwana labangetulu kwemashumi lasihlanu ekhulwini (50%)labaneminyaka lesukela kulelishuminakubili kuyakulelishumi nakune (12-14)banamunye nje kuphela umnakeleli ekhaya. Umnakekeli uvame kuba ngumake nomababe wakhe loyo mntfwana. Bogogo batfolakala babanakeleli bebantfwana labalinganiselwa kulabangemashumilamabili nesihlanu ekhulwini (25%). Bantfwana labanengi babika kutsi bayalandzeleleka uma basesikolweni,kungaba ngekhatsi noma ngephandle kweliklilasi.Lwati ngekulala nangeHIV/AIDSBantfwana labasitfupha kulabalishumi bayati kutsi kulalana kusho kutsini. Bantfwana bemantfombatana nalabobantfwana labahlala etindzaweni letisemadolobheni bavamile kwati ngenchazelo yekulalana. Intfombatanayinye kulamabili, nemfana munye kulabane, babika kutsi bayacocisana nebatali babo ngetekulala. Kuvamilekutsi bantfwana bemantfombatana bacocisane nebatali ngetindzaba tekuhlukubetwa kutelicansi kunebantfwanabebafana.Cishe bonkhe bantfwana labaneminyaka lesukela kulelishumi nakubili kuya kulelishumi nakune (12-14)bevilenge AIDS. Labaningi bayati kutsi ungakhona kuvikela noma kwehlisa ematfuba ekutfola iAIDS, nekutsi umuntfulobukeka aphilile angaba nayo iAIDS. Bantfwana labatsatfu kulabane bevile ngekhondomu yabobabe, kantsilabangaphansi kwehhafu bevile ngekhondomu yabomake. Munye kulabatsatfu umuntfu lomusha ukholelwa kutsibontsanga yakhe kufanele bafundziswe ngekusebentisa ikhondomu kuvikela iAIDS. Labangetulu kwemashumilasitfupha ekhulwini (60%) bakholelwa kutsi kumele bafundziswe ngekutsi bangalali bate befike esigabenisekutsatsana.Labatfola Iwati nge HIV/AIDS Ngetindlela Letahlukene• Emadolobheni • EmaphandleniMabonakudze Iwayilesi Liphephandzaba Liphepha Bobhukwana Emaphepha Emabhodibhuku labancane lanamatsiselwa laba secelenielubondzeni kwemigwacoiHIV/AIDS netekwatisaLolucwaningo IweTemphilo lutfole kutsi bantfu labasha labaneminyaka lesukela kulelishumi nakubili kuyakulelishumi nakune (12-14)beve imilayeto ngeHIV/AIDS ngekulalela iwayilesi (labantfwana labatfole lemibikongekulalela iwayilesi balinganiselwa emashumini lasikholl"\bisa ekhulwini, 70%).Munye umntfwana kulabatsatfuweva lemilayeto nge HIV/AIDS kumabonakudze, emaphephandzabeni, kubobhukwana, kumaphepha lananyekwaetibondzeni, nasemabhodini laba seceleni kwemigwaco (billboards). Labatfola kakhulu lemilayeto ngulabolabahlala etindzaweni letisemadolobheni kunalabo labahlala etindzaweni letisemaphandleni. Bantfwana lababilikulabatsatfu baphindze bayitfola lemilayeto etimphahleni tekugcoka fana netikipa nakumaribhoni labovulatimbeje (badges). Bantfwana labasha labalishumi nesiphohlongo ekhulwini (18%) bayati ngenhlabamkhosiyelucingo lwe HIVjAIDS (helpline). Cishe hhafu walabantfwana bayati ngendzawo lapho ungahlolwa khonaleligciwane le AIDS.


Lolucwaningo lutfole kutsi bantfu labasha labaneminyaka lesukela kulelishumi nakubili kuya kulelishumi nakune(12-14) bavame kutfola lwati ngeHIV etikolweni. Bantfwana labangemashumi lasiphohlongo nakutsatfuekhulwini (83%) batfola lwati nge HIV etikolweni, labangemashumi lamane nesihlanu ekhulwini (45%) batfolalolwati etindzaweni tasemitfolamphilo kantsi emashumi lamatsatfu nesikhombisa (37%)atfola lolwati etindzawenitasemasontfweni.Bantfwana labatsatfu kulabasihlanu labanelwati ngetekulala batsi lolwati labalutfola nge HIV/AIDS lugcizelelakakhuluekutsini batHe bangalalisanhlobo. Ihhafu yabo yatsi lolw.ati lugcizelela kakhulu kutekulala. Baba bancanekakhulu labatsi letimfundziso noma lolwati lukhutsata bantfu labasha kutsi balalane, nomake kusho kutsikulungHe kutsi bantfu labasha balalane yingci nje nakukhona labativikele ngako.Munye umntfwana kulabatsatfu sowuke wacocisana nebatali bakhe noma loyo lomnakekelako nge HIV/ AIDS.Vma kubutwa ngalabo insha leyacocisana nabo nge HIV/AIDS kulenyanga leyendvulela lolucwaningo, kutfolakalekutsi liningi lincoma kukhuluma lendzaba nebangani. Insha lengemashumi lasihlanu nemfica ekhulwini(59%) yacocisana nemngani nge HIVjAIDS kulenyanga leyandvulela lolucwaningo. Insha lengemashumi lamatsatfuekhulwini (30%)yacocisana nathishela. Balishumi nakune nje kuphela ekhulwini (14%) lababika kutsi bonabayacocisana nebatali babo. Munye kulabane umuntfu lomusha uyafisa kukhulumisana nebatali bakhe nge HIV/AIDS.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!