Manoni - Vanemuine

Deniz Leone ja Kädy Plaas
Teater Vanemuine, 139. hooaeg
Vanemuine 139 th Season
Jules Massenet
MANON
Ooper viies vaatuses kahe vaheajaga / Opera in five acts with two intervals
Henri Meilhaci ja Philippe Gille’i libreto Antoine-François Prévost’ romaani
L´histoire du chevalier des Grieux et de Manon Lescaut järgi
Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor Lauri Sirp
Lavastaja / Stage Director Marko Matvere
Kunstnik / Stage Designer Maarja Meeru
Valguskujundaja / Light Designer Martin Meelandi
Koreograaf / Choreographer Marika Aidla
Kontsertmeistrid / Rehearsal Pianists Jaanika Rand-Sirp, Irina Oja
Koormeister / Chief Chorus Master Piret Talts
Koori kontsertmeister / Rehearsal Pianist of Choir Marika Mägi
Inspitsient / The performance is managed by Ülle Tinn
Tõlge / Translator Kelli Vilu-Püss
Subtiitrid / Subtitles Ragne Saul
Esietendus toimus 19. jaanuaril 1884 Pariisi Opéra-Comique’is /
The Premiere on 19 January 1884 in Paris
Alla Popova
Esietendus 9. aprillil 2009 Vanemuise väikeses majas /
The premiere on 9 April 2009 in the Small Building of the Vanemuine
Prantsuse keeles, eestikeelsete tiitritega / In French with Estonian subtitles

Alla Popova
Osades / Cast:
Manon Lescaut Alla Popova /
Svetlana Trifonova
(Venemaa / Russia) /
Kädy Plaas
Ševaljee Des Grieux
Deniz Leone
(Türgi / Turkey) /
Kristian Benedikt
(Leedu / Lithuania)
Krahv Des Grieux, eelmise isa /
Count Des Grieux,
father of the previous Taisto Noor /
Märt Jakobson
Lescaut, Manoni nõbu /
Manon’s cousin
Guillot de Morfontaine,
rikas maavaldaja / rich landowner
Atlan Karp
Mati Kõrts
Brétigny Taavi Tampuu
Poussette Merle Jalakas
Javotte Karmen Puis
Rosette Valentina Kremen
Kokk / Cook Jaan Willem Sibul
Sõdurid / Soldier Tõnu Kattai ja Erkki Rebane
Majateenija / Housekeeper Siiri Koodres /
Tiina Tikk
Kirikuteener / Clergyman Viktor Mägi
Sisukokkuvõte
I vaatus:
Amiens’is pidutsevad vananev elumees Guillot de Morfontaine ja tema jõukas
sõber de Brétigny koos kolme kergemeelse näitlejanna Pousette’i, Javotte’i ja
Rosette’iga. Külarahvas koguneb samal ajal postitõlla saabumiseks, nende seas ka
sõjaväelane Lescaut, kes ootab oma nõbu Manoni, noort tütarlast provintsist, et
saata teda teel kloostrisse. Manon saabubki, ent sel ajal kui Lescaut sugulase mõneks
hetkeks üksi jätab, märkab kaunist neidu Guillot ning teeb talle ettepaneku
üheskoos põgeneda. Naasnud Lescaut hoiatab Manoni võõrastega kõnelemise
eest. Romantiliselt meelestatud noor ševaljee des Grieux, kes on teel isa juurde,
märkab tüdrukut ning armub Manoni esimesest silmapilgust. Tunded osutuvad
vastastikusteks, noored hülgavad senised reisisihid ning põgenevad Guillot’lt varastatud
tõllaga Pariisi, et alustada uut elu täis armastust ja naudinguid.
II vaatus:
Des Grieux ja Manon loevad oma Pariisi korteris kirja, milles mees palub isalt
luba abiellumiseks. Ootamatult saabuvad Lescaut ja de Brétigny. Lescaut korraldab
teatraalse stseeni perekonnaau riivamise pärast, et des Grieux tähelepanu
kõrvale juhtida ja laseb noormehel end oma ausates kavatsustes veenda. Kasutades
olukorda, hoiatab de Brétigny salaja Manoni, et des Grieux’ isa kavatseb
poja väevõimuga koju toimetada ning vihjab, et tema enda positsioon ja jõukus
tagaksid neiule kindlama ja säravama tuleviku. Peale külaliste lahkumist ei
suuda Manon otsustada, kas võtta vastu de Brétigny pakkumine või hoiatada
des Grieux’d. Kui armsam läheb kirja posti viima, jätab Manon siiski senise
eluga hüvasti. Des Grieux naaseb ja esitab oma nägemuse tulevasest õnnest, ent
ootamatult sisenevad isa saadetud sõdurid ja röövivad ta.
Vaheaeg
III vaatus:
1. pilt. Cours-la-Reine’i promenaadil Pariisis lõbustab rahvas ennast joobnud
Lescaut arvel. Saabub de Brétigny koos imetlejaist ümbritsetud Manoniga.
Manon kuuleb pealt de Brétigny ja krahv des Grieux’, oma endise armsama
isa, jutuajamist. Murtud südamega noor des Grieux on astunud Saint-Sulpice’i
seminari ning kavatseb saada vaimulikuks. Manon pärib krahvilt, kas selle poeg
veel teda armastab ning ruttab siis Saint-Sulpice’i.
2. pilt. Saint-Sulpice’i seminaris ülistatakse uue abee sõnaosavust. Teiste seas
viibib ka krahv des Grieux, kes püüab poega viimast korda ümber veenda, et see
hülgaks vaimuliku kutse, leiaks endale seisusekohase tütarlapse, abielluks ning
kannaks perekonna nime edasi. Peale isa lahkumist palub ševaljee des Grieux jumalat,
et too aitaks Manoni unustada. Saabub Manon ning palub andestust oma
truudusetuse pärast. Viimaks vihane mees leebub ja noored põgenevad taas.
Vaheaeg
IV vaatus:
Hôtel de Transylvanie illegaalses mängusalongis viibivad Lescaut, Guillot, kolm
näitlejatari ja mängurid. Saabuvad des Grieux ja Manon. Naine veenab armsamat
katsuma mänguõnne, et parandada nende rahalist seisu, mis on kannatanud
Manoni luksusearmastuse tõttu. Des Grieux mängib Guillot’ga ja võidab suurelt.
Guillot süüdistab teda pettuses ja Manoni kaasosalisuses. Ta lahkub vihaselt
ning naaseb politsei ja krahv des Grieux’ saatel. Viimane lubab poja eest seista,
ent teatab, et ei tee midagi Manoni päästmiseks. Guillot on saanud oma kättemaksu
ning vahistatud paar viiakse minema.
V vaatus:
Üksildane paik Le Havre’i maantee ääres. Manon on ebamoraalsuses süüdi
mõistetud ning hooraks tunnistatud. Ta saadetakse karistuseks maalt välja
Uude Maailma. Des Grieux ja Lescaut peavad plaani ta jõuga vabastada. Saabub
konvoi, mis Manoni koos teiste langenud naistega sadamasse peab toimetama.
Eskort osutub aga liiga tugevaks. Lescaut annab seersandile altkäemaksu, et see
Manoni lühikeseks ajaks vabaks laseks. Tütarlaps on vanglaelust ja ärakasutamisest
surmavalt kurnatud. Viimast korda on armunud koos. Manon palub andestust,
meenutab ühist õnne ning sureb des Grieux’ käte vahel.

Synopsis
Act I:
The ageing ladies’ man Guillot de Morfontaine and his wealthy friend
de Brétigny are partying in Amiens together with three frivolous actresses
Pousette, Javotte and Rosette. The villagers gather for the arrival of the postal
coach, among them is the soldier Lescaut who is waiting for his cousin Manon,
a young girl from the province, who to escort to a convent. Manon arrives but
when Lescaut leaves his relative alone for a while, Guillot notices the beautiful
maiden and makes her a suggestion to escape together. Having returned Lescaut
warns Manon not to speak to strangers. The romantically inclined young chevalier
des Grieux who is on his way to meet his father, notices Manon and falls in
love with the girl at first glance. His emotions are returned and the young desert
their present destinations and escape to Paris with the coach stolen from Guillot
to start a new life filled with love and pleasures.
Act II:
Des Grieux and Manon read a letter in their Parisian apartment where the man
asks his father for marriage consent. Suddenly, Lescaut and de Brétigny arrive.
Lescaut carries out a theatrical scene about the violation of the family honour in
order to distract the attention of des Grieux and convince of his truthful intentions.
Making use of the situation, de Brétigny warns Manon in private that
des Grieux’ father intends to have his son delivered home by force and implies
that his own position and wealth would guarantee the maiden a more secure and
brighter future. After the guests have left, Manon is unable to decide whether
to accept the offer of de Bretigny or to warn des Grieux. When her lover goes to
mail the letter, Manon says goodbye to her present life. Des Grieux returns and
performs his vision of the future happiness but suddenly the soldiers sent by his
father enter and abduct him.
Act III:
1. picture. The promenade of Cours-la-Reine in Paris where the people amuse
themselves on the account of the drunken Lescaut. De Brétigny arrives with
Manon who is surrounded by admirers. Manon overhears the conversation
between de Brétigny and count des Grieux, his ex-lover’s father. The young
des Grieux with a broken heart has joined the Saint-Sulpice seminar and intends
to become a clergyman. Manon asks the count whether his son still loves her
and then hurries to Saint-Sulpice.
2. picture. The fluency of new abbé is praised at the Saint-Sulpice seminar.
Among others there is also count des Grieux who for the last time tries to change
his son’s mind to discard the clergyman calling and to find a girl suitable for his
rank, get married and carry on the family’s name. After the father has left des
Grieux asks God for help in order to forget Manon. Then arrives Manon who
asks for his forgiveness for her infidelity. Finally the angry man becomes mild
and the young escape again.
Act IV:
Lescaut, Guillot, three actresses and gamblers are at the Hôtel de Transylvanie in
an illegal gambling salon. Des Grieux and Manon arrive. The woman convinces
her lover to test his luck in order to ameliorate their financial status that has
suffered because of Manon’s love of luxury. Des Grieux plays with Guillot and
wins overwhelmingly. Guillot accuses him of fraud and Manon for being his accomplice.
He leaves in anger and returns with the police and count des Grieux.
The count promises to stand for his son but informs that he will do nothing to
save Manon. Guillot has his revenge and the arrested couple is taken away.
Act V:
A lonely place by the road to Le Havre. Manon has been convicted of immorality
and condemned as whore. She is to be sent abroad to the new continent as
punishment. Des Grieux and Lescaut plan to release her by force. The convoy
arrives that must deliver Manon with other fallen women to the harbour. The
escort turns out to be too strong. Lescaut gives bribe to the sergeant to release
Manon for a short period of time. The girl is deadly exhausted from prison life
and abuse. The lovers are together for the last time. Manon asks for forgiveness,
remembers of their happiness together and dies in the hands of des Grieux.
Mati Kõrts, Merle Jalakas, Taavi Tampuu ja Karmen Puis

Atlan Karp,
Merle Jalakas ja
Karmen Puis
Alla Popova ja Deniz Leone

Armastuse haigus on tuntud tõbi. Enamasti tabab see nooremaid inimesi, kuid
ei jäta puutumata ka eakamaid. Teatud protsent ei parane purunenud suhtest
kunagi ja neil kujuneb välja tõsine maania, mis halvemal juhul lõpeb surmaga.
Osad paranevad ruttu või on selle nähtuse suhtes lausa immuunsed.
Internetientsüklopeedia Wikipedia toob välja doktor Helen Fisheri väljapakutud
armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille
juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse
staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus
asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul.
Tundub nagu voolaks miski elutegevuseks oluline ollus ühe inimese seest kiindumuse
faasis teise inimese sisse ning kätte seda sealt enam ei saa. Kuniks selle
olluse päritolu on tõestamata ja defineerimata, on põhjust sellel teemal kunstiteoseid
luua ja neid tarbida.
Marko Matvere
Kädy Plaas
Love sickness is a well-known disease. It mostly hits younger people but it can
also touch the elderly. A certain amount of people never heal from a broken
relationship and they develop into a serious mania that in worst case ends with
death. Some heal quickly or are even immune towards such phenomena.
Wikipedia brings out the three phases of love as presented by Dr. Helen Fisher:
passion, affection and commitment. Love begins with passion where sexual instincts
and physical signals play a significant role. In the affection phase the personal
bond and being true to partner become important. Commitment replaces
the primary strong physical passion during approximately 2-3 years.
It seems as though some vitally significant substance flows from inside one person
to the other during the affection phase and it is no more attainable. Until
the origin of that substance is unverified and undefined, there is motive enough
to use the theme for the creation of artistic works and to consume them.
Marko Matvere
Marko Matvere

Manon
„Manon“ on Jules Massenet’ kõige populaarsem ning kõige kauem ajaproovile
vastu pidanud ooper, võluv näide Pariisi Belle Époque’i muusikast ja kultuurist.
Ooperi aluseks on prantsuse kirjanduse üks tähtteoseid, abee Prévost’ 1731.
aastal ilmunud „La Véritable Histoire du chevalier des Grieux et de Manon
Lescaut“ (Ševaljee Des Grieux ja Manon Lescaut’ tõeline lugu). Eesti keeles on
„Manon Lescaut“ ilmunud 1991. aastal Europeia sarjas.
Sama kirjanduslikku materjali kasutas ka Giacomo Puccini oma ooperi „Manon
Lescaut“ (1893) loomisel, mis Massenet’ teose mõneks ajaks ooperimajade mänguplaanis
kõrvale tõrjus. Massenet ja libretistid Henri Meilhac ning Philippe
Gille muutsid Prévost’ lugu ja tegelaste iseloomu tuntavalt. Nende peategelane
meenutab pigem Verdi Violettat kui Prévost’ riukalikku Manoni. Ka des
Grieux’st on saanud Prévost’ hoolimatu sotsiopaadi asemel armastuse tõttu
mõistuse kaotanud pateetiline kangelane. Massenet’ meistriteose väärtust see
loomulikult ei kahanda.
Esietendus toimus 19. jaanuaril 1884 Pariisi Opéra-Comique’is, peaosas Marie
Heilbron.
„Manon“ is the most popular opera by Jules Massenet that has stood longest
against the test of time, a charming example of the music and culture of the
Parisian Belle Époque.
The opera is based on one of the masterpieces of the French literature,
„La Véritable Histoire du chevalier des Grieux et de Manon Lescaut“ by Abbé
Prévost published in 1731. In Estonian it was published in 1991 under the
name of „Manon Lescaut“ in the Europeia series.
That same literary material was also used by Giacomo Puccini in creating
his opera „Manon Lescaut“ (1893) that superseded the Massenet piece
from the opera houses’ programme for a while. Massenet and the librettists
Henri Meilhac and Philippe Gille changed the story and characters by Prévost
significantly. Their main character reminds rather of Verdi’s Violetta than the sly
Manon by Prévost. Also, des Grieux has become a pathetic hero who has lost his
mind because of love instead of the careless sociopath by Prévost. The value of
Massenet’s masterpiece is certainly not reduced by that.
The premiere took place on January 19, 1884 at the Opéra-Comique in Paris
with Marie Heilbron in the leading role.
Massenet’ ooperid:
La grand’tante (1867)
Don César de Bazan (1872)
Le roi de Lahore (1877)
Hérodiade (1881)
Manon (1884)
Le Cid (1885)
Esclarmonde (1889)
Le mage (1891)
Werther (1892)
Thaïs (1894)
Le portrait de Manon (1894)
La Navarraise (1894)
Sapho (1897)
Cendrillon (1899)
Grisélidis (1901)
Le jongleur de Notre-Dame (1902)
Chérubin (1903)
Ariane (1906)
Thérèse (1907)
Bacchus (1909)
Don Quichotte (1910)
Roma (1912)
Panurge (1913)
Cléopâtre (1914)
Amadis (1922)

Jules Massenet
Jules Émile Frédéric Massenet
sündis Montaud’s Saint-Étienne’i
lähedal 1842. aastal. Esimeseks
muusikaõpetajaks oli ta ema.
Hiljem kolis perekond Pariisi,
kus 11-aastane Massenet alustas
õpinguid konservatooriumis.
Elatise teenimiseks töötas ta
löökpillimängijana erinevates
teatrites ning pianistina kohvikus.
Muusikaõpingud lõpetas
Massenet 1863. aastal. Esimese
tunnustuse tõi talle oratoorium
Marie-Magdeleine 1873, mida
panid teiste hulgas tähele ka
Tšaikovski ja Gounot. Massenet’
tõeliseks mentoriks oli aga helilooja Ambroise Thomas oma sidemetega
teatrimaailmas. Teiseks tähtsaks patrooniks tuleb pidada kirjastaja Georges
Hartmanni, kelle tutvused ajakirjanike ringides aitasid heliloojal raskeil algusaegadel
tuntust koguda. Ka Massenet’ abielu Louise-Constance de Gressyga 1866,
mis tõi kaasa tõusu ühiskondlikus positsioonis, mängis tol ajal olulist rolli.
1878 sai Massenet’st kompositsiooniprofessor Pariisi konservatooriumis. Tema
õpilaste hulka kuulusid teiste seas Gustave Charpentier, Reynaldo Hahn ja
Charles Koehlin.
Massenet oli väga viljakas helilooja, kellelt mitmetest hävinud või kadunud
teostest hoolimata on säilinud üle 25 ooperi. Suurimateks saavutusteks sel alal
peetakse Manoni, Wertherit (1892) ja Thaïsi (1894). Lisaks on Massenet loonud
orkestrisüite, balletimuusikat, oratooriume ja kantaate ning umbes kakssada laulu.
Ta ei komponeerinud mitte klaveri taga, vaid kasutas üksnes kujutlusvõimet.
Massenet’d tunti ka selle poolest, et ta vältis oma teoste avalikke ettekandeid.
Jules Massenet suri 1912. aastal Pariisis.
Jules Émile Frédéric Massenet was born in Montaud near Saint-Étienne
in 1842. His first music teacher was his mother. Later, his family moved to
Paris where the 11-year-old Massenet began his studies at the conservatoire. To
earn his living, he worked as a percussionist in different theatres and as a pianist
in a cafeteria. Massenet finished his music studies in 1863. He merited his
first recognition with the oratorio Marie-Magdeleine in 1873 that was, among
others, also noticed by Tchaikovsky and Gounot. The true mentor of Massenet
was the composer Ambroise Thomas with his connections in the theatre world.
The publisher Georges Hartmann must be considered as his second significant
patron whose contacts among the journalists helped the composer gain fame
during the difficult first years. Also, Massenet’s marriage to Louise-Constance
de Gressy in 1866 that brought along an ascent in the social position played an
important role at that time.
In 1878, Massenet became professor of composition at the Paris conservatoire.
His students included, among others, Gustave Charpentier, Reynaldo Hahn
and Charles Koehlin.
Massenet was a very fruitful composer. More than 25 operas have been
preserved despite the several perished or lost pieces. His greatest achievements
are considered to be Manon, Werther (1892) and Thais (1894). In addition,
Massenet has created orchestra suites, ballet music, oratorios and cantatas as well
as nearly two hundred songs. He did not compose at the piano but only by using
his imagination. Massenet was also known for avoiding public performances of
his pieces.
Jules Massenet died in 1912 in Paris.
Abee Prévost
Abee Prévost (Antoine François
Prévost d’Exiles) sündis 1697.
aastal Hesdinis. Ta õppis jesuiitide
koolis ja 1713 sai temast Pariisis
sama ordu noviits. 1716 lahkus
ta ordust ja astus sõjaväkke,
ent tüdis peagi militaarsest elust
ning naases Pariisi. Peale mitmeid
seiklusi ja õnnetut armulugu
leidis ta viimaks varjupaiga
St. Mauri benediktlaste õpetatud
kogukonnas. Mungatõotused andis
ta 1721. aastal ning preestriks
pühitseti 1726. Seitse aastat oli
Prévost ametis ordu erinevates
konventides õpetades, jutlustades
ning teadustööga tegeledes. Tema
rahutu vaim sundis teda paluma paavstilt üleviimist leebema korraga ordu harusse,
ent 1728 lahkus ta kloostrist luba saamata ning põgenes Inglismaale.
Londonis omandas ta põhjalikud teadmised Inglise ajaloost ja kirjandusest.
1729. aastal kolis Prévost ümber Madalmaadesse Haagi, kus sündis ka kuulus
„Manon Lescaut“, mis on osa mahukast romaanisarjast „Mémoires et aventures
d’un homme de qualité qui s’est retiré du monde“ (Ühe ilmaelust eemaldunud
aadlimehe mälestused ja seiklused). „Manon“, mida innukalt loeti, levis peamiselt
piraatkoopiatena, kuna teos oli Prantsusmaal keelatud.
1734. aastal lahenes tüli benediktlastega ning Prévost naases Prantsusmaale. Ta
kirjutas jätkuvalt romaane ja tõlkis inglise keelest. Abee Prévost suri 1763. aastal
Chantillys.
Abbé Prévost (Antoine François Prévost d’Exiles) was born in 1697 in Hesdin.
He studied at the Jesuit school and in 1713 he became the novice of the same order
in Paris. In 1716 he left the order and joined the army but soon got bored of
the military life and returned to Paris. After several adventures and an unhappy
love story he finally found refuge in the Benedictine learned community of
St. Maur. He gave his monk vows in 1721 and was ordained as priest in 1726.
For seven years Prévost was busy teaching, preaching and conducting scientific
work in the various convents of the order. His restless spirit forced him to ask
the pope for his transference to a branch with milder orders but in 1728 he left
the convent without getting the permission and escaped to England.
In London he acquired thorough knowledge about the history and literature
of England. In 1729 Prévost moved to Hague, the Netherlands where also the
famous „Manon Lescaut“ was born that is part of a voluminous novel series
romaanisarjast „Mémoires et aventures d’un homme de qualité qui s’est retiré
du monde“. „Manon“ was eagerly read and mostly spread as unofficial copies for
the piece was forbidden in France.
In 1734 the dispute with the Benedictine was settled and Prévost returned to
France. He continued to write novels and translated from English. Abbé Prévost
died in 1763 in

Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise
erialal prof Kuno Arengu klassis ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal
Jüri Alperteni klassis. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter
Gülke meistrikursustel.
Alates 1993. aasta augustist töötab Lauri Sirp Vanemuise teatris. Ta on dirigeerinud
peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid
sümfooniakontserte ja Britteni ooperi „Lucretia teotamine” kontsertettekannet.
Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide
ja ooperite ettevalmistamisel.
Vanemuises väljatoodud lavastused: Menotti „Telefon”, Massenet` „Don
Quijote” ja „Manon“, Verdi „Falstaff” ja „Rigoletto“, Humperdincki „Hansuke ja
Greteke”, Händeli „Xerxes”, Tšaikovski „Pähklipureja”, Raveli „Hispaania tund”
ja „Boléro”, Lortzingi „Salakütt”, ballett Chopini muusikale „Chopiniana”,
Minkuse „Quiteria pulm”, Mendelssohn-Bartholdy „Suveöö unenägu”, Händeli
„Acis ja Galatea”, Adami „Giselle”, Offenbachi „Hoffmanni lood“, Abrahami
„Savoy ball“.
Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo „Pajatsid”, Verdi „Traviata”
ja „Maskiball”, Puccini „Boheem” ja „Madama Butterfly”, Rossini „Itaallanna
Alžiiris” ja „Sevilla habemeajaja”, Mozarti „Haaremirööv” ja „Cosi fan tutte”,
Tšaikovski „Jevgeni Onegin”, Prokofjevi „Romeo ja Julia” ja „Tuhkatriinu”,
Bernsteini „West Side Story”, Griegi „Peer Gynt”, Tšaikovski „Onegin“ ja
„Uinuv kaunitar“.
Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri
ja Mikkeli Linnaorkestriga. Lauri Sirp pälvis Eesti Teatriliidu muusikalavastuste
aastapreemia 2006. aasta loomingu eest.
all of the productions in the repertoire of the Vanemuine, also many symphony
concerts and the concert performance of Britten’s opera “The Rape of Lucretia”.
Lauri Sirp has assisted Maestro Carlo Felice Cillario in preparing his concerts
and operas in Tartu.
The performances staged in the Vanemuine: Menotti’s “The Telephone”,
Massenet’’s “Don Quixote” and “Manon”, Verdi’s “Falstaff” and “Rigoletto”,
Humperdinck’s “Hansel and Gretel”, Handel’s “Xerxes” and “Acis and Galatea”,
Tchaikovsky’s “The Nutcracker”, Ravel’s “The Spanish Hour” and “Boléro”,
Lortzing’s “The Poacher”, ballet for Chopin’s music “Chopiniana”, Minkus’s
“Quiteria`s Wedding” and Mendelssohn-Bartholdy’s “A Midsummer Night’s
Dream”, Adam`s “Giselle”, Offenbach`s “The Tales of Hoffmann”.
He has conducted the following performances: Leoncavallo’s “The Clowns”,
Verdi`s “La Traviata”, “A Masked Ball” and “The Troubadour”, Puccini’s
“La Bohème” and “Madame Butterfly”, Rossini’s “The Italian Girl in Algiers”
and “The Barber of Seville”, Mozart’s “The Abduction from the Seraglio” and
“Cosi fan tutte”, Tchaikovsky’s “Jevgeni Onegin”, “Onegin” and “The Sleeping
Beauty”, Prokofjev’s “Romeo and Juliet” and “Cinderella”, and Bernstein’s “West
Side Story”, Grieg`s “Peer Gynt”.
Lauri Sirp has worked with the Estonian National Symphony Orchestra, Tallinn
Chamber Orchestra, Pärnu City Orchestra and Mikkeli City Orchestra. Lauri
Sirp merited the Estonian Theatre Union musical productions’ annual award for
his work during 2006.
Lauri Sirp
Lauri Sirp graduated from the Estonian Academy of Music in 1993 in the field
of choir conducting in the class of Kuno Areng and in 2002 in the field of
orchestral conducting in the class of Jüri Alperten.
He has participated in the master classes of Esa-Pekka Salonen, Jorma Panula
and Peter Gülke.
Since August 1993 he has worked in the Vanemuine. He has conducted almost
Taavi Tampuu,
Atlan Karp ja
Mati Kõrts

Marko Matvere, Maarja Meeru ja Marika Aidla
Marko Matvere on vabakutseline näitleja ja lavastaja. Pärast Tallinna Konservatooriumi
lavakunstikateedri lõpetamist 1990 asus ta tööle Tallinna Linnateatrisse.
Tema olulisemateks rollideks on Mercutio (Shakespeare’i “Romeo ja Julia”),
Simone (Visconti “Rocco ja tema vennad”), Tartuffe (Moliére’i “Tartuffe”),
Athos (Dumas/Nüganeni “Kolm musketäri”), Septimus Hodge (Stoppardi
“Arkaadia”), Hamlet (Shakespeare’i “Hamlet”) jpt.
Matvere muusikalirolle: Georg (Vadi “Georg”), Javert (Schönbergi
“Les Misérables”), Insener (Schönbergi “Miss Saigon”), Kuningas (Rodgersi
“Kuningas ja mina”) ning Chagal (Steinmani “Vampiiride tants”). Samuti on ta
mänginud mitmetes filmides ja seriaalides.
Marko Matvere varasemad tööd lavastajana: Kanderi “Chicago”, Bizet’
“Carmen”, Vinter/Raudmäe “Pipi Pikksukk”, Szakonyi “Saateviga”, Jacksoni
“Opéra Comique”, Gurney “Söögituba”.
Marko Matvere is a freelance actor and director. After the graduation from the
Tallinn Conservatoire, Department of Drama in 1990, he started to work at
the Tallinn City Theatre. His significant roles include Mercutio (Shakespeare’s
“Romeo and Juliet”), Simone (Visconti’s “Rocco and His Brothers”), Tartuffe
(Moliére’s “Tartuffe”), Athos (Dumas/Nüganen’s “The Three Musketeers”),
Septimus Hodge (Stoppard’s “Arcadia”), Hamlet (Shakespeare’s “Hamlet”) etc.
Matvere’s musical roles: Georg (Vadi’s “Georg”), Javert (Schönberg’s
“Les Misérables”), Engineer (Schönber’`s “Miss Saigon”), King (Rodgers’s “The
King and I”) and Chagal (Steinman’s “Dance of the Vampires”). He has also
played in several movies and serials.
Marko Matvere’s earlier productions as director: Kander’s “Chicago”, Bizet’s
“Carmen”, Vinter/Raudmäe’s “Pippi Longstocking”, Szakonyi’s “Adáshiba”,
Jackson’s “Opéra Comique”, Gurney’s “The Dining Room”.
Maarja Meeru on lõpetanud 1994 Tartu Kunstikooli dekoratsiooni eriala.
1992-93 täiendas end Norra Olavskolen Folkehøyskoles (Rahvaülikool).
1998-2004 õppis Itaalias Accademia di Belle Arti di Venezias stsenograafia erialal.
Alates 2008 töötab Vanemuise teatris.
Lavakujundused Viljandi draamateatris Ugala: Ibseni “Kui me surnud ärkame”
1991; Schilleri “Salakavalus ja armastus” 1992; Pabuti “Taevaredel” 1996; Pabuti
“Oidipuse kompleks” 1996; Noormetsa “Aastapäeva pidu” 2004; Sibleyrase’i
“Grafiti” 2008.
Vanemuine: Kasterpalu “Williamile” 1994; Hawdoni “Sviit” 2008. On teinud
lavakujundusi Tartu Lasteteatris.
Projektid: Eesti Teatri Festivali DRAAMA 2007 kujundus koos stsenograaf
Kristiina Mündiga. Lavakujundus ja kostüümid ajaloolistele etendustele
Tartu Ülikooli 375. aastapäeva raames; Võrukeelse laulupeo Uma Pido kujundus,
2008; Rahmani “Saun”, lav. Ain Mäeots, 2008. Maarja Meeru on esinenud
isikunäitustega Eestis, Norras Saksamaal ja Itaalias.
On kujundanud mitmeid Eesti Rahva Muuseumi näitusi.
Maarja Meeru graduated from the Tartu Art School in 1994 specializing in
decorations. During 1992-93 she took complementary courses at the Olavskolen
Folkehøyskole (Folk High School) in Norway. During 1998-2004 she studied in
Italy at the Accademia di Belle Arti di Venezia specializing in scenography. Since
2008, she works at the Vanemuine Theatre.
Stage designs at the Viljandi drama theatre Ugala: Ibsen’s “When We Dead
Awaken” 1991; Schiller’s “Intrigue and Love” 1992; Pabut’s “Taevaredel”
(Stairway to Heaven),1996; Pabut’s “Oedipus Complex” 1996; Noormets’s
“Aastapäeva pidu” (Anniversary Party) 2004; Sibleyras’s “Graffiti” 2008.
At the Vanemuine: Kasterpalu’s “To William” 1994; Hawdon’s “Birthday Suite”
2008.
Projects: the design of the Estonian Theatre Festival DRAAMA 2007 together
with scenographer Kristiina Münd.
In the frames of the 375 th anniversary of the Tartu University: stage design and
costumes to the historic performances; the design of the Võru language song
festival “Uma Pido”, 2008; Rahman’s “Sauna”, director Ain Mäeots, 2008.
Maarja Meeru has performed with a solo exhibition in Estonia, Norway,
Germany and Italy. She has won several exhibitions at the Estonian National
Museum.

Marika Aidla lõpetas 1987. aastal Tallinna Balletikooli.
Samast aastast töötab Vanemuise teatris balletiartistina. Lisaks tantsulavastustele
on osalenud ooperi-, opereti-, muusikali- ja sõnalavastustes. On teinud
tantsuseadeid ja liikumisi lavastustele „Päkapikutajad ja kolekoll”, „Hamlet”,
„Daamide õnn”, „Lõoke taeva all”, „Hercules”, „Pühak”, „Ruja“.
Rollid Vanemuises: tädi Pruun (Tšaikovski „Pähklipureja“), Åse (Griegi „Peer
Gynt”), Bertha (Adami „Giselle”), Minna Berneis (Pepeljajevi „Sigmund
& Freud”), Valge Nõid (Lewise „Lõvi, nõid ja riidekapp”), Constanze
(Mozarti „Don Juan”), Kütt (Volkonski/Tommingase „Väike prints”), Naine
(Orffi „Carmina Burana”, lav. Tommingas), Madame Capuletti (Prokofjevi
„Romeo ja Julia”), Lumekuninganna, Rooside kuninganna (Tšaikovski „Pähklipureja“),
Bamby ema (Austeri „Bamby”), Linda („Exitus”, lav. Hartšenko),
Mercedes (Minkuse „Quiteria pulm”, lav. Jansons), Bertalda („Undiin”, lav.
Hartšenko), Prostituut (Piazzolla „Armastuse tango“, lav. Murdmaa) jpt.
Marika Aidla graduated from the Tallinn Ballet School in 1987.
Ever since she works in the Vanemuine Theatre as ballet artist. In addition to
dance productions she has participated in opera, operetta, musical and drama
productions. She has made parts of choreography to productions „Päkapikutajad
ja kolekoll”, „Hamlet”, „Ladies’ Paradise”, „Lark in the Sky”, „Hercules”,
„The Saint”, „Ruja“.
Roles in Vanemuine: Aunt Brown (Tchaikovsky’s „Nutcracker“), Mother Ase
(Grieg’s „Peer Gynt”, Bertha (Adam’s „Giselle”), Minna Berneis (Pepelyayev’s
„Sigmund & Freud”), White Witch (Lewis´s „The Lion, the Witch and the
Wardrobe”), Constanze (Mozarts “Don Juan”), Hunter (Volkonski/Tommingas
„The Little Prince”), Woman (Orff’s „Carmina Burana”), Madame Capuletti
(Prokofjev’s „Romeo and Juliet”), Snow Queen, Queen of Roses (Tchaikovsky’s
„Nutcracker“), Bamby’s Mother (Auster’s „Bamby”), Linda („Exitus”,
dir. Harchenko), Mercedes (Minkus’s „Quiteria’s Wedding”), Bertalda
(„Ondine”, dir. Harchenko), (Piazzolla’s „Tango of Love“, dir. Murdmaa) etc.
Alla Popova lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Taru
Valjakka ja prof Tamara Novitsenko klassis ning 2003. aastal kaitses ta sealsamas
magistrikraadi. Aastatel 2000−2002 oli ta Vanemuise külalissolist ja
alates 2002. aastast töötab Vanemuises koosseisulise ooperisolistina. 1997.
aastal pälvis Alla Popova esimese koha Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel.
2002. aasta suvel osales ta maestro Lino Puglisi meistrikursustel Itaalias
Allerona linnas ja 2007 kevadel Ingrid Kremlingi meistrikursustel.
Alla Popova rolle: Fatime (Weberi „Abu Hassan”), Tatjana (Tšaikovski „Jevgeni
Onegin”), Mimi (Puccini „Boheem”), Butterfly (Puccini „Madame Butterfly”),
Amelia (Verdi „Maskiball”), Violetta (Verdi „La Traviata”), Lisa (Bellini
„La Sonnambula”), Pamina (Mozarti „Võluflööt”), krahvinna Mariza (Kálmáni
„Krahvinna Mariza”), Rosalinde (Straussi ”Nahkhiir”), Antonia (Offenbachi
„Hoffmanni lood”), Gilda (Verdi ”Rigoletto”), Inez (Verdi ”Trubaduur”),
Manon (Massenet’ ”Manon”) jt. Alla Popova on osalenud suurvormide ettekannetel:
Orffi „Carmina Burana” ja Honeggeri „Jeanne d’Arc tuleriidal” (Neitsi)
(2005, Vanemuine; 2007, Birgitta Festival) ning andnud mitmeid soolokontserte.
Alla Popova graduated from the Estonian Academy of Music in 2002 in
the class of Professors Taru Valjakka and Tamara Novitsenko and completed
her master’s degree studies there in 2003. From 2000-2002 she was a guest
soloist in the Vanemuine and since 2002 has been an opera soloist here. In
1997 Popova was awarded first prize in the Tiit Kuusik Song Contest. In summer
2002 she participated in the master classes of maestro Lino Puglisi in
Allerona, Italy and in spring 2007 in the master classes of Ingrid Kremling.
Popova’s roles have included Fatime (Weber’s “Abu Hassan”), Tatjana
(Tchaikovsky’s “Eugene Onegin”), Mimi (Puccini’s “La Bohème”), Butterfly
(Puccini’s “Madame Butterfly”), Amelia (Verdi’s “A Masked Ball”), Violetta
(Verdi’s “La Traviata”), Lisa (Bellini’s “La Sonnambula”), Pamina (Mozart`s
“The Magic Flute”), Antonia (Offenbach`s “The Tales of Hoffmann”), Gilda
(Verdi’s “Rigoletto”), Inez (Verdi’s “The Troubadour”), Rosalinde (Strauss’s
“The Bat”) and Countess Mariza (Kalman’s “Countess Mariza”). She has also
participated in the performances of other major works, Orff’s “Carmina Burana”
and Honegger’s “Joan of Arc at the Stake” (the Virgin) (2005, Vanemuine; 2007,
Birgitta Festival) and given several solo concerts.
Svetlana Trifonova lõpetas 1998. aastal Moskva Riikliku Tšaikovski nimelise
Konservatooriumi soololaulu erialal prof E. Šumilova ja prof L. Kovaleva klassis.
1998−2000 täiendas ta end samas prof B. Rudenko juures. 1997−1999 töötas ta
solistina Moskva Suures Teatris, aastast 1999 Peterburi Maria Teatris.
Tema rolle: Gilda (Verdi “Rigoletto”), Öökuninganna (Mozarti “Võluflööt”),
Lucia (Donizetti “Lucia di Lammermoor”), Ninetta (Prokofjevi ”Armastus
kolme apelsini vastu”), Olympia (Offenbachi “Hoffmanni lood”), Cleopatra
(Cimarosa “Cleopatra”), Norina (Donizetti “Don Pasquale”), Marfa, Lumivalgeke
ja Tsaarinna (Rimski-Korsakovi “Tsaari mõrsja”, “Lumivalgeke” ja “Kuldne
kikas”). On esinenud Wagneri “Parcifali” kontsertettekandel Washingtonis ning
laulnud Oscari rolli (Verdi “Maskiball”) Londoni Covent Gardenis. Eestis on ta
varem laulnud Amina rolli (Bellini “La Sonnambula”). Rollid Vanemuise teatris:
Violetta (Verdi „La Traviata”), Öökuninganna (Mozarti „Võluflööt”), Olympia
(Offenbachi „Hoffmanni lood“), Manon (Massenet „Manon“).
Svetlana Trifonova graduated from the Moscow P.I Tchaikovsky Conservatoire
in the field of solo singing in the class of E. Shumilova and Professor L. Kovaleva
in 1998. In 1998-2000 he continued her studies there in the class of Professor
B. Rudenko. In 1997-1999 she worked as a soloist in Moscow Bolshoi Theatre,
from 1999 in St. Peterburg Mariinsky Theatre.
Her roles include: Gilda (Verdi’s “Rigoletto”), The Queen of the Night (Mozart’s
“The Magic Flute”), Lucia (Donizetti’s “Lucia di Lammermoor”), Ninetta
(Prokofiev’s “The Love for Three Oranges”), Olympia (Offenbach’s “The
Tales of Hoffmann”), Cleopatra (Cimarosa’s “Cleopatra”), Norina (Donizetti’s
“Don Pasquale”), Marfa, Snowmaiden and The Queen (Rimski-Korsakov’s
“The Tsar’s Bride”, “The Snow Maiden” and “The Golden Cockerel”). She has
also performed at the concert production of Wagner’s “Parsifal” in Washington
and sung the role of Oscar (Verdi’s “Un Ballo in Maschera”) in London Covent
Garden. In Estonia Svetlana Trifonova has sung the part of Amina (Bellini’s
“La Sonnambula”).
His roles in Vanemuine include: Violetta (Verdi’s “La Traviata”), Olympia
(Offenbach’s “The Tales of Hoffmann”), The Queen of the Night (Mozart’s
“The Magic Flute”), Manon (Massenet’ “Manon”).
Kädy Plaas on lõpetanud 2007. aastal Eesti Muusika– ja Teatriakadeemia klassikalise
laulu erialal. Hetkel jätkab õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
magistrantuuris dotsent Nadja Kuremi lauluklassis. 2006/2007 oli vahetusüliõpilane
Hamburgi Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ingrid Kremlingi lauluklassis.
On osalenud C. Sadolini, I. Kremlingi ja S. Ghazariani meistrikursustel.
Aastatel 2002−2004 oli Kädy Plaas Eesti Filharmoonia Kammerkoori
laulja. Alates 2004. aasta sügisest on ta solist projektiteatris “Nargen Opera”,
kus on laulnud J. Haydni õukonnaooperites: Silvya – „Üksik saar”, Flaminia
– „Elu kuu peal”, Zelmira – „Armida” ning Marzelline rolli Beethoveni ooperis
„Fidelio“. Kädy Plaas on esinenud solistina paljudes vokaalsuurvormides ja mitmete
uudisteoste esmaettekannetel. 2007-2008 debüteeris Kädy Plaas Vanemuise
teatris Pamina rollis Mozarti ooperis „Võluflööt“ ning Hamburgi Riigiooperis
Frasquitana Bizet’ „Carmenis“ ja Öökuningannana Mozarti „Võluflöödis“.
Talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia
(2007).
Kädy Plaas graduated from the Estonian Academy of Music and Theatre in
2007 with a BA in opera singing. She is currently obtaining her Master’s degree
at the Estonian Academy of Music and Theatre in the singing class of Assist.
Prof. Nadja Kurem. In 2006/2007 she was an exchange student at the Hamburg
University of Music and Theatre in the singing class of Ingrid Kremling. She has
participated in the masterclasses of C. Sadolin, I. Kremling and S. Ghazarian.
In 2002–2004 Kädy Plaas was a singer of the Estonian Philharmonic Chamber
Choir. Since autumn 2004 she is a soloist of the project theatre “Nargen Opera”,
where she has performed in J. Haydn’s operas “L’isola disabitata”- Silvya,
“Il mondo della luna” - Flaminia, “Armida” - Zelmira and Beethoven´s “Fidelio” -
Marzelline. In 2007-2008 Kädy Plaas made her debut at the Vanemuine Theatre
as Pamina in Mozart’s “The Magic Flute” and at the Hamburg Staatsoper as
Frasquita in Bizet’s “Carmen” as well as the Queen of the Night in Mozart’s
“The Magic Flute”. Kädy Plaas has also soloed in several oratorical works and
contemporary works.She was awarded the annual music award by the Cultural
Endowment of Estonia (2007).

Deniz Leone on sündinud 1981 Türgis. Muusikalise hariduse omandas ta
Veneetsias Stella Silva lauluklassis. On täiendanud end Maurizio Arena meistriklassis
Benedetto Marcello Konservatooriumis. Samuti on tema õpetajaks olnud
Luciano Pavarotti. 2006. aastal laulis ta Veneetsia ooperiteatris Don Ottavio
rolli Mozarti ooperis ”Don Giovanni”. Hooajal 2006-2007 debüteeris Deniz
Leone Alfredona Verdi ooperis “La traviata” (Chioggia, Itaalia), Mantua hertsogina
Verdi “Rigolettos” (Veneetsia, Itaalia), Pordenonena Puccini “Boheemis” ja
Edgardona Donizetti “Lucia di Lammermooris”. Lisaks ooperirollidele on tema
repertuaaris ka sakraal- ja kammermuusika.
Deniz Leone was born in 1981 in Smirne (Turkey). In Italy he received his
vocal training from Stella Silva at the Conservatory “Benedetto Marcello” in
Venice. He attended a professional course of Maurizio Arena at the Conservatory
“Benedetto Marcello” in Venice. Luciano Pavarotti was the vocal trainer
of Deniz Leone. In 2006 he sang Don Ottavio in Mozart’s “Don Giovanni”
in a production in co-operation with the Gran Teatro della Fenice. In the season
2006-07 he debuted as Alfredo in Verdi’s “La Traviata” (Chioggia, Italy), as
duke of Mantova in Verdi’s “Rigoletto” (Venice, Italy), as Pordenone in Puccini’s
“La bohéme” and as Edgardo in Donizetti’s “Lucia di Lammermoor”. On stage,
Leone sings opera roles as well as pieces from sacral and chamber music.
Kristian Benedikt on auhindu saanud mitmel Leedu lauljate konkursil. Ta debüteeris
ooperisolistina Vilniuse Ooperi- ja Balletiteatris 1994. aastal. Järgnesid
rollid Kaunase muusikateatris ja Madalmaade Ooperis Amsterdamis. 2006. aastal
laulis ta Peterburi Maria Teatris José’d Bizet’ „Carmenis”. Tema repertuaari kuuluvad
veel Alfredo ja Cassio (Verdi „La traviata” ja „Othello”), Tito ja Don Ottavio
(Mozarti „La clemenza di Tito” ja „Don Giovanni”) jpm. Rahvusooperis Estonia
laulis ta Canio/Pagliaccio rolli Leoncavallo ooperis „Pajatsid”. Rollid Vanemuises:
Hoffmann (Offenbachi „Hoffmanni lood”), Mantua Hertsog (Verdi „Rigoletto”),
Alfredo (Verdi „La Traviata”), Manrico (Verdi „Trubaduur“). Benedikt on esinenud
soolokontsertidega mitmel pool maailmas – 1997. aastal tegi ta eduka kontsertreisi
Põhja-Ameerika suurlinnades. Ta on kaasa teinud ka oratooriumide ettekannetel.
Kristian Benedikt has received prizes from many singers’ contests held in
Lithuania. He debuted as an opera soloist at the Vilnius Opera and Ballet
Theatre in 1994. Then followed the roles in the Kaunas Music Theatre and
De Nederlandse Opera in Amsterdam. Last year he performed the part of José in
Bizet’s “Carmen” in the Maria Theatre in St. Petersburg. His repertoire includes
Alfredo and Cassio (Verdi’s “La Traviata” and “Othello”), Tito and Don Ottavio
(Mozart’s “La Clemenza di Tito” and “Don Giovanni”), Canio/Pagliaccio
(Leoncavallo’s “Pagliacci”, NO Estonia).
His roles in Vanemuine include: Hoffmann (Offenbach’s “The Tales of
Hoffmann”), Alfredo (Verdi’s “La Traviata”), Duke Mantua (Verdi’s “Rigoletto”),
Manrico (Verdi’s “The Troubadour”). Benedikt has performed at solo concerts
in many places in the world. In 1997 he made a successful concert tour in the
cities of North America. He has also taken part in oratorio performances.
Atlan Karp alustas lauluõpinguid 1997. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis
ning jätkas Eesti Muusikaakadeemias ja Sibeliuse Akadeemias Jorma
Hynnise ja Pekka Kähköse juures. 2008 lõpetas Sibeliuse Akadeemias magistrantuuri.
2003 täiendas ta end Peterburi Maria teatris. Alates 2007 on ta
Vanemuise teatri ooperisolist.
On osalenud G. Janowitzi, T. Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky,
J. Obrastsova, A. Amaretto ja H. Hagegårdi meistrikursustel. Aastal 2000 võitis
esimese koha Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel.
Tema rolle Vanemuises: Krahv di Luna (Verdi „Trubaduur“), Rigoletto, Krahv
Monterone (Verdi „Rigoletto“), Scarpia (Puccini „Tosca“), Lindorf/Coppelius/
Dr Miraakel/Dappertutto (Offenbachi „Hoffmanni lood”), Tobias Mill (Rossini
„Abieluveksel”), Jutustaja ja Teine sõjamees (Mozarti „Võluflööt”).
Rollid mujal: Kurwenal (Wagneri „Tristan und Isolde“, RO Estonia), Isa
(Lyytikäise „Helsinkiin”, Helsingi Aleksandri teater), Mees (Lyytikäinen/
Almila/Lintinen „Hetk”, Kanneltalo), Võrgutaja (Pohjola „Kapp”, Kanneltalo),
Vodnik (Dvoraki „Russalka”, Helsingi Aleksandri teater), Don Alfonso
(Mozarti „Cosi fan tutte”, Savonlinna Muusikaakadeemia), Onegin (Tšaikovski
„Jevgeni Onegin”, Sibeliuse Akadeemia), Roderick (Debussy „La Chute de la
Maison d`Usher”, Spinto Moving Opera House/Kiasma -teater), Notar (Puccini
„Gianni Schicchi” Vantaa ooperis), Masetto (Mozarti „Don Giovanni”, Sibeliuse
Akadeemia), Timukas (Monteverdi „Poppea kroonimine”, Kaapelitehdas,
Helsingi), Andres (Marguste „Andrese neli monoloogi”, Eesti Muusika Päevad).
Atlan Karp on osalenud eesti uuema muusika esiettekannetel: Märt-Matis Lille
„Ryokani lugu” ja „Kurb rõõm”.
Atlan Karp started his studies in 1997 in the Georg Ots Tallinn Music School
and continued in the Estonian Academy of Music and the Sibelius Academy
under Jorma Hynninen and Pekka Kähkönen. In 2008 he completed his master’s
degree in the Sibelius Academy. In 2003 he studied in the Maria Theatre
in St. Petersburg. Since 2007 he has been working as an opera soloist in the
Vanemuine. He has participated in the master courses by G. Janowitz, T. Krause,
L. Gergijeva, D. Hvorostovsky, J. Obrastsova, A. Amaretto and H. Hagegård. In
2000 he won first prize in the Tiit Kuusik Song Contest.
His roles in Vanemuine include: Lindorf/Coppelius/Dr Miracle/Dappertutto
(Offenbach’s „The Tales of Hoffmann“), Tobia Mill (Rossini’s “The Bill of
Marriage”), Narrator and The Second Warrior (Mozart’s “The Magic Flute”),
Rigoletto, Monterone (Verdi’s “Rigoletto”), di Luna (Verdi’s “The Troubadour”),
Scarpia (Puccini’s “Tosca”).
His roles: Kurwenal (Wagner’s „Tristan und Isolde“, NO Estonia), Father
(Lyytikäinen’s “To Helsinki”, Helsinki Aleksander’s Theatre), The Man
(Lyytikäinen/Almila/Lintinen’s “Little While”, Kanneltalo), Seducer (Pohjola’s
“Cupboard”, Kanneltalo), Water Goblin (Dvorak’s “Russalka”, Helsinki
Aleksander’s Theatre), Don Alfonso (Mozart’s “Cosi fan tutte”, Savonlinna
Music Academy), Onegin (Tchaikovsky’s “Eugene Onegin”, Sibelius Academy),
Roderick (Debussy’s “La Chute de la Maison d’Usher”, Spinto Moving Opera
House/Kiasma Theatre), Notary (Puccini’s “Gianni Schicchi”, Vantaa Opera),
Masetto (Mozart’s “Don Giovanni”, Sibelius Academy), Hangman (Monteverdi’s
“The Coronation of Poppea”, Kaapelitehdas, Helsinki), Andres (Marguste’s
“Andres’s Four Monologues”, Estonian Music Days). Atlan Karp has participated
in the premieres of Estonian modern music: Märt-Matis Lill’s “Ryokan’s
Story” and “Sad Joy”.
Atlan Karp

Kädy Plaas,
Karmen Puis
ja Mati Kõrts
Taavi Tampuu on õppinud Eesti Muusikaakadeemias Ljudmilla Issakova ja prof
Taru Valjakka klassis ning lõpetanud Karlsruhe Muusikakõrgkooli muusikaõpetuse
ja laulu erialal prof Maria Venuti juures. 2004. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia
magistrantuuri ooperilaulu erialal Nadia Kuremi lauluklassis.
Osalenud professor Roland Hermanni ja Christa Ludwigi meistrikursustel.
Taavi Tampuu rolle Vanemuises: Belcore (Donizetti „Armujook”), Sharpless
(Puccini „Madame Butterfly”), Papageno (Mozarti „Võluflööt”), Slook
(Rossini „Abieluveksel”), Angelotti (Puccini „Tosca”), Marullo (Verdi
„Rigoletto”), di Luna (Verdi ”Trubaduur”).
Rahvusooperis Estonia: Ottokar ja Kilian (C. M. von Weberi „Nõidkütt”) ja
vürst Jeletski (Tšaikovski „Padaemand”), Davout (Kaumanni ”Mina-Napoleon!”),
Dandini (Rossini ”Tuhkatriinu”), Melot (Wagneri ”Tristan und Isolde”).
2005. aastal võitis Hendrik Krummi nimelise laulukonkursi.
Taavi Tampuu studied in the class of Ljudmilla Issakova and Professor Taru Valjakka
in the Estonian Academy of Music and graduated from Karlsruhe Music
Conservatorium as a music teacher and singer in Professor Maria Venuti’s class.
In 2004 he completed his master’s degree studies in the Estonian Academy of
Music in the field of opera singing in Nadia Kurem’s class. He has also taken part
in Roland Hermann and Christa Ludwig’s master classes.
His roles in the Vanemuine include Belcore (Donizetti’s “The Elixir of Love”),
Sharpless (Puccini’s “Madame Butterfly”), Papageno (Mozart’s “The Magic
Flute”), Slook (Rossini’s “The Bill of Marriage”), Marullo (Verdi’s “Rigoletto”)
and di Luna (Verdi’s “The Troubadour”), in the Estonian National Opera:
Ottokar and Kilian (C. M. von Webber’s “The Witch Hunter”), Prince Jeletski
(Tchaikovsky’s “The Queen of Spades”), Davout (Kaumann’s ”Me -
Napoleon!”), Dandini (Rossini’s ”Cinderella”), Melot (Wagner’s ”Tristan und
Isolde”). In 2005 he won the Hendrik Krumm song contest.
Taisto Noor lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1977. aastal Linda Sauli klassis,
samast aastast on ta Vanemuise teatri ooperisolist.
Taisto Noore rolle: Leporello, Figaro, Osmin, don Alfonso ja Sarastro
(Mozarti „Don Giovanni”, „Figaro pulm”, „Haaremirööv”, „Cosi fan tutte” ja
„Võluflööt”), Bartolo ja Mustafa (Rossini „Sevilla habemeajaja” ja „Itaallanna
Alžiiris”), Sparafucile ja Horn (Verdi „Rigoletto” ja „Maskiball”), Raimondo
(Donizetti „Lucia di Lammermoor”), Don Pasquale ja Dulcamara (Donizetti
„Don Pasquale” ja „Armujook”), Mephistopheles (Gounod’ „Faust”), Peetrus
(Orffi „Kuu”), nimiosa Bartóki „Hertsog Sinihabeme lossis”, Don Inigo Gomez
(Raveli „Hispaania tund”), Polyphemus (Händeli „Acis ja Galatea”), Higgins
(Loewe’i „Minu veetlev leedi”), Porgy (Gershwini „Porgy ja Bess”), Cervantes/
Don Quijote (Leigh’ „Mees La Manchast”), Karl Stefan Liebenberg (Kálmáni
„Krahvinna Mariza”), Kaifas (Webberi „Jesus Christ Superstar”), Frank
(Straussi „Nahkhiir”). Taisto Noor on esinenud soolokontsertidega ning laulnud
soolopartiisid suurvormides. Taisto Noor on Vanemuises lavastanud
Puccini „Õde Angelica” ja „Gianni Schicchi”, Donizetti „Don Pasquale” ja
„Lucia di Lammermoori”, Verdi „Traviata”, „Falstaffi” ja „Rigoletto” ja Menotti
„Telefoni”. 1981. aastal pälvis Taisto Noor Eesti Teatriühingu aastapreemia,
1985. aastal Georg Otsa preemia ja 1991. aastal Eesti Teatriliidu aastapreemia.
Teda on autasustatud Valgetähe 5. klassi teenetemärgiga.
Taisto Noor graduated from the Tallinn Conservatorium in the class of Linda
Saul in 1977 and has been an opera soloist in the Vanemuine since then.
His roles include Leporello, Figaro, Osmin, don Alfonso and Sarastro
(Mozart’s “Don Giovanni”, “The Marriage of Figaro”, “The Abduction from
the Seraglio”, “Cosi fan tutte” and “The Magic Flute”), Bartolo and Mustafa
(Rossini’s “The Barber of Seville” and “The Italian Girl in Algiers”), Sparafucile
and Horn (Verdi’s “Rigoletto” and “A Masked Ball”), Raimondo (Donizetti’s
“Lucia di Lammermoor”), Don Pasquale and Dulcamara (Donizetti’s “Don Pasquale”
and “The Elixir of Love”), Mephistopheles (Gounod’s “Faust”), Peter (Orffi’s
“The Moon”), Duke Bluebeard (Bartók’s “Duke Bluebeard’s Castle”), Don
Inigo Gomez (Ravel’s “The Spanish Hour”), Higgins (Loewe’s “My Fair Lady”),
Porgy (Gershwin’s “Porgy and Bess”), Cervantes/Don Quijote (Leigh’s “Man of
La Mancha”), Karl Stefan Liebenberg (Kalman’s “Countess Mariza”) and Kaifas
(Webber’s “Jesus Christ Superstar”). Noor has also performed in solo concerts
and sung solo parts in performances of major works. In the Vanemuine, Noor
has produced Puccini’s “Sister Angelica” and “Gianni Schicchi”, Donizetti’s
“Don Pasquale” and “Lucia di Lammermoor”, Verdi’s “La Traviata”, “Falstaff”
and “Rigoletto”, Rossini`s “Bill of Marriage” and Menotti’s “The Telephone”.
He received the annual award of the Estonian Theatre Society in 1981, the
Georg Ots Award in 1985 and the annual award of the Estonian Theatre Union
in 1991. He has been awarded the 5 th Class Order of the White Star.
Märt Jakobson lõpetas1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia Mati Palmi ja
Raimond Alango lauluklassis. Töötab alates 1997. aastast Vanemuise teatri ooperisolistina.
1999 - 2000 täiendas end Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiaadina
Peterburi Maria teatris. Rollid Vanemuises: Basilio (Rossini „Sevilla habemeajaja”),
Raimondo (Donizetti „Lucia di Lammermoor”), Lodovico, Montano,
Doktor, Krahv Ribbing (Verdi „Othello”, „Maskiball”, „Traviata”), Colline,
Alcindor, Carceriere, Bonza (Puccini „Boheem”, „Tosca”, „Madame Butterfly”),
Öövaht (Nielseni „Maskeraad”), Rotnõi (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”),
Mäger (Lusensi „Dr. Dolittle ehk lindude ooper”), Henry Murger (Kalmani
„Montmartre’i kannike”), Karl Stephan Liebenberg (Kálmáni „Krahvinna
Mariza”), Alessio (Bellini „La Sonnambula”), Sarastro (Mozarti „Võluflööt”),
Polyphemus (Händeli „Acis ja Galatea”), Amadeus (Straussi „Nahkhiir”), Norton
(Rossini „Abieluveksel”), Schlemil/Crespel/Luther (Offenbachi „Hoffmanni
lood”), Sparafucile, Ferrando (Verdi „Rigoletto”, „Trubaduur“).
Rollid Rahvusooperis Estonia: Kadett (Tambergi „Cyrano de Bergerac”),
Antonio (Mozarti „Figaro pulm”), Pristav (Mussorgski „Boriss Godunov”).
Peterburi Maria teater: Antonio (Mozarti „Figaro pulm”). Pärnu Ooper:
Monterone (Verdi „Rigoletto”). On esinenud kontsertidel Eestis, Soomes,
Poolas ja Venemaal. Osalenud mängufilmis „Kõrini!” (režissöör P. Simm).
Märt Jakobson graduated from the Estonian Academy of Music in the singing
class of Mati Palm and Raimond Alango in 1998. Since 1997 he has been
working as an opera soloist in the Vanemuine. In 1999 and 2000 he studied as
a fellow of the Estonian National Culture Foundation in the Maria Theatre in
St. Petersburg.

His roles in the Estonian National Opera have been Cadet (Tamberg’s
Cyrano de Bergerac), Antonio (Mozart’s The Marriage of Figaro) and Pristav
(Mussorgski’s Boriss Godunov). In the St. Petersburg Maria Theatre he has played
Antonio (Mozart’s The Marriage of Figaro), and in Pärnu Opera Monterone
(Verdi’s Rigoletto). His Vanemuine roles have included Basilio (Rossini’s TheBarber
of Seville), Raimondo (Donizetti’s Lucia di Lammermoor), Lodovico, Montano,
Doctor and Count Ribbing (Verdi’s Othello, A Masked Ball and La Traviata),
Colline, Alcindor, Prison Guard and Bonza (Puccini’s La Bohème, Tosca and
Madame Butterfly), Watchman (Nielsen’s Masquerade), Rotnõi (Tchaikovsky’s
Eugene Onegin), Badger (Lusens’ Dr Dolittle and the Birds’ Opera), Henry
Murger (Kalman’s The Violets from Montmartre), Karl Stephan Liebenberg
(Kálmán’s Countess Mariza), Alessio (Bellini’s La Sonnambula), Sarastro
(Mozart`s The Magic Flute), Polyphemus (Handel`s Acis and Galatea) and
Norton (Rossini`s The Bill of Marriage), Sclemil/Crespel/Luther (Offenbach`s
The Tales of Hoffmann), Sparafucile (Verdi`s Rigoletto). He has performed in
concerts in Estonia, Finland, Poland and Russia. He has also appeared in the
film “Sick of Everything” (directed by P. Simm).
Mati Kõrts lõpetas 1987. aastal Tallinna Konservatooriumi Viktor ja Rostislav
Gurjevi õpilasena, täiendas end Riias Janis Sprogise juures ja 1990 Shen Xiangi
meistrikursustel Savonlinnas ning mitmetele aastatel Roomas maestro Linu
Puglisi juures. Alates 1981. aastast laulis ta Estonia teatri ooperikooris ja 1986
sai temast sama teatri solist. Alates 1998 on vabakutseline solist. Mati Kõrts
on end täiendanud Andre Orlowitzi, Virgilijus Noreika ja Lino Puglisi juures,
lisaks Firenzes ja Kopenhaagenis. Mati Kõrts on esinenud kammer- ja oratooriumilauljana:
Mozarti „Reekviem” ja „Kroonimismissa”, Honeggeri „Jeanne
d’Arc tuleriidal”. Rolle Rahvusooperis Estonia: Almaviva (Rossini „Sevilla
habemeajaja”), Albert (Britteni „Albert Herring”), Don Ottavio ja Basilio
(Mozarti „Don Giovanni” ja „Figaro pulm”), Vürst (Dargomõžski „Näkineid”),
Fenton (Nicolai „Windsori lõbusad naised”), Christian (Tambergi „Cyrano
de Bergerac”), Krahv Homonay, Krahv Balduin Zedlau ja Eisenstein (Straussi
„Mustlasparun”, „Viini veri” ja „Nahkhiir”). Rolle Teatris Vanemuine: Alfredo
ja Cassio (Verdi „Traviata” ja „Othello”), Edgardo di Ravenswood (Donizetti
„Lucia di Lammermoor”), Xerxes (Händeli „Xerxes”), Ferrando ja Tamino
(Mozarti „Cosi fan tutte” ja ”Võluflööt”), Faust (Gounod’ „Faust”), Leander
(Nielseni „Maskeraad”), Parun Kronthal (Lortzingi „Salakütt”), Urbino hertsog
Guido ja Alfred (Straussi „Öö Veneetsias” ja „Nahkhiir”) ning Raoul Delacroix
ja Radjami (Kálmáni „Montmartre’i kannike” ja „Bajadeer”), Don Jose (Bizet`
”Carmen”), Spalanzani (Offenbachi „Hoffmanni lood“). On laulnud ka Verdi
„Simon Boccanegra” kontsertettekandel Gabriele Adornit.
Mati Kõrts is a 1987 graduate of Tallinn Conservatorium as a student of Viktor
and Rostislav Gurjev, studied with Janis Sprogis in Riga and participated in 1990
in Shen Xiang’s master classes in Savonlinna. From 1981 he sang in the choir of
the Estonia Theatre and in 1986 became a soloist there. In addition, Mati Kõrts
has studied with Andre Orlowitz, Virgilius Noreika and Lino Puglisi, as well as
in Florence and Copenhagen. He has also performed as a chamber and oratorio
singer in Mozart’s Requiem and Coronation Mass and Honegger’s “Joan of Arc
at the Stake”. His roles in the Estonian National Opera have included Almaviva
(Rossini’s “The Barber of Seville”), Albert (Britten’s “Albert Herring”), Don
Ottavio and Basilio (Mozart’s “Don Giovanni” and “The Marriage of Figaro”),
Prince (Dargomyzhsky’s “Mermaid”), Fenton (Nicolai’s “The Merry Wives of
Windsor”), Christian (Tamberg’s “Cyrano de Bergerac”) and Prince Homonay,
Prince Balduin Zedlau and Eisenstein (Strauss’s “The Gypsy Baron”, “Vienna
Blood” and “The Bat”). His roles in the Vanemuine include Alfredo and
Cassio (Verdi’s “La Traviata” and “Othello”), Edgardo di Ravenswood
(Donizetti’s “Lucia di Lammermoor”), Xerxes (Handel’s “Xerxes”), Ferrando
and Tamino (Mozart’s “Cosi fan tutte” and “The Magic Flute”), Faust
(Gounod’s “Faust”), Leander (Nielsen’s “Masquerade”), Baron Kronthal
(Lortzing’s “The Poacher”), Urbino Duke Guido (Strauss’s “A Night in Venice”)
and Raoul Delacroix and Radjami (Kálmán’s “The Violets from Montmartre”
and “The Bayadere”), Don José (Bizet`s “Carmen”), Spalanzani (Offenbach`s
“The Tales of Hoffmann”). He has also performed the role of Gabriele Adorni in
the concert version of Verdi’s “Simon Boccanegra”.
Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova
lauluklassi. 1995. aastast töötab Vanemuise teatris ooperi- ja operetisolistina.
Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T. Valjakka juures. Osalenud prof
E. Märtson-Wilsoni, M. Pelo ja prof I. Kremlingi meistrikursustel.
Merle Jalakase rolle: Lucia ja Gianetta (Donizetti „Lucia di Lammermoor” ja
„Armujook”), Atalanta (Händeli „Xerxes”), Musetta (Puccini „Boheem”), Oscar
ja Nannetta (Verdi „Maskiball” ja „Falstaff”), Leonore (Nielseni „Maskeraad”),
Gretchen (Lortzingi „Salakütt”), Greteke (Humperdincki „Hansuke ja
Greteke”), Polünesia (Lusensi „Doktor Dolittle ja lindude ooper”), Violetta ja
Marietta (Kálmáni „Montmartre’i kannike” ja „Bajadeer”), Ciboletta (Straussi
„Öö Veneetsias”), Riquette (Abrahami „Viktoria ja tema husaar”), Simone
(Schwartzi „Pagariproua”), Jane (Frimli-Stotharti „Rose-Marie”), Marie (Antoni
„Saturnini mäng”), Rosina (Rossini „Sevilla habemeajaja”), Lisa (Kálmáni
„Krahvinna Mariza”), Naine valges (Mozarti, Haydni ja Pärdi muusikale loodud
tantsulavastuses „Wolfgang Amade Mozart”), Haldjas (Mendelssohn-Bartholdy
balletis „Suveöö unenägu”), Papagena (Mozarti „Võluflööt”), Adele (Straussi
„Nahkhiir), Fanny (Rossini „Abieluveksel”) jt. On laulnud soolopartiisid
mitmetes suurvormides: Mozarti „Grosse Messe c-moll” ja „Spatzenmesse C-
duur”, Britteni „Lucretia teotamine”, Vivaldi „Gloria”, Mozarti „Ave verum
corpus”, Bachi „Kohvikantaat” ja Pergolesi „Stabat Mater”.
Merle Jalakas graduated from the singing class of docent Ljudmilla Issakova at
the Estonian Academy of Music in 1996. Since 1995 she has been an opera and
operetta soloist in the Vanemuine. She has also studied under A. Kapustjanski,
L. Buglisi and T. Valjakka. In addition, Jalakas has taken part in the master
classes of Professor E. Märtson-Wilson, M. Pelo and Professor I. Kremling.
Her roles have included: Lucia and Gianetta (Donizetti’s “Lucia di
Lammermoor” and “The Elixir of Love”), Atalanta (Handel’s “Xerxes”), Musetta
(Puccini’s “La Bohème”), Oscar and Nannetta (Verdi’s “A Masked Ball” and
“Falstaff”), Leonore (Nielsen’s “Masquerade”), Papagena (Mozart`s “The Magic
Flute”), Gretchen (Lortzing’s The Poacher), Gretel (Humperdinck’s “Hansel
and Gretel”), Polynesia (Lusens’ “Dr Doolittle and the Birds’ Opera”), Violetta
and Marietta (Kalman’s “The Violets from Montmartre” and “The Bayadere”),
Ciboletta and Adele (Strauss’s “A Night in Venice” and “The Bat”), Riquette
(Abraham’s “Victoria and her Hussar”), Simone (Schwartz’s “The Baker’s Wife”),
Jane (Frimli-Stothart’s “Rose-Marie”), Marie (Anton’s “Saturnin’s Game”),
Rosina and Fanny (Rossini’s “The Barber of Seville” and “The Bill of Marriage”),
Lisa (Kálmán’s “Countess Mariza”), Woman in White (in the dance production
“Wolfgang Amade Mozart” based on the music of Mozart, Haydn and Pärt),
and Fairy (Mendelssohn-Bartholdy’s ballet “A Midsummer Night’s Dream”).
She has also performed solo parts in many major works: Mozart’s “Grosse
Messe C Minor”, “Spatzenmesse C major” and “Ave verum corpus”, Britten’s
“The Rape of Lucretia”, Vivaldi’s “Gloria”, Bach’s “The Coffee Cantata” and
Pergolesi’s “Stabat Mater”.
Karmen Puis lõpetas 1993. aastal Tartu H. Elleri nim Muusikakooli Aino Kõivu
lauluklassis ning 1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Levaldi lauluklassis.
2005 omandas Eesti Muusikaakadeemias Jaakko Ryhäse juures magistrikraadi
(cum laude). Õpingute ajal EMA-s töötas ta Eesti Raadio kooris koorilaulja ja
solistina. Täiendanud on ta end A. Kapustjanski ning L. Puglisi juures, osalenud
prof H. Hölli meistrikursusel. Karmen Puis on laulnud soolopartiisid paljudes
suurvormides: Mozarti „Reekviem” ja „Kroonimismissa”, Beethoveni Missa
C-duur, Schuberti Missa Es-duur, Vivaldi „Gloria”, Bachi „Markuse passioon”,
Mendelssohni „Paulus”, Mahleri 4. sümfoonia, Pergolesi „Stabat Mater”; samuti
Bianca osa Britteni ooperi „Lucretia teotamine” kontsertettekandes. Alates 1997.
aastast töötab Karmen Puis Vanemuise teatris ooperi- ja operetisolistina. Tema
rolle: Emilia (Verdi „Othello”), Amastris (Händeli „Xerxes”), Concepcion (Raveli
„Hispaania tund”), Pernille (Nielseni „Maskeraad”), Alisa (Donizetti „Lucia di
Lammermoor”), Dorabella (Mozarti „Cosi fan tutte”), Olga (Tšaikovski „Jevgeni
Onegin”), Hansuke (Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Manya (Kálmáni
„Krahvinna Mariza”), Suzuki (Puccini „Madame Butterfly”), Flora ja Inez (Verdi
„La Traviata” ja „Trubaduur“), Hodel (Bocki „Viiuldaja katusel”), Teine Daam
(Mozarti „Võluflööt”), Galatea (Händeli „Acis ja Galatea”), Rosalinde (Straussi
„Nahkhiir”), Mercédès (Bizet` „Carmen”), Clarina (Rossini „Abieluveksel”),
Solveig, Anitra (Griegi „Peer Gynt”), Giulietta (Offenbachi „Hoffmanni lood“).

Rahvusooperis Estonia: Kõrtsinaine (Mussorgski „Boriss Godunov”).
Karmen Puis graduated from Aino Kõiv’s singing class in H. Eller Tartu Music
School in 1993 and in 1997 graduated from the singing class of Tiiu Levald in
the Estonian Academy of Music. In 2005 she completed her master’s degree
(cum laude) as a student of Jaakko Ryhänen in the Estonian Academy of Music.
During her studies there she worked as a choir singer and soloist in the Estonian
Radio Choir. She has also studied with A. Kapustjanski and L. Puglisi and taken
part in the master classes of Professor H. Höll. Puis has sung solo parts in many
performances of major works: Mozart’s “Requiem” and “Coronation Mass”,
Beethoven’s “Mass C-major”, Schubert’s “Mass E-major”, Vivaldi’s “Gloria”,
Bach’s “St Mark’s Passion”, Mendelssohn’s “St Paul”, Mahler’s 4th Symphony,
Pergolesi’s “Stabat Mater”, and the part of Bianca in the concert version of
Britten’s opera “The Rape of Lucretia”. Since 1997 she has been working as an
opera and operetta soloist in the Vanemuine. Her roles have included Emilia
(Verdi’s “Othello”), Amastris (Handel’s “Xerxes”), Concepcion (Ravel’s “The
Spanish Hour”), Pernille (Nielsen’s “The Masquerade”), Alisa (Donizetti’s “Lucia
di Lammermoor”), Dorabella (Mozart’s “Cosi fan tutte”), Olga (Tchaikovsky’s
“Eugene Onegin”), Hansel (Humperdinck’s “Hansel and Gretel”), Manya
(Kálmán’s “Countess Mariza”), Suzuki (Puccini’s “Madame Butterfly”), Flora
(Verdi’s “La Traviata”), The Second Lady (Mozart’s “The Magic Flute”), Galatea
(Handel’s “Acis and Galatea”), Hodel (Bock’s “Fiddler on the Roof”), Rosalinde
(Strauss`s “The Bat”), Mercédès (Bizet’s “Carmen”), Clarina (Rossini’s “The Bill
of Marriage”), Solveig, Anitra (Grieg’s “Peer Gynt”), Giulietta (Offenbach’s “The
Tales of Hoffmann”). In the Estonian National Opera she has played the Innkeeper’s
wife (Mussorgsky’s “Boris Godunov”).
Valentina Kremen lõpetas 1982. aastal Heino Elleri nimelise Tartu
Muusikakooli Aino Kõivu klassis. Alates 1981 oli Vanemuise koorisolist,
2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Valentina Kremen on osalenud
T. Valjakka, E. Märtsoni, A. Kapustjanski ja L. Puglisi meistrikursustel.
Valentina Kremeni rolle: Dulcinea (Massenet’ „Don Quijote”), Ulrica ja Mrs.
Ford (Verdi „Maskiball” ja „Falstaff”), Larina (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”),
Constance (Raveli „Hispaania tund”), Marthe (Gounoud’ „Faust”), Itaallanna
(Menotti „Konsul”), Ema (Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Tereza (Bellini
„La Sonnambula”), Flora (Verdi „La Traviata”), Suzuki (Puccini „Madame
Butterfly”), Manya (Kálmáni „Krahvinna Mariza”), Kolmas Daam (Mozarti
”Võluflööt”), Antonia ema (Offenbachi „Hoffmanni lood”), Maddalena (Verdi
”Rigoletto”), Azucena (Verdi ”Trubaduur”). Valentina Kremen on osalenud
suurvormide ettekannetel - Honeggeri „Jeanne d`Arc tuleriidal” - ning andnud
arvukalt soolokontserte.
Valentina Kremen graduated from the class of Aino Kõiv in the Heino
Eller Tartu Music School in 1982. From 1981 she was a choir soloist in the
Vanemuine, and since 2004 has been an opera soloist here. She has participated
in the master classes of T. Valjakka, E. Märtson, A. Kapustjanski and L. Puglisi.
Kremen’s roles include Dulcinea (Massenet’s “Don Quijote”), Ulrica and Mrs
Ford (Verdi’s “A Masked Ball” and “Falstaff”), Larina (Tchaikovsky’s “Eugene
Onegin”), Constance (Ravel’s “The Spanish Hour”), Marthe (Gounoud’s
“Faust”), Italian woman (Menotti’s “Consul”), Mother (Humperdinck’s
“Hansel and Gretel”), Manya (Kálmán’s “Countess Mariza”), Tereza (Bellini’s
“La Sonnambula”), Flora (Verdi’s “La Traviata”), Suzuki (Puccini’s “Madame
Butterfly”), the Third Lady (Mozart’s “The Magic Flute”), Antonia’s mother
(Offenbach’s “The Tales of Hoffmann”), Maddalena (Verdi’s “Rigoletto”),
Azucena (Verdi’s “The Troubadour”) and She has also taken part in performances
of major works and given many solo concerts.
Jaan Willem Sibul lõpetas 1988. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Teo
Maiste klassis. Vanemuise solist aastast 1992.
Tema rolle muusikalavastustes: Enrico ja Belcore (Donizetti „Lucia di
Lammermoor” ja „Armujook”), Falstaff (Verdi „Falstaff”), Gianni Scicchi
ja Schaunard (Puccini „Gianni Scicchi” ja „Boheem”), Valentin (Gounod’
„Faust”), Elviro (Händeli „Xerxes”), Ben (Menotti „Telefon”), Silvio
(Leoncavallo „Pajatsid”), Ramiro (Raveli „Hispaania tund”), Henrik (Nielseni
„Maskeraad”), Isa (Humperdincki „Hansuke ja Greteke”), Bachulus (Lortzingi
„Salakütt”), dr Doolittle (Lusensi „Dr. Doolittle ja lindude ooper”), Peeglirüütel
(Leigh’ „Mees La Manchast”), Motel ja lihunik Lazar Wolf (Bocki „Viiuldaja
katusel”), Florimond Herve ja Louis Philipp (Kálmáni „Montmartre’i kannike”
ja „Bajadeer”), Danilo (Lehári „Lõbus lesk”), krahv Hegedüs (Abrahami
„Viktoria ja tema husaar”), Pappacoda (Straussi „Öö Veneetsias”), Onu Joco ja
Herbie (Styne’i „Gypsy”), Saturnin (Antoni „Saturnini mäng”), Bartolo (Rossini
„Sevilla habemeajaja”), Vürst Moritz Dragomir (Kálmáni „Krahvinna Mariza”),
Asparagus/Growltiger /Bustopher Jones (Webberi „Cats“) jt. Jaan Willem
Sibul on osalenud ka paljudes sõnalavastustes, samuti balletilavastuses „Suveöö
unenägu” Mendelssohn- Bartholdy muusikale.
Jaan Willem Sibul graduated from the class of Teo Maiste in the Tallinn
Conservatorium in 1988. He has been a soloist in the Vanemuine since 1992.
His roles in musical productions include: Enrico and Belcore (Donizetti’s “Lucia
di Lammermoor” and “The Elixir of Love”), Falstaff (Verdi’s “Falstaff”), Gianni
Scicchi and Schaunard (Puccini’s “Gianni Scicchi” and “La Bohéme”), Valentin
(Gounod’s “Faust”), Elviro (Händel’s “Xerxes”), Ben (Menotti’s “Telephone”),
Silvio (Leoncavallo’s “Clowns”), Ramiro (Ravel’s “The Spanish Hour”), Henrik
(Nielsen’s “Masquerade”), Father (Humperdinck’s “Hansel and Gretel”),
Bachulus (Lortzing’s “The Poacher”), Dr. Doolittle (Lusens’s “Dr. Doolittle
and the Birds Opera”), Knight of the Mirrors (Leigh’s “Man of La Mancha”),
Motel and Lazar Wolf the butcher (Bock’s “Fiddler on the Roof”), Florimond
Herve and Louis Philipp (Kalman’s “The Violets from Montmartre” and “The
Bayadere”), Danilo (Lehari’s “The Merry Widow”), Count Hegedüs (Abraham’s
“Victoria and Her Hussar”), Pappacoda (Strauss’s “A Night in Venice”),
Uncle Joco and Herbie (Styne’s “Gypsy”), Saturnin (Anton’s “Saturnin’s
Game”), Bartolo (Rossini’s “The Barber of Seville”), Prince Moritz Dragomir
(Kalman’s “Countess Mariza”), etc. Jaan Willem Sibul has also performed in
drama productions and in ballet-production “A Midsummer Nights Dream”
(F. Mendelssohn- Bartholdy, producer Hugo Fanari).
Tõnu Kattai on Vanemuise teatris töötanud alates 1971 koorilauljana ja alates
1979 on ta ooperisolist.
Tema rolle Vanemuises: Stanislaus (Zelleri „Linnukaupleja”), Yamadori/Goro,
Parpignol ja Spoletta (Puccini „Madame Butterfly”, „Boheem” ja „Tosca”),
Borsa, Gaston/Joseph, Bardolfo, Kohtunik ja Roderigo (Verdi „Rigoletto”,
„Traviata”, „Falstaff”, „Maskiball” ja „Othello”), Hans ja Nõid (Humperdincki
„Hansuke ja Greteke”), Juan (Massenet’ „Don Quijote”), Vana Faust (Gounod’
„Faust”), Fiorello (Rossini „Sevilla habemeajaja”), Triquet (Tšaikovski „Jevgeni
Onegin”), Mirko Zeta (Lehari „Lõbus lesk”), Pipo de Frascatti, Louis Philippe/
Dewa Singh ja Peniček (Kalmani „Montmartre’i kannike”, „Bajadeer” ja
„Krahvinna Mariza”), Eisenstein ja Bartolomeo Delaqua (Straussi „Nahkhiir” ja
„Öö Veneetsias”), Janczy (Abrahami „Viktoria ja tema husaar”), Emile (Friml-
Stotharti „Rose Marie”), Sancho Panza (Leigh’ „Mees La Manchast”), Joe
(Styne’i „Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud”), Krupke (Bernsteini „West Side
Story”) jpt. Tõnu Kattai on teinud kaasa mitmetes draamalavastustes ja osalenud
filmides: „Savoy ball”, „Püha Susanna ehk meistrite kool”, „Narva kosk”, „Kahe
kodu ballaad”, „Teatriluulud”, „Keskea rõõmud” jt.
Tõnu Kattai started as a choir singer in the Vanemuine in 1971 and from 1979
has been an opera singer here.
His roles in the Vanemuine have included: Stanislaus (Zeller’s „The Bird Seller“),
Yamadori/Goro, Parpignol and Spoletta (Puccini’s „Madame Butterfly“,
„La Bohéme“ and „Tosca“), Borsa, Gaston/Joseph, Bardolfo, Judge and
Roderigo (Verdi’s „Rigoletto“, „La Traviata“, „Falstaff“, „A Masked Ball“ and
„Othello“), Hansel and Witch (Humperdinck’s „Hansel and Gretel“), Juan
(Massenet’s „Don Quijote“), Old Faust (Gounod’s „Faust“), Fiorello (Rossini’s
„The Barber of Seville“), Triquet (Tchaikovsky’s „Eugene Onegin“), Mirko Zeta
(Lehar’s „The Merry Widow“), Pipo de Frascatti, Louis Philippe/Dewa Singh
and Peniček (Kálmán’s “The Violets from Montmartre”, “The Bayadere” and
“Countess Mariza”), Eisenstein and Bartolomeo Delaqua (Strauss’s “The Bat”
and “A Night in Venice”), Janczy (Abraham’s “Victoria and her Hussar”), Emile
(Friml-Stothart’s “Rose Marie”), Sancho Panza (Leigh’s “Man of La Mancha”),
Joe (Styne’s “Some Like It Hot”) and Krupke (Bernstein’s “West Side Story”).

He has taken part in many drama productions and appeared in films and
productions by Eesti Telefilm. These include: “Savoy Ball”, “Santa Susanna or
the School of Masters” (Püha Susanna ehk Meistrite kool), “Narva Waterfall”
(Narva Kosk), “The Ballad of Two Homes” (Kahe kodu ballaad), “Theatre
Delusions” (Teatriluulud) and “The Joys of Being Middle-Aged” (Keskea
rõõmud).
Erkki Rebane on lõpetanud H. Elleri nim Tartu Muusikakooli1994. aastal
Henn Pai lauluklassis. Samast aastast asus kooriartistina tööle Vanemuise
teatrisse. Tema rolle Vanemuises: Husaar Stefan Koltay (Abrahami „Victoria ja
tema husaar”), Antoine (Schwartzi „Pagariproua”), Metsik Hermann (Frimli/
Stotharti „Rose Marie”), Jonny (Kálmáni „Bajadeer”), Juan/Glad Hand
(Bernsteini „West Side Story), Esimene preester (Mozarti „Võluflööt”), Walter
(Anderssoni, Ulvaeuse, Rice’i „Chess”).
Erkki Rebane graduated from the H. Eller Tartu Music School in 1994 in
the singing class of Henn Pai. Since then he has been working as a choir artist
in the Vanemuine. His roles in the Vanemuine include: Hussar Stefan Koltay
(Abraham’s “Victoria and her Hussar”), Antoine (Schwartz’s “The Baker’s
Wife”), Wild Hermann (Friml/Stothart’s „Rose Marie”), Jonny (Kálmán’s
“The Bayadere”), Juan/Glad Hand (Bernstein’s “West Side Story”), First Priest
(Mozart’s “The Magic Flute”), Walter (Andersson/Ulvaeus/Rice’s “Chess”).
Ooperikoor / Opera Chorus
Merle Aunpuu, Helen Hansberg, Kaja Ilmjärv, Laili Jõgiaas, Elin Kaiv,
Siiri Koodres, Silja Lani, Triinu Leppik, Milvi Luik, Eve Kivisaar,
Luule Veziko, Marika Villemson, Anne Vilt, Katrin Kapinus, Vaike Lätt,
Aime Roosileht, Maire Saar, Tiina Tikk, Liina Tordik, Inge Õunapuu,
Rainer Aarsalu, Edgar Mikkel, Tarmo Teekivi, Ivar Saks, Janari Jorro,
Endel Kroon, Viktor Mägi, Elmar Pool, Erkki Rebane, Andres Ross,
Uku-Markus Simmermann, Margus Toode
Vanemuise Sümfooniaorkester /
Vanemuine Symphony Orchestra
Muusikajuht ja peadirigent /
Musical Director and Head Conductor Mihkel Kütson
Kontsertmeister / Concertmaster Kristiina Birk
I viiul / I violin Kadri Sepalaan, Andri Annus, Evelin Tammiku, Laura Miilius,
Madli Sokk, Kattrin Ojam, Anne Vellomäe, Denis Strelkov, Helena Valpeteris
II viiul / II violin Maria Zarubina, Anna Samsonova, Hille Niilisk,
Sirli Laanesaar, Žanna Toptši, Triinu Raudver, Maie Kalaus, Marju Villak,
Maria Kesvatera
Vioola / Viola Kadri Rehema, Svetlana Nukka, Hanno-Mait Maadra,
Niina Mets, Tiina Enniko, Merike Ots
Tšello / Violoncello Heli Kuus, Marina Peleševa, Heiki Palm, Lauri Sõõro,
Olga Raudonen, Maie Kostabi
Kontrabass / Contrabass Linda Viller, Aivar Eimra, Jaanus Roosileht
Harf / Harp Kai Visnapuu
Flööt / Flute Oksana Sinkova, Lande Kits, Margus Kits, Heili Mägi
Oboe / Oboe Anna Šulitšenko, Riivo Kallasmaa, Maimu Kaarde
Klarnet / Clarinet Margus Vahemets, Tõnu Kalm, Heimo Hodanjonok
Fagott / Bassoon Kulvo Tamra, Johanna Tuvi, Elle Fuchs
Metsasarv / Horn Jan Pentšuk, Urmas Himma, Kaido Otsing, Silver Mesi,
Kreete Perandi, Marie Jaksman
Trompet / Trumpet Karl Vakker, Marti Suvi, Viljar Lang, Kalev Helmoja
Tromboon / Trombone Kait Tiitso, Rain Kotov, Tõnu Pärtin,
Aivo Koddanipork
Tuuba / Tuba Tanel Tamm
Löökriistad / Percussions Ilja Šarapov, Valdeko Vija, Margus Tammemägi,
Küllike Tikk
Orel / Organ Jaanika Rand-Sirp, Irina Oja
Kädy Plaas ja Karmen Puis
Teatrijuht / General Manager Paavo Nõgene
Muusikajuht / Musical Director Mihkel Kütson
Draamajuht / Drama Director Sven Karja
Balletijuht / Ballet Director Mare Tommingas
Trupijuht / Troupe Leader Eda Hinno
Lavastusala juhataja / Technical Director Lui Lääts
Pealavameister / Stage Manager Rait Randoja
Lavameistrid / Stage Technicians Kaupo Jalas, Taivo Põder
Dekoratsiooniala juhataja / Head of the Stage Set Department Aarne Hansalu
Dekoratsioonide teostus / Stage sets by Ain Austa, Innari Toome,
Andres Lindok, Terje Kiho, Leenamari Pirn, Sirje Kolpakova, Marika Raudam,
Aleksandr Karzubov, Indrek Ots, Eino Reinapu, Mart Raja, Arvo Lipping
Kostüümiala juhataja / Wardrobe Manager Ivika Jõesaar
Kostüümiala juhataja asetäitja / Wardrobe Manager Assistant Liisi Ess
Meeste kostüümid / Cutter of men`s costumes Ruth Rehme-Rähni
Naiste kostüümid / Cutter of women`s costumes Külli Kukk
Kostüümide teostus / Costumes made by Luule Luht, Anneli Vassar,
Daisy Tiikoja, Elli Nöps, Mairit Joonas, Valentina Kalvik, Olga Vilgats,
Edith Ütt, Irina Medvedeva, Inkeri Orasmaa, Ivi Vels, Riina Lõhmus,
Henn Laidvee, Malle Värno, Mati Laas, Juta Reben
Kostüümilao juhataja / Head of Costumes Warehouse Piret Univer
Riieturid / Dressers Kai Vahter, Eva Kõiv
Jumestusala juhataja / Head of Make-Up Department Anne-Ly Soo
Grimm / Make-up by Olga Belokon, Mare Lehtpuu
Soengud / Hair Stylists Anne-Ly Soo, Kairi Laur
Rekvisiidiala juhataja / Head of Stage Prop Department Liina Martoja
Rekvisiitor / Property Master Ivika Saaroja, Kaie Uustal, Ave Liivamägi
Valgustusala juhataja / Head of Lighting Department Andres Sarv
Valgustajad / Lighting by Martin Meelandi, Imbi Mälk, Taivo Põder
Heli- ja videoala juhataja / Head of Audio-Visual Department Toivo Tenno
Helirežissöörid / Sound Directors Vladimir Holm, Toivo Tenno
Videoinsener-operaator / Audio-Visual Manager Kalju Nugin
Kava kujundanud / Programme designed by Kristina Kütt
Kava koostanud / Programme prepared by Marika Petti
Fotod / Photos by Priit Mürk
Tõlked / Translations: Kelli Vilu-Püss, Luisa Tõlkebüroo Tartus /
Translations by Luisa Translation Bureau, Tartu

Emakeelne kultuur on hindamatu väärtus.
30. detsembril 2006 asutasime Vanemuise Fondi,
et hoida ja toetada Eesti teatrikunsti.
Lubame hea seista fondi käekäigu eest
Olga Aasav
Kalev Kase
Mart Avarmaa
Tartu Linn
Vanemuise Fond on loodud teatri töötajate
erialase arengu ja koolituse toetuseks.
Fondi on võimalik teha annetusi:
SA Tartu Kultuurkapital
Ühispank 10102052050006
Sampo Pank 334408570002
Märksõna: VANEMUISE FOND
Vanemuise teater tänab: Olga Aasavit, Mart Avarmaad,
Alar Kroodot, Kalev Kaset, Mati Kermast, Tartu Linna
PANTONE 1797